Riigilõivu olemus, tasumise nõuded ja vabastused

Ülevaade riigilõivu tasumise korrast, tagastamise alustest ja seadusjärgsetest vabastustest vastavalt riigilõivuseadusele seisuga 01.11.2026.

Toimetaja:
Reimo Roosileht
Lisatud:
Viimati muudetud/kontrollitud:

Riigilõivuseaduse alusel alates 01.11.2026 kehtiv kord määratleb riigilõivu toimingupõhise rahalise kohustusena, tagades taotlejatele selged juhised ametlike toimingute taotlemiseks ning vajalike maksete õigeaegseks ja korrektseks sooritamiseks riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustes. Käesolev artikkel annab praktilise ülevaate lõivustatud toimingute tegemise tingimustest, tasumise kontrolli ja tagastamise reeglitest ning seaduses sätestatud riigilõivuvabastustest, aidates menetlusosalistel vältida taotluste läbi vaatamata jätmist või täiendavaid sissenõudeid.

Riigilõivu tasumise nõuded ja ettekirjutuse kord

Riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist Eestis käibel olevas rahas, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigilõivu tasuja soovil on riigilõivu võtja kohustatud vähemalt kuni 10 euro suuruse riigilõivu vastu võtma sularahas. Tasumisel märgitakse maksedokumendile toimingu nimetus või viide vastavale sättele, samuti krediidiasutuse kaudu tasumisel viitenumber ning teise isiku eest tasumisel selle isiku nimi.

Kui tehtud toimingu eest ei ole riigilõivu nõutud määras tasutud, võib riigilõivu võtja teha tasujale ettekirjutuse, mille suhtes kehtivad kindlad reeglid:

  • Riigilõivu tasuja on kohustatud tasuma ettekirjutuses määratud summa kümne tööpäeva jooksul ettekirjutuse saamise päevast arvates.
  • Tähtpäevaks tasumata riigilõivu sissenõudmiseks on riigilõivu võtjal õigus pöörduda kohtutäituri poole.
  • Riigilõivu sissenõue aegub kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal toiming tehti.

Riigilõivu tagastamise tingimused ja vabastused

Riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda riigilõivu tagastamist kirjaliku taotluse esitamisega. Tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal lõiv tasuti, ning otsus tehakse ja summa tagastatakse 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest.

Tasutud riigilõiv kuulub tagastamisele seaduses ettenähtud juhtudel:

  • Enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem;
  • Kui riigilõiv on tasutud valele võtjale või toimingu eest, mille tegemist ei taotletud;
  • Kui riigilõivu on tasunud isik, kes on sellest tasumisest vabastatud;
  • Kui isik võtab taotluse tagasi enne selle läbivaatamist või kui taotlus jäetakse läbi vaatamata.

Seadus sätestab ka spetsiifilised vabastused, mille hulka kuuluvad näiteks kanded aadressiandmete muutmisel kohanime või halduspiiride muutmise tõttu ning teatud kohtuasjad, nagu töötasu nõudmine ja elatise nõudmine.

Kokkuvõte

Riigilõivuseadus reguleerib terviklikult lõivustatud toimingute tegemise, riigilõivude tasumise, kontrolli ning tagastamise korda. Riigilõiv tasutakse üldjuhul enne toimingu taotlemist Eestis käibel olevas rahas ning maksedokumendile tuleb kanda nõutud andmed toimingu või viitenumbri kohta. Kui riigilõiv on jäänud ekslikult tasumata, võib riigilõivu võtja teha ettekirjutuse tähtajaga kümme tööpäeva, mille täitmata jätmisel on võimalik pöörduda sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Enam või ekslikult tasutud summad tagastatakse kirjaliku taotluse alusel, arvestades seaduses ettenähtud tähtaegu ja mahaarvamisi, samuti sätestab seadus laialdased riigilõivuvabastused teatud registritoimingutele ja kohtuasjadele.

Õigusaktid