Käesolev ülevaade selgitab maamaksu arvestamise ja tasumise põhimõtteid vastavalt seaduse redaktsioonile, mis kehtib alates 01.01.2026. Artikkel annab maaomanikele ja -kasutajatele praktilist teavet selle kohta, kuidas kujuneb nende maksukohustus, millised on maksumäärad, kes on õigustatud saama kodualuse maa soodustust ning millal tuleb maks tasuda.
Maamaksu määrad ja arvutamise alused
Maamaksu arvutamisel võetakse aluseks maa maksustamishind, mis määratakse maa hindamise seaduse alusel. Iga korralisel hindamisel määratud maa maksustamishind võetakse maamaksu arvestamisel aluseks korralisest hindamisest arvates ülejärgmise aasta 1. jaanuaril.
Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab hiljemalt maksustamisaastale eelneva aasta 1. oktoobriks maksumäärad järgmistele sihtotstarbegruppidele:
- elamumaale ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule 0,1–1,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas;
- muule maatulundusmaale 0,1–0,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas;
- muu sihtotstarbega maale 0,1–2,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas.
Kohaliku omavalitsuse üksus sisestab muudetud maamaksumäärad maamaksu infosüsteemi maksustamisaastale eelneva aasta 2. oktoobriks. Kui seda ei tehta, arvutatakse maamaks eelmisel aastal kehtinud määrade järgi.
Maksuvabastused ja kodualuse maa soodustused
Maamaksuga maksustatakse kogu maa, kuid seadus sätestab teatud maksuvaba maa kategooriad. Maamaksu ei maksta näiteks kaitsealade loodusreservaadi ja sihtkaitsevööndi maalt, välisriikide diplomaatiliste esinduste maalt, kirikute pühakodade aluselt maalt ning riigiteede ja kohalike teede teemaalt.
Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu võib kehtestada kodualuse maa maksusoodustuse kuni 1000 eurot. Kodualuse maana käsitatakse elamumaad või maatulundusmaa õuemaa kõlvikut, kui sellel asuvas hoones on maa omaniku või kasutaja elukoht rahvastikuregistri andmete kohaselt.
Täiendavat maksusoodustust kuni 1000 eurot võib volikogu määrata järgmistele sihtrühmadele:
- riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saajad;
- isikud, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime.
Represseeritutele ja represseerituga võrdsustatud isikutele võib volikogu määrata täiendava soodustuse, vabastades nende kasutuses oleva kodualuse maa täielikult maamaksust.
Maamaksu tasumise kord ja tähtajad
Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril isikul, kes on sellel kuupäeval kinnistusraamatu andmete kohaselt omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. Maksu- ja Tolliamet väljastab maamaksuteate hiljemalt 15. veebruariks.
Maamaksu tasumise tähtajad sõltuvad maksusummast:
- kuni 100-eurone maamaks tasutakse täielikult 31. märtsiks;
- üle 100-eurosest maamaksust tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool (kuid mitte vähem kui 100 eurot) ning ülejäänud osa hiljemalt 1. oktoobriks.
Maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro. Kui maksumaksja ei ole teadet 25. veebruariks kätte saanud, on ta kohustatud sellest 30 päeva jooksul Maksu- ja Tolliametit teavitama.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes on maamaks kohustuslik riiklik maks, mille suurus lähtub maa maksustamishinnast ja kohaliku omavalitsuse kehtestatud määradest. Maksukohustus määratakse kindlaks iga aasta 1. jaanuari seisuga ning maksuteated väljastatakse veebruaris. Maksumaksjatel on oluline jälgida tasumise tähtaegu, milleks on sõltuvalt summa suurusest kas 31. märts või osade kaupa tasumisel ka 1. oktoober. Samuti tasub kontrollida kohaliku omavalitsuse kehtestatud kodualuse maa soodustusi ja muid maksuvabastusi, mis võivad maksukoormust oluliselt vähendada.
Õigusaktid
- Maamaksuseadus MaaMS