Terviklik ülevaade töötuskindlustuse seadusest ja hüvitiste süsteemist

Käesolev ülevaade käsitleb töötuskindlustuse seaduse terviklikku regulatsiooni, mis kehtib alates 01.10.2026. Artikkel annab põhjaliku ja praktilise ülevaate töötuskindlustuse süsteemist, erinevatest hüvitiste liikidest, kindlustusstaaži arvutamisest, Eesti Töötukassa juhtimisest ning rahaliste vahendite haldamisest, aidates mõista töötajate ja tööandjate õigusi ning kohustusi töötuse korral.

Seaduse reguleerimisala, töötuskindlustuse mõiste ja osapooled

Töötuskindlustuse seadus reguleerib üksikasjalikult hüvitiste määramise ja maksmise tingimusi ning korda juhtudel, kui isik jääb töötuks, teda koondatakse või kui tööandja muutub maksejõuetuks. Lisaks sätestab seadus töötuskindlustuse üldise korralduse ning Töötukassa osalemise tööturuteenuste ja tööturutoetuste finantseerimises. Seaduse alusel luuakse avalik-õiguslik juriidiline isik Eesti Töötukassa, mis täidab seadusest, tööturumeetmete seadusest, töövõimetoetuse seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi ja välislepingutest tulenevaid juhtumeid.

Töötuskindlustus on olemuselt sundkindlustuse liik. Selle peamiseks eesmärgiks on tööturuteenuste osutamine, tööturutoetuste maksmine ning kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine. Samuti on kindlustuse eesmärgiks töötajale töölepingu ülesütlemise ja ametnikule teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse tekkimisel.

Seaduse tähenduses on kindlustatuks füüsiline isik, kes on maksnud töötuskindlustusmakseid sätestatud alustel ja korras. Kindlustatute ringi kuuluvad:

• Töötajad ja ametnikud;
• Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavad füüsilised isikud;
• Riiklik lepitaja;
• Valla- või linnavalitsuse liikmed, vallavanemad ja linnapead, osavalla- või linnaosavanemad;
• Pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolevad mittetöötavad abikaasad või registreeritud elukaaslased;
• Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolevad mittetöötavad abikaasad või registreeritud elukaaslased;
• Laevapere liikmed, kes on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud või nendes riikides seaduslikult elavad isikud, kellele kohaldatakse Eesti Vabariigi sõlmitud välislepingut, mis käsitleb töötushüvitise maksmist.

Seadus välistab kindlustatute ringist teatud isikud. Kindlustatuks ei loeta isikut, kes on füüsilisest isikust ettevõtja, notar, kohtutäitur või muu avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, samuti vabakutseline loovisik, keda käsitatakse maksustamisel füüsilisest isikust ettevõtjana. Samuti ei ole kindlustatud juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed, kellele ei laiene töölepingu seadus, ning riigi kõrged ametikandjad nagu Vabariigi President, Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmed, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunikud ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed. Kindlustatuks ei loeta ka isikuid, kes on jõudnud vanaduspensioniikka või kellele on määratud ennetähtaegne või paindlik vanaduspension, ning ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses teenuse osutajaid või kauba müüjaid. Töötuskindlustuse kindlustusandjaks on Eesti Töötukassa.

Sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis

Õigus sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele tekib kindlustatul, kes on võetud töötuna arvele vastavalt tööturumeetmete seadusele ja kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu pikkuse referentsperioodi jooksul. Sissetulekupõhisele hüvitisele ei ole aga õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhte lõppemise põhjus oli seotud tema enda algatusega või poolte kokkuleppega, välja arvatud seaduses sätestatud erijuhtudel nagu tööandjapoolne kohustuste rikkumine või koondamine. Samuti ei teki õigust hüvitisele, kui suhe lõpetati töötaja süülise käitumise või distsiplinaarsüüteo tõttu.

Kui viimane töösuhe lõppes koondamise tõttu või töötaja algatusel tööandja kohustuste rikkumise tõttu, kohaldatakse hüvitise maksmisel ooteperioodi. Kui töösuhe või teenistusstaaž kestis viis kuni kümme aastat, hakatakse hüvitist arvestama 30 kalendripäeva möödumisel töösuhte lõppemisest. Üle kümneaastase staaži korral on ooteperioodiks 60 kalendripäeva.

Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise periood sõltub otseselt kindlustatu kogunenud kindlustusstaažist:

• Lühema kui viieaastase staaži korral on perioodiks 180 kalendripäeva;
• Viie- kuni kümneaastase staaži korral on perioodiks 210 kalendripäeva;
• Kümneaastase või pikema staaži korral on perioodiks 300 kalendripäeva.

Hüvitise saamise periood võib pikeneda registreeritud töötute arvu suurenemise korral. Kui registreeritud töötute arv ületab seaduses sätestatud võrdlusnäitajaid (näiteks 36 kuu või 120 kuu keskmist), pikeneb hüvitise maksmise periood vastavalt 60 või 120 kalendripäeva võrra. Töötukassa avaldab registreeritud töötute arvu andmed oma kodulehel kord kuus hiljemalt 10. kuupäevaks.

Hüvitise suurus arvutatakse kindlustatu üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust, võttes aluseks viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksa töötamise kuud. Hüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on esimesel 100 kalendripäeval 60% ning alates 101. kalendripäevast 40% leitud ühe kalendripäeva töötasust. Päevamääral on seadusega kehtestatud ülempiir (kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu) ja alampiir (50% eelmise aasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva töötasu alammäärast). Hüvitise suurust kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata.

Baasmääras töötuskindlustushüvitis

Õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud ja kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt kaheksa kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Baasmääras hüvitisele ei ole õigust isikul, kellel on õigus sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele, välja arvatud juhul, kui tegemist on sissetulekupõhise hüvitise maksmise jätkamise järgse perioodiga.

Erijuhul tekib õigus baasmääras hüvitisele vahetult pärast jätkatud sissetulekupõhise hüvitise perioodi lõppemist, kui kindlustatu on järgmisel päeval jätkuvalt töötuna arvel, tal on eelnenud 12 kuu jooksul kogunenud vähemalt kaheksa kuud staaži ning jätkatud sissetulekupõhise hüvitise kestus oli alla 180 kalendripäeva. Sellisel juhul ei tohi jätkatud sissetulekupõhise ja baasmääras hüvitise kestus kokku ületada 180 kalendripäeva.

Baasmääras töötuskindlustushüvitise saamise periood on üldjuhul 180 kalendripäeva. Sarnaselt sissetulekupõhisele hüvitisele kohaldatakse ka baasmääras hüvitisele perioodi pikenemise reegleid, kui registreeritud töötute arv riigis oluliselt suureneb.

Baasmääras töötuskindlustushüvitise ühe kalendripäeva suurus on fikseeritud ja see võrdub 50 protsendiga töölepingu seaduse alusel kehtestatud eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva töötasu alammäärast. Kalendripäeva töötasu alammäära leidmiseks jagatakse kuu töötasu alammäär arvuga 30. Baasmääras hüvitise suurust kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata.

Töötuskindlustusstaaž ja referentsperioodi pikendamine

Töötuskindlustusstaaž ehk kindlustusstaaž on periood, mille eest kindlustatu sai tasu töölepingu alusel töötamise, avalikus teenistuses olemise, riikliku lepitajana või kohaliku omavalitsuse ametikandjana tegutsemise eest, samuti abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu saamise aeg, tingimusel et nendelt tasudelt on seadusega sätestatud korras kinni peetud töötuskindlustusmakse. Staaži arvestatakse kuudes ja aastates, kusjuures iga 12 kuud kindlustusstaaži moodustab ühe kindlustusstaaži aasta. Ühe kalendrikuu eest arvestatakse üks kuu staaži, olenemata selles kuus töötatud päevade arvust.

Seadus sätestab selged erandid perioodide kohta, mida ei arvestata kindlustusstaažina. Nendeks on emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse või vanemapuhkuse kasutamise aeg, poolte kokkuleppel antav tasustamata puhkus, ajutise töövõimetuse periood ning aja- või asendusteenistuses viibimise aeg, samuti ajutise töötamise periood tööturumeetmete seaduse tähenduses.

Kindlustusstaaži arvestus lõpetatakse ja staaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis. Uue tööle asumisega algab staaži arvestus uuesti. Baasmääras hüvitise määramisel loetakse nulliks referentsperioodi jooksul kogunenud staaž, kuid tööle asumisel staaži arvestus jätkub.

Referentsperiood on üldjuhul töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36-kuuline periood. Seda perioodi pikendatakse emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel oldud aja võrra, kui selle aja kohta puuduvad andmed töötukassa andmekogus. Samuti pikendatakse referentsperioodi 18 kuu võrra kindlustatul, kellele maksti baasmääras hüvitist ja selle maksmine lõpetati ennetähtaegselt, kui ta võetakse 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele ja ta on vahepeal töötanud või teenistuses olnud. See pikendamine rakendub vaid juhul, kui selle tulemusena tekib õigus sissetulekupõhisele hüvitisele.

Hüvitised koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral

Õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral on töötajal või ametnikul, kelle töösuhe või teenistusstaaž selle tööandja juures on kestnud vähemalt viis aastat ja kelle leping või teenistussuhe lõpetatakse koondamise tõttu. Hüvitise suurus sõltub staažist: viis kuni kümme aastat kestnud suhte korral makstakse hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses ning üle kümne aasta kestnud suhte korral kahe kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitise taotlemiseks esitab tööandja töötukassale avalduse viie kalendripäeva jooksul suhte lõppemisest. Kui tööandja seda ei tee, on taotlemise õigus ka töötajal endal. Otsus tehakse 14 kalendripäeva jooksul ja hüvitis makstakse välja viie kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest.

Tööandja loetakse maksejõuetuks, kui kohus on välja kuulutanud tema pankroti, lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu või teinud määruse ajutise halduri või usaldusisiku nimetamata jätmise kohta, samuti kui teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi pädev organ on tunnistanud tööandja maksejõuetuks.

Tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse töötajale järgmised saamata jäänud tasud:

• Enne maksujõuetuks tunnistamist saamata jäänud töötasu – kuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka;
• Enne maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud puhkusetasu – kuni ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk;
• Töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud seadusejärgsed hüvitised – kuni kahe kuu keskmise brutotöötasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk.

Hüvitise taotlemiseks esitab avalduse pankrotihaldur, ajutine haldur, teise lepinguriigi pädev isik või teatud juhtudel töötaja ise. Töötukassa vaatab avalduse läbi ja teeb otsuse 30 päeva jooksul selle vastuvõtmisest. Hüvitis makstakse välja hiljemalt viiendal päeval otsuse tegemisest. Töötukassal on õigus keelduda hüvitise maksmisest või seda vähendada, kui nõue põhineb lepingul, mis on sõlmitud tööandja lähikondsega ühe aasta jooksul enne maksejõuetust või pärast püsiva maksejõuetuse tekkimist ilma reaalsete rahaliste vahenditeta.

Eesti Töötukassa õiguslik seisund, juhtimine ja ülesanded

Eesti Töötukassa on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille põhikirja kehtestab ja muudab Vabariigi Valitsus määrusega. Töötukassa ei saa olla pankrotivõlgnik. Tal on keelatud anda laenu ja tagada teiste isikute kohustuste täitmist ning laenu võtmine on lubatud vaid seaduses sätestatud erandjuhul vahendite ebapiisavuse korral. Töötukassa tegevust kontrollib Riigikontroll ning asutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. Töötukassa asukoht on Tallinn ja aadressiks on koht, kus asub selle juhatus.

Töötukassa peamine eesmärk on tööturupoliitika elluviimine ja töötuskindlustuse korraldamine. Oma eesmärkide saavutamiseks täidab asutus mitmeid ülesandeid, sealhulgas hüvitiste ja toetuste maksmine, tööturuteenuste osutamine, töövõime hindamine ja töövõimetoetuse maksmine, sotsiaalmaksu tasumine erijuhtudel, arvestuse pidamine kindlustatute ja töötute üle, tööturu olukorra analüüsimine ning piiriülene koostöö ja EURES võrgustiku riikliku koordinatsioonibüroo ülesannete täitmine.

Töötukassa püsivateks kriisiülesanneteks on hüvitiste, töövõimetoetuse ja sotsiaalmaksu maksmine, töötuna arvelevõtmine ning arvestuse pidamine töötute, töövõime hindamise, toetuste ja kindlustatute üle. Töötukassal on õigus saada vajalikke andmeid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning andmekogudest, samuti on tal õigus anda haldusakte automatiseeritult ilma isiku vahetu sekkumiseta.

Töötukassa kõrgeim organ on kuueliikmeline nõukogu. Nõukogu liikmed nimetatakse järgmiselt: Vabariigi Valitsus nimetab ühe liikme, Eesti Ametiühingute Keskliit ja Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon kumbki ühe liikme, Eesti Tööandjate Keskliit kaks liiget ning valdkonna eest vastutav minister on nõukogu liige ametikoha järgi. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on viis aastat. Nõukogu pädevusse kuulub muu hulgas maksumäärade ettepanekute tegemine, eelarve ja arengukava kinnitamine, juhatuse liikmete ametisse nimetamine ja audiitori määramine.

Töötukassa igapäevast tegevust juhib kuni viieliikmeline juhatus, kelle volituste tähtaeg on kuni viis aastat. Juhatus täidab talle seaduse, põhikirja ja nõukogu otsustega pandud ülesandeid ja annab aru nõukogule. Juhatuse otsused võetakse vastu häälteenamusega, kusjuures häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks juhatuse esimehe hääl. Nõukogu ja juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja rikkumisega töötukassale või selle võlausaldajatele tekitatud kahju eest solidaarselt, välja arvatud juhul, kui nad hääletasid otsuse vastu või ei osalenud otsustamisel.

Töötukassa eelarve, sihtfondid, sihtkapital ja reservid

Töötukassa eelarves määratakse kindlaks tulud ja kulud kalendriaastaks. Eelarve tulud koosnevad töötuskindlustusmaksetest, intressitulust, riigieelarve eraldistest ja muudest tuludest. Eelarve jaguneb töötuskindlustushüvitiste sihtfondi, koondamise ja maksejõuetuse hüvitiste sihtfondi, tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ning tegevuskulude eelarveks ja eraldisteks reservkapitali. Tegevuskulud ja reservkapitali eraldised jagatakse proportsionaalselt kahe peamise sihtfondi vahel.

Töötukassa reservkapital on eelarve vahenditest moodustatav reserv, mille eesmärk on vähendada makromajanduslikest muutustest tulenevaid riske töötuskindlustussüsteemile. Reservkapitali suurus peab olema vähemalt 10 protsenti töötukassa varade mahust. Seda võib kasutusele võtta ainult erandkorras sihtfondide vahendite ebapiisavuse korral nõukogu otsusega, olles eelnevalt esitanud ettepaneku töötuskindlustusmakse määra suurendamiseks.

Töötukassa hoiab oma rahalisi vahendeid riigiga sõlmitava hoiulepingu alusel riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol. Hoiuleping peab tagama, et töötukassa saab igal ajal teha väljamakseid oma ülesannete täitmiseks. Riik maksab töötukassale vahendite jäägilt intressi, mis on võrdne riigi likviidsete finantsvarade tulususega, ning vahendeid paigutab Rahandusministeerium koos riigi rahaga.

Töötuskindlustusmaksetest moodustatakse kaks eraldiseisvat sihtfondi, mille kohta peetakse eraldi arvestust:

• Töötuskindlustushüvitiste sihtfond – moodustub kindlustatute (töötajate) maksetest ja intressitulust. Kasutatakse töötuskindlustushüvitiste maksmiseks, tegevuskuludeks, reservkapitali eraldisteks ja sihtkapitali finantseerimiseks;
• Koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfond – moodustub tööandjate maksetest ja intressitulust. Kasutatakse koondamis- ja maksejõuetuse hüvitiste ning nendelt arvestatud sotsiaalmaksu tasumiseks, tegevuskuludeks, reservkapitali eraldisteks ja sihtkapitali finantseerimiseks.

Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital moodustatakse kuni 30 protsendi ulatuses töötuskindlustushüvitiste sihtfondi laekuvatest kindlustatu maksetest, kuni 30 protsendi ulatuses koondamise ja maksejõuetuse hüvitiste sihtfondi laekuvatest tööandja maksetest, riigieelarve eraldistest ning intressitulust. Sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega nõukogu ettepanekul. Vahendite ebapiisavuse korral võib Vabariigi Valitsus sihtkapitali üle kanda ka eelnevatel aastatel kogunenud kasutamata vahendeid (kuni 30% ulatuses eelnevate aastate jäägist). Sihtkapitali vahendeid kasutatakse tööturuteenuste osutamiseks, tööturutoetuste maksmiseks ning Euroopa Liidu kaasrahastatavate tegevuste elluviimiseks.

Andmekogu, piiriülene andmevahetus ja enammakstud hüvitiste tagasinõudmine

Töötukassa andmekogu pidamise eesmärk on töötuna arvelevõtmise, töötute üle arvestuse pidamise, tööturumeetmete pakkumise, hüvitiste ja toetuste määramise ning maksmise, kindlustusstaaži arvestuse, töövõime hindamise ja statistika tegemise korraldamine. Andmekogu vastutav töötleja on töötukassa. Andmekogus töödeldakse isiku üldandmeid, elamisloa ja töötamise andmeid, terviseseisundi ja puude andmeid, tegevuskavasid, staažiandmeid ning tööandjate andmeid. Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikel on õigus töödelda andmeid poliitika kujundamiseks isikustamata kujul.

Andmekogu andmeid säilitatakse isikustatult kindlaksmääratud tähtaegade jooksul. Töötuna arvelevõtmise, tegevuskavade, tööturumeetmete ja töövõimetoetuse andmeid säilitatakse kuni kümme aastat pärast menetluse lõppemist või isiku surma. Kindlustatute, hüvitiste saajate ning maksete andmeid, samuti töövõime hindamise andmeid säilitatakse kuni kümme aastat pärast isiku surma. Säilitustähtaja möödumisel andmed pseudonüümitakse kord aastas ja neid säilitatakse pseudonüümitult 65 aastat, misjärel andmed anonüümitakse.

Piiriüleseks andmevahetuseks teiste Euroopa Liidu liikmesriikide, Euroopa Majanduspiirkonna riikide ja Šveitsiga kasutatakse ühtset turvalist andmevahetuse infosüsteemi (EESSI). Eesti juurdepääsupunkti ülesandeid täidab Sotsiaalministeeriumi hallatav riigiasutus. Küberintsidentide korral on juurdepääsupunktil õigus intsidendi lahendamise eesmärgil andmeid lugeda, kustutada, piirata niiden edastamist ning säilitada neid kuni intsidendi lahendamiseni, misjärel säilitatud andmed viivitamata kustutatakse.

