Pakendiaktsiisi seaduse terviklik käsitlus: maksustamise põhimõtted, kohustused ja vabastused

Käesolev ülevaade selgitab üksikasjalikult Eestis kehtivat pakendiaktsiisi seadust, mis reguleerib pakendite maksustamist ja taaskasutamise kohustusi alates 01.07.2017. Artikkel pakub praktilist abi ettevõtjatele, kes toovad maale, pakendavad või impordivad kaupu, aidates mõista maksuobjekte, deklareerimise tähtaegu ning võimalusi aktsiisivabastuse saamiseks või kohustuste üleandmiseks.

Maksuobjekt ja olulised mõisted seaduses

Pakendiaktsiisi seadus sätestab selged reeglid selle kohta, millised pakendid kuuluvad Eestis maksustamisele ja milliseid mõisteid seaduse kohaldamisel kasutatakse. Maksuobjektiks on Eestis turule lastud kauba pakend, samuti teisest Euroopa Liidu liikmesriigist soetatud pakend ning imporditud pakend. See tähendab, et aktsiisikohustus võib tekkida nii kohalikul tootjal, kes pakendab kaupa Eestis, kui ka ettevõtjal, kes toob pakendatud kaupa sisse teistest riikidest, olgu siis Euroopa Liidu siseselt või väljastpoolt liidu territooriumi.

Seaduse korrektseks rakendamiseks on defineeritud mitmed olulised mõisted, mis tuginevad osaliselt teistele õigusaktidele ja rahvusvahelistele regulatsioonidele:

• Pakend – mõistet käsitletakse vastavalt pakendiseaduses sätestatule, hõlmates kõiki toodete pakendamiseks kasutatavaid materjale ja mahuteid.
• Import – pakendi vabasse ringlusse lubamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) tähenduses. See hõlmab ka pakendi toomist liidu tolliterritooriumile muudel juhtudel, kui sisseveoga kaasneb tollivõla tekkimine tolliseadustiku mõistes, samuti pakendi kasutamist või tolli järelevalve all hävitamist Eestis.
• Ühendusesisene pakendi soetamine – pakendi toimetamine Eestisse teisest Euroopa Liidu liikmesriigist ettevõtluse eesmärgil, mis eristub füüsiliste isikute poolt isiklikuks tarbeks toodavast pakendist.
• Pakendi taaskasutamine – pakendijäätmete taaskasutus pakendiseaduse mõistes, mis on aluseks aktsiisivabastuste kohaldamisele.
• Alkohol – alkoholi mõistet sisustatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse alusel.
• Karastusjook – jook, mille kombineeritud nomenklatuuri (KN) rubriigid on 2009 (mahlad), 2201 (veed) või 2202 (maitsestatud veed ja muud karastusjoogid) vastavalt nõukogu määrusele 2658/87/EMÜ tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, on aluseks impordi mõiste sisustamisel. Seadus rõhutab, et import ei piirdu vaid tavapärase kauba sisseveoga, vaid hõlmab ka muid juhtumeid, kus tekib tollivõlg, või kui pakendit kasutatakse või hävitatakse Eestis tolli järelevalve all. See tagab, et ükski Eestisse sisenev pakend, mis reaalselt siin ringlusse läheb või hävitatakse, ei jääks tähelepanuta.

Aktsiisimaksjad ja maksukohustuse tekkimise alused

Seadus määratleb täpselt isikud, kes on kohustatud pakendiaktsiisi maksma, sõltuvalt sellest, kuidas pakend on Eestisse toimetatud või siin turule lastud. Maksukohustuslaste ring jaguneb kolme peamisesse rühma vastavalt pakendi päritolule ja käitlemise viisile.

Esimese rühma moodustavad importijad. Imporditud kauba pakendilt maksab aktsiisi isik, kelle poolt või kelle eest deklareeritakse kaup vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduurile tolliseadustiku mõistes. Juhtudel, kui pakendi sisseveoga kaasneb tollivõla tekkimine muudel alustel, või kui isik kasutab pakendit omatarbeks või kui pakend hävitatakse Eestis tolli järelevalve all aktsiisimaksja taotlusel, on aktsiisimaksjaks isik, kellel tekib tollivõlg või kes pakendit kasutas või kelle taotlusel see hävitatakse.

Teise rühma moodustavad kohalikud tootjad ja pakendajad. Eestis pakendatud kauba pakendilt on aktsiisimaksjaks isik, kas laseb pakendatud kauba Eestis esmakordselt turule ning teeb selle kättesaadavaks levitamiseks või kasutamiseks. See tähendab, et maksukohustus on seotud kauba esmakordse turustamisega Eesti territooriumil.

Kolmanda rühma moodustavad teisest Euroopa Liidu liikmesriigist kauba soetajad. Teisest liikmesriigist soetatud pakendilt maksab aktsiisi pakendit soetanud isik, kes toob pakendi Eestisse ettevõtluse eesmärgil.

Maksustamine toimub pakendi müümise, vahetamise, tasuta võõrandamise või omatarbeks kasutusse võtmise korral. Seadus määratleb, et maksustatava tegevuse toimumise ajaks loetakse varaseimat hetke järgmistest toimingutest:

• Pakendi lähetamine – hetk, mil pakend alustab liikumist saaja suunas;
• Saajale pakendi kättesaadavaks tegemine – hetk, mil saajal tekib võimalus pakendit või selles olevat kaupa reaalselt käsutada;
• Pakendi omatarbeks kasutusse võtmine – selles oleva kauba kasutamine aktsiisimaksja poolt ettevõtlusega seotud otstarbel või andmine aktsiisimaksjast tööandja poolt oma töötajale.

Kui pakendi sissevedu toimub muudel juhtudel, millega kaasneb tollivõla tekkimine tolliseadustiku mõistes, tekib maksukohustus võlgnikul täpselt tollivõla tekkimise päeval.

Omatarbeks kasutusse võtmise mõiste on seaduses lahti kirjutatud väga täpselt, et vältida maksuvaba tarbimist ettevõtte siseselt. Kui aktsiisimaksja kasutab pakendatud kaupa oma ettevõtluse tarbeks või kui tööandja annab selle tasuta või soodustingimustel oma töötajale, loetakse see koheselt omatarbeks kasutusse võtmiseks ja sellega kaasneb aktsiisikohustus. See hoiab ära olukorrad, kus ettevõtted saaksid pakendatud tooteid ilma aktsiisi tasumata oma töötajate vahel jagada või sisekasutuses ära tarbida.

Pakendimaterjali liigid ja aktsiisimäärade kohaldamine

Pakendite maksustamisel on määrava tähtsusega pakendimaterjali liik ja selle mass. Seaduse kohaselt maksustatakse pakend aktsiisiga vastavalt seaduse lisas toodud konkreetsetele määradele. Kuna pakendid võivad koosneda väga erinevatest materjalidest, on seaduses kehtestatud täpsed reeglid materjali liigi määramiseks.

Pakendi materjali liigid on defineeritud viidates pakendiseaduse vastavatele sätetele. Pakendimaterjaliks käesoleva seaduse tähenduses loetakse materjali, millest on valmistatud pakendi põhiosa. See tähendab, et maksustamisel lähtutakse sellest materjalist, mis moodustab pakendi struktuurse ja funktsionaalse põhiosa.

Praktikas esineb sageli kombineeritud pakendeid, mis koosnevad mitmest erinevast materjalist, näiteks plastist ja metallist või kartongist ja plastist. Selliste juhtumite lahendamiseks on seaduses sätestatud reegel: kui pakend koosneb mitmest erinevast pakendiseaduses loetletud materjalist, loetakse pakendimaterjaliks see materjal, mille massiosa on pakendi koostises kõige suurem. Seega peab aktsiisimaksja määrama kindlaks pakendi koostisosade kaalud, et tuvastada domineeriv materjal, mille alusel kogu pakend maksustatakse.

Pakendimaterjali määramise reegel on äärmiselt oluline praktilises tegevuses, kuna kaasaegsed pakendid on sageli komposiitmaterjalidest. Näiteks kui mahlapakk koosneb kartongist, plastkorgist ja sisemisest alumiiniumkihist, peab ettevõtja hindama iga materjali massi eraldi. Kui kartong moodustab massist suurima osa, klassifitseeritakse kogu pakend kartongpakendiks ja maksustatakse vastava määraga. See lihtsustab maksustamist, kuna väldib vajadust maksustada ühte pakendit mitme erineva tariifiga.

Maksustamisperiood, aruandlus ja deklaratsioonide esitamine

Pakendiaktsiisi arvestus ja tasumine toimub kindlate perioodide kaupa. Seadus eristab kahte erinevat maksustamisperioodi pikkust sõltuvalt sellest, kas aktsiisimaksja täidab oma kohustusi ise või on need üle andnud taaskasutusorganisatsioonile.

Tavapärane maksustamisperiood Eestis turule lastud kauba pakendi, teisest liikmesriigist soetatud ja imporditud kauba pakendi puhul on kvartal. See tähendab, et aktsiisimaksja peab iga kolme kuu tagant tegema kokkuvõtted oma pakendimahust ja esitama vastavad andmed.

Erandina on maksustamisperioodiks kalendriaasta nende pakendite osas, mille puhul aktsiisimaksja on oma seadusest tulenevad kohustused kirjaliku lepinguga üle andnud taaskasutusorganisatsioonile. See pikem periood lihtsustab oluliselt aruandlust nende ettevõtjate jaoks, kes teevad koostööd taaskasutussüsteemidega.

Sõltumata maksustamisperioodi pikkusest on aktsiisimaksja kohustatud täitma järgmisi aruandlus- ja maksekohustusi:

• Aktsiis makstakse otse Maksu- ja Tolliameti pangakontole.
• Aktsiisideklaratsioon tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile hiljemalt maksustamise perioodile järgneva kuu 15. päevaks.
• Aktsiisideklaratsiooni ametliku vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

Seadus sisaldab ka olulist leevendust seoses intresside arvestamisega: aktsiisimaksja maksuvõlalt ei arvestata maksukorralduse seaduses sätestatud intressi enne aktsiisideklaratsiooni esitamise ametlikku tähtpäeva (ehk järgneva kuu 15. kuupäeva).

Deklaratsioonide esitamise kord on range ja nõuab täpsust. Kuna deklaratsioon tuleb esitada järgneva kuu 15. kuupäevaks, on ettevõtjatel pärast kvartali või aasta lõppu piiratud aeg andmete koondamiseks. Valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud deklaratsioonivorm tagab, et kõik aktsiisimaksjad esitavad andmed ühtsel kujul, mis võimaldab Maksu- ja Tolliametil andmeid tõhusalt töödelda ja võrrelda.

Aktsiisivabastused ja taaskasutamise sihtarvud

Pakendiaktsiisi seaduse üheks peaminguks eesmärgiks on soodustada pakendijäätmete taaskasutamist. Selle saavutamiseks on seaduses sätestatud ulatuslikud aktsiisivabastused neile ettevõtjatele, kes täidavad seaduses sätestatud taaskasutamise sihtarve.

Aktsiisist on täielikult vabastatud pakend, millele on pakendiseadusega kehtestatud tagatisraha (välja arvatud metallist joogipakend), tingimusel et sellest taaskasutatakse iga pakendimaterjali liigist vähemalt järgmised määrad:

• Alates 2005. aasta 1. jaanuarist vähemalt 60%;
• Alates 2006. aasta 1. jaanuarist vähemalt 63%;
• Alates 2007. aasta 1. jaanuarist vähemalt 65%;
• Alates 2008. aasta 1. jaanuarist vähemalt 70%;
• Alates 2009. aasta 1. jaanuarist vähemalt 75%;
• Alates 2012. aasta 1. jaanuarist vähemalt 85%.

Eraldi sihtarvud on kehtestatud metallist joogipakendile, millest aktsiisivabastuse saamiseks tuleb taaskasutada vähemalt järgmised määrad:

• Esialgu vähemalt 40%;
• Alates 2010. aasta 1. jaanuarist vähemalt 50%.

Alates 2009. aasta 1. jaanuarist kohaldub täielik aktsiisivabastus ka muule pakendile, mida taaskasutatakse pakendiseaduse §-ga 36 sätestatud määral. Aktsiisivabastuse saamise vältimatuks tingimuseks on see, et sätestatud pakendi taaskasutamise määrad tuleb täita täpselt maksustamisperioodi jooksul.

Kui maksustamisperioodil jääb tegelikult taaskasutatud pakendi kogus väiksemaks seaduses sätestatud määrast, ei kaota maksja kogu vabastust, vaid aktsiis tuleb tasuda proportsionaalselt: maksustatakse seaduses sätestatud kohustusliku määra ja tegelikult taaskasutatud pakendi koguse vahe.

Seaduses toodud ajalooline taaskasutuse määrade tõus näitab riigi pikaajalist strateegiat pakendijäätmete ringlussevõtu suurendamiseks. Alates 2005. aasta 60%-lisest määrast on nõuded järk-järgult kasvanud, jõudes alates 2012. aastast 85%-ni tagatisrahaga pakendite puhul. See tähendab, et aktsiisivabastuse säilitamiseks peavad ettevõtjad tagama väga kõrge tagastatavuse ja ringlussevõtu taseme, mis motiveerib neid investeerima tõhusatesse tagastussüsteemidesse.

Täiendavad aktsiisivabastuse erandid ja väikesed kogused

Lisaks taaskasutamise sihtarvude täitmisest tulenevale vabastusele sätestab seadus rea muid juhtumeid, mil pakend on aktsiisist täielikult vabastatud ilma taaskasutuskohustust kontrollimata. Need erandid on suunatud konkreetsetele sihtrühmadele või tegevustele.

Aktsiisist on täielikult vabastatud järgmised pakendid:

• Pakend, milles sisalduvat kaupa impordivad või soetavad teisest liikmesriigist füüsilised isikud ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil (isiklikuks tarbeks);
• Eksporditud pakend, kuna aktsiisiga maksustatakse vaid Eestis ringlusse jäävat pakendit;
• Välisriigi diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste, valitsustevaheliste organisatsioonide esinduste ning Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatiliste esindajate, konsulaarametnike ja erimissioonide esindajate poolt koos ametialaseks kasutamiseks ettenähtud kaubaga diplomaatilise kauba deklaratsiooni alusel imporditud pakend;
• Pakend, mis toimetatakse Eestist teise liikmesriiki, samuti pakend, mis toimetatakse rahvusvahelisi reise tegeva vee- või õhusõiduki pardale tarbimiseks või kaasamüüdavaks kaubaks.

Väikeettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks on seaduses kehtestatud ka de minimis tüüpi vabastus väikestele pakendikogustele. Aktsiisist on vabastatud Eestis turule lastud, teisest liikmesriigist soetatud ja imporditud kauba plastist pakend, mille mass on alla 25 kilogrammi kvartalis, ning kauba muust materjalist pakend, mille mass on alla 50 kilogrammi kvartalis. Kui need piirmäärad ületatakse, kuulub maksustamisele kogu kogus.

Pakendi taaskasutamise määra arvutamise üksikasjaliku korra ja pakendi massi määramise täpsemad reeglid kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

Väikeste koguste vabastus (alla 25 kg plasti ja alla 50 kg muud materjali kvartalis) on mõeldud eelkõige väikeettevõtjatele, kelle tegevusmahud on minimaalsed. See vabastus hoiab ära olukorra, kus väikesed käsitööettevõtjad või harva kaupa importivad isikud peaksid läbima keerulise deklareerimisprotsessi ja maksma tühiseid summasid. Samas on oluline märkida, et massi arvutamisel tuleb olla täpne, sest piirmäära ületamisel kuulub maksustamisele kogu kogus, mitte ainult piirmäära ületav osa.

Kohustuste kirjalik üleandmine taaskasutusorganisatsioonile

Seadus võimaldab aktsiisimaksjal optimeerida oma tegevust ja delegeerida pakendite kogumise, taaskasutamise ja aruandluse kohustused spetsialiseerunud asutusele. Aktsiisimaksja võib seadusega sätestatud kohustused kirjaliku lepinguga üle anda ainult pakendiseaduse § 16 lõike 2 alusel tegutsevale taaskasutusorganisatsioonile.

Kohustuste üleandmisel kehtivad ranged ajallised piirangud ja reeglid, et vältida kuritarvitusi:

• Kohustused antakse taaskasutusorganisatsioonile üle kirjalikus lepingus selgelt fikseeritud kuupäeval.
• Aktsiisimaksja ei saa tagasiulatuvalt üle anda kohustusi lepingu sõlmimisele eelnenud maksustamisperioodi eest, mille täitmise tähtaeg on juba möödas. See kehtib sõltumata sellest, kas lepingupooled on omavahelised kohustused tegelikult täitnud või mitte.

Kui aktsiisimaksja on oma kohustused kirjaliku lepinguga taaskasutusorganisatsioonile nõuetekohaselt üle andnud ja täitnud kõik oma lepingulised kohustused taaskasutusorganisatsiooni ees, vabaneb ta otsesest vastutusest. Sellisel juhul ei ole aktsiisimaksja enam isiklikult vastutav pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvude täitmise ega pakendiregistrile ja muudele pädevatele organitele info edastamise eest – see vastutus lasub täielikult taaskasutusorganisatsioonil.

Lepingu sõlmimine taaskasutusorganisatsiooniga on paljudele ettevõtetele eelistatud tee, kuna see vabastab nad igapäevasest pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamisest. Seadus aga rõhutab, et leping peab olema kirjalik ja selles peab olema selgelt fikseeritud kuupäev. Kuna tagasiulatuv kohustuste üleandmine ei ole lubatud, peavad ettevõtjad olema hoolikad ja sõlmima lepingud enne vastava maksustamisperioodi algust või selle jooksul, et vältida ootamatuid maksukohustusi möödunud perioodide eest.

Arvestuse pidamine, kontroll ja vastutus

Korrektne andmete kogumine ja säilitamine on pakendiaktsiisi süsteemi toimimise aluseks. Seadus paneb aktsiisimaksjale kohustuse pidada detailset arvestust kõigi pakendite ja nende liikumise üle.

Aktsiisimaksja on kohustatud pidama kvartalite lõikes arvestust Eestis turule lastud kauba pakendite, teisest liikmesriigist soetatud ja imporditud kauba pakendite müümise, tasuta võõrandamise, vahetamise ja omatarbeks kasutusse võtmise kohta. See arvestus peab kajastama andmeid pakendi massi ja pakendimaterjali liikide lõikes. Kui kohustused on üle antud taaskasutusorganisatsioonile, muutub selle arvestuse periood kvartali asemel kalendriaastaks.

Samuti on aktsiisimaksja kohustatud pidama kvartalite lõikes arvestust pakendi taaskasutamise kohta, välja arvatud juhul, kui kohustused on üle antud taaskasutusorganisatsioonile (sel juhul on taaskasutamise arvestusperioodiks kalendriaasta). Kõik pakendi ja pakendijäätmetega seotud tegevuse andmed tuleb esitada vastavalt pakendiseaduse § 24 lõigetele 4 ja 6.

Maksukohustuse täitmist kontrollib riiklikul tasandil Maksu- ja Tolliamet. Maksuhalduril on õigus kontrollida aktsiisi arvutamise õigsust ja maksmise tähtajalisust. Kui tuvastatakse aktsiisi vale arvutamine, maksmisest kõrvalehoidumine või maksetega hilinemine, kohaldab Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduses ettenähtud intresse ja muid seadusega sätestatud sanktsioone.

Arvestuse pidamise kohustus nõuab ettevõtetelt süstemaatilist lähenemist. Iga müüdud, vahetatud või omatarbeks võetud pakendi mass ja materjal peavad olema dokumenteeritud. See tähendab, et raamatupidamises peab olema eraldi süsteem pakendite kaalu jälgimiseks. Kuna Maksu- ja Tolliamet teostab regulaarset kontrolli, peavad kõik algdokumendid ja arvutused olema igal ajal kättesaadavad ja kontrollitavad, et vältida maksukorralduse seaduses sätestatud intresse ja sanktsioone.

Ekspordi ja impordi tõendamine vaidluste korral

Kuna pakendiaktsiisi kohustus sõltub otseselt sellest, kas pakend on toodud Eesti territooriumile või sealt välja viidud, võivad Maksu- ja Tolliameti ning maksukohustuslase vahel tekkida vaidlused tehingute toimumise üle. Seadus sätestab selged reeglid, milliseid tõendeid sellistes vaidlustes arvestatakse.

Kui tegemist on vaidlusega kauba taassisseveo või impordi toimumise üle, loetakse impordi toimumise tõendiks kauba väljavedu registreeriv dokument, mille on väljastanud selle välisriigi tolliasutus, kust kaup Maksu- ja Tolliameti andmetel vahetult Eestisse saabus.

Kui vaidlus puudutab kauba ekspordi või taasväljaveo toimumist, loetakse ekspordi toimumise tõendiks kauba sisseveo registreerimist tõendav dokument, mille on väljastanud selle välisriigi tolliasutus, kuhu kaup maksukohustuslase andmetel Eestist vahetult saadeti.

Maksukohustuslase halduskoormuse vähendamiseks ja ametliku asjaajamise tagamiseks on sätestatud, et nende välisriigi tolliasutuste dokumentide hankimiseks pöördub välisriigi tolliasutuse poole Maksu- ja Tolliamet ise, mitte maksukohustuslane.

Vaidluste lahendamisel on rahvusvaheline koostöö võtmetähtsusega. Kuna Maksu- ja Tolliamet pöördub ise välisriigi tolliasutuste poole vajalike dokumentide hankimiseks, tagab see ametliku ja usaldusväärse teabevahetuse. See kaitseb ka maksukohustuslast, kes ei pruugi ise omada otsest juurdepääsu välisriigi tolliandmetele, kuid saab tugineda ametlikule uurimisele, et tõendada kauba tegelikku eksporti või importi.

Seaduse rakendamine ja üleminekusätted

Pakendiaktsiisi seaduse sujuvaks rakendamiseks on kehtestatud rida üleminekusätteid ja jõustumise tähtaegu. Seadus ise jõustus esialgselt 1997. aasta 1. märtsil, välja arvatud seaduse lisa punkt 2, mis jõustus 1998. aasta 1. detsembril.

Seaduse hilisemate muudatuste ja süsteemi kaasajastamise käigus kehtestati täiendavad jõustumise etapid. Näiteks 2005. aasta 1. jaanuaril jõustusid mitmed olulised struktuursed muudatused:

• Jõustusid seaduse § 6 lõiked 5 ja 6, §-d 111 (kohustuste üleandmine) ja 131 (seaduse rakendamine);
• Jõustusid 2004. aasta 15. detsembri redaktsioonis mitmed põhimõisted, aktsiisimaksja ja maksustamise reeglid, deklaratsioonide esitamise kord, vabastused, arvestuse pidamine ning seaduse lisa;
• Tunnistati kehtetuks mitmed vanemad sätted, sealhulgas § 6 lõige 1, § 7 lõiked 1 ja 4, §-d 9 ja 10 ning § 12 lõige 3.

Lisaks sätestati, et pakendi taaskasutamise tõendid kehtisid kuni neil näidatud tähtaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2006. aasta 1. jaanuarini. Kui nendel üleminekuperioodidel oli taaskasutatava pakendi kogus väiksem tõendil märgitud määrast, tuli aktsiis tasuda selle määra ja tegelikult taaskasutatud koguse vahe eest. Samuti tunnistati alates 2009. aasta 1. jaanuarist kehtetuks seaduse § 8 lõike 1 punktid 3 ja 4.

Seaduse jõustumise ja rakendamise sätted näitavad, kuidas Eesti pakendiaktsiisi süsteem on aja jooksul arenenud ja kohandunud Euroopa Liidu nõuetega. 2005. aasta reform tõi kaasa olulise süsteemi korrastamise, kus kaotati mitmed vananenud sätted ja kehtestati kaasaegne kohustuste üleandmise ja taaskasutuse kontrolli süsteem. Need üleminekusätted tagasid sujuva ülemineku vanalt süsteemilt uuele, andes ettevõtjatele aega kohaneda uute rangemate nõuetega.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes reguleerib pakendiaktsiisi seadus põhjalikult pakendite maksustamist Eestis, määratledes selgelt maksuobjektid, maksjad ja deklareerimise korra. Seadus soodustab pakendijäätmete taaskasutust, pakkudes ulatuslikke aktsiisivabastusi neile, kes täidavad kehtestatud taaskasutuse sihtarve või annavad oma kohustused üle litsentseeritud taaskasutusorganisatsioonile. Maksustamisperioodiks on üldjuhul kvartal, kuid kohustuste üleandmisel muutub see kalendriaastaks. Täpne arvestuse pidamine ja tähtaegadest kinnipidamine on oluline, kuna kontrolli teostab Maksu- ja Tolliamet, kes kohaldab rikkumiste korral seadusest tulenevaid sanktsioone.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas