Riiklikud perehüvitised: toetuste, vanemahüvitise ja elatisabi terviklik ülevaade

Käesolev artikkel annab üksikasjaliku ja praktilise ülevaate Eesti perehüvitiste seadusest, mis reguleerib lastega peredele mõeldud riiklikke toetusi, vanemahüvitist ning elatisabi. Uus terviklik redaktsioon, mis kehtib alates 1. septembrist 2026, toob välja hüvitiste saamise täpsed tingimused, määrad, taotlemise korra ning menetluslikud erisused, aidates peredel oma õigusi paremini mõista ja realiseerida.

Üldsätted, seaduse eesmärk ja reguleerimisala

Perehüvitiste seadus sätestab Eesti Vabariigis perehüvitiste liigid, eesmärgid ja ulatuse ning nende määramise ja maksmise tingimused ja korra. Seaduse peamine ja katus-eesmärk on toetada lastega peresid ning laste kasvatamist, tagades neile riigipoolse materiaalse toe ja sotsiaalse turvatunde. Selles seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades perehüvitiste seaduses sätestatud erisusi.

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks. Seadus jagab perehüvitised kolmeks peamiseks liigiks: riiklikud peretoetused, vanemahüvitis ja elatisabi. Hüvitiste määramisel ja maksmisel kehtivad kindlad isikute ringi piirangud ja reeglid:

• Perehüvitisi määratakse ja makstakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud tingimustel õigustatud isikutele.
• Ema või isa vanemahüvitis määratakse ja seda makstakse ka lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivale ja töötavale välismaalasele.
• Perehüvitise saamise õigus on õigustatud isiku Eestis elaval pereliikmel ja välismaal õppimise tõttu perest eemal viibival lapsel.
• Eesti alalisel elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, on õigus perehüvitistele, kui ta on resident tulumaksuseaduse tähenduses.
• Perehüvitise saamise õigust ei ole Eesti elanikul, kes saab mõne teise riigi samaliigilist hüvitist.
• If pereliige elab või töötab Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis, kohaldatakse perehüvitiste määramisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta.

Perehüvitiste taotlemine, menetlemine ja isikute teavitamine

Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest. Teade edastatakse isikute e-posti aadressidele või muul seaduses sätestatud viisil. Andmete kontrollimisel lähtutakse isiku üldandmetest (isikukood, nimi, elukoht, kontaktandmed, perekonnaseis, surm, teadmata kadumine, tagaotsimine, eestkoste, hoolduspere vanemaks olemine, isikuhooldusõiguse äravõtmine, elamisluba, kodakondsus), lapse eeldatavast sünnikuupäevast ning aja- või asendusteenistuse perioodi andmetest. Lapse surnult sünni korral teavitatakse isikut pärast sünni fakti kontrollimist tervise infosüsteemi andmete alusel.

Perehüvitiste taotlemiseks esitab taotleja taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud automaatselt seaduses sätestatud alusel. Kui vanemahüvitise saajad soovivad hüvitise saamise õigust kasutada kordamööda, esitab uus taotleja taotluse, millel on seni hüvitist saanud isiku nõusolek. Siiski on Riigikohtu üldkogu otsusega tunnistatud põhiseadusvastaseks ja kehtetuks seaduse säte osas, mis ei võimalda Sotsiaalkindlustusametil ilma seni toetust saava vanema nõusolekuta määrata, et lahus elavad vanemad saavad ühise lapse eest lapsetoetust ja lasterikka pere toetust kordamööda, kui laps kasvab kordamööda ligikaudu võrdse aja kestel mõlema vanema peres.

Taotlemise päevaks loetakse taotluse vastuvõtmise päev, postiga saatmisel postitamise kuupäev ning elektroonilisel esitamisel esitamise päev. Sotsiaalkindlustusamet edastab teate perehüvitiste määramise kohta ka sellele vanemale, kes ei esitanud taotlust või kellele toetust ei määratud automaatselt. Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates. Kui isikul on õigus saada mitut liiki perehüvitisi, määratakse ja makstakse need samal ajal, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Summad ümardatakse ühe sendi täpsusega.

