Käesolev ülevaatlik artikkel selgitab põhjalikult mootorsõiduki registreerimistasu olemust, tasumise korda ja kehtivaid määrasid vastavalt liiklusseadusele, mis kehtib alates 12.06.2026. Registreerimistasu puudutab otseselt sõidukite omanikke ja vastutavaid kasutajaid, pakkudes neile vajalikku ja praktilist teavet maksukohustuse tekkimise, tasu suuruse arvutamise aluste, vanusekordajate ning seaduses sätestatud vabastuste kohta Eestis.
Registreerimistasu olemus ja tasumise kohustus
Registreerimistasu on riigieelarvesse laekuv tasu, mida haldab Transpordiamet. Tasu tuleb maksta M1-kategooria (sõiduautod) ja N1-kategooria (kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoautod) mootorsõidukite ning nende alamkategooriate registreerimise või esmakordse omanikuvahetuse eest.
Registreerimistasu tasumise kohustus tekib sõiduki liiklusregistris registreerimisel või sõiduki esmakordsel omanikuvahetusel, kui registreerimisel tasu ei makstud. Tasu suurus määratakse pärast registreerimiseelset tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja enne omanikuvahetuse registrikande tegemist.
- Omanikuvahetust ei loeta esmakordseks liisingulepingu lõppemisel, kui omanikuks saab senine vastutav kasutaja.
- Omanikuvahetust ei loeta esmakordseks, kui sõiduk omandatakse pärimise teel.
- Tähtajalisel registreerimisel tasutakse registreerimistasu ainult määratud tähtajalise perioodi eest.
Registreerimistasu määrad ja arvutamise alused
M1-kategooria sõiduki registreerimistasu koosneb baasosast (150 eurot), CO2 eriheite osast ja massiosast (üle 2000 kg täismassi puhul, OVC-HEV hübriididel üle 2200 kg, kus iga ületav kilogramm korrutatakse kahe euroga kuni summani 2000 eurot). Täiselektrilise M1-sõiduki puhul on baasosa 150 eurot ja massiosa arvestatakse üle 2400 kg täismassi puhul.
N1-kategooria sõiduki puhul on baasosa 300 eurot (täiselektrilisel 200 eurot) ja CO2 eriheite osa arvutatakse vastavalt seaduses sätestatud vahemikele. Kui CO2 andmed puuduvad, arvutatakse referentsväärtus valemiga, mis võtab arvesse mootori võimsust, tühimassi ja sõiduki vanust.
Registreerimistasu (vabastades baasosa) korrutatakse vanusest sõltuva kordajaga, mis väheneb aja jooksul. Näiteks ühe aasta möödumisel on kordaja 0,87 ja 20 aasta möödumisel 0,05.
Registreerimistasu vabastused ja tagastamine
Seadus sätestab kindlad juhtumid, mil registreerimistasu ei tasuta või on võimalik taotleda selle tagastamist.
- Registreerimistasust on vabastatud alarmsõidukid.
- Vabastus kehtib Välisministeeriumi taotluse alusel välisriigi diplomaatilistele esindustele ja konsulaarasutustele kuuluvatele sõidukitele.
- Vabastatud on Kaitseministeeriumi taotluse alusel NATO ja selle allorganite ning ühises kaitsetegevuses osalevate relvajõudude sõidukid.
- Teise liikmesriigi õpilane, kes elab Eestis ajutiselt õpingute tõttu, võib taotleda vabastust teatud tingimustel.
Registreerimistasu tagastamist saab taotleda 60 päeva jooksul pärast sõiduki registrist kustutamist, kui kustutamise eesmärk on võtta sõiduk kasutusele väljaspool Eestit. Tagastamist saab taotleda, kui esmasest registreerimisest on möödas vähem kui kümme aastat ja tagastatav summa on vähemalt 300 eurot. Registreerimistasu baasosa ei tagastata, kui sõiduk kustutatakse enne ühe aasta möödumist esmasest registreerimisest.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes on mootorsõiduki registreerimistasu riigieelarvesse laekuv kohustus, mille halduriks on Transpordiamet. Tasu puudutab M1- ja N1-kategooria sõidukeid ning selle suurus sõltub baasosast, CO2 heitest ja sõiduki massist, mida korrigeeritakse sõiduki vanusest sõltuva kordajaga. Seadus näeb ette ka kindlad vabastused, näiteks alarmsõidukitele ja teatud diplomaatilistele sõidukitele, ning võimaluse taotleda tasu tagastamist teatud tingimustel, kui sõiduk kustutatakse registrist välisriigis kasutuselevõtu eesmärgil.