Rahatrahv väärteo põhikaristusena ja selle kohaldamise alused

Ülevaade karistusseadustikus sätestatud rahatrahvist, selle kohaldamise piirmääradest, trahviühiku suurusest, tasumise korrast ja sissenõude aegumisest.

Toimetaja:
Reimo Roosileht
Lisatud:
Viimati muudetud/kontrollitud:

Alates 19.07.2026 kehtivas karistusseadustiku redaktsioonis reguleeritud rahatrahv on väärteo eest kohaldatav rahaline põhikaristus, mille eesmärk ja selged piirmäärad aitavad tagada õiguskorra kaitset nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute toimepandud rikkumiste puhul. Käesolev käsitlus selgitab praktiliselt trahviühiku väärtust, alaealiste vastutuse erisusi, trahvisumma ositi tasumist, maksmata trahvi asendamist aresti või üldkasuliku tööga ning sissenõude nelja-aastast aegumistähtaega.

Rahatrahvi kohaldamise üldised alused ja määrad

Rahatrahv on karistusseadustiku kohaselt üks väärteo põhikaristustest, mida võib rikkumise toimepanemise eest määrata või mõista kohus või kohtuväline menetleja.

Karistuse määramisel kohaldatakse seaduses sätestatud piirmäärasid ja arvutamise reegleid, mis sõltuvad sellest, kas vastutusele võetakse füüsiline või juriidiline isik:

Füüsilise isiku rahatrahv ja alaealiste erisus

Füüsilisele isikule võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi üks kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma suurusega 8 eurot.

  • Trahvi minimaalne määr füüsilisele isikule on üks trahviühik ehk 8 eurot.
  • Trahvi maksimaalne üldmääraks on kolmsada trahviühikut ehk 2400 eurot.
  • Teo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule karistusena määratava või mõistetava rahatrahvi suuruse arvutamisel võetakse aluseks pool rahatrahvi määrast, mis on seaduse eriosas või muus seaduses väärteo eest maksimaalse karistusena ette nähtud, välja arvatud juhul, kui noorema kui kaheksateistaastase isiku karistamine on seaduses eraldi sätestatud.

Juriidilise isiku rahatrahv

Juriidilisele isikule kohaldab kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest rahatrahvi kindlaksmääratud rahalises vahemikus.

  • Juriidilisele isikule kohaldatava rahatrahvi alammäär on 100 eurot.
  • Juriidilisele isikule kohaldatava rahatrahvi ülemmäär on 400 000 eurot, kui eriosas ei ole sätestatud teistsugust sanktsiooni.

Rahatrahvi tasumise kord, kinnipidamise arvestamine ja asendamine

Karistusseadustik näeb ette võimalused rahatrahvi tasumise kergendamiseks mõjuvatel põhjustel, samuti reeglid menetluse käigus toimunud kinnipidamise arvestamiseks ja maksmata trahvi asendamiseks teiste karistusliikidega.

Tasumine ositi ja eelneva kinnipidamise arvestamine

Kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Selliselt määratud karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat.

Isiku kinnipidamine väärteomenetluses arvatakse karistusaja hulka arvestusega, et kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab rahatrahvi kümme trahviühikut või üks päev aresti.

Rahatrahvi asendamine ja sissenõude aegumine

Kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas teise karistusega:

  • Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti, kusjuures asendamise korral on aresti alammäär üks päev.
  • Kui määratud või mõistetud rahatrahv on kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile.
  • Aresti asemel võib kohus rahatrahvi tasumata osas asendada üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul.
  • Täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes on rahatrahv karistusseadustikus sätestatud peamine rahaline karistusliik väärtegude eest, mida kohaldatakse nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele. Füüsilise isiku puhul arvestatakse rahatrahvi trahviühikutes baasmääraga kaheksa eurot ühiku kohta, kusjuures alaealise puhul võetakse arvestuse aluseks pool seaduses ette nähtud maksimaalsest karistusmäärast. Mõjuvatel asjaoludel võimaldab seadustik määrata rahatrahvi tasumise ositi kuni ühe aasta jooksul. Kui määratud rahatrahvi tähtajaks ei tasuta, on kohtul võimalik see asendada arestiga, kus kümme trahviühikut võrdub ühe päeva arestiga, või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga. Täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõudele kohaldub seadustiku kohaselt nelja-aastane aegumistähtaeg.

Õigusaktid