Põhjalik ülevaade perehüvitiste seadusest ja riiklikest toetustest

Käesolev ülevaade selgitab üksikasjalikult perehüvitiste seaduse sätteid ja erinevaid toetusliike, mis kehtivad alates 22.05.2026. Artikkel pakub praktilist abi peredele ja spetsialistidele, kirjeldades süsteemselt peretoetuste, vanemahüvitiste ning elatisabi taotlemise, arvutamise ja maksmise reegleid, et tagada lastega perede heaolu ja sujuv asjaajamine riigiga.

Seaduse reguleerimisala, eesmärk ja õigustatud isikud

Perehüvitiste seadus sätestab Eesti Vabariigis perehüvitiste liigid, nende eesmärgid, ulatuse ning määramise ja maksmise tingimused ja korra. Seaduse peamine ja katus-eesmärk on toetada lastega peresid ning laste kasvatamist laiemalt. Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks. Seaduse kohaselt jagunevad perehüvitised kolmeks peamiseks liigiks: riiklikud peretoetused, vanemahüvitis ja elatisabi. Selles seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades perehüvitiste seaduses sätestatud erisusi. Juhul kui pereliige elab või töötab Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis, kohaldatakse perehüvitiste määramisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta.

Perehüvitisi saama õigustatud isikute ring on täpselt piiritletud. Hüvitisi määratakse ja makstakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse kohastele isikutele. Ema või isa vanemahüvitis määratakse ja seda makstakse ka lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivale ja töötavale välismaalasele. Perehüvitise saamise õigus on nimetatud isiku Eestis elaval pereliikmel ning välismaal õppimise tõttu perest eemal viibival lapsel. Eesti alalisel elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, on õigus perehüvitistele, kui ta on resident tulumaksuseaduse tähenduses. Samas on välistatud topelthüvitiste saamine: perehüvitise saamise õigust ei ole Eesti elanikul, kes saab mõne teise riigi samaliigilist hüvitist.

Olulise uuendusena on seaduses sätestatud isikute teavitamine peretoetuste ja vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisest. Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest aktiivselt. Teade edastatakse isikute e-posti aadressidele või muul sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud viisil. Andmete vastavust kontrollitakse järgmiste andmete alusel:

• isiku üldandmed – isikukood, perekonna- ja eesnimi, elukoha ja kontaktandmed, andmed perekonnaseisu, surma, surnuks tunnistamise, teadmata kadumise või tagaotsimise kohta;
• andmed eestkoste seadmise või sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses hoolduspere vanemaks olemise kohta, andmed isikuhooldusõiguse äravõtmise kohta, andmed elamisloa või -õiguse ja kodakondsuse kohta;
• lapse eeldatav sünnikuupäev;
• andmed aja- või asendusteenistuse perioodi kohta.

Eraldi on reguleeritud lapse surnult sünni juhtumid. Sellisel juhul teavitab Sotsiaalkindlustusamet isikut sünnitoetuse ja vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisest pärast seda, kui on kontrollinud lapse surnult sünni fakti ning isiku vastavust seaduses sätestatud tingimustele. Lapse surnult sünni kontrollimiseks edastatakse andmed tervise infosüsteemist sotsiaalkaitse infosüsteemi.

Perehüvitiste taotlemine, määramine ja maksmise üldine kord

Perehüvitiste taotlemiseks esitab õigustatud isik taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud seaduses sätestatud automaatsel alusel. Kui vanemad soovivad hüvitise saamise õigust kasutada kordamööda, esitab hüvitise uus taotleja taotluse, millel on seni hüvitist saanud isiku nõusolek. Siinkohal tuleb arvestada Riigikohtu üldkogu otsust, mis tunnistas põhiseadusvastaseks ja kehtetuks sätte osas, mis ei võimalda Sotsiaalkindlustusametil ilma seni toetust saava vanema nõusolekuta määrata, et lahus elavad vanemad saavad ühise lapse eest lapsetoetust ja lasterikka pere toetust kordamööda, kui laps kasvab kordamööda ligikaudu võrdse aja kestel mõlema vanema peres.

Taotluse esitamise viis määrab taotlemise päeva. Perehüvitiste taotlemise päevaks loetakse taotluse vastuvõtmise päev. Kui taotlus on saadetud posti teel, loetakse taotlemise päevaks taotluse lähtekohas postitamise kuupäev. Elektroonilise esitamise puhul loetakse taotlemise päevaks taotluse esitamise päev. Sotsiaalkindlustusamet edastab teate perehüvitiste määramise kohta ka sellele vanemale, kes ei esitanud perehüvitiste taotlust või kellele ei määratud peretoetusi automaatsel alusel. Perehüvitiste taotluse andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Hüvitiste arvutamisel ja määramisel kehtivad kindlad põhimõtted. Peretoetuste suurused kehtestatakse konkreetse suurusena ning toetuse maksmise alguskuul arvutatakse toetuse suurus proportsionaalselt päevade arvuga, mille eest on õigus hüvitist saada. Vanemahüvitise arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu suurus ning maksmise kuul arvutatakse hüvitis proportsionaalselt kalendripäevade arvuga, mille eest on isik hüvitist taotlenud ja mille eest tal on õigus seda saada. Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates. Kui isikul on õigus saada mitut liiki perehüvitisi, määratakse ja makstakse need samal ajal, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sotsiaalkindlustusametil on õigus lähtuda ka teistest andmetest peale rahvastikuregistri andmete. Kõik arvutused, määramised, maksmised ja tasaarvestamised ümardatakse ühe sendi täpsusega.

Teatamiskohustused ja koostöö ametiasutustega

Seadus paneb taotlejale ja teistele asutustele ranged teatamiskohustused, et tagada andmete õigsus ja vältida alusetuid väljamakseid. Taotleja on kohustatud Sotsiaalkindlustusametile viivitamata teatama järgmistest asjaoludest, mis mõjutavad perehüvitise saamist või selle suurust:

• taotleja või lapse elama või õppima asumine teise riiki või teises riigis õpingute katkestamine või lõpetamine;
• pereliikme – vanema, eestkostja, hoolduspere vanema, vanema abikaasa või registreeritud elukaaslase või muu hüvitist saama õigustatud isiku – tööle asumine Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki või Šveitsi Konföderatsiooni;
• perehüvitiste saamine välisriigilt.

Samuti on teatamiskohustus pandud kohalikele omavalitsustele. Valla- või linnavalitsus teavitab Sotsiaalkindlustusametit viivitamata asjaoludest, mis mõjutavad perehüvitiste maksmise peatamist, jätkamist või lõpetamist. Muu hulgas teavitab valla- või linnavalitsus lapse perest eraldamisest ja last tegelikult kasvatavast isikust, lapse turvakodusse või asendushooldusele paigutamisest ning asjaolust, et lapse elukohta ei ole olnud võimalik tuvastada valla või linna territooriumil, või perekonna kolimisest välisriiki.

Koostööd tehakse ka Politsei- ja Piirivalveametiga. Politsei- ja Piirivalveamet teavitab Sotsiaalkindlustusametit tagaotsimismenetlusest või teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse lõpetamisest kümne tööpäeva jooksul alates menetluse lõpetamisest.

Perehüvitiste maksmise peatamine, jätkamine ja lõpetamine

Perehüvitiste maksmise peatamine ja jätkamine on reguleeritud kindlate alustega. Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui laps eraldatakse perest või kui lapse suhtes on algatatud eestkoste seadmise menetlus. Maksmist jätkatakse lapse vanemale, kui nimetatud põhjus on ära langenud. Samuti peatatakse maksmine, kui perehüvitiste saaja viibib kinnipeetava, arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses (välja arvatud juhul, kui ema kasvatab kinnipidamisasutuses kuni kolmeaastast last). Sellisel juhul jätkatakse perehüvitiste maksmist teisele taotlejale seaduses sätestatud tingimustel. Kui isiku suhtes on jõustunud kohtuotsus vangistusega karistamise kohta ning vangistus on pööratud täitmisele, peatab Sotsiaalkindlustusamet vanemahüvitise maksmise karistuse kandmise ajaks.

Täiendavad peatamise alused hõlmavad olukordi, kus kojukandega makstavad hüvitised on välja võtmata vähemalt kaks kuud. Pärast uue taotluse esitamist makstakse hüvitised taotlejale välja. Maksmine peatatakse ka siis, kui perehüvitisi saava isiku suhtes on algatatud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlus või tagaotsimismenetlus põhjusel, et isik hoiab kõrvale vabaduskaotusliku karistuse kandmisest. Menetluse või peatamise põhjuse äralangemisel maksmist jätkatakse. Perehüvitiste, välja arvatud vanemahüvitise, maksmine peatatakse 19-aastase ja vanema lapse akadeemilisele puhkusele jäämisele järgnevast kuust ning seda jätkatakse akadeemilise puhkuse lõppemisel.

Perehüvitiste maksmise lõpetamine toimub juhtudel, kui vanemal ei ole lapse suhtes hooldusõigust, kui alaealisele lapsele määratakse eestkostja või kui laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse alusel. Alusetult makstud perehüvitiste tagasinõudmisel ja tasaarvestamisel kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid. Sotsiaalkindlustusamet võib tasaarvestada alusetult makstud hüvitisi makstavate perehüvitistega, kuid tasaarvestatav summa ei või ületada 20 protsenti määratud peretoetuste ja elatisabi summast. Vanemahüvitise saajale säilitatakse alati vähemalt 50 protsenti vanemahüvitise määrast. Üksikvanema lapse toetus nõutakse tagasi või tasaarvestatakse ulatuses, mis kattub toitjakaotuspensioni või toitjakaotuse korral rahvapensioni maksmisega sama vanema või vanema abikaasa või registreeritud elukaaslase eest. Kui ettekirjutuse tegemisel puuduvad andmed isiku aadressi kohta, avaldatakse ettekirjutuse resolutiivosa Ametlikes Teadaannetes.

Riiklikud peretoetused ja nende liigid

Peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Peretoetused jagunevad iga kuu makstavateks ja ühekordseteks toetusteks. Iga kuu makstavad peretoetused on lapsetoetus, üksikvanema lapse toetus, eestkostetava lapse toetus, lasterikka pere toetus ning kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus. Ühekordsed peretoetused on sünnitoetus ja lapsendamistoetus.

Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes või on arvatud Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja ning tal puudub keskharidus, on tal 19-aastaseks saamisel õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või nimekirjast väljaarvamiseni. Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot.

Üksikvanema lapse toetust makstakse lapsel, kelle sünniaktis või rahvastikuregistris puuduvad andmed isa või teise vanema kohta või kelle vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks. Toetuse suurus on 80 eurot kuus ning õigus sellele tekib lapse sünnist või vanema tagaotsitavaks kuulutamise päevast. Toetuse maksmine lõpetatakse isaduse tuvastamisel, omaksvõtul, lapsendamisel, teise vanema lisandumisel või tagaotsimise lõpetamisel, samuti toitjakaotuspensioni määramisel.

Eestkostetava lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja. Õigus tekib eestkoste kohtumääruse teatavakstegemise päeval ja lõpeb eestkoste lõppemisele järgnevast kuust. Kui eestkoste lõpeb seoses lapse 18-aastaseks saamisega, makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni, millal laps saab 19-aastaseks. Eestkostetava lapse toetuse suurus on 240 eurot iga eestkostetava lapse kohta.

Lasterikka pere toetus, mitmike toetus ja ühekordsed toetused

Lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad lapsetoetuse saamise tingimustele. Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot kuus ning seitset või enamat last kasvatavale perele 650 eurot kuus. Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab kolmikuid või enamaarvulisi mitmikke, ning seda makstakse kuni laste 18 kuu vanuseks saamise päevani suuruses 1000 eurot kuus.

Sünnitoetuse saamise õigus on ühel vanematest lapse sünni korral, sealhulgas lapse surnult sündimise korral. Õigus sünnitoetusele tekib lapse sündimise päeval. Sünnitoetuse saamise õigus on ka lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kui varem ei ole sama lapse kohta sünnitoetust makstud. Sünnitoetuse suurus on 320 eurot iga sündinud lapse kohta, kuid kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral on sünnitoetuse suurus 1000 eurot iga sündinud lapse kohta. Lapsendamistoetuse saamise õigus on lapsendajal, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud. Õigus tekib lapsendamise kohtumääruse jõustumise päeval ja toetust makstakse 320 eurot iga lapsendatud lapse kohta.

Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kaikki peres koos kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed. Peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu ei arvata last, kes elab perest lahus. Kui laps kasvab võrdselt mõlema lahus elava vanema juures, arvatakse laps ühe vanema pere koosseisu vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele. Õppimise tõttu ajutiselt perest eemal viibiv laps arvatakse peretoetuste suuruse kindlakstegemisel pere koosseisu. Igakuine peretoetus määratakse õiguse tekkimise päevast, kui dokumendid esitatakse kuue kuu jooksul. Hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest. Ühekordne toetus määratakse, kui seda on taotletud kuue kuu jooksul õiguse tekkimisest.

Vanemahüvitise süsteem, liigid ja kestus

Vanemahüvitise eesmärk on tagada asendussissetulek isikule, kes kasvatab alla kolmeaastast last või lapsendab lapse, ning soodustada töö- ja pereelu ühitamist. Vanemahüvitist saama õigustatud isikule tagatakse sissetulek vähemalt vanemahüvitise määra ulatuses. Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, vanema abikaasal, registreeritud elukaaslasel, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal. Mitmike sünni korral on õigus vanemahüvitisele ühel vanemal. Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis.

Vanemahüvitist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi. Vanemahüvitist on õigus saada samal ajal mõlemal vanemal ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise või jagatava vanemahüvitise saamise korral kuni 60 kalendripäeva ning lapsendaja vanemahüvitise saamise korral kuni 35 kalendripäeva. Samal ajal maksmise korral väheneb vanemahüvitise üldperiood samal ajal saamise kalendripäevade võrra. Kolmikute või enamaarvuliste mitmike sünni või enne 34. rasedusnädalat sündinud lapse korral väheneb vanemahüvitise periood samal ajal saamise kalendripäevade võrra, kuid kõige rohkem 30 kalendripäeva võrra.

Eraldi reeglid kehtivad lapse surma korral. Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on emal, kellel oli õigus ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, õigus saada ema vanemahüvitist 100 järjestikust kalendripäeva. Kui ema on lapse surma päevaks kasutanud ema vanemahüvitist rohkem kui 70 kalendripäeva, on tal õigus saada ema vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast. Isal on sellisel juhul õigus saada isa vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva. Emal, kellel ei ole õigust ajutise töövõimetuse hüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel, on õigus saada ema vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast. Kui laps sureb enne kolmeaastaseks saamist, on lapse mõlemal vanemal õigus saada jagatavat vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast.

Ema, isa ja jagatava vanemahüvitise täpsemad tingimused

Ema vanemahüvitise saamise õigus on lapse emal. Ema vanemahüvitist on õigus saada 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva isikul, kelle raseduse on tuvastanud arst või ämmaemand ja kellel on õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel. Ema vanemahüvitist on õigus saada kuni 100 järjestikust kalendripäeva, millest kuni 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Kui ema hakkab ema vanemahüvitise saamise õigust kasutama hiljemalt 31. kalendripäeval enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, liidetakse ema vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päeva ja õiguse kasutama hakkamise päeva vahele jäävad kalendripäevad jagatava vanemahüvitise saamise perioodile. Enneaegse sünni korral (rohkem kui 70 kalendripäeva enne tähtaega) on emal õigus saada ema vanemahüvitist 100 järjestikust kalendripäeva alates lapse sünnikuupäevast. Emal, kellel ei ole õigust ajutise töövõimetuse hüvitisele, on õigus ema vanemahüvitisele alates lapse sünnist kuni lapse 30 päeva vanuseks saamiseni.

Isa vanemahüvitise saamise õigus on lapse isal. Isal tekib isa vanemahüvitise saamise õigus 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud lapse eeldatavat sünnikuupäeva ning seda on õigus saada 30 kalendripäeva. Isikul, kellel on õigus saada isapuhkust, on õigus isa vanemahüvitisele üksnes isapuhkuse kasutamise perioodil, kui isapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse. Isa vanemahüvitist võib maksta iga lapse kohta kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Kui lapsel on samast soost vanemad, on isa vanemahüvitise saamise õigus lapse ühel vanemal, kes ei ole selle lapse ema. Kui isa andmed puuduvad või isa on surnud või loobub kirjalikult, on õigus ema abikaasal või registreeritud elukaaslasel.

Jagatava vanemahüvitise saamise õigus on lapse vanemal (või teatud juhtudel abikaasal või registreeritud elukaaslasel). Jagatavat vanemahüvitist on õigus saada 475 kalendripäeva. Isikul, kellel ei ole õigust ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, on õigus saada jagatavat vanemahüvitist 515 kalendripäeva. Emal on jagatava vanemahüvitise saamise õigus pärast ema vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist ning isal pärast isa vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist. Kui lapse vanemad on surnud või ei täida kohustust, on õigus lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal saada jagatavat vanemahüvitist alates lapse sünnist 545 kalendripäeva.

Vanemahüvitise arvutamine, ülempiir ja määrad

Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks. Ühe kalendrikuu keskmine tulu on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel. Arvestusperiood on isikul, kellel on enne lapse sündi õigus ema vanemahüvitisele, lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud. Teistel isikutel on arvestusperioodiks lapse sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud. Lapsendaja vanemahüvitise taotleja puhul on arvestusperioodiks õiguse tekkimise kalendrikuule eelnenud 15 kalendrikuud, millest on maha arvatud selle õiguse tekkimise kuule eelnenud kolm kalendrikuud.

Ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suurus on arvestusperioodi isikustatud sotsiaalmaksu ja selle kalendrikuude arvu jagatis. Isikustatud sotsiaalmaksu hulka ei arvata töötuskindlustushüvitist, tööandja maksejõuetuse hüvitist ega sotsiaalmaksuseaduse alusel (välja arvatud teatud erandid) arvestatud sotsiaalmaksu. Kalendrikuude arv on arvestusperioodi kalendripäevade arvu ja töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade arvu vahe jagatuna 30-ga, kuid mitte suurem kui 12. Kui isik on olnud arvestusperioodi jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvel, lahutatakse arvestusperioodi kalendripäevade arvust ka töötuna arvel oldud päevade arv. Erivajadusega lapse vanema toetust saama õigustatud isiku puhul lahutatakse arvestusperioodi kalendripäevade arvust erivajadusega lapse vanema toetuse saamiseks tasustamata puhkusel oldud päevade arv.

Vanemahüvitise suurusel on seadusega kehtestatud ülempiir ja määr. Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir on lapse sünni aastast (või lapsendaja vanemahüvitise korral õiguse tekkimise aastast) arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus. Sotsiaalkindlustusamet arvutab järgmise kalendriaasta ühe kalendrikuu hüvitise ülempiiri ja avaldab selle oma veebilehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks. Ühe kalendrikuu vanemahüvitise määr on eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär, mis kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Kui taotleja ei saanud arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus ühe kalendripäeva hüvitise määraga. Kui arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on väiksem kui töötasu alammäär, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisega.

Elatisabi süsteem, taotlemine ja riigile üleminek

Elatisabi eesmärk on toetada lapse ülalpidamist, kui kohustatud isik ehk võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse ajal (kohtumenetlusaegne elatisabi), täitemenetluse ajal (täitemenetlusaegne elatisabi) või pankrotimenetluse ajal (pankrotimenetlusaegne elatisabi). Elatisabi saama õigustatud isik on alaealine laps või täisealisena põhi-, kesk- või kõrgharidust omandav või kutseõppes õppiv laps kuni 21-aastaseks saamiseni, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust. Laps ei ole õigustatud elatisabi saama, kui vanema asemel täidab ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse alusel teine isik.

Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse õigustatud isikule, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist ja kelle kasuks on tehtud lapse elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määrus või hagi tagamise määrus. Kohtumenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on 200 eurot kalendrikuus ning seda makstakse 150 päeva eest määruse tegemisest arvates. Täitemenetlusaegse elatisabi maksmise aluseks on täitedokument, millega elatis on välja mõistetud. Täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 200 eurot kalendrikuus ning seda makstakse, kui elatise sissenõudmiseks täitetoimiku avamisest on möödunud üks kuu ja pärast seda on tekkinud võlgnevus. Kui võlgniku makstud elatise summa on väiksem kui 200 eurot kalendrikuus, on elatisabi suurus 200 euro ja makstud elatise vahe. Pankrotimenetlusaegset elatisabi makstakse alates pankroti väljakuulutamisest kuni pankroti lõpetamise määruse jõustumise kuule järgneva kuuni suuruses kuni 200 eurot kalendrikuus.

Elatisabi määramisel läheb elatisnõue üle riigile. Kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue läheb elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui väljamakstud elatisabi ulatuses. Täitemenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi saaja elatisnõue läheb riigile üle väljamakstud elatisabi ulatuses. Riigile üleläinud elatisnõude sissenõudmist korraldab täitemenetlusaegse elatisnõude korral Maksu- ja Tolliamet ning kohtumenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisnõude korral Sotsiaalkindlustusamet. Riigile üleläinud elatisnõue makstakse riigile ühinenud täitemenetluses välja ainult siis, kui lapsele kuuluv ja sissenõutavaks muutunud elatisnõue on täies mahus välja makstud.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks on perehüvitiste seadus terviklik õigusakt, mille eesmärk on lastega perede mitmekülgne toetamine ja laste kasvatamisega seotud kulude osaline hüvitamine. Seadus sätestab selged reeglid igakuiste peretoetuste, nagu lapsetoetus, üksikvanema toetus ja lasterikka pere toetus, ning ühekordsete toetuste määramiseks. Samuti reguleerib seadus põhjalikult vanemahüvitiste süsteemi, pakkudes asendussissetulekut ema, isa, jagatava ja lapsendaja vanemahüvitise kaudu, mille arvutamisel võetakse aluseks taotleja eelnev sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Lisaks tagab riik elatisabi kaudu laste ülalpidamise juhtudel, kui kohustatud vanem oma kohustusi ei täida, võttes elatisnõuded väljamakstud abi ulatuses üle ja nõudes need võlgnikelt sisse. Kõikide hüvitiste määramist ja maksmist koordineerib Sotsiaalkindlustusamet tihedas koostöös teiste riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas