Käesolev ülevaade selgitab alates 01.04.2026 kehtiva seaduse alusel kutsehaiguse ja tööga seotud haiguse mõisteid, nende diagnoosimise protsessi ning tööandja kohustusi haigestumiste uurimisel. Artikkel pakub praktilist abi tööandjatele ja töötajatele terviseriskide tuvastamisel, aidates tagada nõuetekohast käitumist ja ohutut töökeskkonda haigusjuhtumi ilmnemisel.
Kutsehaiguse ja tööga seotud haiguse mõisted
Seadus eristab selgelt kutsehaigust, tööst põhjustatud haigust ja tööga seotud haigust:
- Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud ministri kehtestatud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad.
- Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks.
- Tööga seotud haigus on koondmõiste, mis hõlmab nii kutsehaigust kui ka tööst põhjustatud haigust.
Diagnoosimine ja teavitamine
Kui arst kahtlustab töötajal tööga seotud haigust, suunab ta töötaja töötervishoiuarsti juurde. Kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmeid praeguste ja varasemate tööolude kohta.
Selleks on töötervishoiuarstil õigus nõuda tööandjatelt töötaja eelnevate tervisekontrollide andmeid ja töökeskkonna riskianalüüsi tulemusi või seletuskirja, vestelda tööandjaga, külastada vajaduse korral töökeskkonda ning vestelda töötajaga täiendavate terviseandmete saamiseks.
Diagnoosimisest teavitamine toimub viie päeva jooksul pärast diagnoosi panemist:
- Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult tööandjale, Tööinspektsioonile ja suunanud arstile.
- Tööst põhjustatud haigestumisest teatab töötervishoiuarst Tööinspektsioonile, edastades töötaja nime, ameti, diagnoosimise kuupäeva, haiguse tekkepõhjused ja tööandja andmed.
Uurimine ja raporti koostamine
Tööandja on kohustatud uurima kõiki kutsehaigestumisi, et selgitada välja asjaolud ja põhjused ning määrata kindlaks abinõud samalaadsete juhtumite kordumise vältimiseks. Uurimises osaleb hääleõigusega töökeskkonnavolinik või tema puudumisel muu töötajate esindaja.
Uurimise tulemusena koostab tööandja raporti ja esitab selle kirjalikult või töökeskkonna andmekogu kaudu Tööinspektsioonile ning kannatanule või tema huvide kaitsjale. Kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse seaduse kohaselt viiskümmend viis aastat.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks on kutsehaiguste ja tööga seotud haiguste korrektne määratlemine ja diagnoosimine oluline samm töötajate tervise kaitsel. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt lasub haiguse kahtluse korral diagnoosimise kohustus töötervishoiuarstil, kes kogub vajalikud andmed nii töötajalt kui ka tööandjalt. Tööandja peab omalt poolt tagama iga kutsehaigestumise põhjaliku uurimise, kaasates protsessi töökeskkonnavoliniku, ning esitama nõuetekohase raporti Tööinspektsioonile ja kannatanule, säilitades uurimisandmeid seaduses sätestatud viiekümne viie aasta jooksul.