Teatamiskohustused ja maksmise peatamine ning jätkamine

Taotleja on kohustatud Sotsiaalkindlustusametile viivitamata teatama asjaoludest, mis mõjutavad perehüvitise saamist või selle suurust. Nendeks asjaoludeks on taotleja või lapse elama või õppima asumine teise riiki, teises riigis õpingute katkestamine või lõpetamine, pereliikme (vanema, eestkostja, hoolduspere vanema, vanema abikaasa või registreeritud elukaaslase) tööle asumine Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki või Šveitsi ning perehüvitiste saamine välisriigilt. Samuti on valla- ja linnavalitsusel kohustus viivitamata teavitada Sotsiaalkindlustusametit asjaoludest, mis mõjutavad maksmist, sealhulgas lapse perest eraldamisest, turvakodusse või asendushooldusele paigutamisest, elukoha tuvastamatuse korral või perekonna välisriiki kolimisest. Politsei- ja Piirivalveamet teavitab tagaotsimismenetlusest või teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse lõpetamisest kümne tööpäeva jooksul.

Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui laps eraldatakse perest või kui lapse suhtes on algatatud eestkoste seadmise menetlus. Maksmist jätkatakse lapse vanemale, kui peatamise põhjus on ära langenud. Samuti peatatakse maksmine, kui saaja viibib kinnipeetava, arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses (välja arvatud emale, kes kasvatab seal kuni kolmeaastast last). Kui isiku suhtes on jõustunud kohtuotsus vangistusega karistamise kohta ning see on pööratud täitmisele, peatatakse vanemahüvitise maksmine karistuse kandmise ajaks.

• Perehüvitiste maksmine peatatakse, kui kojukandega makstavad hüvitised on välja võtmata vähemalt kaks kuud. Pärast uue taotluse esitamist makstakse hüvitised välja.
• Maksmine peatatakse, kui saaja suhtes on algatatud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlus või tagaotsimismenetlus vabaduskaotuslikust karistusest kõrvalehoidumise tõttu.
• Perehüvitiste (välja arvatud vanemahüvitise) maksmine peatatakse 19-aastase ja vanema lapse akadeemilisele puhkusele jäämisele järgnevast kuust ning jätkatakse puhkuse lõppemisel.
• Sotsiaalkindlustusamet lõpetab perehüvitiste maksmise vanemale, kui vanemal ei ole lapse suhtes hooldusõigust, kui alaealisele lapsele määratakse eestkostja või kui laps suunatakse asendushooldusele.

Riiklikud igakuised peretoetused ja nende määrad

Peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Peretoetused jagunevad igakuiselt makstavateks toetusteks ja ühekordseteks toetusteks. Igakuiselt makstavad toetused on lapsetoetus, üksikvanema lapse toetus, eestkostetava lapse toetus, lasterikka pere toetus ning kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus.

Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes või osaleb statsionaarse õppega täienduskoolituse kursusel ning tal puudub keskharidus, on tal õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või kursuse lõppemiseni või kooli nimekirjast väljaarvamiseni. Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot.

Üksikvanema lapse toetust makstakse lapsel, kelle sünniaktis või rahvastikuregistris puuduvad andmed isa või teise vanema kohta või kelle vanem on tunnistatud tagaotsitavaks. Toetuse suurus on 100 eurot kuus. Õigus toetusele tekib lapse sündimisest või vanema tagaotsitavaks kuulutamisest ning see lõpetatakse isaduse tuvastamisel, omaksvõtul, lapsendamisel, teise vanema lisandumisel registrisse, tagaotsimise lõpetamisel või toitjakaotuspensioni määramisel.

Eestkostetava lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle vanemad ei täida oma kasvatamiskohustust ja kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja. Õigus tekib eestkoste kohtumääruse teatavakstegemise päeval ja lõpeb eestkoste lõppemisele järgnevast kuust. Kui eestkoste lõpeb lapse 18-aastaseks saamisega, makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni, millal laps saab 19-aastaseks. Eestkostetava lapse toetuse suurus on 240 eurot iga eestkostetava lapse kohta.

Lasterikka pere toetust makstakse vanemale, hoolduspere vanemale või eestkostjale, kes kasvatab peres kolme või enamat lapsetoetusele õigustatud last. Toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot kuus ning seitset või enamat last kasvatavale perele 650 eurot kuus. Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetust makstakse vanemale, hoolduspere vanemale või eestkostjale, kes kasvatab mitmikke, kuni laste 18 kuu vanuseks saamise päevani ning selle suurus on 1000 eurot kuus.

Ühekordsed peretoetused ja peretoetuste arvutamise erisused

Ühekordsed peretoetused on mõeldud suuremate väljaminekute katmiseks lapse sündimisel või lapsendamisel. Sünnitoetuse saamise õigus on ühel vanematest lapse sündimise korral, sealhulgas lapse surnult sündimise korral. Õigus tekib lapse sündimise päeval. Sünnitoetuse saamise õigus on ka lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kui varem pole sama lapse kohta sünnitoetust makstud. Sünnitoetuse suurus on 320 eurot iga sündinud lapse kohta, kuid kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral on sünnitoetuse suurus 1000 eurot iga sündinud lapse kohta.

