Vanemahüvitise õiguslikud alused, liigid ja määramise tingimused

Põhjalik ülevaade vanemahüvitise liikidest, arvutamise korrast ja saamise tingimustest vastavalt Perehüvitiste seadusele.

Toimetaja:
Reimo Roosileht
Lisatud:
Viimati muudetud/kontrollitud:

Käesolev ülevaade selgitab alates 01.10.2026 kehtiva Perehüvitiste seaduse alusel vanemahüvitise taotlemise ja maksmise korda, mis aitab lastega peredel oma sissetulekuid planeerida. Artikkel annab praktilist kasu lapsevanematele, kirjeldades hüvitise eri liike, kestust ning asendussissetuleku arvutamise põhimõtteid, tagades peredele vajaliku rahalise turvatunde lapse kasvatamisel.

Vanemahüvitise liigid ja saamise õigus

Seaduse kohaselt jaguneb vanemahüvitis neljaks erinevaks liigiks, võimaldades paindlikku kasutamist mõlema vanema vahel vastavalt pere vajadustele.

  • Ema vanemahüvitis, millele on õigus lapse emal.
  • Isa vanemahüvitis, millele on õigus lapse isal.
  • Jagatav vanemahüvitis, mida saavad vanemad kasutada kordamööda.
  • Lapsendaja vanemahüvitis, mis on mõeldud last lapsendavale isikule või hoolduspere vanemale.

Hüvitise kestus ja üheaegne kasutamine

Vanemahüvitist on õigus saada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni kokku kuni 605 kalendripäeva. See periood sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi.

Mõlemal vanemal on õigus saada hüvitist samal ajal kuni 60 kalendripäeva, kuid sellisel juhul väheneb vanemahüvitise koguperiood samal ajal saadud päevade võrra.

Arvutamise alused ja piirmäärad

Hüvitise suurus arvutatakse taotleja ühe kalendrikuu keskmise tulu põhjal, millelt on tasutud sotsiaalmaks.

  • Arvestusperioodiks on lapse sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest lahutatakse raseduse üheksa kuud.
  • Hüvitise minimaalne suurus on tagatud vanemahüvitise määraga, mis võrdub eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammääraga.
  • Hüvitise ühe kalendrikuu ülempiiriks on üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatud tulu kahekordne suurus.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes on vanemahüvitis oluline riiklik tugi, mis tagab asendussissetuleku alla kolmeaastase lapse kasvatamisel või lapsendamisel. Hüvitis jaguneb ema, isa, jagatavaks ja lapsendaja vanemahüvitiseks, pakkudes peredele kuni 605 päeva ulatuses rahalist kindlustunnet. Hüvitise suurus sõltub otseselt taotleja eelnevast sotsiaalmaksuga maksustatud tulust, kuid seadus tagab alati minimaalse määra ja seab õiglase ülempiiri, toetades seeläbi töö- ja pereelu ühitamist.

Õigusaktid