Töötamise registri regulatsioon ja nõuded maksukorralduse seaduses

Ülevaade töötamise registrist: registreerimise reeglid ja tähtajad, lihtsustatud kord, kannete parandamine ning sunniraha maksukorralduse seaduse alusel.

Toimetaja:
Reimo Roosileht
Lisatud:
Viimati muudetud/kontrollitud:

Seisuga 19.07.2026 kehtiva maksukorralduse seaduse kohaselt on töötamise register riiklik andmekogu, mis koondab infot töö tegijate ja töösuhete kohta, võimaldades mitmel ametiasutusel teostada järelevalvet ning täita seadusest tulenevaid ülesandeid. Tööd võimaldavatele isikutele tagab registri nõuetekohane kasutamine selged reeglid ja õiguskindluse, sest töötamise alustamise, peatumise või lõpetamise õigeaegne deklareerimine hoiab ära maksuhalduri ettekirjutused ja sunniraha määramise.

Töötamise registri eesmärk ja osapooled

Töötamise register on maksukohustuslaste registri alamregister, mida peetakse Maksu- ja Tolliametile, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Tervisekassale, Sotsiaalkindlustusametile, Rahapesu Andmebüroole ning Politsei- ja Piirivalveametile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks.

Registri vastutav töötleja on Maksu- ja Tolliamet. Registri volitatud töötlejad on Tööinspektsioon ja Eesti Töötukassa. Lisaks on töövaidluskomisjoni juhatajal või sekretäril ning Eesti Töötukassal õigus teha registrisse seaduses ette nähtud juhtudel kandeid vastavate otsuste või dokumentide alusel.

Töötamise registri andmeid säilitatakse kuni 75 aastat isiku surmast arvates.

Põhimõisted seaduses

Maksukorralduse seadus määratleb töötamise registriga seotud mõisted järgmiselt:

  • Töötamine – töö tegemine töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel, avalik teenistus avaliku teenistuse seaduse tähenduses ning äriühingu või füüsilisest isikust ettevõtja majandushuvides töö tegemine tasu saamata.
  • Tööd tegev isik – füüsiline isik, kes teeb tööd eelnimetatud alustel.
  • Tööd võimaldav isik – Eesti residendist või mitteresidendist juriidiline isik, Eesti riigiasutus või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes sõlmib töötamise aluseks oleva kokkuleppe või nimetab isiku ametikohale.
  • Töötamise alustamine – töölepingu või tasuta töötamise puhul tööle asumine kuupäeva täpsusega, võlaõigusliku lepingu puhul lepingu jõustumise kuupäeva täpsusega ning avalikus teenistuses ametikohale asumine kuupäeva täpsusega.
  • Töötamise peatumine – tööd tegeva isiku viibimine emapuhkusel, isapuhkusel või vanemapuhkusel, aja- või asendusteenistuses või poolte kokkuleppel antaval tasustamata puhkusel.
  • Töötamise lõpetamine – töötamise lõpetamine või vabastamine kuupäeva täpsusega, võlaõigusliku lepingu lõppemine või tööd tegeva isiku maksukohustuse üleminek teise riiki kuupäeva täpsusega.

Registrisse kantavad isikud ja töötamise liigid

Töötamise registrisse kantakse andmed järgmiste isikute ja töötamise liikide kohta, kui nende töötamisel tekib maksukohustus Eestis:

  • Töölepingu alusel töötav isik;
  • Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja ja ettevõtlustulu maksu maksja;
  • Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige;
  • Ametnik ja töötaja avaliku teenistuse seaduse tähenduses;
  • Riigikogu liige, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liige, kohtunik, õiguskantsler, riigikontrolör ja riiklik lepitaja;
  • Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige, valla- või linnavalitsuse liige ning osavalla- või linnaosavanem;
  • Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga või välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev abikaasa või registreeritud elukaaslane, kellele makstakse seaduses sätestatud tasu;
  • Äriühingus ja füüsilisest isikust ettevõtja juures majandushuvides tasuta töötavad isikud;
  • Füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevuses osalev abikaasa või registreeritud elukaaslane, kellel puudub tööleping või võlaõiguslik leping.

Registreerimise tähtajad ja kord

Töötamise registreerimisel on kohustatud isikuks tööd võimaldav isik, kes vastutab kande tegemise ning selle õigsuse eest.

  • Töötamise alustamine tuleb registreerida hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks.
  • Töötamise peatumine ja lõpetamine registreeritakse kümne päeva jooksul peatumise või lõpetamise päevast arvates.

Lihtsustatud registreerimine

Tööd võimaldaval isikul on õigus registreerida töötamise alustamine lihtsustatud korras telefoni teel või lühisõnumiga maksuhalduri veebilehel avaldatud telefoninumbrile.

Lihtsustatud teates esitatakse tööd tegeva isiku isikukood, töötamise alustamise kuupäev ning tööd võimaldava isiku registri- või isikukood. Kõik muud nõutavad andmed tuleb kanda registrisse seitsme kalendripäeva jooksul lihtsustatud korras registreerimisest arvates.

Kande alused, parandamine ja sunnivahendid

Töötamise registri kande aluseks on tööd võimaldava ja tööd tegeva isiku vaheline kokkulepe, ametisse nimetamise haldusakt, tööd võimaldava isiku taotlus, jõustunud kohtulahend, töövaidluskomisjoni jõustunud otsus või maksuotsus. Samuti on maksuhalduril õigus tuvastada töötamise alustamine ja lõpetamine ning teha selle kohta haldusotsus.

Tööd võimaldav isik saab vigast registrikannet elektroonselt parandada kolme kuu jooksul töötamise alustamise, peatumise või lõpetamise kuupäevast alates. Kui kolm kuud on möödunud, parandatakse kannet üksnes huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel vastutava töötleja otsusega. Taotlus tuleb esitada 14 päeva jooksul muutmise vajadusest teadasaamisest arvates ning vastutav töötleja otsustab parandamise 30 päeva jooksul.

Sunniraha kohaldamine

Kui tööd võimaldav isik jätab töötamise alustamise või lõpetamise tähtajaks registreerimata, võib maksuhaldur määrata täiendava tähtaja ja teha hoiatuse sunniraha rakendamise kohta.

Kohustuse täitmata jätmisel rakendatav sunniraha ei tohi kokku ületada 3300 eurot, kusjuures esimesel korral ei või see ületada 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot.

Kokkuvõte

Maksukorralduse seaduse kohaselt on töötamise register riiklik alamregister, mis seab tööd võimaldavale isikule selged kohustused töösuhete deklareerimisel. Töötamise alustamine tuleb fikseerida hiljemalt tegelikule tööle asumise hetkeks ning peatumisest või lõpetamisest tuleb teatada kümne päeva jooksul. Seadus võimaldab kasutada ka lihtsustatud registreerimist ning reguleerib kannete parandamise korda nii kolmekuulise perioodi jooksul kui ka pärast seda. Registreerimiskohustuse õigeaegne ja nõuetekohane täitmine hoiab ära maksuhalduri poolt määratavad sunnivahendid ja sunniraha, mis võib ulatuda kokku kuni 3300 euroni.

Õigusaktid