Mittetulundusühingute seaduse terviklik käsitlus ja praktiline rakendamine

Käesolev põhjalik ülevaade käsitleb mittetulundusühingute asutamist, tegevust, juhtimist ja lõpetamist reguleerivat õigusraamistikku Eestis. Artikkel põhineb mittetulundusühingute seaduse terviktekstil, mis kehtib alates 01.02.2023, pakkudes praktilist ja neutraalset selgitust ühingute õiguste, kohustuste ning menetluste kohta.

Mittetulundusühingu olemus, õigusvõime ja asukoht

Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Seadus sätestab selgelt, et ühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning kasumi jaotamine liikmete vahel on rangelt keelatud. Samuti ei ole lubatud mittetulundusühingu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks. Teatud liiki ühingute asutamise, tegevuse ja lõpetamise kohta võib seadus sätestada erisusi.

Õigusvõime osas on mittetulundusühing eraõiguslik juriidiline isik. See õigusvõime tekib ühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ning lõpeb selle kustutamisega registrist, eeldusel et ühingul puudub vara. Kui isikute ühendus on mittetulundusliku iseloomuga, kuid seda ei ole registrisse kantud, ei loeta seda juriidiliseks isikuks. Sellistele ühendustele kohaldatakse seltsingute kohta sätestatut ning nende nimel tehtud tehingute eest vastutavad tehingu teinud isikud isiklikult ja solidaarselt.

Nõuded mittetulundusühingu nimele

Mittetulundusühingu nime valikul ja kasutamisel tuleb järgida seaduses sätestatud rangeid reegleid, mis tagavad nime selguse ja eristatavuse:

• Nimi peab selgesti erinema teistest Eestis registrisse kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimedest.
• Nimi ei või olla eksitav ühingu eesmärgi, tegevuse ulatuse ega õigusliku vormi osas.
• Mittetulundusühingul võib olla ainult üks nimi.
• Nimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus.
• Nimi peab sisaldama eestikeelset täiendit, mis viitab asjaolule, et tegemist on isikute ühendusega.
• Nimi ei või olla vastuolus heade kommetega.
• Ühingu dokumentidel peab olema näidatud nimi, asukoht ja registrikood.

Mittetulundusühingu asutamine ja põhikirja koostamine

Mittetulundusühingu võivad asutada vähemalt kaks isikut, kes võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Asutamisprotsess algab asutamislepingu sõlmimisega, millele kirjutavad alla kõik asutajad või niiden volitatud esindajad. Asutamislepingu sõlmimisega kinnitatakse selle lisana ka ühingu põhikiri, mis peab olema kirjalik.

Asutamislepingus tuleb kohustuslikult märkida järgmised andmed:

• Asutatava mittetulundusühingu nimi, asukoht ja aadress;
• Asutajate nimed, elu- või asukohad ning isiku- või registrikoodid;
• Asutajate kohustused mittetulundusühingu suhtes;
• Juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad.

Põhikirjas tuleb omakorda märkida:

• Mittetulundusühingu nimi ja asukoht;
• Ühingu eesmärk;
• Liikmeks vastuvõtmise ning ühingust väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord;
• Liikmete õigused ja kohustused või kord, kuidas kohustusi võib kehtestada;
• Osakondade olemasolu korral niiden õigused ja kohustused;
• Üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord ning otsuste vastuvõtmise kord;
• Juhatuse liikmete arv või nende ülem- ja alammäär;
• Vara jaotus ühingu lõpetamise korral ning muud seaduses sätestatud tingimused.

Kui põhikirjas ei ole ette nähtud ühingu tähtaega, loetakse see asutatuks määramata tähtajaks. Põhikirjas võib organite ja osakondade kohta kasutada teistsuguseid nimetusi, kuid sel juhul peab olema näidatud, millisele seaduses sätestatud nimetusele see vastab. Kui põhikirjasäte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut.

Registrisse kandmine ja asutajate vastutus

Registrisse kandmiseks esitab juhatus avalduse, millele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Avaldusele lisatakse asutamisleping, põhikiri, sidevahendite numbrid ja muud seaduses sätestatud dokumendid. Samuti teatatakse kavandatud põhitegevusala Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt (seda ei pea tegema usulised ühendused, erakonnad ja korteriühistud). Ühingut ei kanta registrisse, kui avaldus esitatakse hiljem kui ühe aasta möödumisel asutamislepingu sõlmimisest.

Asutajad ja juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt asutamisel valeandmete või puudulike andmete esitamisega või muude kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest, välja arvatud juhul, kui nad tõendavad, et nad kahju tekitanud asjaolu ei teadnud ega pidanudki teadma. See nõue aegub viie aasta möödumisel registrisse kandmisest. Enne registrisse kandmist tehtud tehingute eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt, kuid kohustused lähevad registrisse kandmisest üle ühingule, kui tehingu teinud isikul oli selleks õigus või kui üldkoosolek tehingu heaks kiidab.

Liikmelisus, liikmeks saamine ja lahkumine

Mittetulundusühingu liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab põhikirja nõuetele. Seadus nõuab, et ühingul peab olema vähemalt kaks liiget. Kui liikmete arv langeb alla kahe, peab juhatus kolme kuu jooksul esitama ühingu lõpetamise avalduse, vastasel juhul algatab registripidaja sundlõpetamise. Liikmete arvestust korraldab juhatus ning registripidajal on õigus igal ajal nõuda andmeid liikmete arvu kohta.

Liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus, kui põhikirjaga ei ole seda antud üldkoosoleku või muu organi pädevusse. Kui juhatus või muu organ keeldub taotlejat vastu võtmast, võib taotleja nõuda otsustamist üldkoosolekult. Liikmelisus ja liikmeõiguste teostamine ei ole üleantavad ega pärandatavad. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral liikmelisus lõpeb. Liikmelisus säilib juriidilise isiku ümberkujundamisel, kuid ühinemise või jaotumise korral liikmeõigused lõpevad, välja arvatud eraldumise korral, kus jaguneva isiku liikmelisus säilib.

Liikme väljaastumine ja väljaarvamine

Liikmel on õigus avalduse alusel ühingust välja astuda. Põhikirjaga võib ette näha, et välja astuda saab ainult majandusaasta lõpul või pärast etteteatamistähtaega (mis ei või olla pikem kui kaks aastat), kuid seda piirangut ei kohaldata, kui liikme õigusi või kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeksjäämine pole õiglase hinnangu kohaselt võimalik.

Liikme väljaarvamise võib otsustada juhatus põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras, samuti põhikirjast sõltumata põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulise kahjustamise tõttu. Väljaarvamisest tuleb viivitamatult kirjalikult teatada. Kui väljaarvamise otsustas juhatus või muu organ, võib liige nõuda otsustamist üldkoosolekult.

Liikmelisuse lõppemisel majandusaasta kestel tuleb liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest, kui põhikiri ei sätesta teisiti. Isikul, kelle liikmelisus on lõppenud, puudub õigus ühingu varale.

Üldkoosolek ja otsuste vastuvõtmine

Mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek, kus võivad osaleda kõik liikmed. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või muu organi pädevusse. Järgmised küsimused kuuluvad eksklusiivselt üldkoosoleku pädevusse ning neid ei tohi delegeerida juhatusele ega muule organile (välja arvatud volinike koosolek):

• Põhikirja muutmine;
• Juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;
• Volinike valimine ja tagasikutsumine;
• Tehingu tegemise otsustamine juhatuse või muu organi liikmega, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning esindaja määramine selles tehingus või vaidluses;
• Majandusaasta aruande kinnitamine;
• Mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine.

Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus seaduses või põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad või kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liikmetest. Kui juhatus koosolekut kokku ei kutsu, võivad taotlejad selle ise kokku kutsuda. Kokkukutsumisest tuleb ette teatada vähemalt seitse päeva, märkides teates toimumise aja, koha ja päevakorra.

Päevakord ja koosoleku läbiviimine

Päevakorra määrab juhatus. Vähemalt 1/5 liikmetest (või vähemalt kuus liiget, kui ühingul on alla 30 liikme) võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda mitte hiljem kui kolm päeva pärast kokkukutsumisest teatamist. Eelnevalt päevakorda võtmata küsimuse võib päevakorda võtta, kui osalevad kõik liikmed, või vähemalt 9/10 osalevate liikmete nõusolekul, kui osaleb üle poole liikmetest.

Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selle kokkukutsumisel on järgitud kõiki nõudeid. Kui nõudeid on rikutud, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui osalevad kõik liikmed. Koosolekul koostatakse osalejate nimekiri ning koosolek protokollitakse. Protokoll peab olema liikmetele kättesaadav 14 päeva pärast koosoleku lõppemist. Juhatuse või vähemalt 1/5 liikmete (või kuue liikme, kui liikmeid on alla 30) nõudel peab protokoll olema notariaalselt tõestatud.

Otsuste vastuvõtmine ja vaidlustamine

Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud liikmetest või nende esindajatest, kui põhikirjas pole ette nähtud suuremat häälteenamust. Isiku valimisel loetakse valituks enim hääli saanud kandidaat. Igal liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, tehingu tegemist tema ja ühingu vahel või õigusvaidluse pidamist temaga. Põhikirja muutmiseks on vajalik üle 2/3 osalenud liikmete häälteenamus ning eesmärgi muutmiseks vähemalt 9/10 liikmete nõusolek.

Otsuseid võib vastu võtta ka üldkoosolekut kokku kutsumata, saates eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile liikmetele ja määrates seisukoha esitamiseks vähemalt seitsmepäevase tähtaja. Juhatus koostab hääletustulemuste kohta hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata liikmetele.

Kohus võib hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud otsuse vastuvõtmisest. Otsus on tühine, kui protokoll pole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud, kui rikuti kokkukutsumise korda, kui otsus rikub võlausaldajate kaitseks või avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Tühisusele ei saa tugineda, kui kande tegemisest registrisse on möödunud kaks aastat.

Juhatus, esindusõigus ja vastutus

Mittetulundusühingul peab olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Juhatusel võib olla üks või mitu liiget. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liikmeks ei või olla isik, kelle suhtes kohus on kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal või olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel.

Juhatuse igal liikmel on õigus esindada ühingut kõikide tehingute tegemisel, kuid põhikirjas võib ette näha ühise esindusõiguse. Kolmandate isikute suhtes kehtib see piirang ainult siis, kui see on kantud registrisse. Juhatus võib ühingu kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata üldkoosoleku otsusel ja tingimustel, kui põhikiri ei sätesta teisiti. Ühingu ja juhatuse liikme vaheline tehing on tühine, kui sellega ei nõustunud üldkoosolek (välja arvatud igapäevases majandustegevuses turuhinna alusel tehtud tehingud).

Juhatuse liikmeks määramiseks on vajalik tema nõusolek. Liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas pole ette nähtud muud tähtaega (kuid mitte üle viie aasta). Ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja möödumist. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Juhatuse liige võib ka ise igal ajal tagasi astuda, teatades sellest enda määranud organile. Kui juhatuse liige langeb välja ja teda ei asendata, võib kohus mõjuval põhjusel huvitatud isiku nõudel määrata uue liikme, kellel on õigus mõistlike kulude hüvitamisele ja tasule.

Juhatuse liikme tasustamine ja hoolsuskohustus

Juhatuse liikmele võib maksta tasu, mille suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega. Tasude ja muude hüvede suurus peab olema mõistlikus vastavuses ülesannete ja ühingu majandusliku olukorraga. Kui majanduslik olukord halveneb oluliselt, võib ühing nõuda tasude vähendamist. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui osaleb üle poole liikmetest, ning otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Otsuse võib vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.

Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma tavaliselt oodatava hoolsusega. Kohustuste rikkumisega ühingule kahju tekitanud juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt, välja arvatud juhul, kui nad tõendavad oma hoolsust. Nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Kahju hüvitamist võib nõuda ka ühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada ühingu vara arvel. Pankroti korral võib nõude esitada üksnes pankrotihaldur.

Järelevalve, raamatupidamine ja aruandlus

Üldkoosolek teostab järelevalvet teiste organite tegevuse üle ning võib selleks määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Revidendiks või audiitoriks ei või olla ühingu juhatuse liige ega raamatupidaja. Juhatus ja teised organid peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja andma teavet. Revidendid või audiitorid koostavad aruande, mis esitatakse üldkoosolekule.

Juhatus korraldab ühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande, mis esitatakse üldkoosolekule kinnitamiseks. Kui ühingul on audiitor või revisjonikomisjon, lisatakse aruandele vandeaudiitori aruanne või revisjonikomisjoni arvamus. Vähemalt 1/5 liikmetest võivad nõuda audiitori või revidendi osalemist koosolekul selgituste andmiseks, kui nõue esitatakse kirjalikult vähemalt viis päeva enne koosolekut.

Kinnitatud majandusaasta aruanne koos andmetega põhitegevusala kohta esitatakse registrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Kui üldkoosolek aruannet ei kinnita, esitab juhatus kinnitamata aruande koos vastava märkega.

Mittetulundusühingu lõpetamine ja likvideerimine

Mittetulundusühing lõpetatakse liikmete arvu vähenemisel alla kahe või muudel seaduses või põhikirjas sätestatud alustel. Lõpetamise võib alati otsustada üldkoosolek, kus otsuse poolt peab olema üle 2/3 osalenud või esindatud liikmetest. Kui ühingu majanduslik olukord halveneb ja maksejõuetuse tekkimine on tõenäoline, peab juhatus astuma samme raskuste ületamiseks. Kui ühing on püsivalt maksejõuetu, peab juhatus viivitamata, kuid hiljemalt 20 päeva jooksul esitama kohtule pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist tehtud lubamatute maksete eest vastutavad juhatuse liikmed solidaarselt.

Sundlõpetamine toimub kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu huvitatud isiku nõudel või kohtu omal algatusel, kui ühingu tegevus ei vasta põhikirjalistele eesmärkidele, kui põhitegevuseks saab majandustegevus või muudel seaduses sätestatud alustel. Lõpetamisel peab juhatus esitama avalduse lõpetamise kandmiseks registrisse.

Lõpetamisele järgneb likvideerimismenetlus, mille ajal tuleb nimele lisada märkus 'likvideerimisel'. Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirja või üldkoosoleku otsusega pole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamisel määrab likvideerijad kohus. Vähemalt pooled likvideerijad peavad elama Eestis. Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused. Nad lõpetavad tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad ülejäänud vara õigustatud isikute vahel.

Likvideerimise aruandlus ja vara jaotamine

Likvideerijad koostavad lõpetamisotsuse vastuvõtmisel likvideerimisaruande, mille kinnitab üldkoosolek ja mis esitatakse registripidajale nelja kuu jooksul. Likvideerijad avaldavad viivitamata likvideerimisteate väljaandes Ametlikud Teadaanded, kutsudes võlausaldajaid esitama oma nõudeid nelja kuu jooksul. Teadaolevad nõuded rahuldatakse sõltumata teatamisest. Kui varast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.

Pärast nõuete rahuldamist koostavad likvideerijad lõpparuande ja vara jaotusplaani. Allesjäänud vara jaotatakse põhikirja või üldkoosoleku otsuse kohaselt õigustatud isikute vahel, selle puudumisel võrdsetes osades lõpetamise ajal liikmeks olnud isikute vahel. Kui vara ei saa nii jaotada, läheb see üle riigile. Vara ei või välja jagada enne kuue kuu möödumist lõpetamise registrisse kandmisest ja teate avaldamisest. Pärast likvideerimise lõppemist esitatakse avaldus registrist kustutamiseks. Dokumendid antakse hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule isikule ning neid hoitakse Eestis.

Ühinemine ja jagunemine

Mittetulundusühing võib ühineda teise mittetulundusühinguga. Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta ning ühendatav ühing loetakse lõppenuks, kusjuures selle vara ja liikmed lähevad üle ühendavale ühingule. Ühineda võib ka uue ühingu asutamisega. Ühinemiseks sõlmivad juhatused kirjaliku ühinemislepingu, mille peavad heaks kiitma kõigi ühinevate ühingute üldkoosolekud (vajalik on üle 2/3 häälteenamus). Ühinemisotsuse saab kohtus vaidlustada ühe kuu jooksul.

