Terviklik ülevaade töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ning selle rakendamisest

Käesolev artikkel annab üksikasjaliku ja praktilise ülevaate töötervishoiu ja tööohutuse seadusest, mis sätestab nõuded tervisele ohutu töökeskkonna loomiseks ja tagamiseks. Seaduse tervikteksti põhjal koostatud selgitused aitavad tööandjatel ja töötajatel mõista oma õigusi ning kohustusi alates 01.04.2026 kehtivas redaktsioonis.

Seaduse reguleerimisala, põhimõisted ja üldnõuded

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) sätestab töötajate ja ametnike tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ning kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel. Seadus reguleerib ka töötervishoiu ja tööohutuse korraldust ettevõtte ja riigi tasandil ning sätestab vastutuse nõuete rikkumise eest. Seadust kohaldatakse ka kaitseväelaste, asendusteenistujate, Politsei- ja Piirivalveameti, julgeolekuasutuste ja päästeasutuste töötajate töö suhtes, kui eriseadustega ei ole sätestatud teisiti ning see ei ole vastuolus riigisaladuse kaitsega.

Lisaks kohaldatakse seadust vanglas töötavate kinnipeetavate suhtes (arvestades vangistusseaduse erisusi), õppepraktikal viibivate õpilaste ja üliõpilaste suhtes, juriidilise isiku juhatuse või juhtorgani liikmete suhtes ning teenuse osutamise lepingu alusel töötavate füüsiliste isikute suhtes seaduses sätestatud ulatuses. Haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.

Seaduse reguleerimisala laieneb ka teenuse osutamise lepingu alusel töötavatele füüsilistele isikutele (teenuseosutajatele) kindlas ulatuses, mis puudutab nende endi töövahendite ja isikukaitsevahendite korrasolekut ning ohtudest teavitamist. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine tagab, et kõik seaduse alusel läbiviidavad menetlused toimuvad korrektselt ja läbipaistvalt, arvestades seadusest tulenevaid spetsiifilisi erisusi.

Seaduses eristatakse selgelt kahte põhimõistet:

• Töötervishoid – töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamine, töö kohandamine töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine.
• Tööohutus – töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteem sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata.

Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Selles toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed tegurid ei tohi ohustada töötajate ega teiste töökeskkonnas viibivate isikute elu ega tervist. Keemiliste ja teatud füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirnorme. Kui ohte ei saa vältida tehniliste ühiskaitsevahendite või töökorralduslike abinõudega, peab tööandja andma töötajale isikukaitsevahendid.

Töökohale ja töövahenditele esitatavad nõuded

Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Tööandja on kohustatud kujundama ja sisustama töökoha nii, et oleks võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Kui tööprotsessis eraldub ohtlikku suitsu, tolmu, gaasi, auru või vedelikku, tuleb vältida selle levikut töökeskkonda, tagada eemaldamine tekkekohast ja muutmine kahjutuks.

Tööandja peav tagama, et plahvatusohtlikus keskkonnas töötamisel järgitakse kõiki Vabariigi Valitsuse kehtestatud erinõudeid. Valgustid peavad olema paigutatud selliselt, et need ei kujutaks endast töötajale ohtu ega tekitaks pimestamist, tagades samal ajal hädaseiskamislülitite ja ohumärguannete täieliku nähtavuse igas olukorras. Kõik leitud puudused, mis võivad ohustada töötajate tervist, tuleb viivitamatult kõrvaldada.

Töökohas peavad terviseriski vältimiseks või vähendamiseks olema kaitse-, pääste- ja esmaabivahendid, ohutusmärgid ning muud ohutusvahendid. Töökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ning korrapäraselt hooldatud. Kõik leitud puudused tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti. Ohualad tuleb märgistada ja tõkestada kõrvaliste isikute juurdepääs. Töökoha territoorium, liikumisteed, trepikojad ning töö- ja olmeruumid peavad olema piisavalt valgustatud. Välitööd tuleb korraldada nii, et töökohad ja liikumisteed ei ohustaks inimesi ega takistaks sõidukite liiklust.

Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Selle kasutamine ei tohi ohustada kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda. Tööandja tagab, et töövahend sobib tööülesandeks, vastab kasutaja kehamõõtmetele ning füüsilistele ja vaimsetele võimetele. Töövahend peab vastama järgmistele tingimustele:

• Pääs töövahendi ohualale on tõkestatud;
• Juhtimisseadis vastab ergonoomianõuetele;
• Kõrge või madala temperatuuriga pinnad on isoleeritud või piirestatud;
• Elektri-, tule- ning plahvatusohutusnõuded on täidetud;
• Välditud on juhukäivitus ning vajaduse korral on võimalik töövahend või selle osa kohe seisata, energiavarustus katkestada ja ohtlik leke tõkestada;
• Müra, vibratsiooni, kiirguse ja muude ohutegurite tase on võimalikult madal ega ületa piirnorme.

Töökeskkonna ohutegurid ja erirühmad

Seadus eristab viit peamist ohutegurite rühma, mille mõju peab tööandja vältima või viima võimalikult madalale tasemele:

• Füüsikalised ohutegurid: müra, vibratsioon, ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus, elektromagnetväljad, õhu liikumise kiirus, temperatuur, niiskus, õhurõhk, masinate liikuvad osad, valgustuse puudused, kukkumis-, elektrilöögi- ja plahvatusoht. Sisekliima peab olema sobiv, arvestades töötajate arvu, koormust ja seadmeid. Müra ja vibratsioon ei tohi segada kontsentreerumist ega helisignaalide mõistmist.
• Keemilised ohutegurid: ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Nende käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja TTOS. Tööandjal on õigus töödelda uuringute andmeid keemiliste ohutegurite mõõtmise kohta töötaja organismis.
• Bioloogilised ohutegurid: mikroorganismid (bakterid, viirused, seened), geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja endoparasiidid, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Tööandjal on õigus töödelda bioloogiliste ohutegurite mõõtmise andmeid töötaja organismis ja vaktsineerimise andmeid.
• Füsioloogilised ohutegurid: füüsilise töö raskus, samatüübiliste liigutuste kordumine, üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused. Füüsilise ülekoormuse vältimiseks tuleb kohandada töö töötajale ja võimaldada tööaja hulka arvatavaid vaheaegu.
• Psühhosotsiaalsed ohutegurid: õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, võimetele mittevastav töö, pikaajaline üksinda töötamine, monotoonne töö ning muud juhtimise ja töökorraldusega seotud tegurid, mis võivad põhjustada tööstressi ja mõjutada tervist.

Füüsikaliste ohutegurite hulgas on eraldi esile toodud radoonirisk. Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel sätestatakse kiirgusseaduse alusel kehtestatud määruses. Radioaktiivsete ainete või neid sisaldavate töövahendite kasutamisel tuleb rangelt järgida kiirgusseaduse ohutusnõudeid, tagades, et need ei satuks kõrvaliste isikute kätte.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata rasedatele, rinnaga toitvatele, alaealistele ja tervisekahjustusega töötajatele. Rasedatele ja rinnaga toitvatele naistele peab tööandja looma sobivad töö- ja olmetingimused ning võimaldama vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks (mis arvatakse tööaja hulka). Last rinnaga toitval emal on õigus saada lisavaheaegu rinnaga toitmiseks kuni lapse poolteiseaastaseks saamiseni (iga 3 tunni järel vähemalt 30 minutit, kahe või enama lapse puhul vähemalt 1 tund), mille eest makstakse keskmist töötasu riigieelarvest.

