Sotsiaalmaksu kohustus, maksuobjekt ja tasumise kord

Ülevaade sotsiaalmaksu olemusest, maksuobjektist, maksumääradest ja tasumise korrast vastavalt sotsiaalmaksuseaduse seisuga 26.10.2026 kehtivale redaktsioonile.

Toimetaja:
Reimo Roosileht
Lisatud:
Viimati muudetud/kontrollitud:

Seisuga 26.10.2026 kehtiva sotsiaalmaksuseaduse kohaselt on sotsiaalmaks sihtotstarbeline rahaline kohustis riikliku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse rahastamiseks, mida tasuvad peamiselt tööandjad, füüsilisest isikust ettevõtjad ning erijuhtudel riik või kohalik omavalitsus. Maksustamise reeglite tundmine tagab väljamaksete tegijatele korrektse maksukohustuse täitmise, maksumäärade ja kuumäära nõuetekohase rakendamise ning kindlustatud isikutele seadusega ette nähtud sotsiaalsed tagatised.

Maksuobjekt ja sotsiaalmaksu maksjad

Sotsiaalmaksu makstakse seaduses loetletud tasudelt ja hüvitistelt, sõltumata nende aluseks oleva suhte kehtivusest väljamakse tegemise ajal. Peamised maksuobjektid on järgmised:

  • töötajale rahas makstud töötasu ja muud tasud;
  • ametnikule makstud palk ja muud teenistusalased tasud;
  • juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ning pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasud;
  • füüsilisele isikule võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu (nt töövõtu- või käsundusleping) alusel makstud tasud, kui saaja ei ole registreeritud FIE;
  • füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu, millest on tehtud lubatud mahaarvamised, kuid mitte rohkem kui 10-kordselt töötasu alammääralt aastas;
  • erisoodustused ja neilt arvestatud tulumaks;
  • töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitised teatud eranditega.

Sotsiaalmaksu maksjateks on residendist juriidilised isikud, füüsilised isikud, Eestis püsivat tegevuskohta omavad või maksustatavaid väljamakseid tegevad mitteresidendid, riigi-, valla- ja linnaasutused ning erijuhtudel riik või kohaliku omavalitsuse üksus.

Mittemaksustatavad summad ja hüvitised

Seadus sätestab rea väljamakseid, mida sotsiaalmaksuga ei maksustata. Nende hulka kuuluvad muuhulgas:

  • töötaja töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks tehtud kulutused ning teatud seadusjärgsed hüvitised;
  • täiendavate puhkusepäevade ja lapse toitmise vaheaegade eest makstav töötasu hüvitis;
  • Eesti residendi poolt mitteresidendile makstud tasud, kui töö tegemise koht asub välisriigis;
  • kinnipidamiskohas viibivale isikule makstud summad;
  • välislepingu alusel maksuvabastusega hõlmatud väljamaksed.

Maksumäärad ja sotsiaalmaksu kuumäär

Sotsiaalmaksu üldine maksumäär on 33 protsenti maksustatavalt summalt. Lisaks kohaldatakse erijuhtudel teisi määrasid:

  • 20 protsenti teatud riigipoolsete erijuhtude korral (nt vanemahüvitise saajad või teatud töötajate toetused) ja laevapere liikme erikorra alusel;
  • 13 protsenti töötuskindlustushüvitiselt ja ajateenijate, töötute ning teatud toetuste saajate eest riigi poolt makstavalt summalt.

Töötaja või ametniku eest tuleb üldjuhul maksta sotsiaalmaksu vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt. Kuumäär ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär.

Erandid minimaalse kuumäära rakendamisel

Tegelikult makstud tasult, ilma kuumäära miinimumnõudeta, makstakse sotsiaalmaksu kindlatel juhtudel, sealhulgas:

  • töötaja või ametniku puhul, kellele on kehtestatud lühendatud tööaeg;
  • isiku puhul, kes kasvatab alla kolmeaastast last või vähemalt kolme alla 19-aastast last;
  • töötaja puhul, kes saab riiklikku pensioni või kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime;
  • kuni 12 kuu jooksul isiku puhul, kes oli enne tööle asumist pikemat aega töötuna arvel;
  • kohaliku omavalitsuse volikogu liikme tasult.

Maksu deklareerimine, tasumine ja jaotumine

Sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendrikuu, füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulul aga kalendriaasta. Tasude väljamaksja on kohustatud arvestama maksu iga kindlustatava kohta, kandma selle üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole maksustamisperioodile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ning esitama samaks ajaks maksudeklaratsiooni.

Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu avansilisi makseid Maksu- ja Tolliameti pangakontole iga kvartali kolmanda kuu 15. kuupäevaks kolmekordselt kuumääralt arvutatuna, välja arvatud pensionärid, töövõimetud või tegevuse peatanud isikud.

Laekunud sotsiaalmaks suunatakse riigieelarve kaudu sotsiaalkindlustuse vahenditesse. Üldkorras laekub 20 protsenti riikliku pensionikindlustuse ja 13 protsenti ravikindlustuse vahenditesse. Kui isik on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset, kantakse pensionikindlustusse 16 protsenti, ravikindlustusse 13 protsenti ning pensioniregistri pidaja pangakontole 4 protsenti.

Kokkuvõte

Sotsiaalmaksuseadus kehtestab kindla raamistiku riikliku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse rahastamiseks. Maksu peamine määr on 33 protsenti maksustatavalt tasult või ettevõtlustulult, arvestades seaduses toodud erijuhtudel kehtivaid madalamaid määrasid 20 ja 13 protsenti. Väljamaksete tegijad peavad arvestama minimaalse kuumäära nõuet, millest vabanemine või mille proportsionaalne arvestamine on lubatud üksnes seaduses otsesõnu loetletud tingimustel. Korrapärane deklareerimine ja maksete tasumine Maksu- ja Tolliametile tagab kindlustatud isikute sotsiaalkaitse ja pensioniõiguste katkematu toimimise.

Õigusaktid