Rahatrahv karistusseadustikus ja selle kohaldamise alused

Ülevaade rahatrahvist karistusseadustikus: trahviühiku suurus, kohaldamise määrad füüsilisele ja juriidilisele isikule ning asendamise ja tasumise kord.

Toimetaja:
Reimo Roosileht
Lisatud:
Viimati muudetud/kontrollitud:

Alates 01.10.2026 kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt on rahatrahv peamine väärteo eest kohaldatav varaline põhikaristus, mida mõistab kohus või määrab kohtuväline menetleja nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule. Teadlikkus trahvimääradest, trahviühiku suurusest, tasumise tingimustest ning võimalikust asendamisest aitab menetlusosalistel mõista väärteomenetluses määratavate sanktsioonide ulatust ja oma seadusest tulenevaid kohustusi.

Rahatrahvi määrad ja trahviühik

Rahatrahv on väärteo eest kohaldatav põhikaristus, mille määramisel lähtub kohus või kohtuväline menetleja seaduses sätestatud piirmääradest.

  • Füüsilisele isikule võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi üks kuni kolmsada trahviühikut.
  • Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kaheksa eurot.
  • Teo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule määratava rahatrahvi arvutamisel võetakse aluseks pool maksimaalsest määrast, välja arvatud juhul, kui noorema kui kaheksateistaastase isiku karistamine on eraldi sätestatud.
  • Juriidilisele isikule võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 100 kuni 400 000 eurot.

Erandid ja mitme süüteo karistamine

Erandlikke asjaolusid arvestades võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada karistust alla seaduses sätestatud alammäära.

Kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi.

Rahatrahvi tasumine, kinnipidamise arvestamine ja asendamine

Kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi, kusjuures ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat.

Kinnipidamine väärteomenetluses arvatakse karistusaja hulka, kusjuures kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab rahatrahvi kümme trahviühikut või üks päev aresti.

Trahvi asendamine ja aegumine

Kui süüdlane talle määratud või mõistetud rahatrahvi ei tasu, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga.

  • Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti, kusjuures aresti alammäär asendamisel on üks päev.
  • Kui määratud või mõistetud rahatrahv on kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse see üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile.
  • Täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui seda ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest, ning aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes on rahatrahv karistusseadustikus ette nähtud spetsiifiline väärteo põhikaristus, mida saab kohaldada nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule. Füüsilise isiku puhul arvestatakse rahatrahvi trahviühikutes vahemikus 1 kuni 300 ühikut baassummaga 8 eurot, kusjuures alaealise puhul võetakse arvestuse aluseks pool seaduses sätestatud määrast. Juriidilise isiku trahvisummad jäävad vahemikku 100 kuni 400 000 eurot. Seadus näeb ette paindlikkuse trahvi ositi tasumiseks kuni ühe aasta jooksul, samas kui tasumata trahv võidakse asendada aresti või üldkasuliku tööga. Samuti reguleerib seadustik täitemenetluses rahatrahvi sissenõude aegumist nelja aasta jooksul.

Õigusaktid