Käesolev ülevaatlik artikkel selgitab põhjalikult maavara kaevandamisõiguse tasu olemust, selle arvutamise aluseid ja kehtestatud tasumäärasid vastavalt Eestis alates 01.07.2026 kehtivale keskkonnatasude seadusele. Praktilise juhendi abil saavad kõik maavara kaevandajad ja kinnisasja omanikud täpse ülevaate oma seadusjärgsetest kohustustest, tasu maksmise eranditest ning kõrgendatud tasumäärade rakendamisest.
Maavara kaevandamisõiguse tasu olemus ja kehtestamise alused
Maavara kaevandamine on keskkonnakasutus, mille eest tuleb maksta loodusvara kasutusõiguse tasu. Tasu makstakse riigile kuuluva maavara kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise eest.
Tasumäärade kehtestamisel võetakse arvesse mitmeid olulisi tegureid, mis tulenevad otseselt seadusest:
- maavara kvaliteet ja defitsiitsus,
- kaasnevate maavarade kaitsevajadus,
- kaevandamiskoha ökoloogiline väärtus ja kaevandamistingimused,
- maavarade tõhusamalt kasutama suunamise vajadus,
- maavarast loodav väärtus ning alternatiivsete materjalide kasutamisvõimalused.
Seadusega sätestatud tasumäärade piirid
Vabariigi Valitsus kehtestab maavara kaevandamisõiguse tasumäärad määrusega maavara tonni või kuupmeetri kohta. Seadus sätestab riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasu järgmised alam- ja ülemmäärad:
- dolokivi – 0,76 ja 5,24 eurot kuupmeetri eest,
- fosforiit – 1,53 ja 3,19 eurot tonni eest,
- aluskorra ehituskivi – 1,27 ja 2,57 eurot kuupmeetri eest,
- kruus – 0,57 ja 3,38 eurot kuupmeetri eest,
- liiv – 0,25 ja 3,19 eurot kuupmeetri eest,
- lubjakivi – 0,83 ja 5,11 eurot kuupmeetri eest,
- põlevkivi – 0,275 ja 13 eurot tonni eest,
- savi – 0,51 ja 1,91 eurot kuupmeetri eest,
- turvas – 0,29 ja 2,87 eurot tonni eest.
Nende maavarade puhul, mida seaduses eraldi nimetatud ei ole, kaevandamisõiguse tasu ei nõuta.
Tasu arvutamine, erandid ja kõrgendatud määrad
Tasu arvutatakse keskkonnakasutuse toimumise kvartali ehk aruandekvartali kohta. Kui kaevandamisloa omaja ei ole teinud markšeiderimõõdistust, arvutatakse tasu hinnangulise kaevandamismahu alusel, tehes hiljem vajadusel tasaarvestuse.
Seadus sätestab ka juhud, mil kaevandamisõiguse tasu ei nõuta:
- kui füüsilisest isikust kinnisasja omanik võtab maavara või maavarana arvele võtmata kivimit, setendit, vedelikku või gaasi isiklikuks otstarbeks,
- kui maavara kasutatakse või muudetakse kasutuskõlbmatuks erakorralises olukorras (näiteks tulekahju, üleujutus või muu õnnetus) vara või keskkonna kaitseks.
Kui maavara kaevandatakse ilma loata, lubatust suuremas koguses või jäetakse kaasnev maavara kaevandamata, rakendatakse viiekordset kaevandamisõiguse tasumäära.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes on maavara kaevandamisõiguse tasu riigile kuuluva maavara kasutamise eest makstav keskkonnatasu, mille täpsed määrad kehtestab Vabariigi Valitsus seaduses sätestatud piirides. Tasu deklareeritakse ja makstakse kvartaalselt ning selle arvutamisel on oluline roll korrapärastel markšeiderimõõdistustel. Isiklikuks otstarbeks kaevandamisel ja hädaolukordades kehtivad tasuvabastused, samas kui loata või ülenormatiivse kaevandamise korral rakendatakse viiekordset kõrgendatud tasumäära vastavalt keskkonnatasude seadusele. Kõik deklareeritud andmed ja tasud edastatakse kontrollimiseks Keskkonnaametile ning Maksu- ja Tolliametile.