Lasterikaste perede kodutoetuse taotlemise, kasutamise ja tagasinõudmise põhjalik juhend

Käesolev põhjalik ja praktiline ülevaade käsitleb üksikasjalikult lasterikaste perede kodutoetuse andmise tingimusi ning kasutamise korda, mis hakkab kehtima alates 17.07.2026. Artikkel pakub peredele vajalikku ja kasulikku abi toetuse taotlemisel, abikõlblike kulude määratlemisel, nõuete täitmisel ning väljamaksete ja aruandluse protsessi edukal läbimisel, et parendada elamistingimusi.

Toetuse eesmärk ja peamised terminid

Lasterikaste perede kodutoetuse andmise peamine ja katus-eesmärk on lasterikaste perede elamistingimuste parendamine ning nende kaasajastamine. Toetus on suunatud peredele, kus kasvab mitu last, et tagada neile turvaline, kaasaegne ja nõuetele vastav elukeskkond. Toetuse abil soovitakse lahendada eluruumide puuduse või nende halva seisukorraga seotud probleeme, pakkudes riigipoolset tuge eluaseme ehitamiseks või omandamiseks.

Olulised terminid ja määratlused

Määruses kasutatakse mitmeid spetsiifilisi termineid, mille täpne mõistmine on taotlemisel ülioluline:

• Alaline elukoht – taotleja ja leibkonnaliikmete rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress, kus isik alaliselt või peamiselt elab ja mis on rahvastikuregistri seaduse kohaselt õigusliku tähendusega elukoha aadress.
• Ehitamine – ehitusseadustiku kohane eluruumi püstitamine ja laiendamine, ümberehitamine ning ehitise üksikute osade vahetamine samaväärsete vastu.
• Laps – taotleja hooldamisel ja kasvatamisel temaga ühises eluruumis elav kuni 19-aastane isik.
• Leibkond – taotleja ja kolm või enam last, kes elavad alaliselt samas eluruumis ning jagavad ühist kodust majapidamist.
• Projekt – taotletava toetusega ja vajaduse korral omafinantseeringuga tehtavate käesoleva määruse nõuetele vastavate tegevuste kogum elamistingimuste parendamise eesmärgi saavutamiseks.
• Taotleja – vähemalt kolme lapse suhtes esindusõigust omav vanem, lapsendaja, kasuvanem või eestkostja, samuti loetakse taotlejaks eelnimetatud isiku leibkonda kuuluv elukaaslane, registreeritud elukaaslane või abikaasa.

Toetatavad tegevused ning kulude abikõlblikkus

Toetust antakse projektile, mille tegevused panustavad otseselt lasterikaste perede elamistingimuste parendamisse ja kaasajastamisse. Kõik toetatavad tegevused peavad olema teostatud kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ehitusprojekti koostav ja ehitustöid teostav ettevõtja või pädev isik peab vastama ehitusseadustikus sätestatud nõuetele.

Toetatavad tegevused

Toetust antakse järgmistele tegevustele:

• Eluruumi ehitamine (püstitamine, laiendamine, ümberehitamine või osade vahetamine).
• Eluruumi omandamine.

Omandatav eluruum peab vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud nõuetele. Omandada võib ühe eluruumi, samuti võib omandada kõrvuti või teineteise peal paiknevad eluruumid või taotleja omandis oleva eluruumiga kõrvuti või selle peal või all paikneva eluruumi eesmärgiga need üheks eluruumiks kokku ehitada.

Abikõlblikud kulud

Abikõlblikeks kuludeks loetakse järgmisi kulusid:

• Toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud.
• Ehitusprojekti koostamise kulu juhul, kui ehitamine teostatakse projekti osana.
• Omanikujärelevalve teenuse osutamise kulu.
• Ehitusmaterjali või -toote ostmise kulu, kui müüjaks on juriidiline isik.

Eluruumi omandamise kulu on abikõlblik, kui leibkonnaliikmel ei ole eluruumi omandit või leibkonnaliikme omandis olev eluruum ei vasta tänapäevastele elamistingimustele. Eluruumi ehitamise kulu on abikõlblik, kui taotleja või tema kuni 15-aastase lapse omandis olev eluruum ei vasta tänapäevastele elamistingimustele. Kulud peavad olema põhjendatud, taotluses kirjeldatud ja dokumenteeritud. Sularahatehingud ei ole abikõlblikud ning kulusid arvestatakse tekkepõhiselt kuludokumendi koostamise kuupäeva järgi.

Mitteabikõlblikud kulud

Mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse järgmisi kulusid:

• Kulud, mis on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised.
• Korduvkasutatavate tööriistade, kodumasinate ja -tehnika, mööbli ja sisustuselementide soetamise kulud.
• Tehno- ja kommunikatsioonisüsteemidega liitumise tasu.
• Notaritasu, riigilõiv, trahv ja õigusabi kulu.
• Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohased teatud kulud.
• Kulud, mis on tekkinud toetuse saaja kui ettevõtja osutatud teenusest või tehingust ettevõtjaga, mille üle toetuse saajal on valitsev mõju või ühine majanduslik huvi, või leibkonnaliikmetevahelisest tehingust.
• Kulud, mille finantseerimisallikaks on mõni muu riigieelarve, Euroopa Liidu või muu välisabi vahendist rahastatav toetusmeede.

Toetuse suurus, määrad ja taotlemise üldtingimused

Toetuse andmisel kehtivad kindlad piirmäärad ja tingimused, mis määravad ära toetuse maksimaalse suuruse ning taotlejate ringi sissetulekute põhjal. Toetust antakse voorupõhiselt ning taotlusvooru algus- ja lõppkuupäevast teavitab taotluste menetleja ehk EIS oma kodulehel vähemalt 10 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust.

Toetuse määrad ja maksimaalsed summad

Toetuse määr on 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui kehtestatud maksimaalne toetussumma. Kui projekti kogumaksumus ületab maksimaalset toetussummat, peab taotleja tagama ülejäänud maksumuse omafinantseeringuna. Kui toetuse sihtotstarbeks on eluruumi püstitamine, laiendamine või elamiskõlbmatu eluruumi rekonstrueerimine, peab taotleja tõendama, et on võimeline katma projekti toetussummat ületava maksumuse omafinantseeringuga. Ehitusprojekti koostamise kulu on abikõlblik kuni 20 protsendi ulatuses taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetussummast.

Maksimaalne toetussumma on:

• 12 000 eurot esmakordsel taotlemisel;
• 6000 eurot, kui taotlejale on käesoleva määruse alusel ühel korral toetust eraldatud.

Sissetuleku piirmäär ja tulu arvutamine

Toetust võib taotleda, kui taotluse esitamisele eelneva kalendriaasta keskmine maksustatav tulu leibkonnaliikme kohta on kuni 550 eurot kuus. Maksustatavaks tuluks loetakse tulumaksuseaduses sätestatud tulud. Tulu arvutamise aluseks on taotleja maksuandmete tõendil kajastuv summa, mis jagatakse leibkonnaliikmete arvuga. Leibkond peab kasutama projekti objektiks olevat eluruumi alalise elukohana ning võtma selle alalise elukohana kasutusse projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.

Taotlemise kord ja e-toetuse keskkond

Toetust taotletakse, toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse ning otsused toimetatakse kätte elektrooniliselt e-toetuse keskkonnas. Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt taotleja või tema esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. Taotluse rahuldamise otsused tehakse taotlusvooru eelarve mahus.

Nõuded taotlejale ja tema kohustused

Toetuse taotlejale ja his leibkonnale kehtivad ranged nõuded, mis puudutavad nii omandisuhteid, elukohta kui ka finantsilist usaldusväärsust. Nende nõuete täitmine on eelduseks taotluse menetlusse võtmisele ja rahuldamisele.

Taotlejale esitatavad nõuded

Taotlejale kehtivad järgmised põhinõuded:

• If samas eluruumis elab rohkem kui üks esindusõigust omav isik, on nad kohustatud esitama taotluse ühiselt ja neid käsitletakse koos taotlejana.
• Leibkonna alaline elukoht peab olema projekti objektiks olev eluruum. Eluruumi püstitamise, omandamise või tänapäevastele elamistingimustele mittevastava eluruumi ümberehitamise toetuse taotlemisel peab leibkonnaliikmete alaline elukoht olema sama eluruum (välja arvatud üürilepingu puhul, kui omanik ei anna nõusolekut kande tegemiseks rahvastikuregistrisse).
• Eluruumi ehitamise korral peab taotleja või tema kuni 15-aastane laps olema projekti objektiks oleva eluruumi omanik või kaasomanik. Kaasomandi puhul toetatakse kulusid proportsionaalselt kaasomandiosale.
• Eluruumi omandamise korral peab taotleja või tema kuni 15-aastane laps saama eluruumi omanikuks või kaasomanikuks toetuse väljamaksmise ajaks.
• Taotleja või his kuni 15-aastase lapse omandis ei tohi olla rohkem kui üks nõuetele vastav eluruum, välja arvatud juhul, kui tegemist on kõrvuti või teineteise peal paiknevate korterite või majaosadega, mis on omavahel ühendatud, või kui toetust taotletakse nende ühendamiseks, või kui eluruumi kogupind leibkonnaliikme kohta jääb alla 8 ruutmeetri, või kui eluruumil on mitu omanikku, kellest vähemalt üks ei kuulu taotleja leibkonda.

Toetuse taotleja või leibkonnaliikme omandis olevat eluruumi ei loeta lisakinnisvaraks, kui sellele eluruumile on seatud teise isiku kasuks tähtajatu isiklik kasutusõigus vähemalt kuus kuud enne toetuse taotluse esitamist.

Finantsilised ja õiguslikud piirangud

Eluruumi omanikust ja omandajast taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

• Taotleja suhtes ei ole jõustunud kohtuotsust füüsilise isiku pankrotimenetluse algatamiseks või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti, välja arvatud juhul, kui taotleja on vabastatud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
• Taotleja suhtes ei viida läbi täitemenetlust.
• Projekti objektiks olevale eluruumile ei ole kinnistusraamatusse või ehitisregistrisse kantud käsutamise keelumärget.

Nimetatud piiranguid ei kohaldata juhul, kui eluruumi omanikuks või omandajaks on taotleja kuni 15-aastane laps. Teistkordse toetuse taotlemiseks peab eelnevalt eraldatud toetus olema kasutatud sihtotstarbeliselt, projekt tähtaegselt lõpetatud ja EISile esitatud toetuse kasutamise lõpparuanne. Taotlejaks ei saa olla isik, kelle suhtes on taotluse esitamisele eelneva 5 aasta jooksul tehtud toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsus. Taotlusvoorus võib iga taotleja kohta toetada üht projekti.

Taotleja kohustused

Taotleja on kohustatud täitma järgmisi kohustusi:

• Võtma ehitusmaterjalide ja -toodete ning seadmete omandamiseks või ehitustööde tegemiseks ja teenuse osutamiseks vähemalt ühe hinnapakkumise.
• Esitama nõuetekohase taotluse.
• Esitama EISi nõudmisel enda või taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja tähtajal.
• Võimaldama kontrollida enda vastavust nõuetele ning teha paikvaatlust.
• Teavitama EISi viivitamatult kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada kohustuste täitmist.

Taotluse esitamine, nõuded ja lisadokumendid

Taotluse edukaks menetlemiseks peab see vastama kõigile sisulistele nõuetele ning sisaldama kõiki kohustuslikke lisadokumente. Puudulikud taotlused võivad kaasa tuua menetluse peatamise või taotluse rahuldamata jätmise.

Nõuded taotlusele

Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:

• Taotlus on esitatud määruses ettenähtud korras.
• Taotluses sisalduv projekti kirjeldus ja oodatav tulemus vastab toetuse eesmärgile.
• Toetust taotletakse lubatud tegevustele ja abikõlblikele kuludele.
• Taotletava toetuse suurus ei ületa maksimaalset toetussummat.
• Omafinantseeringu vajaduse korral sisaldab taotlus kinnitust selle olemasolu kohta.
• Taotlus sisaldab ülevaadet projekti kõigist rahastamisallikatest ja projekti kogumaksumust.
• Taotlus sisaldab taotleja nõusolekut tema maksuandmete kohta päringu tegemiseks Maksu- ja Tolliametile.
• Taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged ning taotluse on allkirjastanud taotleja või tema volitatud esindaja.

Taotluse lisadokumendid

Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid:

• Volikiri, kui leibkonnas on kaks taotlejat ning üks volitab teist taotlust esitama või esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.
• Ehitustööde tegemise, ehitusmaterjalide ja -toodete ning seadmete omandamise ja teenuse osutamise hinnapakkumised.
• Fotod eluruumil esineva puuduse kohta, mille kõrvaldamiseks toetust taotletakse.
• Taotleja maksuandmete tõend, mis on koostatud Maksu- ja Tolliameti e-teeninduse keskkonnas, kui päringut ei ole võimalik teha.
• Krediidi- või finantseerimisasutuse laenupakkumine, laenuotsus või taotleja arvelduskonto väljavõte juhul, kui taotletav toetus ei kata projekti kogumaksumust.

Taotluste menetlemine, hindamine ja otsuste tegemine

Taotluste menetlemine on põhjalik protsess, mille käigus kontrollitakse taotlejate vastavust nõuetele, hinnatakse projekte ning tehakse otsused eelarve vahendite piires.

Menetlusprotsess ja tähtajad

EIS teostab taotluste registreerimist, läbivaatamist, selgituste ja lisainfo küsimist ning taotluste nõuetele vastavuse hindamist. Kui taotluses esineb puudusi, antakse taotlejale nende kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg, mida võib mõjuval põhjusel pikendada üks kord kuni 20 tööpäeva võrra. Menetlustähtaja kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni. Taotluste menetlemise tähtaeg on kuni 120 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates, kuid EISil on õigus seda tähtaega vajadusel pikendada.

Taotluse hindamine ja pingerida

EIS hindab kõiki nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi, võttes aluseks hindamiskriteeriumid ja reastab taotlused pingeritta koondhinde alusel suuremast väiksemani. Võrdse koondhinde korral reastatakse taotlused järgmiste kriteeriumide alusel väheneva prioriteetsuse järjekorras:

• Suurem laste arv leibkonnas.
• Plaanitud tööde sisu kõrgem hindepunkt.
• Leibkonna sissetuleku summa madalam hindepunkt.
• Väiksem kuusissetulek ühe leibkonnaliikme kohta.
• Väiksem taotletav toetussumma.

EIS rahuldab taotlused pingerea alusel kuni taotlusvooru rahaliste vahendite ammendumiseni.

Otsuste tüübid ja kõrvaltingimused

EIS teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui taotluse maht ületab eelarve vaba jäägi, osa kulusid on mitteabikõlblikud, ehitatakse kaasomandis olevat eluruumi või eesmärgid on saavutatavad osalise toetusega. Taotluse võib kõrvaltingimusega rahuldada, kui toetust taotletakse kaasomandis olevale eluruumile ja kohustuste täitmise tagamiseks on vajalik seada notariaalne kasutuskord. Kõrvaltingimusega taotluse rahuldamisel tekib õigus toetuse makseteks pärast kõrvaltingimuse täitmist. Otsus saadetakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest.

Toetuse väljamaksmine ja aruandlus

Toetuse väljamaksmine toimub rangete reeglite kohaselt ning nõuab toetuse saajalt korrektsete kuludokumentide ja aruannete esitamist.

Väljamaksete üldtingimused

Toetuse väljamakse tehakse vastavalt otsuses sätestatud tingimustele. Toetust võib välja maksta osade kaupa, kusjuures osalise väljamakse suurus peab olema vähemalt 500 eurot. EIS teeb toetuse väljamakse 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase väljamaksetaotluse esitamisest arvates. Väljamakse tehakse müüja, ehitusmaterjali müüja, teenusepakkuja või toetuse saaja kontole. Toetuse saaja kontole tehakse väljamakse vaid siis, kui ta on kulud ise eelnevalt tasunud. Kuludokumendid peavad olema vormistatud toetuse saaja nimele.

Väljamaksed eluruumi omandamise korral

Toetuse saaja peab vähemalt 10 tööpäeva enne asjaõiguslepingu sõlmimist esitama EISile omandatava eluruumi kirjelduse ja fotod või kehtiva eksperthinnangu. Pärast nõusoleku saamist esitab toetuse saaja 3 tööpäeva jooksul lepingute sõlmimisest väljamaksetaotluse koos ostu-müügilepingu, asjaõiguslepingu ja maksekorraldusega. EIS teavitab nõusoleku andmisest või andmata jätmisest 5 tööpäeva jooksul dokumentide esitamisest.

Väljamaksed eluruumi ehitamise korral

Toetuse saaja peab teavitama EISi kirjalikult vähemalt 5 tööpäeva enne ehitustegevustega alustamist. Väljamaksetaotlusele lisatakse arved, maksekorraldused, lepingud ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid. Ehituse teenusepakkuja ettemaksuarve ei või olla suurem kui 30 protsenti ning uste ja akende paigaldamise teenuse pakkuja ettemaksuarve suurem kui 50 protsenti lepingu kogumaksumusest.

Aruandlus

Toetuse saaja esitab EISile lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul projekti lõplikust elluviimisest arvates. Ehitustööde puhul lisatakse aruandele fotod tehtud ehitustöödest ja projekti tulemustest.

Toetuse tagasinõudmine, järelevalve ja osapoolte õigused

Toetuse sihtotstarbelist kasutamist kontrollitakse hoolikalt. Nõuete rikkumisel on menetlejal õigus toetus tagasi nõuda ning kohaldada viiviseid.

Toetuse tagasinõudmise alused ja kord

EIS nõuab toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui määruse nõudeid ei ole täidetud. Toetuse saaja peab tagasinõutava toetuse tagasi maksma 2 aasta jooksul tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamisest arvates. Toetuse saaja võib taotleda tagasimaksmise ajatamist kuni 60 kuuks, esitades 30 tööpäeva jooksul avalduse. Kui toetuse saaja ei maksa toetust tähtajaks tagasi, peab ta maksma viivist 0,1 protsenti iga viivitatud kalendripäeva eest (viivise summa ei tohi ületada tagasinõutava toetuse suurust). Kui osamakseid ei tasuta ajatamiskava kohaselt, võib EIS ajatamiskava tühistada.

Toetuse saaja õigused ja kohustused

Toetuse saajal on õigus saada EISilt selgitusi ja esitada oma seisukohti. Toetuse saaja on kohustatud kasutama projekti objektiks olevat eluruumi alalise elukohana 2 aasta jooksul projekti lõpparuande esitamisest arvates. Selle nõude mittetäitmisel tuleb toetus proportsionaalselt tagasi maksta, välja arvatud juhul, kui võõrandamisest saadud vahendeid kasutatakse uue nõuetele vastava eluruumi omandamiseks. Toetuse saaja peab võimaldama auditite ja järelevalvetoimingute läbiviimist ning tagama juurdepääsu eluruumile.

EISi õigused ja kohustused

EISil on õigus teha projekti elluviimise üle järelevalvet, teha paikvaatlusi, kontrollida toetuse sihtotstarbelist kasutamist ning nõuda täiendavaid andmeid. EIS võib vähendada toetuse suurust proportsionaalselt tegemata jäänud või odavnenud tööde võrra ning peatada väljamaksed rikkumiste korral. EIS säilitab toetuse andmisega seotud dokumente 7 aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.

Rakendussätted ja erisused

Määruses sisalduvad rakendussätted reguleerivad kulude abikõlblikkuse algust ning varasemate toetuste saajate õigusi uute taotluste esitamisel.

Rakendussätted

Ehitusprojekti koostamise kulu on abikõlblik alates 01.03.2016. Varasemate taotlusvoorude (2020. ja 2021. aasta) puhul oli EISil õigus jätta paikvaatlused teostamata ning hinnata eluruumi seisukorda esitatud fotode alusel.

Kui taotlejale on toetust eraldatud enne käesoleva määruse jõustumist ja toetusega seotud kohustused on täidetud, loetakse taotleja esmakordseks taotlejaks ja toetust on õigus taotleda esmakordse taotleja maksimaalses summas ehk 12 000 eurot.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks on lasterikaste perede kodutoetus oluline riiklik abi, mille eesmärk on parandada ja kaasajastada vähemalt kolmelapseliste perede elamistingimusi. Toetust antakse eluruumi ehitamiseks või omandamiseks ning selle maksimaalne suurus ulatub kuni 12 000 euroni esmakordsel taotlemisel. Toetuse saamiseks peab leibkonna sissetulek jääma alla 550 euro leibkonnaliikme kohta kuus ning eluruumi tuleb kasutada alalise elukohana vähemalt kaks aastat pärast projekti lõpparuande esitamist. Kõik tegevused ja kuludokumendid peavad vastama rangetele nõuetele ning taotlemine toimub elektrooniliselt e-toetuse keskkonnas. Reeglite rikkumisel või kohustuste mittetäitmisel on menetlejal õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas