Liiklusseaduse põhjalik allikapõhine ülevaade ja regulatsioonid

Käesolev allikapõhine ülevaade käsitleb Eesti Vabariigi liiklusseadust, mis kehtib alates 01.08.2026 kuni 30.09.2026. Artikkel annab praktilise ja tervikliku ülevaate liikluse korraldamisest, liiklejate kohustustest, sõidukitele esitatavatest tehnonõuetest, juhtimisõiguse andmisest ning vastutusest liiklusreeglite rikkumise eest, aidates tagada sujuvat ja ohutut liiklemist Eesti teedel.

Seaduse reguleerimisala, mõisted ja liiklusohutuse tagamine

Liiklusseadus sätestab liikluskorralduse Eesti teedel, liiklusreeglid, liiklusohutuse tagamise alused ja põhinõuded, tee omaniku kohustused ja teede rahastamise. Samuti reguleerib seadus teekasutustasu ning registreerimistasu tasumise tingimusi ja määrasid, mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste ning maastikusõidukite registreerimist ja neile esitatavaid nõudeid, juhtimisõiguse andmist, mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeaja ning liiklusregistri korraldamise ja pidamise nõudeid ning vastutust liiklusreeglite rikkumise eest.

Seadus reguleerib ka maastikusõidukite maastikul liiklemist ning laieneb Eesti territooriumil viibivale välismaalasest liiklejale ja välismaal registreeritud sõidukile, kui rahvusvaheliste lepingutega ei ole ette nähtud teisiti. Liikluseks ei käsitleta liikumist ja paiknemist teel, mis on suletud liikluseks võistluste ja massiürituste läbiviimiseks, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti korraldusel või teehoiu või muul sellisel eesmärgil.

Olulisemad mõisted seaduses

Seaduses kasutatakse mitmeid spetsiifilisi mõisteid, mis määratlevad liikluses osalejate õigused ja kohustused:

• Anda teed (mitte takistada) on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või -kiirust.
• Asula on hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asula liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega.
• Auto on sõitjate või veose veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 kilomeetrit tunnis.
• Helkur on vahend inimese või muu objekti märgatavuse suurendamiseks pimeda ajal sellelt vahendilt valgusallika poole tagasi peegelduva valguse abil, mis on nähtav lähitulede valgusvihus vähemalt 150 meetrit ja kaugtulede valgusvihus vähemalt 300 meetrit.
• Hädapeatamine on sõiduki seismajätmine või -jäämine, kui sõidu jätkamine on ohtlik või tehniliselt võimatu.
• Jalakäija on jalgsi, ratastoolis või muu sarnase üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud sõidukiga liikleja, samuti lihasjõul liikuvat rula, rulluiske, tõukeratast või muud sarnast vahendit kasutav isik.
• Jalgratas on vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub inimese lihasjõul või on varustatud kuni 0,25-kilovatise püsi-nimivõimsusega elektrimootoriga, mille toide lakkab, kui sõitja lõpetab väntamise või kiirus saavutab 25 kilomeetrit tunnis.
• Kergliikur on ühe inimese vedamiseks ettenähtud istekohata elektri jõul liikuv sõiduk, välja arvatud jalgratas.
• Robotliikur on ratastel või muul veermikul maapinnaga kontaktis liikuv osaliselt või täielikult automaatne või kaugjuhitav sõiduk, mis on suuteline liikuma osaliselt või täielikult juhi kontrollita.

Liiklusohutuse ja liikluskasvatuse korraldamine

Riikliku liiklusohutuspoliitika töötab välja Vabariigi Valitsus. Liiklejate turvalisuse ja liiklusohutuse tagamist korraldab Kliimaministeerium, liiklusjärelevalvet Siseministeerium ning liiklushariduspoliitika elluviimist Haridus- ja Teadusministeerium. Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase selgitus- ja kasvatustöö läbiviimist elanikkonna seas, koolides ja lasteasutustes oma haldusterritooriumil ning peab planeeringute koostamisel tagama liiklusohutusnõuete järgimise.

Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused, kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi ohustavalt ja liiklust takistavalt. Laste liikluskasvatust viivad läbi lapsevanemad, seaduslikud esindajad, lasteasutused ja koolid Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

Liikluskord, sõidukiirus ja tee andmise kohustused

Sõidukite liiklus Eesti teedel on parempoolne. Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Keegi ei tohi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. Ohu tekitanud isik peab rakendama kõiki temale jõukohaseid meetmeid ohu kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks.

Erinevate liikluskorraldusvahendite nõuete vastuolu korral kehtivad kindlad reeglid. Ajutise (teisaldatava alusega) ja alalise liiklusmärgi nõude vastuolu korral tuleb juhinduda ajutise liiklusmärgi nõudest. Ajutise (kollast värvi) ja alalise teekattemärgise nõuete vastuolu korral tuleb juhinduda ajutise teekattemärgise nõudest. Liiklusmärgi ja teemärgise nõuete vastuolu korral peab juhinduma liiklusmärgi nõudest.

Suurimad lubatud sõidukiirused

Seadusega on kehtestatud järgmised suurimad lubatud sõidukiirused:

• Asulavälisel teel on lubatud sõita kuni 90 kilomeetrit tunnis.
• Asulasisesel teel on lubatud sõita kuni 50 kilomeetrit tunnis.
• Jääteel on lubatud kiirus 10–25 kilomeetrit tunnis või 40–70 kilomeetrit tunnis, kui jää paksus on kuni 50 sentimeetrit. Jää paksusel üle 50 sentimeetri on suurim lubatud kiirus 70 kilomeetrit tunnis.
• Pukseerimisel on lubatud kiirus kuni 50 kilomeetrit tunnis.
• Pukseeritava seadme veol on lubatud kiirus kuni 25 kilomeetrit tunnis.
• Õuealal on lubatud kiirus kuni 20 kilomeetrit tunnis, kuid jalakäija või robotliikuri vahetus läheduses tohib sõiduk liikuda vaid nende kiirusega.
• Mopeedil on lubatud kiirus kuni 45 kilomeetrit tunnis.
• Liikurmasinal on lubatud kiirus kuni 40 kilomeetrit tunnis.
• Kergliikuril ja pisimopeedil on lubatud kiirus kuni 25 kilomeetrit tunnis.
• Robotliikuril on lubatud kiirus kuni kuus kilomeetrit tunnis.
• Maastikusõidukil teel liikudes on lubatud kiirus kuni 50 kilomeetrit tunnis.

Olenevalt liiklus- ja teeoludest võib Transpordiamet suurendada asulavälisel teel suurimat lubatud kiirust kuni 120 kilomeetrini tunnis ning kohalik omavalitsus asulasisesel teel kuni 90 kilomeetrini tunnis.

Tee andmise üldised kohustused

Liikleja peab andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile, samuti teel töötavale sisselülitatud kollase vilkuriga sõidukile. Parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht amandma teed igale teel liiklejale. Pinnasteelt kruusateele või kattega teele sõites ning kruusateelt kattega teele sõites peab samuti andma teed igale teel liiklejale.

Mitterööbassõiduki juht peab sõiduteelt ära sõites või pöördel andma teed jalakäijale, kergliikurijuhile, robotliikurile, jalgratturile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile. Samuti tuleb teed anda ülekäigurada ületavale jalakäijale, vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, tagurdades kõigile liiklejaile ning kiirendusrajalt teele sõites teistele teel liiklevatele juhtidele.

Jalakäijate, jalgratturite, kergliikurite ja robotliikurite liiklemisreeglid

Jalakäija peab liikuma temale ettenähtud teel või teeosal. Rula, rulluiske, tõukeratast või muud sarnast abivahendit kasutav jalakäija peab teistest jalakäijatest möödumisel sõitma kiirusega, mis ei erine oluliselt nende kiirusest. Teel, kus sõidukitele kehtestatud suurim kiirus on suurem kui 20 kilomeetrit tunnis, peab jalakäija liikuma kõnniteel, selle puudumisel teepeenral. Kahesuunalisel eraldusribata asulavälisel teel, kus puudub kõnnitee, peab jalakäija liikuma ainult vasakpoolsel teepeenral või sõidutee vasaku ääre lähedal.

Halva nähtavuse korral või pimeda ajal teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või valgusallikat. Lasterühm võib liikuda ainult täiskasvanute saatel jalgteel, kõnniteel või jalgratta- ja jalgteel, kõige rohkem kaks last kõrvuti. Lasterühma saatja peab tagama ohutuse ja tal peab olema seljas ohutusvest.

Sõidutee ületamise nõuded jalakäijale

Jalakäija tohib ületada sõiduteed käigusilla või -tunneli, ülekäiguraja või ülekäigukohal kaudu või ristmikul. Kui ületuskoht on kuni 100 meetri kaugusel, peab jalakäija ületama sõiduteed ainult selle kaudu. Sõiduteed ületades ei tohi jalakäija asjatult viivitada ega seisma jääda. Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust ning veenduma, et ületamine on ohutu.

Jalgratturi, kergliikurijuhi ja pisimopeedijuhi kohustused

Jalgratta ja pisimopeediga tohib sõita jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, teepeenral või sõidutee parema ääre lähedal. Kõnniteel tohib jalgrattaga sõita vaid erandjuhtudel, näiteks alla 13-aastane jalgrattur ja tema saatjad, liikumispuudega jalgrattur või väikelast sõidutav jalgrattur. Kergliikuriga tohib sõita jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, jalgteel ja kõnniteel.

Teel jalgrattaga, kergliikuriga ja pisimopeediga sõites peab alla 16-aastane juht kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit. Jalgrattur, juhtrauaga kergliikuri juht ja pisimopeedijuht peavad sõites hoidma juhtrauast kinni vähemalt ühe käega. Sõiduteega lõikumise kohale lähenedes peavad nad vähendama kiirust ja ületama sõidutee jalakäija tavakiirusega.

Robotliikurite liiklemise erisused

Robotliikuriga võib sõita kõnniteel, jalgteel ning jalgratta- ja jalgteel jalakäijale ettenähtud teeosal, mille laius on robotliikurile liikumiseks piisav. Robotliikuriga ei tohi jalakäijat ohustada ega tema liikumist takistada. Robotliikuriga võib asulas sõita kõnnitee, jalgtee ning jalgratta- ja jalgtee puudumisel parempoolsel teepeenral või selle puudumisel sõidutee parema ääre lähedal.

Robotliikuriga tohib sõiduteed ületada kohas, mis on lubatud sõidutee ületamiseks jalakäijale. Sõidutee ületamisel ei ole robotliikuril sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui robotliikur ületab ülekäigurajal või ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Robotliikuriga on keelatud vedada inimest ja looma.

Sõidukite peatamine, parkimine ja eriolukorrad

Juht ei tohi peatada ega parkida sõidukit nii, et see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse sissesõiduks või väljasõiduks hoovi, garaaži, õuealale ja teega külgnevale alale ega takistada jalakäija liikumist ülekäigurajal ja ristmikul kõnniteede kulgemise suunas. Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal või parempoolsel teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,7 meetri laiune käiguriba.

Asula sõiduteel tohib sõidukit peatada või parkida ühes reas, sealjuures kaherattalist jalgratast, kaherattalist pisimopeedi, kaherattalist mopeedi ja kaherattalist külghaagiseta mootorratast ning ühe- või kaherattalist kergliikurit kõrvuti ka kahes reas. Sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõidutee äärega ja takistuse puudumise korral ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 meetrit sõidutee äärest.

