Eesti riiklike maksude süsteem ja koosseis maksukorralduse seaduses

Ülevaade Eesti riiklikest maksudest, nende loetelust ja haldamise alustest vastavalt maksukorralduse seaduse 19.07.2026 kehtivale redaktsioonile.

Toimetaja:
Reimo Roosileht
Lisatud:
Viimati muudetud/kontrollitud:

Maksukorralduse seaduse 19.07.2026 kehtima hakanud redaktsioon määratleb selgelt Eesti maksusüsteemi kuuluvad riiklikud rahalised kohustused ning reguleerib maksuhalduri ja maksumaksja õigusi, kohustusi ja vastutust seadusega sätestatud ülesannete täitmisel. Kõigi kehtestatud maksuliikide ja nende haldamise reeglite tundmine aitab maksukohustuslasel täita oma seadusest tulenevaid deklareerimis- ning maksekohustusi õigeaegselt, tagades samas enammakstud summade korrektse tagastamise või tasaarvestamise võimaluse.

Riiklike maksude loetelu ja maksusüsteemi koosseis

Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest.

Maksukorralduse seaduses on sätestatud ammendav riiklike maksude loetelu:

Lisaks eeltoodud riiklikele maksudele kohaldatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut kogumispensionide maksele, töötuskindlustusmaksele, teekasutustasule ning keskkonnatasude seaduses sätestatud saastetasule, vee erikasutusõiguse tasule, keskkonnahäiringu hüvitamise tasule ja maavara kaevandamisõiguse tasule, kui eriseadustes ei ole sätestatud teisiti.

Maksuseaduse nõuded ja riiklike maksude haldamine

Maksumaksjal on kohustus tasuda ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla- või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. Maksuseadusega sätestatakse maksu nimetus, objekt, määr, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht, tasumise tähtpäev või perioodilise maksu puhul maksustamisperiood, samuti maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning võimalikud maksusoodustused.

Õiguskindluse tagamiseks peab maksuseaduse ja selle muudatuse vastuvõtmise ning jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud, välja arvatud maksukohustuslast soodustava mõjuga muudatuste puhul.

Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Maksuhalduri põhiülesanneteks on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust, arvestada ning määrata tasumisele kuuluvad maksusummad ja intressid, tagastada enammakstud summad ning nõuda sisse maksuvõlad.

Kokkuvõte

Maksukorralduse seaduse alusel toimiv riiklike maksude süsteem sätestab ammendava loetelu riiklikest rahalistest kohustustest, mille hulka kuuluvad tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks, ettevõtlustulu maks ja mootorsõidukimaks. Maksumaksja on kohustatud tasuma vaid neid makse, mis on sätestatud seadusega, kusjuures igas maksuseaduses määratakse kindlaks maksu objekt, määr, maksumaksja, tasumise tähtpäev ning arvutamise kord. Riiklike maksude haldamist, kontrollimist ja sissenõudmist viib läbi Maksu- ja Tolliamet. Õiguskindluse tagamiseks peab maksuseaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud, kui muudatus ei ole maksumaksjat soodustav. Seaduses toodud reeglite ja kohustuste järgimine tagab maksumenetluse selguse ning õiguspärase maksukohustuste täitmise.

Õigusaktid