Sotsiaalmaksu määrad ja maksustamise kord

Ülevaade sotsiaalmaksu määradest, maksuobjektidest ja sotsiaalmaksu maksmise erijuhtudest vastavalt sotsiaalmaksuseaduse kehtivale redaktsioonile.

Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate sotsiaalmaksu määradest, maksuobjektidest ja tasumise korrast Eestis vastavalt sotsiaalmaksuseadusele, mis kehtib alates 22.05.2026. Selgitame peamisi maksumäärasid, kuumäära rakendamist ning erisusi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja riigi poolt kindlustatavatele isikutele, pakkudes praktilist abi maksukohustuste korrektseks täitmiseks ja planeerimiseks.

Sotsiaalmaksu üldised määrad ja erimäärad

Sotsiaalmaksu üldine määr on 33 protsenti maksustatavalt summalt (§ 7 lg 1). Teatud juhtudel kohaldatakse aga madalamaid erimäärasid:

  • Sotsiaalmaksu määr on 20 protsenti laevapere liikme tasult kuni 750 eurolt kuus (§ 7 lg 2, § 2 lg 4 p 8).
  • Sotsiaalmaksu määr on 20 protsenti riigi või avalik-õigusliku juriidilise isiku makstavalt summalt alla kolmeaastast last kasvatava vanema või osalise või puuduva töövõimega töötaja puhul (§ 7 lg 4, § 6 lg 1 p 1 ja 5).
  • Sotsiaalmaksu määr on 13 protsenti teatud erijuhtudel, näiteks ajateenijate, töötute, sotsiaaltoetuse saajate, doktoranditoetuse saajate eest makstavalt summalt ning töötuskindlustushüvitiselt (§ 7 lg 3).

Sotsiaalmaksu kuumäär ja maksuobjektid

Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või ametnikule kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui riigieelarvega kehtestatud kuumääralt (§ 2 lg 2). Kuumäär kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega ja see ei või olla väiksem kui eelneva aasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär (§ 2).

  • Sotsiaalmaksu makstakse töötasult, ametniku palgalt, juriidilise isiku juhtorgani liikme tasult ning võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt (§ 2 lg 1).
  • Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) maksab sotsiaalmaksu ettevõtlusest saadud tulult, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuude töötasu alammäära 10-kordselt summalt aastas (§ 2 lg 1 p 5).
  • Sotsiaalmaksuga maksustatakse ka erisoodustused ja nendelt maksmisele kuuluv tulumaks (§ 2 lg 1 p 7).

Maksude deklareerimine ja tasumine

Sotsiaalmaksu maksja on kohustatud arvestama sotsiaalmaksu iga kindlustatava kohta ja kandma selle üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole maksustamisperioodile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks (§ 9 lg 1 p 4). Samaks tähtajaks tuleb esitada ka maksudeklaratsioon.

  • Füüsilisest isikust ettevõtja on kohustatud tasuma sotsiaalmaksu avansiliste maksetena iga kvartali kolmanda kuu 15. kuupäevaks (§ 9 lg 3 p 1).
  • FIE avansiliste maksete suurus on kolmekordne kuumääralt arvutatud sotsiaalmaksu summa kvartalis (§ 9 lg 3 p 1).
  • FIE tuludeklaratsiooni alusel juurdemaksmisele kuuluv sotsiaalmaks tuleb tasuda 1. oktoobriks (§ 9 lg 3 p 2).

Sotsiaalmaksu laekumine ja jaotumine

Laekunud sotsiaalmaksu kannab Maksu- ja Tolliamet üle riigieelarve riikliku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahenditesse (§ 10 lg 1). Üldjuhul jaotub sotsiaalmaks järgmiselt:

  • Riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantakse 20 protsenti (§ 10 lg 2).
  • Riikliku ravikindlustuse vahenditesse kantakse 13 protsenti (§ 10 lg 2).
  • Kui isik on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset, kantakse pensionikindlustusse 16 protsenti, ravikindlustusse 13 protsenti ja pensioniregistri pidaja pangakontole 4 protsenti (§ 10 lg 4).

Kokkuvõte

Sotsiaalmaks on Eestis peamine pensioni- ja ravikindlustuse tuluallikas, mille üldmääraks on kehtestatud 33 protsenti maksustatavast summalt. Sõltuvalt kindlustatava isiku staatusest ja erijuhtudest kohaldatakse ka 20- ja 13-protsendilisi erimäärasid, näiteks laevapere liikmete või riigi poolt kindlustatud isikute puhul. Tööandjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad peavad sotsiaalmaksu arvestamisel ja tasumisel rangelt järgima seaduses sätestatud kuumäära nõudeid ning igakuiseid või kvartaalseid deklareerimise tähtaegu, tagades maksete õigeaegse laekumise Maksu- ja Tolliameti pangakontole.

Õigusaktid