Sõiduki peatamis- ja parkimiskeelud

Sõidukit on keelatud peatada järgmistes kohtades:

• Kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba.
• Raudteeülesõidukohal.
• Trammiteel või sellele lähemal kui üks meeter.
• Silla, estakaadi või viadukti peal ja all, välja arvatud seal parkimiseks lubatud kohad.
• Kohas, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid.
• Ülekäigurajal, jalgrattatee või jalgratta- ja jalgtee sõiduteega lõikumise kohal või lähemal kui viis meetrit enne neid kohti.
• Kohas, kus suunavööndit või sõidurada tähistava pideva märgisjoone ja peatatud sõiduki vahe oleks alla kolme meetri.
• Ühissõiduki peatuskoha teelaiendil või ühissõidukipeatuse teekattemärgisel, nende puudumisel aga peatuse poolel lähemal kui 15 meetrit bussi-, trolli- või taksopeatuse liiklusmärgile.
• Ristmikul, välja arvatud seal parkimiseks lubatud kohal.

Parkida ei tohi kohtades, kus sõidukit ei tohi peatada, samuti sõiduteel raudteeülesõidukohale lähemal kui 50 meetrit, teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval, väljaspool asulat peatee eesõigusmärgiga tähistatud tee sõiduteel ning kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt.

Hädapeatamine ja pukseerimine

Hädapeatamise korral kohas, kus peatuda ega parkida ei tohi, peab juht sõiduki tähistama ohutulede sisselülitamisega või ohukolmnurga teele asetamisega. Ohukolmnurk tuleb teele panna sõidukile mitte lähemale kui 25 meetrit asulas ja 50 meetrit väljaspool asulat. Raudteeülesõidukohal hädapeatamise korral peab juht hoolitsema selle eest, et inimesed lahkuksid sõidukist, ja tegema kõik, et vabastada ülesõidukoht.

Mootorsõidukit võib pukseererida haagiseta mootorsõidukiga, kusjuures pukseeritavate sõidukite kiirus ei tohi ületada 50 kilomeetrit tunnis. Painduv ühenduslüli peab jätma sõidukite vahemaaks viis kuni kaheksa meetrit ja selle keskosa peab olema selgesti nähtavalt tähistatud. Jäik ühenduslüli ei tohi olla pikem kui viis meetrit. Keti kasutamine pukseerimiseks on keelatud. Pukseerida ei tohi kiirteel (välja arvatud lähima ärasõidukohani) ega painduva ühenduslüliga kiilasjääl.

Sõidukite registreerimine, tehnonõuded ja ümberehitus

Mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerimine viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Registreerimisele kuulub Eestis alaliselt elava, Eestis elamisloa saanud füüsilise ja Eestis registreeritud juriidilise isiku Eestis kasutusele võetav mootorsõiduk või selle haagis. Samuti kuulub registreerimisele välisriigi isiku sõiduk, mis on Eestis pidevalt viibinud kauem kui üks aasta.

Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise toimingu või sellest keeldumise otsuse ning nendega seonduvad registritoimingud teeb Transpordiamet. Enne registreerimist tuleb teostada registreerimiseelne tehnonõuetele vastavuse kontroll, mille käigus tehakse otsus mootorsõiduki või selle haagise kehtivatele tehnonõuetele vastavuse kohta.

Tehnonõuded ja tehnoülevaatus

Liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele ning olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli korraldab ning selle nõuetekohase läbiviimise ja kvaliteedi kontrolli teostab Transpordiamet. Sõiduk kaotab kehtivatele tehnonõuetele vastavuse, kui kindlustusandja loeb selle hävinuks või kui liiklusjärelevalve teostaja suunab selle erakorralisse kontrolli.

If tehnonõuetele vastavuse kontrollis tuvastatakse oluline rike või puudus, võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses kasutada määratud tähtaja jooksul, mis ei ole lühem kui 30 päeva ega pikem kui 60 päeva. Kui tuvastatakse ohtlik rike või puudus, on sõiduki liikluses kasutamine keelatud kuni rikke või puuduse kõrvaldamiseni.

Erisüsteemide kontroll ja ümberehitus

Lisaks tavapärasele tehnonõuetele vastavuse kontrollile tuleb erisüsteemiga (süsteem, mis võib kujutada ohtu inimesele või keskkonnale ja mille kontrollimine eeldab osade eemaldamist või erioskusi) mootorsõiduk ja selle haagis esitada perioodiliselt erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Seda kontrolli teostatakse vähemalt kord kümneaastase perioodi jooksul, kuid mitte sagedamini kui kord kaheteistkümne kuu jooksul.

Registreeritud mootorsõiduki või selle haagise ümberehitamiseks annab loa Transpordiamet. Ümberehitatud mootorsõiduk või selle haagis peab vastama kehtivatele tehnonõuetele ning pärast ümberehitust teeb Transpordiamet ümberehitatud sõidukile tehnilise ekspertiisi.

Juhtimisõigus, kategooriad ja tervisekontroll

Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud. Juhtimisõigus antakse isikule, kelle alaline elukoht on Eestis või kes suudab tõendada, et ta on Eestis õppinud vähemalt kuus kuud, kelle vanus ja terviseseisund vastavad kehtivatele nõuetele ja kes on omandanud mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni.

Alaline elukoht on koht, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva isiklike või tööalaste sidemete tõttu. Kvalifikatsiooni omandamiseks peab juhtimisõiguse taotleja läbima ettevalmistuse, esmaabikoolituse ning sooritama edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami.

Mootorsõidukite kategooriad

Mootorsõidukid ja autorongid jagunevad järgmistesse põhikategooriatesse:

• AM – mopeed;
• A – mootorratas;
• B – auto, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja mis on valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat, samuti sama auto koos kerghaagisega;
• BE – autorong, mis koosneb B-kategooria autost ning haagisest või poolhaagisest täismassiga kuni 3500 kilogrammi;
• C – auto, mille täismass on üle 3500 kilogrammi ja mis on valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat;
• CE – autorong, mis koosneb C-kategooria autost ja selle haagisest või poolhaagisest täismassiga üle 750 kilogrammi;
• D – auto, mis on valmistatud vedama lisaks juhile rohkem kui kaheksat sõitjat;
• DE – autorong, mis koosneb D-kategooria autost ja selle haagisest täismassiga üle 750 kilogrammi;
• T – traktor, liikurmasin ja masinrong.

Lisaks eristatakse alamkategooriaid: A1, A2, B1, C1, C1E, D1 ja D1E.

Piiratud juhtimisõigus

Piiratud juhtimisõiguse võib B-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks anda 16- ja 17-aastasele isikule. Piiratud juhtimisõigusega isik võib autot juhtida tingimusel, et tema kõrval on seaduslik esindaja või seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuga isik, kellel on B-kategooria mootorsõiduki kehtiv juhiluba vähemalt kaks aastat ning kes ei tohi olla joobeseisundis.

Piiratud juhtimisõiguse võib T-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks anda 15-aastasele isikule, kui sõiduki täismass üksi või koos haagisega ei ületa 8000 kilogrammi. Juhtimine peab toimuma seadusliku esindaja või tema kirjaliku nõusolekuga isiku järelevalve all, kellel on T-kategooria mootorsõiduki kehtiv juhiluba vähemalt kaks aastat.

Mootorsõidukijuhi tervisekontroll

Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja terviseseisund peab vastama kehtestatud tervisenõuetele, mida tõendab tervisekontrolli teostaja väljastatud tervisetõend. Tervisekontrolli teeb perearst, töötervishoiuarst või liiklusmeditsiini komisjon. Mootorsõidukijuht läbib tervisekontrolli perioodiliselt: AM-, A-, B-, T-kategooria juhiloa korral iga kümne aasta järel ning C- ja D-kategooria juhiloa korral iga viie aasta järel.

Tervisekontrolli läbivad iga viie aasta järel üle 65-aastased A-, B- ja BE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõiduki juhid, samuti T-kategooria traktori ja liikurmasina juhid, B-kategooria takso juhid, A- ja B-kategooria alarmsõidukite juhid ning mootorsõidukijuhtide õpetajad. Järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisel peatub mootorsõidukijuhi juhtimisõigus, kui ta ei esita uut kehtivat tervisetõendit.

Teekasutustasu ja registreerimistasu

Liiklusseadus sätestab teekasutustasu ja registreerimistasu tasumise tingimused ja määrad. Teekasutustasu on rahaline kohustus, mille tasumine annab isikule õiguse kasutada veoautoga avalikult kasutatavat teed kindla ajavahemiku jooksul. Registreerimistasu on riigieelarvesse laekuv tasu, mida makstakse teatud kategooriasse kuuluva mootorsõiduki Eesti liiklusregistris registreerimise või selle esmakordse omanikuvahetuse eest.

Teekasutustasu määrad ja vabastused

Teekasutustasu tasutakse üle 3500-kilogrammise täismassiga veoauto ja selle haagise eest. Tasu määr sõltub veoauto ja selle haagise täismassidest, telgede arvust ning veoauto heitgaasiklassist (EURO 0 kuni EURO VI, heiteta veoautod). Kui täismasside summa ei ületa 12 000 kilogrammi, on teekasutustasu määrad järgmised: 24 tunni määr on 13 eurot, 7 päeva määr on 34 eurot, 30 päeva määr on 68 eurot, 90 päeva määr on 170 eurot ja 365 päeva määr on 680 eurot.

Heiteta veoauto ja selle haagise puhul, kui täismasside summa ei ületa 12 000 kilogrammi, on määrad järgmised: 24 tunni määr on 4 eurot, 7 päeva määr on 10 eurot, 30 päeva määr on 20 eurot, 90 päeva määr on 50 eurot ja 365 päeva määr on 200 eurot. Heiteta veoauto ja selle haagis on kuni 2031. aasta 30. juunini teekasutustasust täielikult vabastatud. Teekasutustasust on vabastatud ka Kaitseväe, Kaitseliidu, välisriigi relvajõudude, Politsei- ja Piirivalveameti ning päästeasutuse veoautod, rahvusvahelise abi osutajate veoautod ning vanasõidukid.

Registreerimistasu arvutamine ja määrad

Registreerimistasu objekt on M1-kategooria (sõiduauto) ja N1-kategooria (kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoauto) mootorsõiduk. Tasu tasub isik, kelle huvides registrikande toiming tehakse. M1-kategooria mootorsõiduki, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on olemas WLTP-meetodiga arvutatud CO2 andmed, registreerimistasu määr leitakse kolme komponendi summana: baasosa (150 eurot), CO2 eriheite osa (iga gramm vahemikus 1–117 g/km korrutatakse 5 euroga, 118–150 g/km korrutatakse 10 euroga, 151–200 g/km korrutatakse 30 euroga ning 201 ja enam g/km korrutatakse 50 euroga) ja massiosa (üle 2000-kilogrammise täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 2 euroga kuni summani 2000 eurot).

Täiselektrilise M1-kategooria mootorsõiduki registreerimistasu määr leitakse kahe komponendi summana: baasosa (150 eurot) ja massiosa (üle 2400-kilogrammise täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 2 euroga kuni summani 2200 eurot). N1-kategooria mootorsõiduki, mis ei ole täiselektriline, registreerimistasu baasosa on 300 eurot ja CO2 eriheite osa (iga gramm vahemikus 1–204 g/km korrutatakse 2 euroga, 205–250 g/km korrutatakse 30 euroga, 251–300 g/km korrutatakse 35 euroga ning 301 ja enam g/km korrutatakse 40 euroga). Täiselektrilise N1-kategooria mootorsõiduki registreerimistasu määr koosneb vaid baasosast, mis on 200 eurot.

Mootorsõiduki registreerimistasu korrutatakse vanusest sõltuva kordajaga, mis ulatub 0,87-st (1-aastane sõiduk) kuni 0,05-ni (20-aastane ja vanem sõiduk). Kordajat rakendatakse registreerimistasu summale, millest on lahutatud baasosa. Registreerimistasu ei tasuta alarmsõidukite, diplomaatiliste esinduste ja NATO relvajõudude sõidukite eest.

Liiklusjärelevalve, erimeetmed ja väärteovastutus

Liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud, abipolitseinikud ja muud ametiisikud seadusega antud pädevuse piires, samuti valla- või linnavalitsus peatumise ja parkimise nõuete üle kohaliku omavalitsuse territooriumil. Liiklusjärelevalvet teostatakse jalgsi või sõidukiga, liikuvas või paikses toimkonnas, teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga. Teisaldatava automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutamisel sõidukiiruse mõõtmiseks paigaldab liiklusjärelevalve teostaja enne mõõtmist kiirusmõõturi asukohta automaatkontrolli osutusmärgi (väljaspool asulat 300 kuni 500 meetri, asulas 150 kuni 300 meetri kaugusele), vastasel juhul on mõõtmistulemus kehtetu.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine ja kinnipidamine

Juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid, on joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis, tal puudub juhtimisõigus või sõiduki kasutamise õigus, või kui sõiduki rikke tõttu on sõidu jätkamine keelatud. Sõiduk teisaldatakse valvega hoiukohta või politseiasutusse, kui kohapeal puudub võimalus sõiduki üleandmiseks omanikule või valdajale, või kui sõiduk on pargitud ohtlikult, takistab hooldustöid, on pargitud puudega inimese kohale ilma vastava kaardita, või kui sõidukil puudub registreerimismärk ja see on registreerimata rohkem kui kolm kuud.

Väärteod ja karistused

Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava juhtimisõiguseta isiku poolt karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Kui juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või ära võetud, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi (või väljahingatavas õhus 0,10–0,24 milligrammi liitri kohta), karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kui alkoholisisaldus veres on 0,50–1,49 milligrammi (või väljahingatavas õhus 0,25–0,74 milligrammi liitri kohta), karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest karistatakse järgmiselt: kuni 20 kilomeetrit tunnis ületamisel rahatrahviga kuni 30 trahviühikut; 21–40 kilomeetrit tunnis ületamisel rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni; 41–60 kilomeetrit tunnis ületamisel rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni; üle 60 kilomeetri tunnis ületamisel rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.

Turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest või motokiivri kasutamise nõuete rikkumise eest sõidukijuhi või sõitja poolt karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Kirjalikus hoiatamismenetluses määratakse suurima lubatud sõidukiiruse ületamise korral hoiatustrahv, mille suurus eurodes saadakse lubatud sõidukiirust ületanud kilomeetrite arvu korrutamisel arvuga 7.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks sätestab liiklusseadus Eesti teedel kehtivad ranged ja selged reeglid, mis tagavad kõigi liiklejate turvalisuse ja sujuva liikluse. Seadus reguleerib põhjalikult sõidukite registreerimist, tehnonõudeid, juhtimisõiguse saamist ja tervisekontrolli läbimist. Samuti kehtestab seadus täpsed määrad teekasutustasule ja registreerimistasule ning näeb ette ranged karistused ja trahvimäärad liiklusnõuete rikkumise, sealhulgas lubatud sõidukiiruse ületamise ja joobes juhtimise eest. Nende reeglite järgimine on kohustuslik igale liiklejale, aidates ennetada ohte ja tagada ohutu liikluskeskkonna.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas