Alates 01.07.2026 kehtiva keskkonnatasude seaduse kohaselt sätestab kalapüügiõiguse tasu maksmise ja arvutamise kord selged kohustused nii harrastus- kui ka kutselistele kaluritele, aidates tagada vee-elustiku säästliku kasutamise ning õiguspärase püügitegevuse. Artikkel annab praktilise ülevaate püügiõiguse tasumääradest, vabastustest, maksmise tähtaegadest ning tasu tagastamise taotlemise tingimustest.
Tasu kehtestamise alused ja piirmäärad
Kalapüügiõiguse tasu makstakse õiguse eest püüda kala ja koguda veetaimi Eesti jurisdiktsiooni all olevatest veekogudest või väljaspool seda asuvatest veekogudest, kui kalapüügiõiguse on taganud või garanteerinud Eesti Vabariik. Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse seaduses sätestatud piirmäärasid ning püügiliigi ja -vahendi iseärasusi:
- Kutselise kalapüügi tasumäära kehtestab igaks kalendriaastaks Vabariigi Valitsus määrusega, arvestades piirkonna eripära, püügivahendit ja selle võimsust või rahvusvahelisi püügivõimalusi. Piirmäär on kuni neli protsenti eelnenud aastal püügivahendiga või püügipäeval keskmiselt väljapüütud kalakoguse harilikust väärtusest, kuid mitte vähem kui 10 eurot (silmutorbiku puhul mitte alla 1,2 euro).
- Kutselise püügi piirmäärad aastas on ühe püügipäeva eest 126 kuni 320 eurot, väljapüütava kala ühe tonni eest 2,5 kuni 120 eurot, püügivahendi eest 10 kuni 500 eurot, angerjapüügivahendi eest kuni 1000 eurot ning Peipsi järve põhjanooda eest 1300 kuni 5000 eurot.
- Harrastuskalapüügi tasumäära kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega vahemikus 0,06 kuni 13 eurot ööpäevas; vähinata või vähimõrraga püügil on tasu 2 kuni 13 eurot ühe püügivahendi kohta ööpäevas.
- Eripüügi tasu kehtestatakse ärilisel eesmärgil sugukalade püügil vahemikus 0,12 kuni 10 eurot isendi või kilogrammi kohta.
- Siseveekogudel, kus riik teeb kulutusi angerjavaru taastootmiseks, arvestatakse tasu määramisel 60–100 protsenti tehtud kulutustest, ning halva seisundiga kalavaru korral võib teadusasutuse ettepanekul kehtestada kõrgema tasu (kuni 60 protsenti saagi väärtusest).
Vabastused kalapüügiõiguse tasu maksmisest
Seadus sätestab selged erandid ja soodustused, mille korral tasu maksmise kohustust ei teki:
- Harrastuskalapüügiõiguse tasu ei võeta eelkooliealistelt lastelt, alla 16-aastastelt õpilastelt, pensionäridelt, õigusvastaselt represseeritud ja nendega võrdsustatud isikutelt ning osalise või puuduva töövõimega ja puudega isikutelt, välja arvatud juhul, kui püük toimub kalastuskaardi alusel.
- Eripüügiõiguse eest tasu ei võeta, välja arvatud ärilisel eesmärgil asustusmaterjali tootmiseks vajamineva kalamarja või hüpofüüsi kogumisel.
- Kutselise kalapüügiõiguse eest tasu ei võeta, kui püügivõimalusi ei ole taganud Eesti Vabariik (sellisel juhul tasub isik vajaduse korral vaatleja laeval viibimise kulud).
Tasu arvutamine ja maksmise kord
Kalapüügiõiguse tasu arvutab reeglina kalapüügiloa andja enne loa väljastamist või kalapüügiõiguse ostja juhul, kui luba ei ole nõutav. Tasumisele kuuluvad summad tasutakse sendi täpsusega vastavale arvelduskontole järgmistel tähtaegadel:
- Harrastuskalapüügiõiguse eest ja ettemääratava eripüügiõiguse eest tasutakse enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist.
- Kutselise kalapüügiõiguse eest tasutakse enne dokumendi saamist vähemalt 50 protsendi ulatuses ning ülejäänud osa hiljemalt püügiõiguse kehtivuse aasta 1. juuliks makseteatise alusel.
- Kui kutselise kalapüügi luba antakse pärast 1. juulit vabanenud püügivõimaluste arvelt, tasutakse vähemalt 50 protsenti enne dokumendi saamist ja ülejäänud osa hiljemalt 30. septembriks makseteatise alusel.
- Eripüügi korral, kus saagimahtu pole võimalik eelnevalt kindlaks määrata, arvutatakse tasu pärast loa kehtivuse lõppu ja makstakse makseteatise alusel.
Võlgnevused, ajatamine ja tasu tagastamine
Tasu tähtpäevaks tasumata jätmisel kalapüügiõigust tõendavat dokumenti ei väljastata või väljastatud luba võidakse kehtetuks tunnistada, kusjuures tasumata summalt arvestatakse intressi. Keskkonnaametil ning kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduametil on õigus maksja põhjendatud taotluse alusel tasu võlgnevus ajatada ja nõuda tagatist.
Kalapüügiõiguse tasu kuulub tagastamisele, kui kasutaja tahtest sõltumatutel asjaoludel vähendatakse samal kasutushooajal temale eraldatud püügivõimalusi või kui tasu on makstud ettenähtust suuremas summas. Tagastamise taotlemiseks tuleb esitada kirjalik avaldus püügivõimaluse kasutamise aasta jooksul Keskkonnaametile või kutselise püügi puhul Põllumajandus- ja Toiduametile.
Kokkuvõte
Kalapüügiõiguse tasu on keskkonnatasude seaduse alusel riigieelarvesse laekuv loodusvara kasutusõiguse tasu, mille eesmärk on reguleerida vee-elustiku kasutamist ja tagada kalavarude kestlikkus. Tasu suurus ja tasumise kord sõltuvad otseselt püügi liigist, olgu selleks harrastus-, kutseline või eripüük. Kutselise kalapüügi puhul tuleb arvestada tasu maksmisega kahes osas enne loa saamist ja suve jooksul, samas kui harrastuspüügil tasutakse reeglina enne püügiõiguse tekkimist, arvestades seaduses toodud sotsiaalseid vabastusi. Püügivõimaluste ettenägematul vähenemisel või püügitingimuste muutumisel on kalapüügiõiguse omajal seadusega tagatud võimalus taotleda tasu ajatamist või enammakstud summade tagastamist.