Alates 01.07.2026 kehtiva keskkonnatasude seaduse redaktsiooni kohaselt reguleerib energeetilise maavara kaevandamisõiguse tasu põlevkivi ja hästilagunenud turba kaevandamisõiguse eest makstavat tasu, mille määramisel arvestatakse toorainest loodavat lisandväärtust ning riigi tulu teenimise eesmärki. Kaevandajatele annab see regulatsioon selged alused maksukohustuse arvestamiseks markšeiderimõõdistuste või hinnanguliste mahtude põhjal, deklareerimiseks igas kvartalis ja tasu nõuetekohaseks tasumiseks Maksu- ja Tolliametile.
Energeetilised maavarad ja tasumäärade määramise lähtealused
Keskkonnatasude seaduse järgi loetakse energeetilisteks maavaradeks eraldi kahte kindlat maavaraliiki:
- põlevkivi;
- hastilagunenud turvas.
Energeetilise maavara kaevandamisõiguse tasumäära kehtestamisel lähtub Vabariigi Valitsus sellest maavarast toodetavast lisandväärtusest ja riigi tulu teenimise eesmärgist. Tasumäärade tasemed ning nende kehtimise aluseks olevad hinnatasemed sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
Seadus sätestab maavara kaevandamisõiguse tasu piirmäärad maavara tonni kohta:
- põlevkivi kaevandamisõiguse tasu alammäär on 0,275 eurot ja ülemmäär 13 eurot tonni eest;
- turba kaevandamisõiguse tasu alammäär on 0,29 eurot ja ülemmäär 2,87 eurot tonni eest (kehtib arvestusliku turba kohta niiskusesisaldusega 40 protsenti).
Kliimaministeerium jälgib pidevalt energeetilisest maavarast toodetud energiatoodete ja lisandväärtust mõjutavate tegurite turuväärtuste muutumist, mille alusel tasumäärad kehtestatakse, ning avaldab analüüsi tulemused regulaarselt oma veebilehel. Vabariigi Valitsus teeb vajaduse korral ettepaneku tasumäära ülempiiri tõstmiseks, kui see osutub vajalikuks ettenähtavas perioodis õiglase tulu teenimiseks.
Tasu arvutamine, deklareerimine ja tasumine
Kaevandamisõiguse tasu arvutamise kohustus lasub isikul, kes on saanud kaevandamisloa alusel õiguse maavara looduslikust seisundist eemaldada.
Kaevandamismahu arvestamisel järgitakse kindlaksmääratud põhimõtteid:
- tasustatav turbakogus arvutatakse kaevandatud turbakoguse järgi;
- kui kaevandamisloa omaja ei ole teinud markšeiderimõõdistust, arvutatakse tasu maapõueseaduse kohaselt määratud hinnangulise kaevandamismahu alusel;
- hinnangulise mahu alusel deklareeritud andmete tasaarvestus tehakse pärast markšeiderimõõdistuse läbiviimist vastava kvartali deklaratsioonis.
Keskkonnatasu arvutatakse aruandekvartali kohta. Keskkonnatasu deklaratsioon tuleb esitada hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks Keskkonnaametile ning tasumisele kuuluv summa kantakse samaks tähtpäevaks Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole.
Maavara kaevandamisõiguse tasu suhtes kohaldatakse maksukorralduse seadust. Maksu- ja Tolliamet täidab maksuhalduri ülesandeid tasude sissenõudmisel ja intresside arvestamisel, samas kui deklaratsioonide kontrollimist ja tasu määramist teostab Keskkonnaamet.
Laekunud tasu jaotus ja kõrgendatud määrad
Energeetilise maavara kaevandamisõiguse tasust laekuvad vahendid jaotatakse riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete vahel:
- ühe kaevandatud hästilagunenud turba tonni eest kantakse kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse 0,29 eurot;
- ühe kaevandatud põlevkivi tonni eest kantakse kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse 0,275 eurot, kui kehtiv tasumäär on alla 0,37 euro tonni kohta;
- kui põlevkivi tasu on võrdne 0,37 euroga tonni kohta või sellest suurem, kantakse 0,24 eurot tonni kohta kaevandamisala omavalitsusele, 0,08 eurot termilise töötlemise käitise asukoha omavalitsusele ja 0,05 eurot mäeeraldiste asukoha omavalitsustele lähtuvalt arvestuslikust mäeeraldistega kattuva pindala väärtusest;
- omavalitsuste eraldisi ületav tasu osa kantakse riigieelarvesse.
Loata kaevandamise, kaevandamisloaga lubatud koguse ületamise või kaasneva maavara kaevandamata jätmise korral rakendatakse viiekordset kaevandamisõiguse tasumäära.
Kokkuvõte
Energeetilise maavara kaevandamisõiguse tasu on keskkonnatasude seaduses sätestatud sihipärane loodusvara kasutusõiguse tasu põlevkivi ja hästilagunenud turba kaevandamise eest. Tasumäärade sidumine toodetava lisandväärtuse ja turuhindadega tagab riigile õiglase ressursitulu teenimise, arvestades samal ajal energiatoodete turukonjunktuuri muutusi. Kaevandajal lasub kohustus mõõta või hinnata kaevandatud kogused, esitada kord kvartalis hiljemalt järgneva kuu 17. kuupäevaks nõuetekohane deklaratsioon ning kanda tasu Maksu- ja Tolliameti kontole. Kaevandamistegevuse tulud jaotatakse seadusega kehtestatud reeglite järgi riigieelarve ning kaevandamis- ja töötlemispiirkonna kohalike omavalitsuste vahel, samas kui ilma loata või mahtu ületava kaevandamise eest kohaldatakse viiekordset tasumäära.