Isik, kes leiab, et hüvitiste määramise ja maksmise käigus on rikutud tema õigusi, võib esitada töötukassale vaide. Töötuskindlustusmakse maksmise ja kinnipidamisega seotud vaidlused lahendatakse aga maksukorralduse seaduses sätestatud korras.

Töötukassal on õigus nõuda õigusliku aluseta määratud ja makstud hüvitised saajalt tagasi. Kui töötuskindlustushüvitis või koondamishüvitis maksti välja tööandja esitatud ebaõigete andmete tõttu ja seda ei ole võimalik saajalt tagasi nõuda, võib töötukassa nõuda enammakstud summad tagasi tööandjalt. Maksejõuetuse hüvitise puhul võib ebaõigete andmete esitamisel nõuda summad tagasi pankrotihaldurilt. Tagasinõudmine toimub korraga või tagasimaksegraafiku alusel. Kui isik summasid vabatahtlikult ei tagasta, on töötukassal õigus teha tasaarvestus järgmistest väljamaksetest (säilitades isikule vähemalt 50% hüvitisest) või teha täitmiseks pööratav ettekirjutus koos hoiatusega.

Seaduse rakendamine, üleminekusätted ja ajaloolised erisused

Töötuskindlustuse seadus jõustus algselt 01.01.2002. Seaduse rakendamiseks nimetati esimesed nõukogu liikmed ja kehtestati põhikiri 2001. aasta lõpus. Esimesel rakendusaastal ehk 2002. aastal oli kindlustatu maksemäär 1 protsent ja tööandja maksemäär 0,5 protsenti summadelt. Koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitisi hakati maksma alates 01.01.2003. Enne 01.07.2014 tekkinud kindlustusstaaž arvestatakse kuni selle kuupäevani kehtinud korras ja kuud liidetakse.

Seadus sisaldab mitmeid ajaloolisi ja kriisiaegseid erisusi. Näiteks maksti töötule ühekordselt täiendavalt 60 kalendripäeva töötuskindlustushüvitist, kui registreeritud töötuse määr oli üle-eelmisel kuul kõrgem kui 8,5% ja hüvitise periood lõppes ajavahemikul 01.09.2021 kuni 28.02.2022. Kuni 01.04.2018 kehtisid erisused koondamishüvitise saamiseks töötajatele, kellega oli sõlmitud avaliku teenistuse seaduse alusel soodustingimustega tööleping.

Üleminekul 2026. aasta süsteemile sätestatakse, et enne 01.01.2026 kehtinud redaktsiooni alusel määratud töötuskindlustushüvitist käsitatakse alates 01.01.2026 sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitisena. Kui avaldus esitati enne 01.01.2026, kuid otsust ei ole selleks ajaks tehtud, tehakse otsus vana redaktsiooni alusel. Kindlustatul, kellele jätkati hüvitise maksmist enne 01.01.2026 ja kelle periood lõppeb pärast 30.12.2025, on õigus baasmääras hüvitisele vahetult pärast jätkatud hüvitise lõppemist.

Seaduse kohaselt viiakse läbi ka süsteemi järelhindamine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium analüüsib koostöös töötukassaga töötutoetuse kaotamise ja baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise mõju ning tulemuslikkust eeldatavasti 2031. aastal.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes reguleerib töötuskindlustuse seadus terviklikult Eesti töötuskindlustuse süsteemi, pakkudes kindlustatutele kaitset töötuse, koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral. Seadusega kehtestatud sissetulekupõhine ja baasmääras töötuskindlustushüvitis tagavad kaotatud sissetuleku osalise kompenseerimise, mille perioodid ja suurused sõltuvad kindlustatu staažist ja tööturu üldisest olukorrast. Avalik-õiguslik asutus Eesti Töötukassa juhib ja korraldab süsteemi toimimist, hallates sihtfonde, sihtkapitali ning andmekogu, tagades seeläbi tööturumeetmete tõhusa elluviimise ja finantseerimise stabiilsuse.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas