Käesolev ülevaatlik artikkel selgitab üksikasjalikult Eesti maksusüsteemi ülesehitust, riiklikke ja kohalikke makse ning maksuseaduste kehtestamise põhilisi reegleid. Maksukorralduse seaduse kohaselt kehtivad need konkreetsed õiguslikud põhimõtted ja maksumääratlused alates 19.07.2026, pakkudes vajalikku selgust ning praktilist kasu igale maksukohustuslasele oma seadusest tulenevate kohustuste täitmisel ja õiguste kaitsmisel.
Eesti maksusüsteemi olemus ja ülesehitus
Eesti maksusüsteem on üles ehitatud selgete õiguslike põhimõtete alusel, määrates kindlaks nii riiklikud kui ka kohalikud maksud.
Riiklikud maksud
Maksukorralduse seaduse kohaselt koosneb riiklik maksusüsteem järgmistest maksudest:
- tulumaks ja sotsiaalmaks
- maamaks ja hasartmängumaks
- käibemaks ja tollimaks
- aktsiisid ja raskeveokimaks
- ettevõtlustulu maks ja mootorsõidukimaks
Kohalikud maksud
Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele ja korrale.
Muud maksuga võrdsustatud tasud
Maksukorralduse seaduses sätestatut kohaldatakse ka teatud teistele riiklikele maksetele ja tasudele, kui eriseadustes pole sätestatud teisiti:
- kogumispensionide makse ja töötuskindlustusmakse
- saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu, keskkonnahäiringu hüvitamise tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu
- teekasutustasu
Maksuseadus ja selle kehtestamise reeglid
Maksuseadus on õigusakt, millega sätestatakse maks. Maksumaksjal on kohustus tasuda ainult seadustega ettenähtud makse.
Maksuseaduses sätestatavad kohustuslikud andmed
Iga kehtestatav maksuseadus pead sisaldama järgmisi olulisi elemente:
- maksu nimetus ja maksu objekt
- maksumäär ja maksumaksja määratlus
- maksu saaja või laekumise koht
- maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg ning perioodilise maksu puhul ka maksustamisperiood
- maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad lisakohustused
- võimalikud maksusoodustused
Maksuseaduse jõustamise tähtaeg
Maksuseaduse ja selle muudatuse vastuvõtmise ning jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Seda nõuet ei kohaldata maksukohustuslast soodustava mõjuga maksuseaduse ja selle muudatuse korral.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks sätestab Maksukorralduse seadus tervikliku ja selge raamistiku kogu Eesti maksusüsteemile, mis koosneb riiklikest maksudest ja kohalikest maksudest. Antud seadus määratleb täpselt maksu olemuse, maksuhaldurite konkreetsed ülesanded ning kohustuslikud nõuded maksuseaduste sisule ja niiden jõustamisele. Kõik maksualased õigused, kohustused ja menetlused tuginevad sellele õigusaktile, tagades maksusüsteemi stabiilse, ühetaolise ja õiguspärase toimimise ning pakkudes maksumaksjatele vajalikku õiguskindlust oma kohustuste täitmisel ja planeerimisel.