Keskkonnahäiringu hüvitamise tasu olemus ja rakendamine

Ülevaade keskkonnahäiringu hüvitamise tasust, selle määramise alustest ja tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu rakendamisest alates 01.07.2026.

Toimetaja:
Reimo Roosileht
Lisatud:
Viimati muudetud/kontrollitud:

Käesolev artikkel selgitab keskkonnahäiringu hüvitamise tasu olemust ja selle kohaldamist vastavalt Eestis alates 1. juulist 2026 kehtivale keskkonnatasude seadusele. Tasu eesmärk on hüvitada tegevusega kaasnevat keskkonnamõju, pakkudes praktilist kasu eelkõige kohalikele omavalitsustele ja mõjutatud osapooltele, kes saavad õiguse hüvitisele läheduse põhimõtte alusel.

Tasu olemus ja jaotumise põhimõtted

Keskkonnahäiringu hüvitamise tasu makstakse seaduses ja selle alusel kehtestatud põhimõtete järgi, arvestades tegevusega kaasneva keskkonnahäiringu ulatust, mõjupiirkonda ja intensiivsust.

Tasu rakendamise eesmärk on hüvitada keskkonnahäiringut. Saadava raha jaotamisel lähtutakse läheduse põhimõttest, enim mõjutatud osapooltest ja nende õigusest saada keskkonnahäiringu eest hüvitist.

Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu

Keskkonnahäiringu hüvitamise tasu on tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, mida maksab vähemalt 30 meetri kõrguse tuuleelektrijaama valdaja alates ehitamise alustamisest kuni jaama eemaldamiseni.

Tasu jaotatakse järgmiselt:

  • Maismaal paikneva tuuleelektrijaama puhul kohaliku omavalitsuse üksusele, mille territooriumil jaam asub.
  • Meres paikneva tuuleelektrijaama puhul meretuulepargi mõjualas (kuni 20 kilomeetri kaugusel) asuvale kohaliku omavalitsuse üksusele.
  • Meres paikneva tuuleelektrijaama puhul kalandusettevõtjale, kui tuuleelektrijaam põhjustab kalasaagi vähenemist.

Tasu arvutamine ja määrad

Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tasu määrab kohaliku omavalitsuse volikogu vahemikus 0,7 kuni 1 protsenti toodetud elektrienergia koguse (või minimaalselt 70 protsendi nimivõimsuse korrutatuna 750-ga) ja kvartali keskmise börsihinna korrutisest.

Meres paikneva tuuleelektrijaama tasu määr on 0,5 protsenti toodetud elektrienergia koguse (või minimaalselt 70 protsendi nimivõimsuse korrutatuna 1000-ga) ja kvartali keskmise börsihinna korrutisest. Kalandusettevõtja hüvitise suurus on 10 protsenti sellest tasust.

Ehitamise alustamisest kuni võrguga sünkroniseerimiseni makstakse tasu 10 protsendi ulatuses ning sünkroniseerimisest kuni kasutusloa saamiseni 70 protsendi ulatuses ettenähtud tasust.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes on keskkonnahäiringu hüvitamise tasu alates 1. juulist 2026 kehtiva keskkonnatasude seaduse alusel oluline instrument, mis seob tuuleenergiast elektrienergia tootmise otseselt kohalike kogukondade ja mõjutatud osapoolte hüvitamisega. Tasu makstakse tuuleelektrijaama valdaja poolt kogu jaama elutsükli vältel ning selle jaotamisel kohalike omavalitsuste ja kalandusettevõtjate vahel lähtutakse rangelt läheduse ja mõju põhimõtetest.

Õigusaktid