Alaealistele ja tervisekahjustusega töötajatele tuleb samuti luua sobivad tingimused. Alaealise puhul tuleb hinnata riske enne tööle asumist ja töötingimuste muutumisel, pöörates tähelepanu töökoha kujundusele, ohuteguritele, töövahenditele, töökorraldusele ja juhendamisele. Tervisekahjustusega töötaja töökoht ja töövahendid tuleb kohandada tema võimetele, muutes ehitise, tööruumi või liikumisteed ligipääsetavaks.

Tööandja ennetustegevus, sisekontroll ja riskianalüüs

Tööandja ennetustegevus seisneb meetmete kavandamises ja rakendamises terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja heaolu edendamiseks. Ennetustegevus põhineb järgmistel põhimõtetel: riskide tekkimise vältimine, vältimatute riskide hindamine, kõrvaldamine tekkekohas, ohtliku asendamine vähem ohtlikuga, töö kohandamine töötajale, tehnika arenguga arvestamine, ühiskaitsemeetmete eelistamine isikukaitsevahenditele ning ühtse ennetuspoliitika väljatöötamine. Ennetusmeetmed ei tohi tuua töötajatele kaasa rahalisi kulutusi.

Tööandja on kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes. Sisekontrolli korraldus vaadatakse igal aastal läbi ja tulemusi analüüsitakse. Sisekontrolli aluseks on töökeskkonna riskianalüüs.

Riskianalüüsi käigens selgitab tööandja välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab vajaduse korral nende parameetrid ning hindab riske töötaja tervisele ja ohutusele. Riskianalüüs peab sisaldama tegevuskava koos abinõude, ajakava ja rakendajatega. Riskianalüüsi tuleb uuendada, kui töötingimused või tehnoloogia muutuvad, ilmnevad uued andmed ohutegurite mõju kohta, toimub õnnetus või kui töötervishoiuarst tuvastab tööga seotud haigestumise. Riskianalüüs vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja esitatakse Tööinspektsioonile või koostatakse töökeskkonna andmekogus. Riskianalüüse säilitatakse 55 aastat.

Riskianalüüsi andmeid säilitatakse töökeskkonna andmekogus. Kui riskianalüüs on koostatud enne 2021. aasta 1. märtsi või seda pole andmekogusse kantud, on tööandja kohustatud seda säilitama 55 aastat alates koostamisest. See pikk säilitustähtaeg tagab, et töökeskkonna ajalugu ja töötajate kokkupuuted ohuteguritega on vajadusel tuvastatavad ka aastakümneid hiljem.

Kaugtöö korral on tööandja kohustatud kajastama kaugtöö riskid riskianalüüsis, juhendama töötajat enne kaugtööle lubamist, tagama sobilikud töövahendid, korraldama tervisekontrolli, uurima tööõnnetusi ja maksma haigushüvitist. Kaugtöö töökoht sisustatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. Muid kohustusi täidab tööandja niivõrd, kuivõrd see on kaugtöö eripärasid arvestades võimalik.

Töötaja kohustused, õigused ja leppetrahvid

Töötaja on kohustatud osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgima nõudeid ja tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust. Kaugtööl peab töötaja kujundama ohutu töökoha lähtuvalt tööandja juhistest. Töötaja peab läbima tervisekontrolli, kasutama isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt, tagama oma tegevuse ohutuse teistele, teatama kohe ohtudest või õnnetustest ning täitma spetsialistide ja Tööinspektsiooni juhiseid. Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all.

Töötajal on õigus nõuda nõuetele vastavaid töötingimusi ja kaitsevahendeid, saada teavet ohuteguritest ja riskianalüüsi tulemustest, peatada töö ja lahkuda töökohalt tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral, keelduda tööst, mis seab ohtu tervise, nõuda arsti otsuse alusel üleviimist teisele tööle või töötingimuste kergendamist ning saada tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses.

Tööandja ja töötaja võivad kirjalikult kokku leppida leppetrahvi töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel. Leppetrahvis saab kokku leppida vaid juhul, kui töötajat on eelnevalt nõuetekohaselt juhendatud ja välja õpetatud. Kokkuleppes määratakse kindlaks konkreetsed rikkumised, mis võivad kaasa tuua ohu tervisele. Töötaja rikkumise eest kokkulepitud leppetrahv ei tohi ületada töötaja ühe kuu keskmist töötasu.

Leppetrahvi kokkulepe peab olema vormistatud kirjalikult ning selles tuleb täpselt määratleda mõlema poole tegevused, mida loetakse rikkumiseks. Töötaja puhul ei tohi trahv ületada ühe kuu keskmist töötasu, mis arvutatakse keskmise tööpäevatasu alusel. See meede võimaldab osapooltel kokku leppida täiendavates finantsilistes mõjutusvahendites ohutusnõuete täitmise tagamiseks.

Tervisekontroll, esmaabi ja töötajate juhendamine

Tööandja korraldab töötajate tervisekontrolli, mida teeb töötervishoiuarst. Tervisekontroll on kohustuslik töötajatele, kelle tervist võivad mõjutada ohutegurid (müra, vibratsioon, elektromagnetväljad, kiirgus, ohtlikud kemikaalid, bioloogilised ohutegurid, kuvariga töö, raskuste käsitsi teisaldamine, sundasendid). Sõltumata riskide hindamisest tuleb tervisekontroll korraldada öötöötajatele ning töötajatele, kes puutuvad kokku plii või asbestitolmuga. Tervisekontroll tehakse tööajal, kulud kannab tööandja ja töötajale makstakse keskmist tööpäevatasu. Tervisekontroll korraldatakse 4 kuu jooksul tööle asumisest, teatud juhtudel (nt öötöö, kantserogeenid) enne kokkupuute algust. Korduvkontroll toimub arsti määratud ajal, kuid vähemalt kord 3 aasta jooksul (alaealistel kord aastas). Andmeid säilitatakse 30 kuni 40 aastat.

Töötervishoiuteenuse osutaja säilitab andmeid 30 aastat osutamisest arvates. Tööandja säilitab korraldamisega seotud andmeid 10 aastat, kuid kantserogeenide või mutageenidega kokkupuute korral pikeneb see tähtaeg 40 aastani töötaja viimasest kokkupuutest ning reproduktiivtoksiliste ainete puhul 5 aastani.

Esmaabi tagamiseks peab tööandja määrama töötajate hulgast esmaabiandjad, võimaldama neil ülesandeid täita tööajal ning korraldama neile omal kulul koolituse ja täienduskoolituse iga 3 aasta järel. Töökohas peavad olema nähtaval kohal esmaabi andmise juhised, hädaabinumber 112 ning esmaabiandja kontaktandmed. Esmaabivahendid peavad olema kättesaadavad ja märgistatud, sealhulgas tööülesannete täitmiseks kasutatavates sõidukites ja masinates. Vajaduse korral tuleb tagada esmaabiruum ning kannatanu toimetamine tervishoiuasutusse või koju.

Juhendamine ja väljaõpe peavad toimuma enne töötaja tööle asumist. Juhendamise käigus tutvustatakse ettevõtte nõudeid, riskianalüüsi tulemusi, ohutusjuhiseid, ergonoomikat, kaitsevahendite kasutamist, esmaabi ja tuleohutust. Töökohal korraldatakse väljaõpe ohutute töövõtete omandamiseks. Juhendamist ja väljaõpet tuleb korrata töökorralduse muutumisel, uute töövahendite või tehnoloogia kasutuselevõtul, pikaajalise eemalviibimise järel või ohutusnõuete rikkumisel. Juhendamine ja väljaõpe registreeritakse kirjalikult ning töötaja kinnitab seda oma allkirjaga.

Töökeskkonna spetsialistid, volinikud ja nõukogu

Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega töötaja, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi. Kui sellist töötajat ei ole, peab tööandja kasutama pädevat ettevõttevälist spetsialisti. Spetsialist peab tundma õigusakte, jälgima töötingimusi ning tal on õigus ohu korral töö ajutiselt peatada. Tööandja teavitab määratud spetsialistist Tööinspektsiooni 10 päeva jooksul.

Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja. Volinik tuleb valida ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat. Kui töötajaid on vähem, peab tööandja töötajatega otse konsulteerima. Voliniku valimiseks korraldatakse koosolek, kus peab osalema vähemalt 50 protsenti töötajatest. Voliniku kohustuseks on jälgida ohutusmeetmete rakendamist, osaleda õnnetuste uurimisel, teatada puudustest ja jälgida töötajate väljaõpet. Volinikul on õigus nõuda meetmete rakendamist, pääseda töökohtadele, saada teavet ja ohu korral töö ajutiselt peatada. Tööandja võimaldab volinikul täita kohustusi tööajal (vähemalt 2 tundi nädalas) ja maksab selle eest keskmist tööpäevatasu.

Ettevõtte üleminekul teisele omanikule kehtivad töökeskkonnavoliniku volitused kuni nende lõppemiseni, kuid mitte kauem kui üks aasta üleminekust arvates. Võlaõigusseaduses sätestatud piiranguid volituste üleminekul siinkohal ei kohaldata, mis tagab töötajate esindatuse järjepidevuse ka organisatsioonilisten muudatuste ajal.

Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu vähemalt 150 töötajaga ettevõttes. Nõukogus on võrdselt tööandja määratud ja töötajate valitud esindajaid (kokku vähemalt 4 liiget). Nõukogu analüüsib töötingimusi, osaleb arenduskavade koostamisel, tutvub sisekontrolli tulemustega ning analüüsib tööõnnetusi ja haigestumisi. Nõukogu esitab ettepanekud tööandjale kirjalikult. Kui tööandja ettepanekuid ei arvesta, peab ta esitama 3 nädala jooksul kirjaliku põhjenduse. Nõukogu liikme kohustuste täitmiseks vabastatakse liige põhitööst vähemalt 1 tunniks nädalas, säilitades keskmise töötasu.

Tööandja on kohustatud korraldama töökeskkonnavolinikule ja nõukogu liikmele vajaliku koolituse 2 kuu jooksul pärast nende valimist ning täienduskoolituse uute riskide või õigusaktide muutumise korral. Koolitus toimub tööandja kulul ja tööajal, säilitades keskmise tööpäevatasu.

Tööõnnetused, kutsehaigused ja riiklik järelevalve

Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites, tema loal tehtaval tööl, vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal, kui see on põhjuslikus seoses töö või töökeskkonnaga. Arst teatab tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsioonile, kes teavitab tööandjat. Tööandja peab eluohtlikust või surmaga lõppenud õnnetusest teatama viivitamata Tööinspektsioonile (surma korral ka politseile). Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud ohutegur või töö laad. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst ja teatab sellest 5 päeva jooksul tööandjale, Tööinspektsioonile ja suunanud arstile.

Tööandja uurib kõiki tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi, kaasates uurimisse töökeskkonnavoliniku. Uurimise tulemuste kohta koostatakse raport, mis esitatakse Tööinspektsioonile ja kannatanule. Tööinspektsioon uurib juhtumeid vajaduse korral (välja arvatud kriminaalmenetluse ajal). Uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat. Töökeskkonna andmekogu on asutatud andmete töötlemiseks ettevõtete hindamise, järelevalve ja vaidluste lahendamise eesmärgil. Andmekogu andmed ei ole avalikud.

Sotsiaalkindlustusamet hüvitab tööandja õigusjärglaseta lõppemise korral tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud kahju. Töövõime kaotuse ulatuse (10–100%) tuvastab kaasatud arst-ekspert. Kahjuhüvitist vähendatakse Töötukassa makstava töövõimetoetuse võrra. Sotsiaalkindlustusametil on õigus saada andmeid töötamise registrist, Maksu- ja Tolliametilt ning isiku nõusolekul tervise infosüsteemist.

Sotsiaalkindlustusamet kaasab töövõime kaotuse ulatuse tuvastamiseks arstiõppe läbinud isiku, kes määrab töövõime kaotuse protsentides skaalal 10–100. Kui isikul on Töötukassa poolt tuvastatud puuduv töövõime, loetakse töövõime kaotuseks 100 protsenti, osalise töövõime korral aga 10–90 protsenti. Sotsiaalkindlustusamet vähendab makstavat kahjuhüvitist Töötukassa makstava töövõimetoetuse osa võrra vastavalt seaduses sätestatud valemile.

Riiklikku järelevalvet teostab Tööinspektsioon, töötervishoiuteenuse osutajate üle teostab järelevalvet Terviseamet. Tööinspektsioonil on õigus kohaldada korrakaitseseaduse erimeetmeid, teha ettekirjutusi ja määrata sunniraha. Ohutusnõuete rikkumise eest (töökohale, töövahendile, ohuteguritele kehtestatud nõuete eiramine, juhendamata jätmine või uurimata jätmine), kui sellega kaasnes oht tervisele või elule, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut füüsilisele isikule ja kuni 32 000 eurot juriidilisele isikule. Väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon.

Tööandja makstavad hüvitised ja haiguslehe alusel töötamine

Tööandja maksab töötajale haigushüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust. Hüvitist ei maksta, kui Tervisekassa maksab hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel või seaduses sätestatud välistuste korral. Haigushüvitis makstakse välja palgapäeval või 30 kalendripäeva jooksul pärast elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teadasaamist või paberil tõendi esitamist (mis tuleb esitada hiljemalt 90 päeva jooksul). Tööandja võib maksta ka vabatahtlikku töövõimetushüvitist, mis koos kohustusliku hüvitisega ei tohi ületada töötaja keskmist töötasu.

Vabatahtlik töövõimetushüvitis, mida tööandja võib maksta lisaks kohustuslikule haigushüvitisele või Tervisekassa makstavale hüvitisele, ei tohi kokku ületada töötaja keskmist töötasu. Kui hüvitist maksab Tervisekassa, arvutab tööandja maksimaalse vabatahtliku hüvitise suuruse, lahutades keskmisest töötasust ravikindlustuse seaduse alusel makstava summa ja tööandja enda makstava osa.

Töötajal ja tööandjal on õigus kirjalikult kokku leppida ajutiselt terviseseisundile vastava töö tegemises haiguslehe alusel, kui vabastuse algusest on möödunud rohkem kui 30 kalendripäeva. Tööandja ei tohi maksta sellise töötamise eest vähem kui 50 protsenti eelnevast töötasust. Lisaks saab töötaja haigushüvitist ravikindlustuse seaduse alusel. Rasedal ja emapuhkuse õigusega töötajal on õigus nõuda terviseseisundile vastavat tööd haiguslehe alusel ning neil on õigus tööst keelduda, kui tööandjal pole sobivat tööd pakkuda.

Kokkuvõte

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab tervikliku ja range raamistiku ohutu töökeskkonna tagamiseks, pannes peamised kohustused riskide hindamise, sisekontrolli ja ennetustegevuse osas tööandjale. Töötajate kaasamine läbi töökeskkonnavolinike ja -nõukogu ning süstemaatiline koostöö töötervishoiuteenuse osutajatega on seaduse kohaselt eduka ohutuskultuuri aluseks. Nõuete rikkumine võib kaasa tuua märkimisväärsed rahatrahvid kuni 32 000 eurot, samas kui seadus pakub ka paindlikke lahendusi, nagu haiguslehe alusel töötamine ja vabatahtlikud hüvitised, toetades töötajate töövõime säilimist ja kiiret naasmist tööellu.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas