Seisuga 19.07.2026 sätestab maksukorralduse seadus Eesti maksusüsteemi põhimõtted, liigitades maksud riiklikeks ja kohalikeks ning tagades maksumaksjatele selge raamistiku kohustuste täitmiseks riigi ja omavalitsuste avalike ülesannete rahastamisel. Käesolev ülevaade annab praktilise arusaama seadusega kehtestatud maksuliikidest, maksuhaldurite pädevusest ja maksuseaduste kohustuslikest elementidest, võimaldades maksukohustuslastel oma õigusi ning rahalisi kohustusi õiguspäraselt ja tähtaegselt planeerida ning täita.
Maksusüsteemi struktuur ja maksuliigid
Eesti maksusüsteem hõlmab seadusega sätestatud riiklikke makse ja kohaliku omavalitsuse kehtestatavaid kohalikke makse.
- tulumaks
- sotsiaalmaks
- maamaks
- hasartmängumaks
- käibemaks
- tollimaks
- aktsiisid
- raskeveokimaks
- ettevõtlustulu maks
- mootorsõidukimaks
Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele.
Seaduses sätestatut kohaldatakse maksu kõrval ka kogumispensionide maksele, töötuskindlustusmaksele, keskkonnatasudele (saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu, keskkonnahäiringu hüvitamise tasu, maavara kaevandamisõiguse tasu) ning teekasutustasule, kui eriseadustes ei ole sätestatud teisiti.
Maksuseaduse nõuded ja jõustamise reeglid
Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse määrustes ja seadustes sätestatud määrades ning korras. Iga maks sätestatakse eraldi maksuseadusega, mis määratleb selle toimimise alused.
- maksu nimetus ja maksu objekt
- maksumäär ja maksumaksja määratlus
- maksu saaja või laekumise koht
- maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg ning perioodilise maksu puhul maksustamisperiood
- maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning kaasnevad lisakohustused
- seaduses ette nähtud võimalikud maksusoodustused
Maksuseaduse jõustumise tähtaeg
Maksuseaduse ja selle muudatuse vastuvõtmise ning jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Nimetatud nõuet ei kohaldata üksnes sellise maksuseaduse või muudatuse korral, millel on maksukohustuslast soodustav mõju.
Maksuhaldurid ja nende pädevus
Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhalduriks on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus.
Vallad ja linnad võivad oma halduslepinguga anda kohalike maksude maksuhalduri ülesanded üle teise omavalitsuse ametiasutusele või Maksu- ja Tolliametile.
Maksuhalduri põhiülesannete hulka kuulub maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimine, maksusummade ja intresside määramine, maksuvõlgade sissenõudmine, enammaksete tagastamine ning järelevalve teostamine seadusega pandud ulatuses.
Kokkuvõte
Maksukorralduse seadus loob Eesti maksusüsteemi toimimiseks kindla õigusliku raamistiku, määratledes selgelt riiklikud maksud, kohalike maksude kehtestamise pädevuse ning maksuhaldurite ülesanded. Maksukohustuslase jaoks tagab seadus kindluse, et rahalisi kohustusi saab kehtestada üksnes seaduse või volikogu määruse alusel kindlaksmääratud elementidega, sealhulgas kehtestades nõude jätta seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul kuus kuud. Seeläbi toetab maksusüsteem läbipaistvat ja korrapärast maksude arvestamist ning tasumist avalike ülesannete täitmiseks.