Käesolev ülevaade tutvustab perehüvitiste seaduse sätteid, mis reguleerivad lastega perede toetamist ja riiklike toetuste maksmise korda alates 01.10.2026. Artikkel annab praktilist teavet peretoetuste, vanemahüvitise ja elatisabi taotlemise, arvutamise ning maksmise tingimuste kohta, aidates peredel oma õigusi paremini mõista.
Seaduse reguleerimisala, eesmärk ja kohaldamine
Perehüvitiste seadus sätestab Eesti Vabariigis makstavate perehüvitiste liigid, eesmärgid ja ulatuse ning nende määramise ja maksmise tingimused ja korra. Seaduse peamiseks eesmärgiks on toetada lastega peresid ja laste kasvatamist, tagades neile riigipoolse sotsiaalkaitse. Seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades perehüvitiste seadusest tulenevaid erisusi.
Juhul kui pereliige elab või töötab mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis, kohaldatakse perehüvitiste määramisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta. Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks. Perehüvitiste liigid on riiklikud peretoetused, vanemahüvitis ja elatisabi.
Perehüvitisi määratakse ja makstakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduses nimetatud isikutele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ema või isa vanemahüvitis määratakse ja seda makstakse ka lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivale ja töötavale välismaalasele. Toitjakaotustoetuse määramiseks on kehtestatud nõue, et taotleja või toetuse saamise õigust omav laps peab olema vahetult enne toetuse taotlemist või vanem vahetult enne oma surma vähemalt 36 kuud 48 järjestikuse kuu jooksul elanud Eestis või viibinud ja töötanud Eestis pikaajalise viisa alusel.
Perehüvitise saamise õigus on ka isiku Eestis elaval pereliikmel ja välismaal õppimise tõttu perest eemal viibival lapsel. Eesti alalisel elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, on õigus perehüvitistele, kui ta on resident tulumaksuseaduse tähenduses. Perehüvitise saamise õigust ei ole isikul ulatuses, milles tal on õigus saada välisriigist samal eesmärgil makstavat hüvitist.
Isikute teavitamine ja perehüvitiste taotlemise kord
Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest. Teade edastatakse isikute e-posti aadressidele või muul seaduses sätestatud viisil. Tingimuste vastavust kontrollitakse järgmiste andmete alusel:
- Isiku üldandmed: isikukood, perekonna- ja eesnimi, elukoha ja kontaktandmed, andmed perekonnaseisu, surma, surnuks tunnistamise, teadmata kadumise või tagaotsimise kohta.
- Andmed eestkoste seadmise või hoolduspere vanemaks olemise kohta, andmed isikuhooldusõiguse äravõtmise kohta, andmed elamisloa või -õiguse ja kodakondsuse kohta.
- Lapse eeldatav sünnikuupäev.
- Andmed aja- või asendusteenistuse perioodi kohta.
Lapse surnult sünni korral teavitab Sotsiaalkindlustusamet isikut sünnitoetuse ja vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisest pärast lapse surnult sünni fakti kontrollimist tervise infosüsteemist.
Perehüvitiste taotlemiseks esitab taotleja taotluse Sotsiaalkindlustusametile. Kui vanemad soovivad hüvitise saamise õigust kasutada kordamööda, esitab uus taotleja taotluse, millel on seni hüvitist saanud isiku nõusolek. Riigikohtu üldkogu otsusega on aga tunnistatud põhiseadusvastaseks ja kehtetuks nõue osas, mis ei võimalda määrata lapsetoetust ja lasterikka pere toetust kordamööda ilma teise vanema nõusolekuta, kui lahus elavate vanemate laps kasvab võrdse aja kestel mõlema vanema peres. Taotlemise päevaks loetakse selle vastuvõtmise, postitamise või elektroonilise esitamise kuupäev. Sotsiaalkindlustusamet otsustab perehüvitiste määramise või määramata jätmise 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.
Toetuse saajate ja ametiasutuste teatamiskohustused
Taotleja on kohustatud Sotsiaalkindlustusametile viivitamata teatama asjaoludest, mis mõjutavad perehüvitise saamist või selle suurust. Nendeks asjaoludeks on:
- Taotleja või lapse elama või õppima asumine teise riiki või teises riigis õpingute katkestamine või lõpetamine.
- Pereliikme (vanema, eestkostja, hoolduspere vanema, vanema abikaasa või registreeritud elukaaslase) tööle asumine Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki või Šveitsi Konföderatsiooni.
- Perehüvitiste saamine välisriigilt.
Valla- ja linnavalitsused on kohustatud Sotsiaalkindlustusametit viivitamata teavitama asjaoludest, mis mõjutavad perehüvitiste maksmise peatamist, jätkamist või lõpetamist. Kohalik omavalitsus peab teavitama lapse perest eraldamisest, last tegelikult kasvatavast isikust, lapse turvakodusse või asendushooldusele paigutamisest, samuti asjaolust, et lapse elukohta ei ole olnud võimalik tuvastada või perekonna kolimisest välisriiki.
Politsei- ja Piirivalveamet teavitab Sotsiaalkindlustusametit tagaotsimismenetlusest või teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse lõpetamisest kümne tööpäeva jooksul.
Perehüvitiste maksmise peatamine, jätkamine ja lõpetamine
Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui laps eraldatakse perest või kui lapse suhtes on algatatud eestkoste seadmise menetlus. Maksmist jätkatakse lapse vanemale, kui peatamise põhjus on ära langenud. Samuti peatatakse maksmine, kui perehüvitiste saaja viibib kinnipeetava, arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses (välja arvatud juhul, kui ema kasvatab vanglas kuni kolmeaastast last). Kui isiku suhtes on jõustunud kohtuotsus vangistusega karistamise kohta ning see on pööratud täitmisele, peatatakse vanemahüvitise maksmine karistuse kandmise ajaks.
Perehüvitiste maksmine peatatakse ka siis, kui kojukandega makstavad hüvitised on välja võtmata vähemalt kaks kuud, samuti juhul, kui saaja suhtes on algatatud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlus või ta on kuulutatud tagaotsitavaks vangistuse kandmisest kõrvalehoidumise tõttu. Perehüvitiste (välja arvatud vanemahüvitise) maksmine peatatakse 19-aastase ja vanema lapse akadeemilisele puhkusele jäämisele järgnevast kuust ning jätkatakse puhkuse lõppemisel.
Sotsiaalkindlustusamet lõpetab perehüvitiste maksmise vanemale, kui vanemal ei ole lapse suhtes hooldusõigust, kui alaealisele lapsele määratakse eestkostja või kui laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse alusel.
Perehüvitiste tagasinõudmine ja tasaarvestamine
Perehüvitiste tagasinõudmisel ja tasaarvestamisel kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades perehüvitiste seaduse erisusi. Sotsiaalkindlustusamet võib tasaarvestada alusetult makstud perehüvitisi käesoleva seaduse alusel makstavate perehüvitistega. Tasaarvestatav summa ei või ületada 20 protsenti isikule määratud peretoetuste ja elatisabi summast. Vanemahüvitise saajale säilitatakse tasaarvestamisel vähemalt 50 protsenti kehtestatud vanemahüvitise määrast.
Üksikvanema lapse toetus nõutakse tagasi või tasaarvestatakse ulatuses, mis kattub toitjakaotuspensioni või toitjakaotuse korral rahvapensioni maksmisega sama vanema või vanema abikaasa või registreeritud elukaaslase eest.
Kui Sotsiaalkindlustusamet teeb isikule ettekirjutuse sundtäitmise algatamise kohta, kuid puuduvad andmed isiku aadressi kohta või isik ei ela teadaoleval aadressil, avaldatakse ettekirjutuse resolutiivosa ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Liiklusõnnetuse tõttu vanema kaotuse korral nõuab Sotsiaalkindlustusamet väljamakstud toitjakaotustoetuse summad sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui toitjakaotustoetust saaval lapsel tekib nõudeõigus liikluskindlustusandja vastu.
Riiklikud peretoetused ja nende liigid
Peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Peretoetused jagunevad igakuiselt makstavateks ja ühekordseteks toetusteks.
Iga kuu makstavad peretoetused on järgmised:
- Lapsetoetus, mida makstakse igale lapsele sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni (või õppimise korral jooksva õppeaasta lõpuni).
- Üksikvanema lapse toetus, mida makstakse lapsele, kelle vanema kohta puuduvad andmed või vanem on tagaotsitav.
- Toitjakaotustoetus, mida makstakse lapsele, kelle vanem on surnud või teadmata kadunud.
- Eestkostetava lapse toetus, mida makstakse lapsele, kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja.
- Lasterikka pere toetus, mida makstakse kolme või enamat last kasvatavale perele.
- Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus, mida makstakse kuni laste 18 kuu vanuseks saamiseni.
Ühekordsed peretoetused on sünnitoetus ja lapsendamistoetus. Sünnitoetust makstakse lapse sündimise korral (sh surnult sündimise korral) ning lapsendamistoetust lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne.
Peretoetuste määrad ja arvutamise alused
Peretoetuste suurused kehtestatakse konkreetse suurusena ning maksmise alguskuul arvutatakse toetuse suurus proportsionaalselt päevade arvuga, mille eest on õigus toetust saada. Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kaikki peres koos kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed, kuid pere koosseisu ei arvata last, kes elab perest lahus. Kui laps kasvab võrdselt mõlema lahus elava vanema juures, arvatakse laps ühe vanema pere koosseisu vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele. Õppimise tõttu ajutiselt perest eemal viibiv laps arvatakse pere koosseisu.
Toetuste konkreetsed määrad on järgmised:
- Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot.
- Üksikvanema lapse toetuse suurus on 100 eurot.
- Eestkostetava lapse toetuse suurus on 240 eurot iga eestkostetava lapse kohta.
- Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot ning seitset või enamat last kasvatavale perele 650 eurot.
- Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse suurus on 1000 eurot.
- Sünnitoetuse suurus on 320 eurot iga sündinud lapse kohta ning kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral 1000 eurot iga sündinud lapse kohta.
- Lapsendamistoetuse suurus on 320 eurot iga lapsendatud lapse kohta.
Igakuine peretoetus määratakse toetuse saamise õiguse tekkimise päevast, kui dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul. Hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.
Toitjakaotustoetus ja selle indekseerimise kord
Õigus toitjakaotustoetusele on lapsel, kelle vanem on surnud või teadmata kadunud ning politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ja ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul. Õigus tekib vanema surma päevast või menetluse algatamise päevast ning lõpeb lapse 19-aastaseks saamisel (või kuni 21-aastaseks saamiseni õppimise korral).
Igakuise toitjakaotustoetuse suuruse arvutamise aluseks on baassumma 272 eurot, mida Sotsiaalkindlustusamet indekseerib iga aasta 01. aprillil vastavalt Statistikaameti avaldatud eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutusele. Kui tarbijahinnaindeksi muutuse koefitsient on väiksem kui 1,00, korrutatakse baassumma ühega.
Toitjakaotustoetuse suuruse arvutamisel liidetakse jooksva kalendriaasta indekseeritud baassummale kolm protsenti eelmise kalendriaasta kohta 01. aprilli seisuga Statistikaameti veebilehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Arvutatud summad ümardatakse teise koha alusel pärast koma. Jooksva kalendriaasta toitjakaotustoetuse suuruse avaldab Sotsiaalkindlustusamet oma veebilehel hiljemalt 10. aprillil ning toetuse suurus hakkab kehtima jooksva kalendriaasta 01. maist.
Vanemahüvitise süsteem, liigid ja kestus
Vanemahüvitise eesmärk on tagada asendussissetulek isikule, kes kasvatab alla kolmeaastast last või lapsendab lapse, ning soodustada töö- ja pereelu ühitamist. Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis. Vanemahüvitist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema, isa ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi.
Mõlemal vanemal on õigus saada vanemahüvitist samal ajal kuni 60 kalendripäeva (lapsendaja vanemahüvitise puhul kuni 35 kalendripäeva), kuid samal ajal maksmise korral väheneb vanemahüvitise koguperiood samal ajal saamise kalendripäevade võrra. Kolmikute või enamaarvuliste mitmike sünni või enne 34. rasedusnädalat sündinud lapse korral väheneb periood samal ajal saamise kalendripäevade võrra, kuid kõige rohkem 30 kalendripäeva võrra.
Ema vanemahüvitist on õigus saada kuni 100 järjestikust kalendripäeva (kuni 70 päeva enne eeldatavat sündi). Emal, kellel puudub õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel, on õigus ema vanemahüvitisele alates lapse sünnist kuni lapse 30 päeva vanuseks saamiseni. Isa vanemahüvitise saamise õigus on isal 30 kalendripäeva ulatuses. Jagatavat vanemahüvitist on õigus saada 475 kalendripäeva (või 515 päeva, kui isikul polnud õigust ema vanemahüvitisele enne sündi). Lapsendaja vanemahüvitist makstakse 70 kalendripäeva kuue kuu jooksul alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumisest või hoolduspere lepingu sõlmimisest.
Vanemahüvitise arvutamine, määrad ja ülempiir
Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks. Ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suuruse arvutamise periood (arvestusperiood) on lapse sünnikuule (või eeldatavale sünnikuule) eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud. Lapsendaja vanemahüvitise puhul on arvestusperioodiks õiguse tekkimise kalendrikuule eelnenud 15 kalendrikuud, millest on maha arvatud selle õiguse tekkimise kuule eelnenud kolm kalendrikuud.
Keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suurus on arvestusperioodi isikustatud sotsiaalmaksu ja selle kalendrikuude arvu jagatis. Kalendrikuude arv on arvestusperioodi kalendripäevade arvu ja töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade arvu vahe jagatuna 30-ga, kuid mitte suurem kui 12. Kui isik on olnud töötuna arvel, lahutatakse arvestusperioodi kalendripäevade arvust ka töötuna arvel oldud päevade arv.
Vanemahüvitise ülempiiriks on lapse sünni aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus. Vanemahüvitise määr on eelmise kalendriaasta 01. juulil kehtinud töötasu alammäär. Kui taotleja ei saanud arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus ühe kalendripäeva hüvitise määraga. Kui arvutatud keskmine tulu on töötasu alammäärast väiksem, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisega. Laste järjestikuse sünni korral (vahe alla kolme aasta) arvutatakse vanemahüvitise suurus varasemast tulust, kui uus arvutatud tulu on sellest väiksem.
Elatisabi liigid, taotlemine ja määramine
Elatisabi eesmärk on toetada lapse ülalpidamist, kui kohustatud isik (võlgnik) ei täida ülalpidamiskohustust. Elatisabi liigid on kohtumenetlusaegne elatisabi, täitemenetlusaegne elatisabi ja pankrotimenetlusaegne elatisabi. Elatisabi saama õigustatud isik on alaealine laps või kuni 21-aastane õppiv laps, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust.
Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse, kui võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust ning lapse kasuks on tehtud makseettepaneku määrus või hagi tagamise määrus. Kohtumenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on 200 eurot kalendrikuus ning seda makstakse 150 päeva eest määruse tegemisest arvates.
Täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 200 eurot kalendrikuus ning selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa. Seda makstakse, kui elatise sissenõudmiseks täitetoimiku avamisest on möödunud üks kuu ja pärast seda on tekkinud võlgnevus. Kui võlgniku makstud elatise summa on väiksem kui 200 eurot, on elatisabi suurus 200 euro ja makstud elatise vahe.
Pankrotimenetlusaegset elatisabi makstakse alates pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpetamiseni, samuti kuni 200 eurot kalendrikuus. Elatisabi määramise otsuse tegemisel läheb elatisnõue väljamakstud elatisabi ulatuses üle riigile. Riigile üleläinud elatisnõude sissenõudmist korraldab täitemenetlusaegse elatisnõude korral Maksu- ja Tolliamet ning kohtu- ja pankrotimenetlusaegse elatisnõude korral Sotsiaalkindlustusamet.
Seaduse rakendamine ja üleminekusätted
Seaduse jõustumise ja rakendamisega seoses on kehtestatud mitmed olulised üleminekusätted. Lapsele, kellele makstakse enne 01.10.2026 toitjakaotuspensioni või rahvapensioni, määratakse alates 01.10.2026 toitjakaotustoetus kas toitjakaotustoetuse suuruses (kui pension oli väiksem või sellega võrdne) või 30.09.2026 seisuga maksmisele kuuluva pensioni suuruses (kui pension oli suurem). Toitjakaotustoetust makstakse neile lastele kuni 19-aastaseks saamiseni (kui nad ei õpi) või kuni 21- või 24-aastaseks saamiseni õppimise korral.
2026. aasta ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiiri arvutamise aluseks on üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus. Sotsiaalkindlustusamet avaldab selle ülempiiri oma veebilehel 01.05.2025. Vanemahüvitise ülempiiri muudatusi rakendatakse alates 01.01.2026 või pärast seda sündiva lapse eest vanemahüvitise määramisel.
Isikule, kellel on õigus saada lapsehooldustasu kuni 31.08.2019 kehtinud seaduse alusel, määratakse ja makstakse lapsehooldustasu kuni 31.08.2024 või õiguse lõppemiseni vastavalt varem kehtinud seaduse sätetele.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks sätestab perehüvitiste seadus tervikliku ja mitmekülgse toetuste süsteemi, mille eesmärk on tagada lastega perede heaolu ja toetada laste kasvatamist Eestis. Seadus reguleerib täpselt riiklike peretoetuste, vanemahüvitise ja elatisabi määramise, arvutamise ning maksmise tingimusi, kehtestades selged kohustused nii taotlejatele kui ka riigiasutustele. Erinevad toetuste liigid, nagu lapsetoetus, lasterikka pere toetus, toitjakaotustoetus ning elatisabi, pakuvad peredele vajalikku finantsstabiilsust ja sotsiaalset kaitset. Sotsiaalkindlustusameti aktiivne teavitustöö ja andmete automaatne kontrollimine lihtsustavad toetuste kättesaadavust, samas kui ranged teatamiskohustused ja tagasinõudmise reeglid tagavad riigieelarve vahendite õiguspärase ja sihtotstarbelise kasutamise.
Vaata õigusakti Riigi Teatajas
Õigusakti muudatused
Ülevaade Perehüvitiste seaduse muudatustest alates 1. oktoobrist 2026
Alates 1. oktoobrist 2026 jõustuvad Perehüvitiste seaduse muudatused, millega kehtestatakse uus toitjakaotustoetus, täpsustatakse õppivate noorte toetusi ning luuakse erisused erakorralise seisukorra ajaks
Uuenenud Perehüvitiste seadus: üksikvanema lapse toetuse tõus alates septembrist
Alates 01.09.2026 tõuseb Perehüvitiste seaduse muudatuse kohaselt üksikvanema lapse toetus seniselt 80 eurolt 100 eurole kuus
Uued reeglid vanemahüvitise määramisel pikaajalise viisaga töötajatele
Alates 22.05.2026 muutuvad perehüvitiste seaduse reeglid vanemahüvitise määramisel. Õigus hüvitisele laieneb pikaajalise viisaga Eestis töötavatele isadele ja emadele
Perehüvitiste seaduse uue redaktsiooni analüüs: vanemahüvitise määra ja ümberarvutamise korra muudatused alates 08.05.2026
Alates 08.05.2026 muutuvad Perehüvitiste seaduse alusel vanemahüvitise määra arvutamise alused ja ümberarvutamise kord. Muudatused puudutavad töötasu alammäära arvestamist ja ümberarvutamise tähtaegu
Vanemahüvitise ülempiiri ja ümberarvutamise korra muudatused alates 2026. aastast
Alates 01.01.2026 langeb vanemahüvitise ülempiir kahekordse keskmise tuluni. Samas kaob täielikult vanemahüvitise vähendamine ja ümberarvutamine täiendava tulu teenimisel
Perehüvitiste seaduse täiendus reguleerib hüvitiste maksmist akadeemilise puhkuse ajal
Alates 18.04.2025 muutub Perehüvitiste seadus, reguleerides täisealiste laste toetuste maksmist akadeemilise puhkuse ajal. 19-aastase ja vanema lapse akadeemilisele puhkusele jäämisel peatatakse perehüvitiste maksmine järgnevast kuust
Perehüvitiste seaduse täiendused ja vanemahüvitise ülempiiri arvutamise kord alates 01.04.2025
Alates 01.04.2025 jõustuvad Perehüvitiste seaduse täiendused, mis sätestavad 2026. aasta vanemahüvitise ülempiiri arvutamise ja rakendamise uue korra
Olulised muudatused Perehüvitiste seaduses alates 01.01.2025
Alates 01.01.2025 muutuvad Perehüvitiste seaduse menetlustähtajad ja elatisabi menetluse pädevus. Loe lähemalt, kuidas uued reeglid mõjutavad hüvitiste taotlemist
Perehüvitiste seaduse muudatused alates 1. jaanuarist 2024
Alates 1. jaanuarist 2024 jõustuvad Perehüvitiste seaduse muudatused, mis võrdsustavad registreeritud elukaaslased abikaasadega, kahekordistavad elatisabi määrasid ning vähendavad lasterikka pere toetusi
Uus redaktsioon toob muudatusi perehüvitiste seadusesse alates 1. juulist 2023
Alates 1. juulist 2023 muutub Perehüvitiste seaduses täienduskoolituse andmeid edastavate asutuste haldusala