Ühendav ühing peab pärast ühinemise registrisse kandmist avaldama teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja tagama võlausaldajate nõuded kuue kuu jooksul, kui nad põhistavad, et ühinemine ohustab nõuete täitmist. Juhatus esitab avalduse ühinemise registrisse kandmiseks ühe kuu jooksul lepingu heakskiitmisest. Ühinemise kandmisega ühendava ühingu registrikaardile läheb vara üle ja ühendatav ühing kustutatakse registrist.

Jagunemine võib toimuda jaotumise või eraldumise teel ilma likvideerimismenetluseta. Jaotumisel annab jagunev ühing oma vara üle omandavatele ühingutele ja loetakse lõppenuks. Eraldumisel annab ühing osa oma varast üle omandavatele ühingutele ning jätkab tegevust. Jagunemiseks sõlmitakse kirjalik jagunemisleping, mille kiidavad heaks osalevate ühingute üldkoosolekud (üle 2/3 häälteenamusega). Jagunemises osalevad ühingud vastutavad enne jagunemist tekkinud kohustuste eest solidaarselt. Kohustuste eest, mida jagunemislepingus ühingule ei määratud, vastutab ta solidaarselt, kui tähtaeg saabub viie aasta jooksul pärast jagunemise registrisse kandmist.

Registripidamine ja rakendussätted

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register on äriregistri osa, mida peab Tartu Maakohtu registriosakond. Registri suhtes kohaldatakse äriregistri kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Alates 1996. aasta 1. oktoobrist võib mittetulundusühinguid asutada ainult käesolevas seaduses sätestatud korras.

Enne 1996. aasta 1. oktoobrit asutatud ja ettevõtteregistris registreeritud ühendused kuulusid registrisse kandmisele avalduse alusel. Ühendused, mida ei olnud 1999. aasta 1. märtsiks registrisse kantud või mille avaldust ei esitatud, loeti sundlõpetatuks (erakondade puhul oli tähtajaks 1998. aasta 1. oktoober). Sundlõpetatud ühenduste võlausaldajatel ja liikmetel oli õigus kahe kuu jooksul esitada kohtule avaldus likvideerija määramiseks või pankroti väljakuulutamiseks. Kui avaldusi ei esitatud, loeti ühendus lõppenuks ja kustutati registrist.

Seadus sisaldab ka erisätteid teatud tüüpi ühingutele. Näiteks relvi valdava, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjaväelisi harjutusi harrastava mittetulundusühingu võib registrisse kanda ainult Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Töötajate ühingute tegevusele kohaldatakse kuni vastava seaduse vastuvõtmiseni Eesti NSV ametiühingute seaduse sätteid, mis pole vastuolus käesoleva seadusega.

Rakendussätete kohaselt kohaldatakse elektroonilise aruandluse nõudeid majandusaasta aruannetele, mis algavad 2009. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Samuti sisaldab seadus erisusi 2020. aasta kohta: kui majandusaasta aruande esitamise kohustus oli ajavahemikul 12. märtsist kuni 31. augustini 2020, pikendati tähtaega kuni 31. oktoobrini 2020. Samal perioodil lõppevad juhatuse liikme volitused loeti pikenenuks kuni uue liikme valimiseni, kuid mitte kauem kui 31. oktoobrini 2020. Samuti lubati kuni 31. oktoobrini 2020 teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata tavalise häälteenamuse nõudega, isegi kui põhikiri nõudis kõigi liikmete nõusolekut.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes reguleerib mittetulundusühingute seadus põhjalikult ühingute elutsüklit alates asutamisest vähemalt kahe isiku poolt kuni lõpetamise ja likvideerimiseni. Seadus tagab selged reeglid juhtimiseks üldkoosoleku ja juhatuse kaudu, määratleb liikmete õigused ja kohustused ning sätestab ranged nõuded aruandlusele ja võlausaldajate kaitsele ühinemisel või jagunemisel. Kõik ühingu tegevused peavad teenima põhikirjalisi eesmärke, välistades tulu jaotamise liikmete vahel. Seaduse nõuete täpne järgimine tagab ühingu õiguspärase toimimise ja kaitseb kõiki osapooli.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas