Töötervishoiu nõuded seoses kutsehaiguste ja tööga seotud haigustega

Ülevaade kutsehaiguse ja tööga seotud haiguse mõistetest, diagnoosimisest, uurimisest ning hüvitamisest vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele.

Toimetaja:
Reimo Roosileht
Lisatud:
Viimati muudetud/kontrollitud:

Alates 26.10.2026 kehtivas töötervishoiu ja tööohutuse seaduses reguleeritakse kutsehaiguste ja tööga seotud haiguste määratlemist, diagnoosimist ning kohustuslikku uurimist, tagades töötajale tervisekaitse, töötingimuste kohandamise ja varalise kahju hüvitamise võimalused. Nende nõuete tundmine aitab tööandjal täita seadusest tulenevaid ennetus- ja uurimiskohustusi ning kindlustab töötajale asjakohased tagatised ja hüvitised tervisekahjustuse ilmnemisel.

Kutsehaiguse ja tööga seotud haiguse mõisted ning diagnoosimine

Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Tööga seotud haigus hõlmab seaduse järgi nii kutsehaigust kui ka tööst põhjustatud haigust, kusjuures viimane on töökeskkonna ohuteguri tekitatud terviserike, mida kutsehaiguseks ei loeta.

Kui arstil tekib kahtlus tööga seotud haiguse esinemise kohta, suunab ta töötaja töötervishoiuarsti juurde. Kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude kohta.

  • Töötervishoiuarst nõuab tööandjalt töötaja varasemate tervisekontrollide andmeid ja töökeskkonna riskianalüüsi tulemusi või selle puudumisel seletuskirja tööolude kohta.
  • Töötervishoiuarst vestleb tööandjaga ning külastab vajaduse korral vahetult töökeskkonda.
  • Töötervishoiuarst vestleb töötajaga ning küsib vajadusel täiendavaid terviseandmeid.

Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viie päeva jooksul pärast diagnoosimist tööandjale, Tööinspektsioonile ja suunanud arstile. Tööst põhjustatud haigestumisest teavitab töötervishoiuarst viie päeva jooksul Tööinspektsiooni.

Haigestumise uurimine, registreerimine ja riskianalüüsi uuendamine

Tööandja on kohustatud uurima kõiki kutsehaigestumisi eesmärgiga selgitada välja juhtumi asjaolud ja põhjused ning määrata kindlaks ennetavad meetmed samalaadsete juhtumite vältimiseks.

  • Uurimises osaleb hääleõigusega töökeskkonnavolinik või tema puudumisel muu töötajate esindaja.
  • Tööandja registreerib kõik kutsehaigestumised ning teeb andmed teatavaks kannatanule ja vastavatele esindajatele.
  • Uurimise tulemuste kohta koostatakse raport, mis esitatakse Tööinspektsioonile ja kannatanule.
  • Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat, koostatud raportit säilitatakse töökeskkonna andmekogus.

Kui töötervishoiuarst tuvastab tervisekontrolli käigus töötaja tööga seotud haigestumise, on tööandjal seadusest tulenev kohustus uuendada töökeskkonna riskianalüüsi ja selle tegevuskava.

Varalise kahju hüvitamine töövõime kaotuse korral

Kui tööandja on lõppenud õigusjärglaseta, hüvitab tööandja poolt kutsehaigusest või tööõnnetusest tekitatud varalise kahju Sotsiaalkindlustusamet.

  • Hüvitist makstakse 16-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kellel on Töötukassas tuvastatud osaline või puuduv töövõime.
  • Sotsiaalkindlustusamet kaasab arstiõppe läbinud isiku, kes tuvastab kutsehaigusest tingitud töövõime kaotuse ulatuse skaalal 10–100 protsenti.
  • Igakuist kahjuhüvitist vähendatakse makstud töövõimetoetuse vastava osa võrra vastavalt seaduses sätestatud valemile.
  • Vanaduspensioniikka jõudnud või vanaduspensioniealisele isikule määratud hüvitise maksmist jätkatakse tähtajatult.

Kokkuvõte

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab selged reeglid kutsehaiguste ja tööga seotud haiguste tuvastamiseks ning menetlemiseks. Haiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teavitab sellest asjaomaseid osapooli ja Tööinspektsiooni. Tööandja peab iga kutsehaigestumise põhjalikult uurima, kaasates töökeskkonnavoliniku, koostama nõuetekohase raporti ning säilitama uurimisandmeid 55 aastat. Lisaks toob tööga seotud haigestumise tuvastamine kaasa kohustuse uuendada töökeskkonna riskianalüüsi. Tööandja õigusjärglaseta lõppemise korral tagab seadusest tuleneva varalise kahju hüvitamise Sotsiaalkindlustusamet, lähtudes tuvastatud töövõime kaotuse ulatusest.

Õigusaktid