Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate riigilõivu olemusest, selle tasumise korrast ning tagastamise alustest vastavalt riigilõivuseadusele, mis kehtib alates 01.08.2026. Riigilõivude korrektne mõistmine ja õigeaegne tasumine aitab tagada sujuva asjaajamise riigiasutustes ning kohalikes omavalitsustes, hoides ära taotluste läbi vaatamata jätmise.
Riigilõivu mõiste ja osapooled
Riigilõiv on rahaline kohustus, mida tasutakse riigilõivuseaduses sätestatud määras lõivustatud toimingu tegemise eest. Toiminguteks võivad olla avalduse, kaebuse või taotluse läbivaatamine, haldusakti andmine, dokumendi väljastamine või muu toiming, millega tasuja saab teatava õiguse, asja või hüve.
Seaduse kohaselt on määratletud järgmised osapooled:
- Riigilõivu tasuja on isik, asutus, välismaa äriühingu filiaal või isikute ühendus, kelle huvides või kelle suhtes toiming tehakse.
- Riigilõivu võtja on riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus või valla- või linnasekretär, kes on kohustatud toimingu tegema.
Riigilõivu tasumine ja laekumine
Riigilõiv tasutakse üldreeglina enne toimingu tegemise taotlemist Eestis käibel olevas rahas. Tasuja soovil on riigilõivu võtja kohustatud sularahas vastu võtma kuni 10 euro suuruse riigilõivu. Maksedokumendile tuleb märkida toimingu nimetus või viide seaduse sättele ning vajaduse korral viitenumber.
Laekumise kord on järgmine:
- Riigiasutuse toimingu eest tasutav riigilõiv laekub riigieelarvesse.
- Kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse ja valla- või linnasekretäri toimingu eest tasutav riigilõiv laekub valla- või linnaeelarvesse.
- Kui kohaliku omavalitsuse üksus täidab riiklikku ülesannet, laekub riigilõiv riigieelarvesse.
Riigilõivu tagastamine ja ettekirjutused
Riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist kahe aasta jooksul alates selle aasta lõpust, mil lõiv tasuti. Tagastamise alusteks on näiteks enamtasutud summa, valele võtjale tasumine, toimingust loobumine enne läbivaatamist või taotluse läbi vaatamata jätmine. Kui täpset menetluskulu ei saa määrata, arvatakse tagastatavast summast maha 25 protsenti toimingu riigilõivust.
Kui tehtud toimingu eest ei ole riigilõivu nõutavas määras tasutud, on riigilõivu võtjal õigus teha tasujale ettekirjutus, mis tuleb täita kümne tööpäeva jooksul. Täitmata jätmisel võib riigilõivu võtja pöörduda kohtutäituri poole sissenõudmiseks, mis aegub kahe aasta möödumisel toimingu tegemise aasta lõpust.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes reguleerib riigilõivuseadus riigilõivu tasumise ja tagastamise aluseid, tagades selged reeglid nii tasujatele kui ka saajatele. Riigilõiv laekub sõltuvalt toimingu tegijast kas riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Tasutud lõivu tagastamist saab taotleda kahe aasta jooksul ning tasumata lõivude sissenõudmiseks on riigilõivu võtjal õigus teha ettekirjutus ja pöörduda kohtutäituri poole.
Õigusaktid
- Riigilõivuseadus RLS