Käesolev artikkel annab üksikasjaliku ülevaate erisoodustuse hinna määramise korrast, mis kehtib alates 16.06.2025. Selgitame täpselt, kuidas arvutatakse maksustatavat väärtust tööandja auto, muu vara, laenude, kindlustusmaksete, rahalistest nõuetest loobumise, töötaja kulude katmise ja optsioonide puhul, pakkudes praktilist tuge korrektseks maksustamiseks.
Tööandja sõiduauto kasutamine
Kui erisoodustuseks on tööandja omandis või valduses oleva sõiduauto kasutada võimaldamine, on oluline määrata sõiduauto vanus.
Sõiduauto vanust arvestatakse maksustamisperioodi viimase kuupäeva seisuga. See on aluseks erisoodustuse hinna korrektsele arvutamisele vastavalt kehtestatud korrale.
Tööandja muu vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine
Kui töötajale antakse tasuta või soodushinnaga kasutada tööandja omandis või valduses olevat muud vara, tuleb hinnata selle kasutamise eesmärki ja väärtust. See reegel kohaldub juhtudel, kui vara kasutatakse järgmisteks tegevusteks:
- töö-, ameti- või teenistusülesanneteks
- tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks
Sellises olukorras loetakse erisoodustuse hinnaks kas selle vara rendile andmise turuhind või rendile andmise turuhinna ja soodushinna vahe, kui vara anti kasutada soodushinnaga.
Tööandja põhitegevusega seotud asjade ja teenuste üleandmine
Eraldi reeglid kehtivad juhtudel, kui erisoodustuseks on sellise asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, mille realiseerimine või osutamine on tööandja põhitegevuseks või üheks põhitegevustest.
Sellisel juhul loetakse erisoodustuse hinnaks müügihind, millega sarnane asi, väärtpaber, varaline õigus või teenus realiseeritakse või osutatakse samas koguses ning samal ajal kolmandatele, tööandjaga mitteseotud isikutele. See tagab, et erisoodustuse väärtus vastab reaalsele turuhinnale, mida rakendatakse tavapärases äritegevuses.
Muude asjade ja teenuste tasuta üleandmine ning müük madalama hinnaga
Kui üle antakse asi, väärtpaber, varaline õigus või teenus, mis ei kuulu tööandja põhitegevuse hulka, või kui neid müüakse turuhinnast madalama hinnaga, kohaldatakse spetsiifilisi hindamismeetodeid.
Tasuta üleandmine väljaspool põhitegevust
Kui tegemist on tasuta üleandmisega, loetakse erisoodustuse hinnaks:
- asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse osutamise turuhind
- bilansiline maksumus (põhivara puhul jääkmaksumus) juhul, kui see on turuhinnast kõrgem või kui turuhinda ei ole võimalik usaldusväärselt määrata
Müük turuhinnast madalama hinnaga
Kui tööandja müüb asja, väärtpaberit, varalist õigust või teenust turuhinnast madalama hinnaga, loetakse erisoodustuse hinnaks:
- asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse turuhinna ja müügihinna vahe
- bilansilise maksumuse (põhivara puhul jääkmaksumuse) ja müügihinna vahe, kui bilansiline maksumus on turuhinnast kõrgem või turuhinda ei ole võimalik usaldusväärselt määrata
Varade vahetamine ja ostmine turuhinnast erineva väärtusega
Määrus reguleerib ka olukordi, kus varasid vahetatakse või ostetakse tingimustel, mis kalduvad kõrvale tavapärastest turuhindadest.
Varade vahetus turuhinnast madalama arvestusliku väärtusega
Kui erisoodustuseks on asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse vahetus turuhinnast madalama arvestusliku väärtusega, loetakse erisoodustuse hinnaks:
- asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse turuhinna ja vahetusel aluseks võetud arvestusliku väärtuse vahe
- vahetatavate asjade, väärtpaberite, varaliste õiguste või teenuste turuhindade vahe, kui nende arvestuslikud väärtused erinevad vastavatest turuhindadest
Ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga
Kui erisoodustuseks on asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga, loetakse erisoodustuse hinnaks:
- asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse turuhinna ja ostuhinna vahe
Laenu andmine turutingimustest madalama intressimääraga
Kui tööandja annab töötajale laenu turutingimustest madalama intressimääraga, tekib erisoodustus.
Erisoodustuse hinnaks loetakse turutingimustele vastava intressi summa ja laenulepingus ette nähtud intressimäära järgi tasumisele kuuluva intressi summa vahe.
Sellest reeglist on kehtestatud erand: erisoodustust ei teki, kui intress selle maksmise hetkel on vähemalt kahekordne võlaõigusseaduse § 94 lõike 2 kohaselt viimati avaldatud intressimäär.
Kindlustusmaksete tasumine ja rahalisest nõudest loobumine
Tööandja poolt töötaja kasuks tehtud kindlustusmaksed ja nõuetest loobumised kuuluvad samuti erisoodustuse alla.
Kindlustusmaksete tasumine
Kui erisoodustuseks on tööandja poolt kindlustusmaksete tasumine ning kindlustatud või soodustatud isik Kindlustustegevuse seaduse tähenduses on töötaja, loetakse erisoodustuse hinnaks kindlustusmakseteks tasutud summa.
Rahalisest nõudest loobumine
Kui erisoodustuseks on loobumine rahalise nõude sissenõudmisest, loetakse erisoodustuse hinnaks rahalise nõude suurus.
Töötaja kulude katmine ja majutuskulude piirmäärad
Töötaja kulude katmisel määratakse erisoodustuse hind järgmiselt:
- Kui erisoodustuseks on töötaja kulude katmine, loetakse erisoodustuse hinnaks töötaja kulude katmiseks makstud summa.
- Kui erisoodustuseks on töötaja majutamise kulude katmine, loetakse erisoodustuseks maksuvaba piirmäära ületav osa.
Majutuskulude puhul on maksuvaba piirmäär töötaja kohta ühes kalendrikuus sätestatud tulumaksuseaduse § 48 lõike 56 punktis 2.
Tööandja osalusoptsioonide maksustamise reeglid
Osalusoptsioonide puhul sõltub erisoodustuse hinna määramine sellest, kas tulu saadakse optsiooni võõrandamisest või alusvaraks oleva osaluse omandamisest.
Osalusoptsiooni võõrandamine
Kui erisoodustuseks on osalusoptsiooni võõrandamisel saadud tulu, loetakse erisoodustuse hinnaks osalusoptsiooni turuhinna ja tööandjale makstud optsioonipreemia vahe.
Osaluse omandamine optsiooni kaudu
Kui erisoodustuseks on osalusoptsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel saadud tulu, loetakse erisoodustuse hinnaks osaluse turuhinna ja realiseerimishinna vahe, millest on maha arvatud tööandjale makstud optsioonipreemia.
Rakendussätted ja tagasiulatuv jõustumine
Määruse rakendussätted näevad ette erisoodustuse hinna määramise reeglite kohaldamise ajalise raami.
Käesoleva määruse alusel määratakse erisoodustuse hind tagasiulatuvalt alates 2011. aasta 1. jaanuarist.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks sätestab määrus selged alused erisoodustuse hinna määramiseks erinevates olukordades, sealhulgas tööandja auto ja muu vara kasutamisel, laenude andmisel, kindlustusmaksete tasumisel, nõuetest loobumisel, kulude katmisel ning osalusoptsioonide realiseerimisel. Erisoodustuse hinna määramise aluseks on üldjuhul turuhind või selle vahe soodushinnaga, teatud juhtudel aga bilansiline maksumus või tegelikult kantud kulud. Määrust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2011.
Vaata õigusakti Riigi Teatajas
Õigusakti muudatused
Uus erisoodustuse hinna määramise kord alates 16.06.2025
Erisoodustuse hinna määramise korra uus redaktsioon jõustub 16.06.2025. Peamine muudatus puudutab töötajate majutuskulude katmise maksuvaba piirmäära sidumist tulumaksuseadusega
Erisoodustuse hinna määramise korra uued põhimõtted alates 01.01.2018
Alates 01.01.2018 muutus erisoodustuse hinna määramise kord. Kaotati sõiduautode kilomeetripõhine arvestus ning kehtestati uued reeglid töötajate majutuskulude katmisele
Erisoodustuse hinna määramise korra muudatused alates 1. jaanuarist 2015
Alates 01.01.2015 muutusid erisoodustuse hinna määramise reeglid. Muudatused puudutavad sõiduauto kasutamise arvestust ja laenu andmisel tekkiva erisoodustuse arvutamist
Uus redaktsioon toob muudatusi erisoodustuse hinna määramise korda alates 07.03.2014
Alates 07.03.2014 muutus erisoodustuse hinna määramise kord. Peamised muudatused puudutavad laenuintressi alammäära langetamist ja tööandja sõiduauto kasutamise reegleid
Erisoodustuse hinna määramise korra kehtestamine ja rakendamine alates 22.01.2011
Alates 22.01.2011 kehtestatakse uus erisoodustuse hinna määramise kord. Kuna tegemist on esimese redaktsiooniga, siis varasemaid muudatusi ei ole