Käesolev artikkel annab ülevaate toitjakaotuspensioni saamise tingimustest ja korrast, mis kehtib alates 22.05.2026. Toitjakaotuspension on riiklik sotsiaalkindlustushüvitis, mis tagab igakuise rahalise toetuse toitja kaotuse korral tema ülalpidamisel olnud või seaduses sätestatud perekonnaliikmetele, pakkudes neile rasketel hetkedel vajalikku materiaalset tuge.
Õigus toitjakaotuspensionile ja õigustatud isikud
Toitjakaotuspensionile on toitja surma korral õigus tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Teatud isikute, nagu lapse, vanema, lese või registreeritud elukaaslase puhul ei sõltu pensioni saamise õigus sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel.
Pensionile õigustatud perekonnaliikmeteks on:
- Toitja laps, vend, õde või lapselaps, kes on alla 18-aastane või alla 24-aastane õppija (gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes, täiskoormusega ülikoolis või rakenduskõrgkoolis). Vend, õde või lapselaps saab pensioni vaid juhul, kui tal puuduvad töövõimelised vanemad.
- Toitja vanem, kes on vanaduspensionieas või kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime.
- Toitja mittetöötav lesk või registreeritud elukaaslane, kes on rase alates 12. rasedusnädalast.
- Toitja lesk või registreeritud elukaaslane, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime või kes on vanaduspensionieas, kui abielu või registreeritud kooselu oli kestnud vähemalt ühe aasta.
- Toitja lahutatud abikaasa või registreeritud elukaaslane, kes sai vanaduspensioniealiseks või kellel tuvastati osaline või puuduv töövõime enne kooselu lõppemist või kolme aasta jooksul pärast seda, kui kooselu oli kestnud vähemalt 25 aastat.
- Mittetöötav toitja lapse vanem või eestkostja, kes kasvatab toitja kuni kolmeaastast last.
Õigus toitjakaotuspensionile tekib ka siis, kui toitja on teadmata kadunud ning politsei ei ole suutnud tema asukohta 12 kuu jooksul tuvastada. Sellisel juhul makstakse pensioni kuni asukoha kindlakstegemiseni või surnuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui viis aastat.
Toitja pensionistaaži nõuded
Toitjakaotuspensioni määramise eelduseks on, et toitjal oli surma päevaks nõutav pensionistaaž. Nõutav staaž sõltub toitja vanusest surmahetkel:
- 25–26-aastasel toitjal peab olema vähemalt 1 aasta pensionistaaži,
- 27–28-aastasel toitjal vähemalt 2 aastat,
- 29–30-aastasel toitjal vähemalt 3 aastat,
- 31–32-aastasel toitjal vähemalt 4 aastat,
- 33–35-aastasel toitjal vähemalt 5 aastat,
- 36–38-aastasel toitjal vähemalt 6 aastat,
- 39–41-aastasel toitjal vähemalt 7 aastat,
- 42–44-aastasel toitjal vähemalt 8 aastat,
- 45–47-aastasel toitjal vähemalt 9 aastat,
- 48–50-aastasel toitjal vähemalt 10 aastat,
- 51–53-aastasel toitjal vähemalt 11 aastat,
- 54–56-aastasel toitjal vähemalt 12 aastat,
- 57–59-aastasel toitjal vähemalt 13 aastat,
- 60–64-aastasel toitjal vähemalt 14 aastat.
Kui toitjal oli tuvastatud osaline või puuduv töövõime, vähendatakse staažinõuet ühe aasta võrra iga kolme täisaasta kohta, mil tal oli selline töövõime tuvastatud. Pensionistaaži nõuet ei kohaldata, kui toitja suri Eestis tuvastatud tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel.
Kui toitja oli surma päeval kuni 24-aastane, määratakse pension, kui ta oli elanud Eestis vähemalt ühe aasta vahetult enne surma või tal oli vähemalt üheaastane Eestis omandatud pensionistaaž.
Toitjakaotuspensioni arvutamine ja määrad
Toitjakaotuspensioni arvutamise aluseks võetakse suurem kahest näitajast: kas toitja enda arvutatud vanaduspension või vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral.
Pension arvutatakse sellest alusest lähtudes järgmistes määrades vastavalt õigustatud perekonnaliikmete arvule:
- Ühele perekonnaliikmele määratakse 50 protsenti arvutatud alusest,
- Kahele perekonnaliikmele määratakse 80 protsenti arvutatud alusest,
- Kolmele või enamale perekonnaliikmele määratakse 100 protsenti arvutatud alusest.
Kõigile õigustatud perekonnaliikmetele määratakse ühine pension, kuid perekonnaliikme avalduse alusel saab tema osa eraldada ja eraldi välja maksta.
Pensioni maksmise erisused ja piirangud
Toitjakaotuspensioni maksmisel kehtivad kindlad piirangud töötamise ja teiste toetuste saamise korral. Pensioni ei maksta töötamise ajal, välja arvatud alla 18-aastastele lastele või kuni 24-aastastele õppijatele.
Samuti lõpetatakse toitjakaotuspensioni maksmine, kui isik saab mõne teise riigi vanadus-, töövõimetus- või rahvapensioni.
Kui pensioni saav lesk, registreeritud elukaaslane või lahutatud isik abiellub uuesti või sõlmib uue kooselulepingu, säilitatakse talle määratud toitjakaotuspension veel 12 kuuks.
Orvule, kes on alla 18-aastane või kuni 24-aastane õppija (või sellest vanem, kui tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime enne nimetatud vanusepiire), on õigus saada samaaegselt kahte toitjakaotuspensioni või kahte rahvapensioni või mõlemat korraga, sõltuvalt tema mõlema vanema pensionistaažist.
Kokkuvõte
Toitjakaotuspension on oluline riiklik sotsiaalkaitsemeede, mis pakub igakuist rahalist tuge toitja kaotanud perekonnaliikmetele. Pensioni saamise õigus ja suurus sõltuvad toitja pensionistaažist ning õigustatud isikute arvust, ulatudes kuni 100 protsendini arvutatud pensioni alusest. Seadus sätestab ranged reeglid pensioni maksmise kohta töötamise ajal ning välistab selle maksmise teise riigi pensioni saamise korral, tagades abi suunamise neile, kes seda kõige enam vajavad.