Maksuotsuse olemus ja tegemise kord maksumenetluses

Ülevaade maksuotsuse mõistest, määramise alustest, vorminõuetest ja vaidlustamisest vastavalt maksukorralduse seadusele seisuga 01.11.2026.

Toimetaja:
Reimo Roosileht
Lisatud:
Viimati muudetud/kontrollitud:

Alates 01.11.2026 kehtiva maksukorralduse seaduse kohaselt on maksuotsus maksuhalduri kirjalik haldusakt tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks olukorras, kus deklaratsiooni ei ole esitatud või selles esineb vigu, aidates maksumaksjal mõista oma täpset maksukohustust ja selle arvutamise aluseid. Haldusaktis esitatud nõuete, põhjenduste ja tasumise tähtaegadega arvestamine tagab maksukohustuslasele õigusselguse ning võimaldab vajaduse korral ettenähtud tähtaja jooksul oma õigusi kaitsta või otsust vaidlustada.

Maksuotsuse tegemise alused ja nõuded haldusaktile

Maksuhaldur määrab maksukohustuse suuruse ja teeb selleks maksuotsuse juhtudel, kui maksudeklaratsiooni ei ole esitatud seadusega ettenähtud tähtpäevaks või kui deklaratsioonis on esitatud valeandmeid, mille tagajärjel on deklareeritud maksusumma tegelikust väiksem. Samuti tehakse maksuotsus siis, kui esitatud valeandmete tõttu on arvutatud tagastamisele kuuluv summa suurem või kui tollivõlg tekib seaduses sätestatud alustel.

Maksuotsus peab vastama haldusakti kirjaliku vormi nõuetele ning selles tuleb esitada selge põhjendus ja arvutuskäik.

  • Maksuotsusest peab selguma, kuidas tasumisele kuuluv maksusumma või tagastusnõude suurus on kindlaks määratud.
  • Maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine tuleb otsuses motiveerida.
  • Kui maksusumma tasumise eest vastutab solidaarselt mitu maksukohustuslast, võib maksuhaldur teha neile ühise maksuotsuse.
  • Maksuhaldur võib maksuotsuses esitada maksukohustuslasele ka kõrvalkohustuse, sealhulgas intressi täitmise nõude.

Maksusumma määramine hindamise teel ja muutva tingimusega

Maksuhaldur võib tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud tuvastada hindamise teel, kui kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole asjaolusid võimalik tuvastada. Hindamisel tuginetakse kogutud andmetele ja majandustegevuse näitajatele ning maksuotsuses tuuakse välja kasutatud metoodika ja tõendid.

Põhjendatud juhtudel võib maksuhaldur määrata maksusumma muutva tingimusega, mille kehtivusajal saab otsust täiendava kontrolli või uute tõendite esitamisel muuta või kehtetuks tunnistada.

Kättetoimetamine, aegumistähtajad ja vaidlustamine

Maksuotsuse tegemisel ja kättetoimetamisel kohaldatakse seaduses sätestatud piiranguid ja menetlustähtaegu.

  • Maksuotsus toimetatakse maksukohustuslasele kätte vähemalt 30 päeva enne maksusumma tasumise tähtpäeva, tollivõla puhul vähemalt kümme päeva enne tähtaega.
  • Maksu ei määrata ja maksuotsust ei väljastata, kui maksusumma on väiksem kui 10 eurot.
  • Maksusumma määramise aegumistähtaeg on üldjuhul kolm aastat, tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral viis aastat.
  • Pärast aegumistähtaja möödumist ei või maksuotsust teha ega varem tehtud otsust muuta või kehtetuks tunnistada.
  • Maksukohustuslane võib esitada maksuotsuse peale vaide 30 päeva jooksul kättetoimetamisest arvates ning vaidluse korral lasub tal kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti.

Kokkuvõte

Maksuotsus on maksukorralduse seaduse järgi peamine maksuhalduri haldusakt, millega määratakse kohustuslik tasumisele kuuluv maksusumma või tagastusnõude suurus olukorras, kus deklaratsiooni ei esitatud või andmed osutusid ebaõigeks. Haldusaktis peavad sisalduma selged arvutuskäigud, faktilised ja õiguslikud põhjendused ning selgitused tõendite arvestamise või arvestamata jätmise kohta. Maksumaksjale toimetatakse maksuotsus kätte üldjuhul vähemalt 30 päeva enne tasumise tähtpäeva, tagades piisava aja kohustuse täitmiseks või vajadusel otsuse vaidlustamiseks 30 päeva jooksul. Seadusega sätestatud määramise aegumistähtajad ning alla 10-euroste summade määramata jätmine tagavad menetluse selguse ja proportsionaalsuse.

Õigusaktid