Käesolev artikkel selgitab kutsehaiguste ja tööga seotud haiguste diagnoosimise, teavitamise ning uurimise korda, mis kehtib alates 13.07.2026. Lugeja saab praktilisi juhiseid selle kohta, kuidas toimub haiguse tuvastamine töötervishoiuarsti poolt ning millised on tööandja kohustused uurimise läbiviimisel ja raporti koostamisel.
Kutsehaiguse ja tööga seotud haiguse olemus ning diagnoosimine
Tööga seotud haigus jaguneb seaduse kohaselt kaheks: kutsehaiguseks ja tööst põhjustatud haiguseks. Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud ministri kehtestatud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Tööst põhjustatud haiguseks loetakse aga sellist töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigust, mida ei klassifitseerita kutsehaiguseks.
Kui arst kahtlustab töötajal tööga seotud haigust, on ta kohustatud suunama töötaja töötervishoiuarsti juurde. Diagnoosi määramiseks ja asjaolude selgitamiseks teeb töötervishoiuarst järgmist:
- Nõuab tööandjatelt töötaja eelnevate tervisekontrollide andmeid ja töökeskkonna riskianalüüsi tulemusi.
- Riskianalüüsi puudumisel nõuab tööandjalt seletuskirja töötaja tööolude ja töö laadi kohta.
- Vestleb tööandjaga ja vajaduse korral külastab vahetult töökeskkonda.
- Vestleb töötajaga ning küsib vajaduse korral täiendavaid terviseandmeid.
Haigestumisest teavitamine ja uurimise korraldamine
Pärast diagnoosi kinnitamist peab töötervishoiuarst viie päeva jooksul teavitama kutsehaigestumisest kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjat, Tööinspektsiooni ja suunanud arsti. Tööst põhjustatud haigestumisest teavitatakse viie päeva jooksul ainult Tööinspektsiooni, edastades töötaja andmed, diagnoosimise kuupäeva, haiguse tekkepõhjused ja tööandja andmed.
Tööandjal on kohustus uurida kõiki kutsehaigestumisi, et selgitada välja asjaolud ja põhjused ning määrata kindlaks ennetavad abinõud. Uurimise läbiviimisel kehtivad järgmised nõuded:
- Uurimises peab osalema hääleõigusega töökeskkonnavolinik või tema puudumisel muu töötajate esindaja.
- Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, tuleb kaasata pädev ekspert.
- Tööandja peab registreerima kõik kutsehaigestumised ja tegema andmed teatavaks kannatanule ning esindajatele.
- Uurimise tulemuste kohta koostatakse raport, mis esitatakse Tööinspektsioonile ja kannatanule.
Kutsehaigestumise uurimise andmeid ja raporteid säilitatakse seaduse kohaselt 55 aastat.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes on kutsehaiguste ja tööga seotud haiguste tuvastamine ning uurimine rangelt reguleeritud protsess, mis nõuab tihedat koostööd töötaja, tööandja, töötervishoiuarsti ja Tööinspektsiooni vahel. Tööandja peab tagama iga juhtumi põhjaliku uurimise koos töökeskkonnavolinikuga, koostama nõuetekohase raporti ning säilitama uurimisandmeid 55 aastat, et vältida samalaadsete tervisekahjustuste kordumist tulevikus.