Käesolev ülevaade selgitab ravikindlustuse seaduse alusel, kes on ravikindlustusega kindlustatud isikud vastavalt redaktsioonile, mis kehtib alates 01.10.2026. Artikkel annab praktilist kasu, aidates tuvastada, millistel tingimustel tekib töötajatel, füüsilisest isikust ettevõtjatel, riigi poolt kindlustatud isikutel ning teistel võrdsustatud gruppidel õigus solidaarsele ravikindlustuskaitsele ja Tervisekassa hüvitistele.
Kindlustatud isikute põhikategooriad
Ravikindlustuse seadus eristab mitmeid isikute gruppe, kellel on õigus ravikindlustuskaitsele. Esimese suure rühma moodustavad isikud, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud sotsiaalmaksu tasuma.
- Töötajad, kes töötavad üle ühekuulise tähtajaga või määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel.
- Ametnikud, tegevväelased, Riigikogu liikmed, Vabariigi President, valitsuse liikmed, kohtunikud ja kohalike omavalitsuste volikogude ning valitsuste liikmed.
- Isikud, kelle eest maksab sotsiaalmaksu riik, kohalik omavalitsus või tunnustatud loomeliit.
- Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed ning võlaõigusliku lepingu alusel töötavad isikud, kui nende eest makstakse sotsiaalmaksu vähemalt miinimumkohustuse ulatuses.
- Ettevõtlustulu maksu maksjad ja töötuskindlustushüvitist saavad isikud.
Füüsilisest isikust ettevõtjad ja nendega seotud isikud
Teise rühma moodustavad isikud, kes maksavad sotsiaalmaksu ise või kelle eest teeb seda füüsilisest isikust ettevõtja.
- Füüsilisest isikust ettevõtjad, kohtutäiturid ja notarid, kes maksavad sotsiaalmaksu oma ettevõtlustulult.
- Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalev abikaasa või registreeritud elukaaslane, kes on kantud töötamise registrisse.
Sotsiaalmaksuta võrdsustatud isikud
Seadus sätestab ka isikud, kes on kindlustatud isikuga võrdsustatud, kuid kelle eest sotsiaalmaksu ei maksta. Nende hulka kuuluvad:
- Rasedad naised, kelle raseduse on tuvastanud arst või ämmaemand.
- Lapsed ja noored kuni 19-aastaseks saamiseni.
- Eestis määratud riiklikku pensioni saavad isikud ning osalise või puuduva töövõimega isikud.
- Kindlustatud isiku ülalpeetav abikaasa või registreeritud elukaaslane, kellel on vanaduspensionieani jäänud kuni viis aastat.
- Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses põhi-, üldkesk- või kutseharidust omandavad õpilased ning Eesti alalisest elanikust üliõpilased.
- Usuliste ühenduste registrisse kantud kloostri munk ja nunn.
Võrdsustamine lepingu alusel
Isikud, kes ei kuulu kohustusliku kindlustuse alla, saavad end kindlustatud isikuga võrdsustada Tervisekassaga sõlmitava lepingu alusel. Lepingu sõlmimise õigus on Eesti alalisel elanikul ja tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval isikul.
Lepingu tähtaeg peab olema vähemalt üks aasta ning selle alusel kalendrikuus makstav kindlustusmakse arvutatakse Statistikaameti avaldatud eelmise kalendriaasta keskmise kuubrutopalga ja arvu 0,13 korrutisena.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes on ravikindlustuse kindlustatud isikute ring lai, hõlmates nii töötajaid, ametnikke, füüsilisest isikust ettevõtjaid kui ka mitmeid sotsiaalmaksust vabastatud gruppe nagu lapsed, rasedad ja pensionärid. Kindlustuskaitse aluseks on sotsiaalmaksu tasumine või seadusest tulenev võrdsustatud staatus. Isikud, kes ei kuulu sundkindlustuse alla, saavad ravikindlustuse tagada vabatahtliku lepingu sõlmimisega Tervisekassaga vähemalt üheks aastaks. Kõikidel nendel isikutel on võrdsed õigused ravikindlustushüvitiste saamiseks seaduses sätestatud tingimustel.