Kuidas määratakse erisoodustuse hind: põhjalik ülevaade kehtivast korrast

Käesolev artikkel annab üksikasjaliku ülevaate erisoodustuse hinna määramise korrast, mis kehtib alates 16.06.2025. Selgitame täpselt, kuidas arvutatakse maksustatavat väärtust tööandja auto, muu vara, laenude, kindlustusmaksete, rahalistest nõuetest loobumise, töötaja kulude katmise ja optsioonide puhul, pakkudes praktilist tuge korrektseks maksustamiseks.

Tööandja sõiduauto kasutamine

Kui erisoodustuseks on tööandja omandis või valduses oleva sõiduauto kasutada võimaldamine, on oluline määrata sõiduauto vanus.

Sõiduauto vanust arvestatakse maksustamisperioodi viimase kuupäeva seisuga. See on aluseks erisoodustuse hinna korrektsele arvutamisele vastavalt kehtestatud korrale.

Tööandja muu vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine

Kui töötajale antakse tasuta või soodushinnaga kasutada tööandja omandis või valduses olevat muud vara, tuleb hinnata selle kasutamise eesmärki ja väärtust. See reegel kohaldub juhtudel, kui vara kasutatakse järgmisteks tegevusteks:

• töö-, ameti- või teenistusülesanneteks
• tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks

Sellises olukorras loetakse erisoodustuse hinnaks kas selle vara rendile andmise turuhind või rendile andmise turuhinna ja soodushinna vahe, kui vara anti kasutada soodushinnaga.

Tööandja põhitegevusega seotud asjade ja teenuste üleandmine

Eraldi reeglid kehtivad juhtudel, kui erisoodustuseks on sellise asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, mille realiseerimine või osutamine on tööandja põhitegevuseks või üheks põhitegevustest.

Sellisel juhul loetakse erisoodustuse hinnaks müügihind, millega sarnane asi, väärtpaber, varaline õigus või teenus realiseeritakse või osutatakse samas koguses ning samal ajal kolmandatele, tööandjaga mitteseotud isikutele. See tagab, et erisoodustuse väärtus vastab reaalsele turuhinnale, mida rakendatakse tavapärases äritegevuses.

Muude asjade ja teenuste tasuta üleandmine ning müük madalama hinnaga

Kui üle antakse asi, väärtpaber, varaline õigus või teenus, mis ei kuulu tööandja põhitegevuse hulka, või kui neid müüakse turuhinnast madalama hinnaga, kohaldatakse spetsiifilisi hindamismeetodeid.

Tasuta üleandmine väljaspool põhitegevust

Kui tegemist on tasuta üleandmisega, loetakse erisoodustuse hinnaks:

• asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse osutamise turuhind
• bilansiline maksumus (põhivara puhul jääkmaksumus) juhul, kui see on turuhinnast kõrgem või kui turuhinda ei ole võimalik usaldusväärselt määrata

Müük turuhinnast madalama hinnaga

Kui tööandja müüb asja, väärtpaberit, varalist õigust või teenust turuhinnast madalama hinnaga, loetakse erisoodustuse hinnaks:

• asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse turuhinna ja müügihinna vahe
• bilansilise maksumuse (põhivara puhul jääkmaksumuse) ja müügihinna vahe, kui bilansiline maksumus on turuhinnast kõrgem või turuhinda ei ole võimalik usaldusväärselt määrata

Varade vahetamine ja ostmine turuhinnast erineva väärtusega

Määrus reguleerib ka olukordi, kus varasid vahetatakse või ostetakse tingimustel, mis kalduvad kõrvale tavapärastest turuhindadest.

Varade vahetus turuhinnast madalama arvestusliku väärtusega

Kui erisoodustuseks on asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse vahetus turuhinnast madalama arvestusliku väärtusega, loetakse erisoodustuse hinnaks:

• asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse turuhinna ja vahetusel aluseks võetud arvestusliku väärtuse vahe
• vahetatavate asjade, väärtpaberite, varaliste õiguste või teenuste turuhindade vahe, kui nende arvestuslikud väärtused erinevad vastavatest turuhindadest

Ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga

Kui erisoodustuseks on asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga, loetakse erisoodustuse hinnaks:

• asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse turuhinna ja ostuhinna vahe

Laenu andmine turutingimustest madalama intressimääraga

Kui tööandja annab töötajale laenu turutingimustest madalama intressimääraga, tekib erisoodustus.

Erisoodustuse hinnaks loetakse turutingimustele vastava intressi summa ja laenulepingus ette nähtud intressimäära järgi tasumisele kuuluva intressi summa vahe.

Sellest reeglist on kehtestatud erand: erisoodustust ei teki, kui intress selle maksmise hetkel on vähemalt kahekordne võlaõigusseaduse § 94 lõike 2 kohaselt viimati avaldatud intressimäär.

Kindlustusmaksete tasumine ja rahalisest nõudest loobumine

Tööandja poolt töötaja kasuks tehtud kindlustusmaksed ja nõuetest loobumised kuuluvad samuti erisoodustuse alla.

Kindlustusmaksete tasumine

Kui erisoodustuseks on tööandja poolt kindlustusmaksete tasumine ning kindlustatud või soodustatud isik Kindlustustegevuse seaduse tähenduses on töötaja, loetakse erisoodustuse hinnaks kindlustusmakseteks tasutud summa.

Rahalisest nõudest loobumine

Kui erisoodustuseks on loobumine rahalise nõude sissenõudmisest, loetakse erisoodustuse hinnaks rahalise nõude suurus.

Töötaja kulude katmine ja majutuskulude piirmäärad

Töötaja kulude katmisel määratakse erisoodustuse hind järgmiselt:

• Kui erisoodustuseks on töötaja kulude katmine, loetakse erisoodustuse hinnaks töötaja kulude katmiseks makstud summa.
• Kui erisoodustuseks on töötaja majutamise kulude katmine, loetakse erisoodustuseks maksuvaba piirmäära ületav osa.

Majutuskulude puhul on maksuvaba piirmäär töötaja kohta ühes kalendrikuus sätestatud tulumaksuseaduse § 48 lõike 56 punktis 2.

Tööandja osalusoptsioonide maksustamise reeglid

Osalusoptsioonide puhul sõltub erisoodustuse hinna määramine sellest, kas tulu saadakse optsiooni võõrandamisest või alusvaraks oleva osaluse omandamisest.

Osalusoptsiooni võõrandamine

Kui erisoodustuseks on osalusoptsiooni võõrandamisel saadud tulu, loetakse erisoodustuse hinnaks osalusoptsiooni turuhinna ja tööandjale makstud optsioonipreemia vahe.

Osaluse omandamine optsiooni kaudu

Kui erisoodustuseks on osalusoptsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel saadud tulu, loetakse erisoodustuse hinnaks osaluse turuhinna ja realiseerimishinna vahe, millest on maha arvatud tööandjale makstud optsioonipreemia.

Rakendussätted ja tagasiulatuv jõustumine

Määruse rakendussätted näevad ette erisoodustuse hinna määramise reeglite kohaldamise ajalise raami.

Käesoleva määruse alusel määratakse erisoodustuse hind tagasiulatuvalt alates 2011. aasta 1. jaanuarist.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks sätestab määrus selged alused erisoodustuse hinna määramiseks erinevates olukordades, sealhulgas tööandja auto ja muu vara kasutamisel, laenude andmisel, kindlustusmaksete tasumisel, nõuetest loobumisel, kulude katmisel ning osalusoptsioonide realiseerimisel. Erisoodustuse hinna määramise aluseks on üldjuhul turuhind või selle vahe soodushinnaga, teatud juhtudel aga bilansiline maksumus või tegelikult kantud kulud. Määrust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2011.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas