Käibemaksuseaduse terviklik käsitlus: reeglid, määrad ja erikorrad

Põhjalik ülevaade käibemaksuseadusest, mis kehtib alates 01.10.2026. Lugege maksumäärade, registreerimise kohustuste ja sisendkäibemaksu mahaarvamise kohta.

Toimetaja:
Reimo Roosileht
Lisatud:
Viimati muudetud/kontrollitud:

Käesolev artikkel pakub põhjalikku ja praktilist selgitust Eesti käibemaksuseadusest, mis on kehtiv alates 01.10.2026. Ülevaade aitab ettevõtjatel mõista maksuobjekte, registreerimise piirmäärasid, maksumäärasid ning sisendkäibemaksu mahaarvamise ja deklareerimise korda.

Käibemaksu objekt ja ettevõtluse põhimõisted

Käibemaksuseaduse kohaselt on käibemaks lisandunud väärtuse maks, mida rakendatakse seaduses sätestatud juhtudel. Maksu objektiks on eelkõige käive, mille tekkimise koht on Eesti (välja arvatud maksuvaba käive), kauba import Eestisse (välja arvatud maksuvaba import) ning teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti. Samuti kuulub maksu alla kauba ühendusesisene soetamine, välja arvatud maksuvaba soetamine, ning teatud juhtudel kaubad ja teenused, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane vabatahtlikult käibemaksu lisanud.

Seaduse tähenduses on ettevõtlus isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata selle tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust. Samas on oluline märkida, et äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist ei loeta ettevõtluseks. Riigi-, valla- ja linnaasutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see vastab Euroopa Liidu direktiivi kohasele majandustegevusele või kui tegemist on tehingutega, mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksustamata jätmine mõjutaks oluliselt konkurentsi.

Kaup on seaduse mõistes asi, loom, gaas ning elektri-, soojus- ja jahutusenergia. Kinnisasjana käsitatakse kinnisasja tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses, samuti hoonestusõigust, tehnovõrku või -rajatist, ehitist kui vallasasja ning korteriomandit. Teenus on ettevõtluse korras hüve osutamine või õiguse (sealhulgas väärtpaberi) võõrandamine, mis ei ole kaup, samuti tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. Elektrooniliselt edastatavat tarkvara ja teavet käsitatakse samuti teenusena.

Nõudmiseni varu ja omatarbe mõisted

Nõudmiseni varu on kaup, mis toimetatakse teise liikmesriiki tingimusel, et see võõrandatakse seal 12 kuu jooksul saabumisest arvates teises liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasele vastavalt nendevahelisele kokkuleppele. Kauba toimetajal ei tohi sihtliikmesriigis olla asukohta ega püsivat tegevuskohta ning ta peab pidama nõuetekohast arvestust ja kajastama andmed ühendusesisese käibe aruandes.

Omatarve on ettevõtte vara hulka kuuluva kauba tasuta võõrandamine või teenuse tasuta osutamine, samuti ettevõtte vara tasuta kasutamine maksukohustuslase enda, tema töötaja, teenistuja või juhtorgani liikme poolt isiklikuks tarbeks või muul ettevõtlusega mitteseotud otstarbel. Omatarbena käsitatakse kauba võõrandamist või kasutamist vaid juhul, kui maksukohustuslane on selle kauba või selle osa sisendkäibemaksu täielikult või osaliselt maha arvanud.

Uue transpordivahendi ja kolmnurktehingu definitsioonid

Uus transpordivahend on seaduse tähenduses veesõiduk pikkusega üle 7,5 meetri, mis on võõrandatud enne kolme kuu möödumist esmasest kasutuselevõtust või mis on sõitnud alla 100 tunni (välja arvatud rahvusvaheline merelaev). Samuti on uueks transpordivahendiks õhusõiduk stardimassiga üle 1550 kilogrammi, mis on võõrandatud enne kolme kuu möödumist esmasest kasutuselevõtust või mis on lennanud alla 40 tunni (välja arvatud rahvusvaheline õhusõiduk). Maismaa mootorsõidukitest loetakse uueks transpordivahendiks mootorimahuga üle 48 kuupsentimeetri või mootori võimsusega üle 7,2 kilovati sõiduk, mis on võõrandatud enne kuue kuu möödumist esmasest kasutuselevõtust või millega on sõidetud alla 6000 kilomeetri.

Kolmnurktehing on kauba võõrandamise tehing kolme eri liikmesriigi maksukohustuslase vahel, kus esimese liikmesriigi maksukohustuslane (võõrandaja) võõrandab kauba teise liikmesriigi maksukohustuslasele (edasimüüja), kes omakorda võõrandab selle kolmanda liikmesriigi maksukohustuslasele (soetaja). Kaup toimetatakse otse esimesest liikmesriigist kolmandasse liikmesriiki soetajale ning edasimüüja ei tohi olla kolmandas liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena. Käibemaksu kauba soetamiselt maksab kolmandas liikmesriigis asuv soetaja.

Maksukohustuslaseks registreerimise kohustus ja menetlus

Maksukohustuslasena registreerimise kohustus tekib isikul, kui tema kalendriaasta käive, mille tekkimise koht on Eesti, ületab kalendriaasta algusest alates 40 000 eurot. Kohustus registreerida tekib nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast. Registreerimiskohustust ei teki, kui isiku kogu kalendriaasta käibe moodustab maksuvaba käive ja nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive (välja arvatud kauba ühendusesisene käive). Kui isik on varem registrist kustutatud ja tema käive ületab samal kalendriaastal uuesti 40 000 eurot, tekib tal uuesti registreerimiskohustus.

Isik on kohustatud esitama maksuhaldurile avalduse enda registreerimiseks kolme tööpäeva jooksul registreerimiskohustuse tekkimise päevast arvates. Avalduse võib esitada äriregistri infosüsteemi kaudu digitaalallkirjastatult või taotleda notarilt avalduse koostamist ja esitamist. Maksuhaldur registreerib isiku viie tööpäeva jooksul avalduse saamisest arvates, kandes andmed registrisse registreerimiskohustuse tekkimise kuupäeva seisuga. Isik peab registreerimiseks tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab seda. Kui ettevõtluse alustamine pole piisavalt tõendatud, võib maksuhaldur nõuda lisatõendeid ja otsustada registreerimise viie tööpäeva jooksul tõendite saamisest.

Piiratud maksukohustuslane ja registreerimise erisused

Piiratud maksukohustuslane on isik (välja arvatud ettevõtlusega mittetegelev füüsiline isik), kes on registreeritud või kohustatud end registreerima piiratud maksukohustuslasena. See kohustus tekib näiteks siis, kui Eesti isik saab välisriigi ettevõtjalt teenuseid, mille käibe tekkimise koht on Eesti, või kui tema ühendusesiseselt soetatud kaupade (välja arvatud aktsiisikaup ja uus transpordivahend) maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 10 000 eurot. Piiratud maksukohustuslasel ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.

Maksukohustuslaste registreerimine ühe maksukohustuslasena (käibemaksugrupp)

Maksukohustuslaste ühise taotluse alusel registreerib maksuhaldur ühe maksukohustuslasena (käibemaksugrupina) emaettevõtja ja tütarettevõtjad äriseadustiku tähenduses. Samuti registreeritakse majanduslikult ja organisatsiooniliselt seotud maksukohustuslased ühise taotluse alusel käibemaksugrupina, kui iga käibemaksugrupi koosseisus registreeritava äriühingu aktsiatest, osalusest või häältest kuulub samale isikule rohkem kui 50 protsenti või kui isikud on seotud frantsiisilepingu alusel. Käibemaksugrupina registreeritakse isikud, who on Eestis ettevõtlusega tegelevad Eesti maksukohustuslased.

Käibemaksugrupp registreeritakse taotluse esitanud isikute valitud esindusisiku nimele, kes esindab käibemaksugruppi, esitab käibedeklaratsioone ja käibemaksu enammakse tagastamistaotlusi. Käibemaksugrupile antakse ühine maksukohustuslasena registreerimise number. Käibemaksugrupina registreeritud isikute omavahelisi tehinguid ei loeta käibeks ning nende vahel arveid ei väljastata. Käibemaksugrupi iga maksukohustuslase tehingut käibemaksugrupivälise isikuga loetakse käibemaksugrupi tehinguks selle isikuga. Käibemaksugrupina registreeritud isikud esitavad ühise käibedeklaratsiooni ning vastutavad käibemaksu tähtaegse tasumise eest solidaarselt.

Käibe tekkimise koht ja aeg

Kauba käibe tekkimise koht on Eesti, kui kaup toimetatakse saajale või tehakse talle kättesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist, teostatakse kauba ühendusesisest käivet või imporditakse Eestis asuvale saajale teatud erikordade alusel. Samuti on käibe tekkimise kohaks Eesti, kui teise liikmesriigi ettevõtja paigaldab või paneb kauba kokku Eestis või kui võrgu kaudu edastatavat maagaasi, elektri-, soojus- või jahutusenergiat võõrandatakse Eestis asuvale edasimüüjale või soetajale, kes seda siin kasutab.

Teenuse käibe tekkimise koht on üldreegli kohaselt Eesti, kui teenust osutatakse Eestis registreeritud maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele. Kui teenust osutatakse isikule, kes ei ole registreeritud maksukohustuslasena üheski liikmesriigis, on käibe tekkimise kohaks Eesti siis, kui teenuse osutaja asukoht või püsiv tegevuskoht on Eestis. Seadus sätestab aga arvukalt erandeid, näiteks kinnisasjaga seotud teenuste (ehitamine, hindamine, majutus) puhul on käibe tekkimise kohaks kinnisasja asukohamaa. Kultuuri-, spordi-, haridus- ja meelelahutusteenuste puhul määrab käibe tekkimise koha ürituse tegelik toimumiskoht, välja arvatud virtuaalse osalemise korral.

Käibe tekkimise aeg ja vautšerite maksustamine

Käive loetakse tekkinuks või teenus saaduks päeval, mil esimesena tehti üks järgmistest toimingutest: kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine, teenuse osutamine või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine (teenuse saamisel maksmine). Kui makse laekub osaliselt, on käive tekkinud makstud osa ulatuses.

Vautšerite puhul eristatakse üheotstarbelisi ja mitmeotstarbelisi vautšereid. Üheotstarbeline vautšer on instrument, mille väljastamise ajal on teada sellega seotud kauba või teenuse käibe tekkimise koht ja tasumisele kuuluv käibemaksusumma. Üheotstarbelise vautšeri üleandmist käsitatakse vautšeriga seotud kauba võõrandamise või teenuse osutamisena ning käive tekib vautšeri üleandmise päeval. Mitmeotstarbelise vautšeri puhul ei ole väljastamise ajal käibe tekkimise koht või käibemaksusumma teada ning maksustamine toimub alles kauba tegelikul üleandmisel või teenuse osutamisel.

Kaugmüügi ja elektrooniliste teenuste käibe tekkimise koht

Ühendusesisese kaugmüügi käibe tekkimise koht on Eesti, kui kaup võõrandatakse ja toimetatakse teisest liikmesriigist Eestisse maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule. Elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe tekkimise koht on Eesti, kui teenust osutatakse Eestis asu- või elukohta omavale isikule, kes ei ole registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena.

Käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui kauba võõrandab või teenust osutab ainult ühes teises liikmesriigis asukohta omav isik, kaup toimetatakse või teenust osutatakse muus liikmesriigis asuvale registreerimata isikule ning sellise kauba ja teenuse käive kokku ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega ületa jooksval kalendriaastal 10 000 eurot. Kui see piirmäär ületatakse, kohaldatakse käibe tekkimise koha reegleid piirmäära ületamise päevast alates.

Käibemaksumäärad ja maksuvaba käive

Käibemaksuseadus sätestab standardseks käibemaksumääraks 24 protsenti maksustatavast väärtusest. Lisaks standardmäärale kohaldatakse teatud kaupadele ja teenustele vähendatud määrasid ning nullprotsendilist määra.

Käibemaksumäär on 13 protsenti majutuse või majutuse koos hommikusöögiga maksustatavast väärtusest, välja arvatud selle teenusega kaasneva täiendava kauba või teenuse puhul. Vähendatud 9-protsendilist käibemaksumäära kohaldatakse järgmistele kaupadele ja teenustele: raamatud ja õppekirjandus (nii füüsilisel kandjal kui ka elektroonilised), sotsiaalministri nimekirjas nimetatud ravimid, rasestumisvastased vahendid, sanitaar- ja hügieenitooted, puudega isiku isiklikuks tarbeks mõeldud meditsiiniseadmed ja abivahendid ning ajakirjandusväljaanded (nii füüsilisel kandjal kui ka elektroonilised, välja arvatud peamiselt reklaami, erakuulutusi, erootilist või pornograafilist sisu või video- ja muusikasisuga väljaanded).

Nullprotsendilist käibemaksumäära kohaldatakse muuhulgas eksporditavale kaubale, ühendusesisesele käibe, rahvusvahelistes vetes sõitvatele merelaevadele ja nende varustusele, peamiselt rahvusvahelisi lende korraldavate lennuettevõtjate õhusõidukitele, diplomaatilistele esindustele ja konsulaarametnikele võõrandatavale kaubale ning teatud rahvusvahelistele teenustele (näiteks kaubaveoteenus kauba eksportimisel või importimisel).

Sotsiaalset laadi maksuvaba käive

Käibemaksuga ei maksustata sotsiaalset laadi kaupu ja teenuseid, sealhulgas universaalset postiteenust, riiklike pensionide ja toetuste posti teel väljamaksmist, tervishoiuteenuseid, inimpäritolu elundeid, verd ja rinnapiimi. Samuti on maksuvabad hambatehniku osutatavad teenused ja hambaproteesid, sotsiaalteenused, laste ja noorukite kaitsega seotud turvakoduteenused ning alus-, põhi-, kutse-, kesk- või kõrghariduskoolitus (sealhulgas koolitaja poolt võõrandatavad õppevahendid).

Muud maksuvabad teenused ja vabatahtlik maksustamine

Maksuvaba on ka kindlustusteenus, kinnisasja või selle osa üürile ja rendile andmine (välja arvatud majutusteenus, parkimiskohad ja seifid) ning kinnisasja või selle osa võõrandamine (teatud eranditega uute või oluliselt parendatud ehitiste puhul). Samuti ei maksustata käibemaksuga finantsteenuseid, nagu hoiustamis-, laenu-, liisingu- ja makseteenused, väärtpaberitehingud ning investeerimisfondide valitsemine.

Maksukohustuslasel on õigus teatud maksuvabasid tehinguid vabatahtlikult maksustada, kui ta teavitab sellest Maksu- ja Tolliametit kirjalikult enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem. Vabatahtlikult võib maksustada kinnisasja või selle osa (välja arvatud eluruumi) üürile andmist ja võõrandamist, samuti teatud finantsteenuseid ja investeeringukulla võõrandamist teisele maksukohustuslasele. Kui maksukohustuslane lisab neile tehingutele käibemaksu, on see otsus siduv vähemalt kahe aasta jooksul.

Sisendkäibemaksu mahaarvamine ja korrigeerimine

Maksukohustuslasel on õigus oma arvestatud käibemaksust maha arvata sisendkäibemaks, mille ta on tasunud või peab tasuma teisele maksukohustuslasele oma maksustatava käibe tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse eest. Mahaarvamise aluseks on üldjuhul nõuetele vastav arve. Kauba importimise korral arvatakse sisendkäibemaks maha tollideklaratsiooni alusel maksustamisperioodil, mil toll kauba vabastas. Kui kaup või teenus soetatakse enne isiku maksukohustuslasena registreerimist, on sisendkäibemaksu mahaarvamine lubatud vaid juhul, kui kaubad võõrandatakse hiljem maksustatava käibena või teenuseid osutatakse edasi.

Seadus seab sisendkäibemaksu mahaarvamisele ka piiranguid. Arvestatud käibemaksust ei tohi maha arvata külaliste vastuvõtuks või oma töötajate toitlustamiseks või majutamiseks kasutatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu (piirang ei kehti töölähetuses viibivate töötajate majutusteenuse kohta). Sõiduautode (M1-kategooria sõidukid täismassiga kuni 3500 kg) soetamisel, kasutuslepingu alusel kasutamisel ning nende tarbeks kaupade ja teenuste ostmisel on mahaarvamine piiratud 50 protsendile. Piirangut ei kohaldata, kui sõiduauto soetatakse müügiks või kasutusse andmiseks, seda kasutatakse peamiselt taksoveoks või õppesõiduks või eranditult vaid ettevõtluse tarbeks.

Sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine ja meetodid

If kaupu ja teenuseid kasutatakse nii maksustatava kui ka maksuvaba käibe tarbeks, arvatakse sisendkäibemaks maha osaliselt. Osalisel mahaarvamisel lähtutakse maksustatava käibe ja kogu käibe suhtest, mis ümardatakse ülespoole täisprotsendini. Suhte arvutamisel ei võeta arvesse põhivara võõrandamist ega juhuslikke finants- või kinnisasjatehinguid.

Maksukohustuslane võib kasutada kas proportsionaalse mahaarvamise meetodit või otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit. Proportsionaalse meetodi puhul rakendatakse käibe suhet kogu sisendkäibemaksule. Segameetodi puhul arvatakse maksustatava käibe tarbeks soetatud kaupade sisendkäibemaks maha täielikult, maksuvaba käibe tarbeks soetatud kaupade oma ei arvata üldse maha ning ühiskasutuses olevate kaupade puhul rakendatakse proportsiooni.

Põhivara sisendkäibemaksu korrigeerimine

Põhivara ning selle tarbeks soetatud kaupade ja teenuste (mis suurendavad põhivara raamatupidamislikku väärtust) sisendkäibemaksu korrigeeritakse vastavalt vara tegelikule kasutamisele maksustatava käibe tarbeks. Korrigeerimise periood on kinnisasjade puhul kümme kalendriaastat ning muu põhivara puhul viis kalendriaastat. Korrigeerimist tehakse iga kalendriaasta lõpul, lähtudes tegelikust kasutusest sel aastal. Põhivara võõrandamisel korrigeeritakse sisendkäibemaksu võõrandamise kuul, kusjuures võõrandamise aastast kuni perioodi lõpuni loetakse vara kasutatuks täielikult maksustatava käibe tarbeks (või maksuvaba võõrandamise korral täielikult maksuvaba käibe tarbeks).

Maksukohustuse vähendamine tasumata arvetelt (ebatõenäolised võlad)

Maksukohustuslasel on õigus vähendada oma maksukohustust võõrandatud kaubalt või osutatud teenuselt, mille eest on osaliselt või täielikult tasumata, arvestatud käibemaksusumma võrra vastavalt tasumata osale, kui on täidetud järgmised tingimused: väljastatud on nõuetekohane arve, käibemaks on deklareeritud, nõuet pole võõrandatud, arve tasumise tähtpäevast on möödunud vähemalt 12 kuud, kuid mitte rohkem kui kolm aastat, nõue on raamatupidamises maha kantud ning suurema kui 30 000-eurose nõude korral on see tõendatud jõustunud kohtulahendiga. Kauba soetaja ei tohi olla seotud isik ning teda tuleb kirjalikult teavitada nõude mahakandmisest. Teavituse saanud ostja on kohustatud vastavalt suurendama oma maksukohustust.

Käibemaksu deklareerimine, tasumine ja tagastamine

Käibemaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon ja selle lisa tuleb esitada maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Esimeseks maksustamisperioodiks on ajavahemik registreerimise päevast kuni sama kuu lõpuni. Kui esimese perioodi kalendripäevade arv on alla 15, võib selle deklareerida koos järgmise kuuga. Deklaratsioon tuleb esitada elektrooniliselt, kui isik on olnud käibemaksukohustuslane vähemalt 12 kuud või kui deklaratsiooni lisal kajastatakse enam kui viis arvet.

Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse juriidilistele isikutele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ning asutustele väljastatud ja nendelt saadud arvete andmed, kui arve või arvete kogusumma ilma käibemaksuta on maksustamisperioodil ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot. Lisal ei kajastata arveid tehingute kohta, millele laieneb seadusekohane kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustus. Maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks.

Kui maksustamisperioodil arvestatud käibemaks on väiksem kui mahaarvatav sisendkäibemaks, tagastatakse enammakstud summa maksukorralduse seaduses sätestatud korras. Maksuhaldur võib tagastusnõude kontrollimiseks pikendada tähtaega kuni 60 kalendripäeva võrra, kui on piisav alus kahtluseks, et tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks, ja kui maksukohustuslasele on tehtud korraldus lisatõendite esitamiseks või on tehtud järelepärimine kolmandale isikule või välisriigi maksuhaldurile.

Ühendusesisese käibe aruanne

Maksukohustuslane peab esitama ühendusesisese käibe aruande kalendrikuule järgneva kuu 20. kuupäevaks, kui tal on tekkinud kauba ühendusesisene käive, ta on tegutsenud edasimüüjana kolmnurktehingus, toimetanud teise liikmesriiki nõudmiseni varu või osutanud teise liikmesriigi maksukohustuslasele teenust, mis kuulub maksustamisele saaja liikmesriigis. Aruande andmete muutmisel tuleb esitada muutmise aruanne.

Makseteenuse pakkujate kohustused ja piiriülesed maksed

Makseteenuse pakkuja, kes osutab ühe kvartali jooksul sama maksesaajaga seoses makseteenuseid, mis hõlmavad rohkem kui 25 piiriülest makset, on kohustatud säilitama ja edastama maksuhaldurile teabe makse saaja ja maksete kohta. Teave sisaldab makseteenuse pakkuja tunnuskoodi (BIC), makse saaja nime, maksukohustuslasena registreerimise numbrit, IBAN-i, makse kuupäeva, kellaaega, summat ja vääringut.

Makseteenuse pakkuja on kohustatud teabe säilitama elektrooniliselt kolm kalendriaastat alates selle kalendriaasta lõpust, millal makse tehti. Teave esitatakse maksuhaldurile iga kvartali kohta kvartalile järgneva kuu lõpuks maksuhalduri e-teenuse keskkonnas. Kui kohustust ei tekkinud, tuleb seda e-keskkonnas kinnitada.

Käibemaksuga maksustamise erikorrad

Käibemaksuseadus sätestab mitmeid erikordi teatud valdkondade ja tehingute maksustamiseks, et lihtsustada arvestust või vältida topeltmaksustamist.

Reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorda kohaldatakse siis, kui osutatakse oma nimel reisijale reisiteenust ja kasutatakse selleks teistelt ettevõtjatelt soetatud kaupu või teenuseid. Reisiteenuse käibe tekkimise koht on Eesti (välja arvatud ühendusevälises riigis osutatava teenuse osa). Maksustatav väärtus on reisiteenuse saaja makstava kogusumma ja reisiteenuse osutaja poolt teistelt soetatud kaupade/teenuste käibemaksuga kogumaksumuse vahe (marginaal), mida vähendatakse käibemaksu võrra. Sisendkäibemaksu nendelt ostudelt maha arvata ei saa ning arvele käibemaksusummat ei märgita.

Kasutatud kaupade, originaalkunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi erikorda võib rakendada maksukohustuslane, kes soetab need esemed edasimüügiks isikult, kes ei ole maksukohustuslane, või teiselt maksukohustuslaselt, kes ei lisanud müügil käibemaksu või kasutas samuti erikorda. Sellisel juhul on käibe maksustatav väärtus kauba müügi- ja ostuhinna vahe (kasuminorm), millest on maha arvatud käibemaks. Ostjale väljastatavale arvele käibemaksusummat ei märgita.

Kinnisvara ja metallitoodete pöördmaksustamise erikord

Teatud kaupade võõrandamisel teisele maksukohustuslasele kohaldatakse pöördmaksustamise erikorda, kus käibemaksu tasumise eest vastutab ostja. Seda rakendatakse vabatahtlikult maksustatava kinnisasja või selle osa, metallijäätmete, teatud väärismetallide ning seaduses loetletud metalltoodete (KN koodidega 7208–7220 jne) võõrandamisel. Ostja tasub müüjale käibemaksuta hinna ning arvestab käibemaksusumma enda tasumisele kuuluva maksuna, märkides arvele 'pöördmaksustamine'.

E-kaubanduse ja kaugmüügi erikorrad (OSS ja IOSS)

Seadus sätestab erikorrad teenuste, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise maksustamiseks. Nende alusel saab ettevõtja deklareerida ja tasuda teistes liikmesriikides tekkivat käibemaksu ühe elektroonilise portaali kaudu (OSS). Ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi erikorda (IOSS) kohaldatakse saadetistele, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot (välja arvatud aktsiisikaubad). IOSS-i rakendamisel on import käibemaksuvaba ning käibemaks kogutakse ostjalt müügihetkel ja deklareeritakse igakuiselt erikorra deklaratsiooniga.

Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikord

Maksukohustuslane, kelle kalendriaasta käive ei ületa 200 000 eurot, võib rakendada kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda. Sellisel juhul käsitatakse käibe tekkimise ajana raha laekumise päeva ning sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib alles pärast kauba või teenuse eest tasumist. Kassapõhist arvestust ei saa rakendada kauba impordil, ühendusesisesel käibel ja soetamisel ning teatud rahvusvahelistel teenustel.

Maksuladustamine ja tagatised

Maksuladustamine on liidu kauba paigutamine maksuhalduri heakskiidetud kohta (maksulattu) käibemaksusoodustuse kohaldamiseks. Maksulaopidajal peab olema tagatis maksukohustuse täitmise tagamiseks ning maksulao pidamiseks on vaja maksuhalduri luba. Kaup kantakse laoarvestusse kohe maksulattu toomisel. Maksuladustamine lõpeb kauba laoarvestusest väljakandmisel. Kui kaup viiakse maksulaost välja ebaseaduslikult või see kaob, vastutab laopidaja solidaarselt käibemaksu tasumise eest.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes on käibemaksuseadus Eesti maksusüsteemi üks olulisemaid õigusakte, mis reguleerib lisandunud väärtuse maksustamist selgete ja rangete reeglite alusel. Seadus sätestab standardseks maksumääraks 24 protsenti ning näeb ette vähendatud määrad 13 ja 9 protsenti ning teatud juhtudel nullprotsendilise määra ja maksuvabastused. Ettevõtjatel on kohustus registreerida end maksukohustuslasena, kui nende maksustatav käive ületab 40 000 eurot kalendriaastas. Seaduses toodud erikorrad, nagu reisiteenuste marginaali maksustamine, kasutatud kaupade kasuminormi arvestus ning e-kaubanduse OSS ja IOSS süsteemid, pakuvad spetsiifilisi lahendusi erinevatele ärimudelitele, tagades samal ajal maksukohustuste korrektse täitmise ja sisendkäibemaksu õiguspärase mahaarvamise.

Õigusakti muudatused

Seotud teemad