Lapsendamistoetuse saamise õigus on lapsendajal, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane, tingimusel, et varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud. Õigus lapsendamistoetusele tekib lapsendamise kohtumääruse jõustumise päeval ning toetust makstakse 320 eurot iga lapsendatud lapse kohta.

Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kaikki peres koos kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed. Pere koosseisu ei arvata last, kes elab perest lahus. Kui laps kasvab võrdselt mõlema lahus elava vanema juures, arvatakse laps ühe vanema pere koosseisu vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele. Õppimise tõttu ajutiselt perest eemal viibiv laps arvatakse samuti pere koosseisu. Igakuine peretoetus määratakse õiguse tekkimise päevast, kui dokumendid esitatakse kuue kuu jooksul. Hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest. Ühekordne toetus määratakse, kui seda on taotletud kuue kuu jooksul õiguse tekkimisest.

Vanemahüvitise olemus, liigid ja saamise kestus

Vanemahüvitise eesmärk on tagada asendussissetulek isikule, kes kasvatab alla kolmeaastast last või lapsendab lapse, ning soodustada töö- ja pereelu ühitamist. Vanemahüvitist saama õigustatud isikule tagatakse sissetulek vähemalt vanemahüvitise määra ulatuses. Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, vanema abikaasal, registreeritud elukaaslasel, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal. Mitmike sünni korral on õigus vanemahüvitisele ühel vanemal. Kui üks vanematest on vanemapuhkusel pärast lapse 30 päeva vanuseks saamist, on õigus vanemahüvitisele sellel vanemal.

Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis. Vanemahüvitist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema, isa ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi. Vanemahüvitist on õigus saada samal ajal mõlemal vanemal: ema, isa või jagatava vanemahüvitise saamise korral kuni 60 kalendripäeva ning lapsendaja vanemahüvitise saamise korral kuni 35 kalendripäeva. Samaaegse maksmise korral väheneb vanemahüvitise koguperiood samal ajal saamise kalendripäevade võrra. Kolmikute või enamaarvuliste mitmike sünni või enne 34. rasedusnädalat sündinud lapse korral väheneb periood samal ajal saamise võrra, kuid kõige rohkem 30 kalendripäeva võrra.

Seadus sätestab erisused lapse surnult sünni või surma korral. Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on emal, kellel oli õigus ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, õigus saada ema vanemahüvitist 100 järjestikust kalendripäeva. Kui ema on lapse surma päevaks kasutanud hüvitist rohkem kui 70 päeva, on tal õigus saada seda 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast. Isal on sellisel juhul õigus saada isa vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva. Kui emal polnud ravikindlustust ja õigust töövõimetushüvitisele, on tal õigus saada ema vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast. Kui laps sureb enne kolmeaastaseks saamist, on mõlemal vanemal õigus saada jagatavat vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast.

Vanemahüvitise liigid ja nende kasutamise tingimused

Ema vanemahüvitise saamise õigus on lapse emal. Seda on õigus saada 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva isikul, kelle raseduse on tuvastanud arst või ämmaemand ja kellel on õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel. Kokku on ema vanemahüvitist õigus saada kuni 100 järjestikust kalendripäeva. Kui ema hakkab õigust kasutama hiljemalt 31. kalendripäeval enne eeldatavat sündi, liidetakse vahepealsed päevad jagatava vanemahüvitise perioodile. Kui laps sünnib rohkem kui 70 päeva enne tähtaega, on emal õigus saada ema vanemahüvitist 100 järjestikust päeva alates lapse sünnist. Emal, kellel puudub ravikindlustus, on õigus ema vanemahüvitisele alates lapse sünnist kuni lapse 30 päeva vanuseks saamiseni. Emapuhkuse õigust omaval isikul on õigus hüvitisele üksnes emapuhkuse ajal, kui andmed on töötamise registris.

Isa vanemahüvitise saamise õigus on lapse isal. Õigus tekib 30 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva ning seda on õigus saada 30 kalendripäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Isapuhkuse õigust omaval isikul on õigus hüvitisele üksnes isapuhkuse ajal. Kui lapsel on samast soost vanemad, on õigus ühel vanemal, kes pole lapse ema. Kui andmed isa kohta puuduvad, isa on surnud, ei täida kohustust või loobub hüvitisest, on õigus ema abikaasal või registreeritud elukaaslasel.

Jagatava vanemahüvitise saamise õigus on lapse vanemal, tema abikaasal või registreeritud elukaaslasel teatud tingimustel (kui teise vanema andmed puuduvad, vanem on surnud, ei täida kohustust või loobub õigusest). Jagatavat vanemahüvitist on õigus saada 475 kalendripäeva. Isikul, kellel ei olnud õigust ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, on õigus saada jagatavat vanemahüvitist 515 kalendripäeva. Kui vanemad on surnud või ei täida kohustust, on õigus lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal saada jagatavat vanemahüvitist alates lapse sünnist 545 kalendripäeva.

Lapsendaja vanemahüvitise saamise õigus on ühel lapsendajal või hoolduspere vanemal, kes ei ole lapse bioloogilise vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane, ja kellel on õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele. Lapsendaja vanemahüvitist on õigus saada 70 kalendripäeva kuue kuu jooksul alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumisest või hoolduspere lepingu sõlmimisest. Kui isikul on õigus saada vanemahüvitist muul alusel rohkem kui 70 päeva, ei ole tal õigust lapsendaja vanemahüvitisele.

Vanemahüvitise suuruse arvutamine, ülempiir ja määrad

Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks. Keskmine tulu arvutatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel. Arvestusperioodiks on lapse eeldatavale või tegelikule sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud (ehk raseduseelsed 12 kuud). Lapsendaja vanemahüvitise puhul on arvestusperioodiks õiguse tekkimise kuule eelnenud 15 kalendrikuud, millest on maha arvatud eelnenud kolm kalendrikuud.

Keskmise sotsiaalmaksu arvutamisel jagatakse arvestusperioodi isikustatud sotsiaalmaks kalendrikuude arvuga. Isikustatud sotsiaalmaksu hulka ei arvata töötuskindlustushüvitist, tööandja maksejõuetuse hüvitist (teatud eranditega) ega riigi makstavat sotsiaalmaksu (v.a erandid). Kalendrikuude arv arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma, jagades arvestusperioodi kalendripäevade ja töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade vahe 30-ga (maksimaalselt 12 kuud). Kui isik on olnud töötuna arvel, lahutatakse arvestusperioodi päevadest ka töötuna arvel oldud päevad. Erivajadusega lapse vanema toetuse saajatel lahutatakse tasustamata puhkusel oldud päevad.

Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir on lapse sünni aastast (või lapsendaja vanemahüvitise õiguse tekkimise aastast) arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus. Eesti keskmise tulu arvutamiseks korrutatakse eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus viiega ja jagatakse 12-ga. Sotsiaalkindlustusamet arvutab ja avaldab järgmise aasta ülempiiri oma veebilehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks. Ühe kalendrikuu vanemahüvitise määr on eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär, mis kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitis ühe kalendripäeva hüvitise määraga (jagatud 30-ga). Kui arvutatud keskmine tulu on väiksem kui töötasu alammäär, võrdub vanemahüvitise suurus töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisega. Laste järjestikuse sünni korral (vahe alla kolme aasta) arvutatakse vanemahüvitis varasemast tulust, kui uus arvutatud tulu on väiksem või võrdne eelmisega.

Elatisabi eesmärk, liigid ja saamise alused

Elatisabi eesmärk on toetada lapse ülalpidamist, kui kohustatud isik ehk võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse ajal (kohtumenetlusaegne elatisabi), täitemenetluse ajal (täitemenetlusaegne elatisabi) või pankrotimenetluse ajal (pankrotimenetlusaegne elatisabi). Elatisabi saama õigustatud isik on alaealine laps või täisealine laps kuni 21-aastaseks saamiseni, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppes, ning kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust. Laps ei ole õigustatud elatisabi saama, kui vanema asemel täidab ülalpidamiskohustust teine isik seaduses sätestatud korras.

Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse, kui võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust ja õigustatud isik taotleb kohtult elatise väljamõistmist ning tema kasuks on tehtud makseettepaneku määrus või hagi tagamise määrus. Kohtumenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on 200 eurot kalendrikuus ning seda makstakse kuni 150 päeva eest määruse tegemisest arvates. Algus- ja lõpukuul arvutatakse elatisabi proportsionaalselt päevade arvuga. Seda ei maksta, kui lapsele on seda varem makstud sama vanema suhtes, välja arvatud juhul, kui elatisabi taotleb täisealiseks saanud õppiv laps, kellele maksti seda alaealisena.

Täitemenetlusaegse elatisabi maksmise aluseks on täitedokument, millega elatis on välja mõistetud. Täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 200 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa. Seda makstakse, kui täitetoimiku avamisest on möödunud üks kuu ja pärast seda on tekkinud võlgnevus. Kui võlgniku makstud elatise summa on väiksem kui 200 eurot, on elatisabi suurus 200 euro ja makstud elatise vahe. Kui elatise maksmise alusdokumendi kohaselt on kohustus väiksem kui 200 eurot, on elatisabi maksimaalne suurus alusdokumendis määratud suurus.

Pankrotimenetlusaegset elatisabi makstakse alusdokumendi alusel alates pankroti väljakuulutamisest kuni pankroti lõpetamise määruse jõustumise kuule järgneva kuuni. Suurus on kuni 200 eurot kalendrikuus ja seda makstakse tagasiulatuvalt alates täitemenetluse peatamisest pankrotiavalduse menetlemise ajal kuni pankroti väljakuulutamiseni. Kui isikul on õigus saada samal kuul pankrotimenetlusaegset ja kohtumenetlusaegset või täitemenetlusaegset elatisabi, makstakse elatisabi kokku kuni 200 eurot kalendrikuus.

Elatisabi taotlemine, määramine, maksmine ja nõude üleminek riigile

Kohtumenetlusaegse elatisabi saamiseks esitab esindaja või täisealine laps taotluse Sotsiaalkindlustusametile. Täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks esitatakse taotlus kohtutäituri kaudu, kes edastab selle Sotsiaalkindlustusametile. Pankrotimenetlusaegse elatisabi andmed saab Sotsiaalkindlustusamet kohtute infosüsteemist ja Ametlikest Teadaannetest, kui elatisabi on makstud eelneva 12 kuu jooksul. Vastasel juhul esitab taotleja taotluse ise. Kohtumenetlusaegne elatisabi määratakse, kui dokumendid esitatakse 45 päeva jooksul määruse tegemisest. Pankrotimenetlusaegne elatisabi määratakse, kui dokumendid esitatakse kuue kuu jooksul pankroti väljakuulutamisest (hilisemal taotlemisel tagantjärele kuni kuus kuud). Otsus toimetatakse kätte taotlejale ja võlgnikule (vajadusel avaldatakse Ametlikes Teadaannetes).

Elatisabi maksmine lõpetatakse hagi tagamise määruse tühistamisel, kohtumenetluse lõpetamisel, tingimuste mittetäitmisel, võlgniku või õigustatud isiku surma korral. Elatisabi saaja on kohustatud Sotsiaalkindlustusametit või kohtutäiturit viivitamata teavitama asjaoludest, mis mõjutavad maksmist. Alusetult makstud elatisabi nõutakse tagasi või tasaarvestatakse, kui ilmneb, et tingimused polnud täidetud, kohtumenetlus lõppes elatist välja mõistmata või võlgnik asus kohustust täitma.

Elatisabi määramisel läheb elatisnõue üle riigile väljamakstud elatisabi ulatuses. Riigile üleläinud elatisnõude sissenõudmist korraldab täitemenetlusaegse nõude puhul Maksu- ja Tolliamet ning kohtu- ja pankrotimenetlusaegse nõude puhul Sotsiaalkindlustusamet. Riigile üleläinud nõue loetakse täitemenetlusega ühinenuks ning see makstakse riigile välja alles siis, kui lapsele kuuluv elatisnõue on täies mahus rahuldatud. Kui võlgniku suhtes ei saa Eestis täitemenetlust läbi viia, peab taotleja esitama kohtulahendi täitmisele välisriiki Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu või volitama Eesti kohtutäiturit välisriigist laekuvat elatist vahendama. Kohtutäitur on kohustatud laekunud elatise kandma taotlejale 10 tööpäeva jooksul ning arvama riigi nõude maha alles pärast lapse nõude täielikku rahuldamist.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks sätestab perehüvitiste seadus selged ja struktureeritud alused lastega perede riiklikuks toetamiseks Eestis. Seaduse alusel makstavad igakuised ja ühekordsed peretoetused, mitmekülgsed vanemahüvitise liigid ning lapse ülalpidamist tagav elatisabi moodustavad tervikliku sotsiaalkaitse süsteemi. Kõikide hüvitiste määramisel ja maksmisel on otsustav roll Sotsiaalkindlustusametil, kes teeb koostööd teiste riigiasutuste ja kohtutäituritega, tagades toetuste õigeaegse jõudmise abivajajateni ning riigile üleläinud nõuete korrektse sissenõudmise.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas