Käesolev artikkel selgitab üksikasjalikult kalapüügiõiguse tasu olemust, kehtestatud määrasid ja tasumise korda vastavalt Eestis kehtivale õigusele alates 01.07.2026. Nende nõuete tundmine aitab nii harrastuskalastajatel kui ka kutselistel kaluritel oma õigusi ja kohustusi korrektselt planeerida ning vältida lubade väljastamisega seotud takistusi.
Kalapüügiõiguse tasu kehtestamine ja erandid
Kalapüügiõiguse tasu määrad kehtestatakse sõltuvalt püügi tüübist kas Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Seadus näeb ette ka juhtumid, mil tasu ei nõuta.
- Kutselise kalapüügi tasumäärad kehtestab Vabariigi Valitsus igaks kalendriaastaks, lähtudes püügipiirkonnast, püügivahendist ja selle võimsusest.
- Harrastuskalapüügi ja sugukalade eripüügi tasumäärad kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
- Tasu ei võeta eripüügi eest (välja arvatud ärilisel eesmärgil sugukalade püük) ning kutselise püügi eest, kui püügivõimalusi pole taganud Eesti Vabariik.
- Harrastuspüügi tasust on vabastatud eelkooliealised lapsed, alla 16-aastased õpilased, pensionärid, represseeritud ja puudega isikud, välja arvatud juhul, kui harrastuskalapüük toimub kalastuskaardi alusel.
Tasumäärade piirangud ja arvutamise alused
Seaduses on sätestatud konkreetsed piirmäärad eri püügiliikidele, mida tasude kehtestamisel tuleb järgida. Tasu arvutatakse üldjuhul enne loa andmist.
- Kutselise kalapüügi tasu on kuni neli protsenti keskmisest väljapüütud kalakoguse harilikust väärtusest, kuid mitte vähem kui 10 eurot (silmutorbiku puhul vähemalt 1,2 eurot).
- Harrastuskalapüügi tasu piirmäär on 0,06 kuni 13 eurot ööpäevas ning vähinatta või vähimõrraga püügil 2 kuni 13 eurot püügivahendi kohta ööpäevas.
- Eripüügi tasu piirmäär on 0,12 kuni 10 eurot isendi või kilogrammi kohta.
- Siseveekogudel, kus riik teeb kulutusi angerjavaru taastootmiseks, määratakse püügiõiguse tasu püügivahendi kohta, võttes arvesse angerja taastootmiseks tehtud kulutusi eelneva seitsmenda kuni kaheteistkümnenda kalendriaasta kestel.
Tasu maksmise tähtajad ja tagajärjed
Kalapüügiõiguse tasu tuleb maksta seaduses sätestatud tähtaegadeks. Tähtajaks tasumata jätmisel on kindlad õiguslikud tagajärjed.
- Harrastuskalapüügi ja eelnevalt määratava eripüügi tasu makstakse enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist.
- Kutselise kalapüügi tasu makstakse vähemalt 50 protsendi ulatuses enne dokumendi saamist ja ülejäänud osa hiljemalt sama aasta 1. juuliks.
- Kui kutselise kalapüügi tasu ei ole 1. juuliks täielikult makstud, teeb loa andja ettekirjutuse ja võib loa kehtetuks tunnistada.
- Tasu maksmata jätmisel enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist taotlejale kalapüügiõigust tõendavat dokumenti ei anta.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes on kalapüügiõiguse tasu riigieelarvesse laekuv loodusvara kasutusõiguse tasu, mille maksmise kohustus ja määrad sõltuvad püügi iseloomust. Seadus sätestab selged piirmäärad harrastus-, kutselisele ja eripüügile ning võimaldab teatud sotsiaalsetele gruppidele tasuvabastust. Tasude õigeaegne tasumine on eelduseks püügiõigust tõendavate dokumentide saamisele ja kehtivusele, tagades kalastajatele seadusliku püügiõiguse. Kõik laekunud kalapüügiõiguse tasud kantakse täies ulatuses riigieelarvesse.