Maksukorralduse seaduse alusel reguleeritud töötamise register on riiklik alamregister, mis tagab ametiasutustele vajalike andmete koondamise ja töötamise korrektse arvestuse. Alates 01.10.2026 kehtiva redaktsiooni kohaselt peab tööd võimaldav isik registreerima iga tööd tegeva isiku töötamise alustamise hiljemalt tööle asumise hetkeks, samuti töötamise peatumise ning lõpetamise. Nõuetekohane registreerimine loob selguse töösuhetes, tagab seadusega ettenähtud sotsiaalsed tagatised ning hoiab ära maksuhalduri määratavad sunnirahad.
Töötamise registri olemus ja seotud asutused
Töötamise register kuulub riigi infosüsteemi koondava maksukohustuslaste registri koosseisu selle alamregistrina. Registri vastutav töötleja on Maksu- ja Tolliamet, volitatud töötlejateks on aga Tööinspektsioon ning Eesti Töötukassa.
Registrit peetakse mitme riigiasutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmise toetamiseks:
- Maksu- ja Tolliamet maksude arvestamiseks ning kontrolliks;
- Tööinspektsioon tööõigusliku järelevalve tagamiseks ja töövaidluste lahendamiseks;
- Eesti Töötukassa töötuskindlustushüvitiste ja tööturumeetmete kohaldamiseks;
- Tervisekassa ravikindlustuskaitse kehtivuse määramiseks;
- Sotsiaalkindlustusamet, Rahapesu Andmebüroo ning Politsei- ja Piirivalveamet neile pandud erikohustuste täitmiseks.
Töötamise registri andmeid säilitatakse seaduse kohaselt kuni 75 aastat tööd teinud isiku surmast arvates.
Registreerimisele kuuluvad isikud ja töötamise liigid
Töötamise registrisse kantakse andmed füüsiliste isikute ja töötamise liikide kohta, kui töötamisel tekib Eestis maksukohustus. Töötamisena käsitatakse töö tegemist töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel, avalikku teenistust ning äriühingu või füüsilisest isikust ettevõtja majandushuvides töö tegemist tasu saamata.
Registrisse kantavate töötamise liikide ja ametiisikute hulka kuuluvad muuhulgas:
- töölepingu alusel töötavad isikud;
- võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavad isikud, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjad ja ettevõtlustulu maksu maksjad;
- juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed;
- ametnikud ja töötajad avaliku teenistuse seaduse tähenduses;
- Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja kohalike omavalitsuste volikogude ning valitsuste liikmed, kohtunikud, õiguskantsler ja riigikontrolör;
- äriühingus ja füüsilisest isikust ettevõtja juures ettevõtja majandushuvides töötavad tasu mittesaavad isikud;
- füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte majandustegevuses osalevad abikaasad ja registreeritud elukaaslased.
Registreerimiskohustuse täitmise kord ja tähtajad
Töötamise registreerimise eest vastutab tööd võimaldav isik. Registreerida tuleb töötamise alustamine, peatumine, lõpetamine, töötamise liik ning muud töö tegemisega seotud andmed.
Registreerimisel kehtivad järgmised tähtajad ja reeglid:
- Töötamise alustamine tuleb registreerida hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks.
- Töötamise peatumine (näiteks emapuhkus, isapuhkus, vanemapuhkus, aja- või asendusteenistus või poolte kokkuleppel antav tasustamata puhkus) tuleb registreerida kümne päeva jooksul peatumise päevast arvates.
- Töötamise lõpetamine tuleb registreerida kümne päeva jooksul töötamise lõpetamise päevast arvates.
- Töötamise alustamise võib registreerida lihtsustatud korras telefoni või lühisõnumi teel enne tööle asumist, esitades tööd tegeva isiku isikukoodi, alustamise kuupäeva ja tööd võimaldava isiku koodi; täielikud andmed tuleb registrisse kanda seitsme kalendripäeva jooksul.
Kande alused, andmete parandamine ja sunniraha
Töötamise registri kande aluseks on tööd võimaldava ja tööd tegeva isiku kokkulepe, avaliku teenistuse haldusakt, tööd võimaldava isiku taotlus, jõustunud kohtulahend, töövaidluskomisjoni jõustunud otsus või maksuotsus. Maksuhalduril on seaduse järgi pädevus töötamise alustamist ja lõpetamist vajaduse korral ise tuvastada ja selle kohta otsus teha.
Kande õigsuse eest vastutab selle tegija. Vigade ilmnemisel ja parandamisel kohaldatakse järgmisi nõudeid:
- Tööd võimaldav isik saab vigast kannet elektroonselt parandada kolme kuu jooksul töötamise alustamise, peatumise või lõpetamise kuupäevast alates.
- Pärast kolme kuu möödumist saab kannet parandada üksnes huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel vastutava töötleja otsusega; taotlus esitatakse 14 päeva jooksul vajadusest teadasaamisest ning otsus tehakse 30 päeva jooksul.
- Kui tööd võimaldav isik jätab töötamise alustamise või lõpetamise tähtaegselt registreerimata, võib maksuhaldur määrata täiendava tähtaja ja hoiatada sunnirahaga.
- Töötamise alustamise ja lõpetamise registreerimise kohustuse täitmiseks määratav sunniraha ei tohi kokku ületada 3300 eurot, kusjuures esimesel korral on ülemmäär 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot.
Kokkuvõte
Töötamise register on maksukorralduse seaduse järgi keskne andmekogu, mis seob tööd võimaldava isiku kohustused ja riigiasutuste järelevalveülesanded. Tööd võimaldav isik peab järgima rangelt seaduses sätestatud tähtaegu: registreerima töötamise alustamise enne tööle asumist ning peatumise ja lõpetamise kümne päeva jooksul. Lihtsustatud korras registreerimisel tuleb põhiandmed viia lõpule seitsme kalendripäeva jooksul. Registrikannete parandamine on elektroonselt võimalik kolme kuu jooksul, misjärel otsustab muudatuse vastutav töötleja eraldi taotluse alusel. Nõuete eiramisel on maksuhalduril õigus määrata sunniraha kuni 3300 euro ulatuses. Seaduse täpne järgimine tagab õiguskindluse ning välistab sunnivahendite kohaldamise.