Liiklusseaduse regulatsioon: liiklusreeglid, sõidukinõuded, tasud ja järelevalve

Käesolev artikkel käsitleb Eesti Vabariigi teedel kehtivat liikluskorraldust, liikluskorda ja ohutusnõudeid seisuga 01.08.2026. Ülevaade annab praktilise ning ammendava pildi liiklejate põhiõigustest ja -kohustustest, sõidukitele kohaldatavatest tehnonõuetest ja registreerimisest, juhtimisõiguse omandamisest, teekasutus- ja registreerimistasude süsteemist ning riikliku järelevalve teostamisest ja vastutuse määradest.

Seaduse reguleerimisala, teehoiu rahastamine ja üldised liiklemise alused

Liiklusseadus sätestab liikluskorralduse Eesti teedel, liiklusreeglid, liiklusohutuse tagamise alused ja põhinõuded, tee omaniku kohustused ja teede rahastamise, teekasutustasu ning registreerimistasu tasumise tingimused ja määrad. Samuti reguleerib seadus mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste ning maastikusõidukite registreerimist ja neile esitatavaid nõudeid, juhtimisõiguse andmist, mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeaega ning liiklusregistri korraldamist ja vastutust reeglite rikkumise eest.

Seadus laieneb Eesti territooriumil viibivale välismaalasest liiklejale ja välismaal registreeritud sõidukile, kui välislepingutes ei sätestata teisiti. Liiklusena ei käsitleta liikumist ja paiknemist teel, mis on suletud liikluseks võistlusteks, massiüritusteks, ametkondade korraldusel või teehoiutöödeks.

Riigiteedega seonduvat teehoiu tegevust rahastatakse teehoiukava alusel, mille mahud nähakse ette riigi eelarvestrateegias ning riigieelarves. Kohalike teede hoiuks nähakse toetus ette toetusfondis. Riigiteede teehoiukava koostab Kliimaministeerium vähemalt neljaks aastaks ning selle kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.

• Riikliku liiklusohutuspoliitika töötab välja Vabariigi Valitsus.
• Liiklejate turvalisuse ja liiklusohutuse tagamist korraldab Kliimaministeerium.
• Liiklusjärelevalvet korraldab Siseministeerium.
• Liiklushariduspoliitika elluviimist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium.
• Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalast selgitus- ja kasvatustööd ning peab planeeringutes tagama ohutusnõuded.

Liikluskord Eesti teedel on parempoolne. Iga liikleja peab olema hoolikas ja ettevaatlik, tagama liikluse sujuvuse ning hoiduma ohust ja kahjust. Ajutise ja alalise liikluskorraldusvahendi vastuolu korral juhindutakse ajutisest vahendist ning teemärgise ja liiklusmärgi vastuolu korral juhindutakse liiklusmärgist.

Avalikult kasutatava tee omaniku kohustused ja liiklusvälised teabevahendid

Avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud kõrvaldama teelt liiklust ohustavad või nähtavust piiravad takistused, puud, põõsad, prahi ja hukkunud loomad. Liiklusõnnetuse või muu ohu korral tuleb paigaldada hoiatavad või ümbersuunavad liikluskorraldusvahendid.

Tee kaitsevööndisse liiklusvälise teabevahendi paigaldamiseks annab loa tee omanik. Teabevahend ei tohi eksitada liiklejat, varjata liikluskorraldusvahendit, sarnaneda liikluskorraldusvahendiga ega piirata nähtavust. Maantee kaitsevööndis peab teabevahendi kaugus sõidutee äärest olema vähemalt 12 meetrit ning Euroopa teedevõrgul paigaldatakse see üksnes paralleelselt tee teljega.

Liikluse korraldamine, foorituled ja reguleerija märguanded

Liikluse korraldamise eesmärk on tagada häireteta, sujuv, kiire, ohutu ja keskkonda säästev liiklus. Liiklust korraldatakse liikluskorraldusvahenditega, mille korrasoleku tagab teeomanik. Omavoliline liikluskorraldusvahendite paigaldamine, eemaldamine või varjamine on keelatud.

Foorituled reguleerivad liiklejate liikumisjärjekorda ja neil on seadusest tulenevad kindlad tähendused:

• Roheline tuli lubab liikuda; roheline vilkuv hoiatab kollase tule peatsest süttimisest.
• Kollane tuli keelab liikuda, välja arvatud juhul, kui peatumine on ilma ohtu tekitamata võimatu.
• Punane tuli ning punane ja kollane tuli korraga keelavad liikuda.
• Lisasektsiooni roheline nooltuli lubab sõita noole suunas ka põhitule punase või kollase tule ajal; kustunud lisasektsiooniga noole suunas sõita ei tohi.
• Kollane vilkuv tuli osutab reguleerimata ristmikule, ülekäigurajale või muule ohtlikule kohale.
• Ülesõidufoori kaks punast vilkuvat tuld keelavad edasi sõita; aeglaselt vilkuv valge tuli lubab raudteed ületada.

Reguleerija märguanded on liiklejale kohustuslikud ka siis, kui need on vastuolus liikluskorraldusvahenditega, välja arvatud juhul, kui need seaksid otsesesse ohtu elu, tervise või vara. Ülestõstetud käsi kohustab liiklejaid peatuma. Küljele väljasirutatud käed keelavad liikumise ristsuunast ning pärast käte langetamist ei tohi liikuda reguleerija rinna või selja poole jäävad liiklejad. Märguandeid võidakse anda musta-valgevöödilise saua, punase helkurketta, spetsiaalse kettaga või käega.

Sõidukiiruse reeglid, pikivahe ja manöövrid

Liiklusseadus kehtestab standardsed suurimad lubatud sõidukiirused erinevates liikluskeskkondades ja sõidukiliikidele:

• Asulavälisel teel on suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h, asulasisesel teel 50 km/h.
• Jääteel on lubatud kiirus 10–25 km/h või 40–70 km/h (kui jää paksus on kuni 50 cm) ning üle 50 cm paksuse jää korral kuni 70 km/h.
• Õuealal on suurim lubatud kiirus 20 km/h, kusjuures jalakäija vahetus läheduses tohib liikuda vaid jalakäija kiirusega.
• Pukseerimisel on lubatud kiirus kuni 50 km/h, pukseeritava seadme veol kuni 25 km/h.
• Mopeedil on piirkiirus 45 km/h, kergliikuril ja pisimopeedil 25 km/h, liikurmasinal 40 km/h ning robotliikuril 6 km/h.
• Transpordiamet võib suurendada asulavälisel teel kiirust kuni 120 km/h ja kohalik omavalitsus asulas kuni 90 km/h.

Juht peab hoidma piisavat piki- ja külgvahet. Üksteise järel liikuvate sõidukite pikivahe läbimise aeg peab tavaoludes olema asulasisesel teel vähemalt kaks sekundit ja asulavälisel teel vähemalt kolm sekundit.

Suunamärguanne tuleb anda õigeaegselt, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või peatamise alustamist. Enne pööret tuleb aegsasti siirduda pärisuunavööndi vastavasse serva. Tagasipööre on keelatud ülekäigurajal, raudteeülesõidukohal ja piiratud nähtavusega kohas.

Möödasõit toimub reeglina vasakult. Möödasõit vastassuunavööndi kaudu on keelatud piiratud nähtavuse korral, reguleerimata ülekäigurajal, raudteeülesõidukohal ja ristmikul (välja arvatud teeandmiskohustusega lõikuvate teede puhul). Möödasõidul jalgratturist, pisimopeedijuhist või kergliikurijuhist tuleb hoida vähemalt 1,5-meetrist külgvahet, välja arvatud erandjuhul kiirusel alla 30 km/h või eraldatud jalgrattarajal sõitmisel.

Eri liiklejarühmade kohustused: jalakäijad, kergliikurid, jalgrattad ja robotliikurid

Jalakäija peab liikuma temale ettenähtud teel või teepeenral. Asulavälisel kahesuunalisel eraldusribata teel, kus puudub kõnnitee, peab jalakäija liikuma vasakpoolsel teepeenral või tee vasaku ääre lähedal. Halva nähtavuse korral või pimeda ajal teel liikudes on jalakäijal kohustuslik kasutada helkurit või valgusallikat.

Jalakäija peab ületama sõidutee käigusilla, -tunneli, ülekäiguraja või ülekäigukoha kaudu. Kui nimetatud kohad asuvad lähemal kui 100 meetrit, on sõidutee ületamine mujalt keelatud.

Jalgratturi, kergliikuri ja pisimopeedi juhid peavad järgima kindlaid paigutuse ja ohutuse nõudeid:

• Alla 16-aastane jalgrattur, kergliikurijuht ja pisimopeedijuht peab teel sõites kandma kinnirihmatud kiivrit.
• Kergliikuri valmistajakiirus ei tohi ületada 25 km/h ning mootori võimsus (v.a tasakaaluliikur) ühte kilovatti.
• Jalgrattal ja pisimopeedil peavad olema töökorras pidur, signaalkell, ees valge ja taga punane helkur/tuli ning kodarahelkurid.
• Jalakäijast möödumisel kõnniteel või jalgratta- ja jalgteel tuleb sõita kiirusega, mis ei erine oluliselt jalakäija kiirusest.
• Ülekäigurajal või ülekäigukohal võib sõidutee ületada jalgratta või kergliikuriga sõites jalakäija kiirusega, kuid juhil puudub sõidukijuhtide suhtes eesõigus, v.a juhul, kui sõidukijuht sooritab pööret teele, mida ületatakse.

Robotliikur on osaliselt või täielikult automaatne või kaugjuhitav seade kiirusega kuni 6 km/h. Selle füüsilisest isikust kasutaja ja juht peavad olema vähemalt 18-aastased. Robotliikuril peavad olema identifitseerimisnumber, kasutaja telefoninumber ja nimi, vajalikud tuled ja helkurid. Robotliikuriga on keelatud vedada inimesi ja loomi ning sõiduteel paiknedes peavad selle tuled töötama kollases vilkuvas režiimis.

Peatumine, parkimine ja raudtee ületamine

Sõiduki peatamine ja parkimine peab toimuma liiklejaid ja teehooldust takistamata. Asulas pargitakse sõidutee parema ääre lähedal või teepeenral, jättes jalakäijale vähemalt 0,7 meetrit vaba käiguruumi. Osaliselt või täielikult kõnniteel tohib parkida vaid vastava liikluskorraldusvahendi olemasolul, tagades jalakäijale vähemalt 1,5 meetri laiuse vaba teeosa.

Seadus sätestab peatamise ja parkimise ranged keelud:

• Peatuda ei tohi raudteeülesõidukohal, trammiteel (või sellele lähemal kui 1 meeter), sillal, estakaadil või viaduktil ja nende all.
• Peatuda ei tohi ülekäigurajal, jalgrattatee lõikumiskohal või neile lähemal kui viis meetrit enne neid kohti.
• Peatuda ei tohi kohas, kus pideva joone ja sõiduki vahele jääb alla kolme meetri.
• Peatuda ei tohi ühissõidukipeatuses või lähemal kui 15 meetrit peatusmärgist.
• Parkida ei tohi kohtades, kus peatumine on keelatud, samuti raudteeülesõidukohale lähemal kui 50 meetrit ja väljaspool asulat peatee sõiduteel.

Raudteeülesõidukohale lähenedes peab liikleja olema eriti tähelepanelik ja andma teed raudteesõidukile. Ülesõidukohta ei tohi ületada keelava fooritule, sulguva või suletud tõkkepuu ega reguleerija keelu korral, samuti viivitades või ummikuohu korral. Tõkkepuu puudumisel peatutakse vähemalt viie meetri kaugusel esimesest rööpast.

Juhi üldkohustused, sõitjate- ja veosevedu ning eriveod

Juht peab enne sõitu veenduma oma terviseseisundis, sõiduki tehnilises korrasolekus, tulede, numbrimärkide ja klaaside puhtuses ning nõutavate dokumentide olemasolus. Sõidu ajal on keelatud tegeleda tegevustega, mis segavad juhtimist, sealhulgas hoida telefoni käes ilma vabakäeseadmeta.

Sõitjaid ja veoseid tohib vedada vaid ettenähtud kohtadel ja viisil. Veos peab olema paigutatud ja kinnitatud nii, et see ei ohusta inimesi ega keskkonda, ei varja tulesid ega numbrimärke. Teravad otsad peavad olema suunatud tahapoole.

Laste vedamisel kehtivad erinõuded: alla kolmeaastast last ei tohi sõidutada turvavööta istekohal ning laste sõidutamisel tuleb kasutada nende kasvule sobivat turvaseadet. Seljaga sõidusuunas turvaseadet ei tohi paigaldada aktiivse esiturvapadjaga varustatud istmele. Alla 12-aastast last ei tohi sõidutada mootorratta ega mopeedi tagaistmel.

Eriveod (suur- või raskeveosed, mille mass, mõõtmed või teljekoormus ületavad piirmäärasid) on lubatud üksnes tee omaniku antud eriloa alusel ja eritasu eest. Eritasu määr ühe veo ja ühe tee omaniku kohta on kuni 650 eurot, lisaks menetlustasu kuni 10 eurot. Eriloa kehtivusaeg on kuni üks aasta.

Sõidukite registreerimine, tehnonõuetele vastavus ja liiklusregister

Eestis kasutusele võetav mootorsõiduk ja selle haagis tuleb kanda liiklusregistrisse viie tööpäeva jooksul pärast kasutuselevõttu. Enne registreerimist teostatakse registreerimiseelne tehnonõuetele vastavuse kontroll. Registreerimistoiminguid teeb Transpordiamet.

Liikluses kasutatav sõiduk peab vastama tehnonõuetele ja läbima perioodilise tehnoülevaatuse. Rikete korral jaotatakse puudused olulisteks ja ohtlikeks:

• Olulise rikke korral võib sõidukit liikluses kasutada reeglina 30–60 päeva jooksul remondiks ja korduvülevaatuse läbimiseks.
• Ohtliku rikke tuvastamisel on sõiduki kasutamine liikluses keelatud; sõita tohib äärmise ettevaatusega vaid lühimat teed pidi remondikohta või ülevaatusele.
• Erisüsteemiga varustatud mootorsõidukid kuuluvad lisaks perioodilisele erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollile (vähemalt kord 10 aasta jooksul, kuid mitte tihedamini kui kord 12 kuu jooksul).
• Mootorsõiduki registrikanne peatatakse, kui ülevaatusest või kindlustusest on möödunud kaks aastat; peatatud kandega sõiduk loetakse registreerimata sõidukiks.

Liiklusregister on riiklik andmekogu, mida peab Transpordiamet ning mis sisaldab andmeid sõidukite, väikelaevade, juhilubade, digitaalse sõidumeeriku kaartide, juhtide ametikoolituse, registerpantide ja registreerimistasude kohta. Registrisse kantud registerpandi andmed on avalikud.

Juhtimisõigus, juhiload ja tervisekontroll

Mootorsõiduki juhtimisõigus antakse isikule, kelle alaline elukoht on Eestis (vähemalt 185 päeva kalendriaastas) või kes on siin õppinud vähemalt kuus kuud, kelle vanus ja tervis vastavad nõuetele ning kes on sooritanud vastavad eksamid.

Mootorsõidukite põhikategooriate ja alamkategooriate vanuse alammäärad ja kehtivusajad jagunevad seaduse kohaselt:

• AM-kategooria: alates 14. eluaastast (kuni 15-aastasel nõutav seadusliku esindaja nõusolek).
• A1- ja B1-alamkategooria ning T-kategooria (täismass kuni 18 000 kg): alates 16. eluaastast.
• B-kategooria, A2- ja C1-alamkategooria ning suurem T-kategooria: alates 18. eluaastast; piiratud juhtimisõigus B-kategoorias on lubatud 16- ja 17-aastastele kogenud saatja juuresolekul.
• C-kategooria ja D1-alamkategooria: alates 21. eluaastast; D-kategooria ja A-kategooria (otsetaotlusel): alates 24. eluaastast.
• AM-, A-, B- ja BE-kategooria juhiluba kehtib 10 aastat; C-, D- ja raskete autorongide juhiluba kehtib 5 aastat.
• Esmane juhiluba väljastatakse kehtivusega kuni kaks aastat; piiratud juhtimisõigusega juhiluba B-kategoorias kehtib kuni 18-aastaseks saamiseni.

Mootorsõidukijuht läbib perioodilise tervisekontrolli vastavalt juhiloa kehtivusele (10 või 5 aasta järel), üle 65-aastased juhid ning alarmsõidukijuhid ja õpetajad iga viie aasta järel. Tervisetõendi aegumisel juhtimisõigus peatub automaatselt. Roolis olles on alkoholi piirmääraks mootorsõidukijuhil veres alla 0,20 mg/g (õhus alla 0,10 mg/l) ning jalgratturil ja kergliikurijuhil veres alla 0,50 mg/g (õhus alla 0,25 mg/l).

Mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeaeg ning sõidumeerikud

Kutselise veose- ja sõitjateveo autojuhtide töö- ja puhkeaega reguleeritakse vastavalt Euroopa Liidu määrusele (EÜ) nr 561/2006 ja Liiklusseaduse siseriiklikele normidele. Keskmine iganädalane tööaeg ei tohi ületada 48 tundi (kollektiivlepingu alusel teatud tingimustel pikendatav 60 tunnini arvestusperioodi keskmisena). Öötöö korral (kella 00.00–06.00) ei tohi igapäevane tööaeg ületada kümmet tundi.

Sõidumeeriku kasutamise ja andmete haldamise nõuded veoettevõtjale ja juhile hõlmavad järgmist:

• Digitaalse sõidumeeriku andmed tuleb sõidukist kopeerida vähemalt iga 90 päeva järel ja juhikaardilt vähemalt iga 28 päeva järel.
• Veoettevõtja peab säilitama juhi sõidu- ja puhkeaja salvestatud andmeid muutmata kujul vähemalt 12 kuud.
• Juhikaart, ettevõttekaart ja kontrollikaart väljastatakse viieks aastaks, töökojakaart üheks aastaks.
• Teise isiku juhikaardi kasutamine või sõidumeeriku tööd häiriva seadme paigaldamine ja kasutamine on rangelt keelatud.

Riiklikku järelevalvet töö- ja puhkeaja nõuete üle teostab ettevõttes Tööinspektsioon ning teel Politsei- ja Piirivalveamet.

Tasud ja maksud: parkimistasu, teekasutustasu ja mootorsõiduki registreerimistasu

Kohalikul omavalitsusel on õigus kehtestada oma avalikul parkimisalal tasuline parkimine. Parkimistasu maksmata jätmisel määratakse viivistasu, mille ülemmäär on kuni 31 eurot ööpäevas ning tasumise tähtaeg vähemalt 14 päeva.

Teekasutustasu tasutakse üle 3500-kilogrammise täismassiga veoauto ja selle haagise eest avalikult kasutatava tee kasutamisel. Tasu määr sõltub täismassist, telgede arvust ja heitgaasiklassist (EURO 0 kuni EURO VI ning heiteta veoautod). Päevamäärad jäävad vahemikku 4 kuni 40 eurot ning aastamäärad 200 kuni 2000 eurot. Teekasutustasust laekunud raha kasutatakse transporditaristu hoiuks.

Mootorsõiduki registreerimistasu tasutakse M1- ja N1-kategooria sõiduki esmakordsel registreerimisel liiklusregistris või esmakordsel omanikuvahetusel Eestis:

• M1-kategooria baasosa on 150 eurot, millele lisanduvad CO2 eriheite osa (astmeliselt 5–50 eurot grammi kohta) ja massiosa (üle 2000 kg täismassi puhul 2 eurot/kg, maksimaalselt 2000 eurot; pistikhübriidil üle 2200 kg).
• M1 täiselektrilise sõiduki registreerimistasu koosneb baasosast 150 eurot ja massiosast (üle 2400 kg kaaluva osa eest 2 eurot/kg, maksimaalselt 2200 eurot).
• N1-kategooria baasosa on 300 eurot (täiselektrilisel 200 eurot) koos CO2 eriheite komponendiga.
• Sõiduki vananedes rakendatakse registreerimistasu summale (millest on baasosa maha arvatud) vanusekordajat vahemikus 0,87 (1 aasta vanune) kuni 0,05 (20 aastat ja vanem).
• Registreerimistasust on vabastatud alarmsõidukid ning diplomaatilised ja kaitsekoostööga seotud sõidukid.

Liiklusjärelevalve korraldus, sunnimeetmed ja vastutus rikkumiste eest

Liiklusjärelevalvet teostavad Politsei- ja Piirivalveamet, abipolitseinikud ning kohalik omavalitsus peatumise ja parkimise osas. Kohalik omavalitsus võib paigaldada automaatseid liiklusjärelevalve süsteeme, saades 50% laekuvatest hoiatustrahvidest liiklusohutuse edendamiseks.

Järelevalve teostamisel on ametiisikul õigus juht sõidukijuhtimiselt kõrvaldada (nt joobe, juhtimisõiguse puudumise, tehnilise rikke või puhkeaja eiramise tõttu) ning toimetada sõiduk valvega hoiukohta.

Väärtegude eest on ette nähtud trahvid trahviühikutes ja kindlaks määratud hoiatustrahvid:

• Juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga; korduva või äravõetud juhtimisõigusega juhtimise eest kuni 300 trahviühikut või arestiga.
• Alkoholi piirmäära ületamisel (0,20–0,49 mg/g) on trahv kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 kuuni; vahemikus 0,50–1,49 mg/g trahv kuni 300 trahviühikut, arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni.
• Kiiruse ületamisel kuni 20 km/h on trahv kuni 30 trahviühikut; kirjalikus hoiatamismenetluses ja lühimenetluses arvutatakse trahv valemiga ületatud km/h korrutatuna 7-ga.
• Kiiruse ületamisel üle 60 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheks aastaks.
• Lühimenetluse raames võib kiiruseületajale kohaldada ka alternatiivse mõjutusmeetmena 45-minutilist rahunemispeatust.

Kokkuvõte

Liiklusseadus moodustab Eesti teeliikluse õigusliku alustala, hõlmates liiklejate käitumisnorme, sõidukite registreerimist ja tehnonõudeid, juhtimisõiguse regulatsiooni ning finantskohustusi teekasutus- ja registreerimistasude näol. Seaduse eesmärk on ohutu, sujuva ja keskkonnasäästliku liikluse tagamine, kehtestades selged reeglid nii jalakäijatele, kergliikuritele kui ka mootorsõidukijuhtidele. Riikliku järelevalve ja vastutussätete kaudu tagatakse kehtestatud nõuetest kinnipidamine, kaitstes liiklejate elu, tervist ja vara.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas