Kohalike maksude õiguslik regulatsioon ja rakendamine Eestis

Käesolev artikkel annab üksikasjaliku ja praktilise ülevaate kohalike maksude seadusest, mis reguleerib kohalike omavalitsuste õigusi ja kohustusi kohalike maksude kehtestamisel ning kogumisel. Juhendis käsitletakse kõiki seaduses sätestatud maksuliike, menetlusreegleid ja maksumaksja kohustusi, mis kehtivad alates 01.01.2025.

Kohalike maksude seaduse eesmärk ja üldised põhimõtted

Kohalike maksude seaduse peamiseks ja esmaseks ülesandeks on sätestada kohalikud maksud, kohalike maksude kehtestamise üldine kord ning kõikidele kohalikele maksudele esitatavad kohustuslikud nõuded. Seadus toimib riikliku raamistikuna, mis annab kohalikele omavalitsustele õiguse ja volituse kehtestada oma haldusterritooriumil täiendavaid rahalisi kohustusi, et toetada kohaliku elu korraldamist ja kohalike avalike teenuste osutamist.

Seaduses on sätestatud väga olulised põhimõtted, mis piiravad kohalike omavalitsuste maksustamisõigust, et tagada majanduskeskkonna stabiilsus, isikute vaba eneseteostus ja vaba liikumine. Üheks selliseks põhimõtteks on nõue, et kohalik maks ei tohi mingil viisil takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist omavalitsuste vahel või riigisiseselt üldiselt. See tähendab, et maksustamine ei tohi luua kunstlikke barjääre, piirata ettevõtlusvabadust ega eelistada kohalikke teenusepakkujaid või elanikke viisil, mis kahjustaks vaba turgu ja majanduslikku integratsiooni.

Teine oluline piirang puudutab topeltmaksustamise vältimist kohalikul tasandil. Seadus sätestab selgelt ja ühemõtteliselt, et ühte ja sama maksuobjekti ei tohi maksustada rohkem kui ühe kohaliku maksuga. See välistab olukorra, kus maksumaksja peaks ühe ja sama tegevuse, vara, looma või objekti pealt tasuma mitut erinevat kohalikku maksu eri alustel, tagades seeläbi maksusüsteemi selguse, prognoositavuse ja õigluse kõigi maksumaksjate jaoks.

Kohalike maksude kehtestamise kord ja nõuded maksumäärustele

Kohalike maksude kehtestamise ainuõigus on antud kohaliku omavalitsuse valla- või linnavolikogule (mida seaduses nimetatakse lühidalt volikoguks). Volikogul on õigus käesoleva seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks, mida nimetatakse maksumäärusteks. Maksumäärusele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuseaduse kohta sätestatut, mis tähendab, et maksumäärus peab vastama kõigile õigusriigi põhimõtetele ja maksunduse üldreeglitele. Volikogu ei tohi oma maksumäärusega kehtestada mingeid erandeid maksukorralduse seaduses või kohalike maksude seaduses endas sätestatust, mis tagab ühtse ja prognoositava maksupraktika kogu riigis.

Maksumääruse kehtestamise õiguslikud alused

Valla- või linnavolikogul on ainuvõim kehtestada kohalikke makse oma haldusterritooriumil. See toimub maksumääruse andmise teel, mis peab olema kooskõlas maksukorralduse seadusega. Volikogu ei tohi kehtestada erandeid, mis kalduvad kõrvale riiklikest maksuseadustest, tagades seeläbi õigusliku ühtsuse.

Maksumääruse avalikustamine ja edastamine

Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. Kohalik omavalitsus on kohustatud edastama määruse elektrooniliselt Maksu- ja Tolliametile, kes avaldab selle oma veebilehel, et tagada avalikkuse teavitamine.

Maksumääruse kohustuslik sisu

Seadus sätestab konkreetsed andmed, mis peavad igas maksumääruses kohustuslikult sisalduma, et tagada maksu õigusselgus ja määratletus. Maksumäärus peab sisaldama järgmisi elemente:

• maksu täpne nimetus, mis määratleb maksuliigi;
• maksuobjekt ehk konkreetne ese, tegevus või vara, mida maksustatakse;
• maksumaksjad ehk isikud, kellel lasub kohustus maksu tasuda;
• maksumäärad või niiden diferentseerimise alused ja vahemikud;
• maksu tasumise täpne kord, sealhulgas makseviisid ja kanalid;
• maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, samuti maksusumma arvutamise või määramise kord;
• maksukohustuse tekkimise täpne aeg, mis määrab ära kohustuse alguse;
• võimalikud maksusoodustused ja nende andmise üksikasjalik kord ja tingimused;
• maksumääruse jõustumise aeg, mis määrab määruse kehtivuse alguse.

Kohalike maksude kogumine ja maksuhalduri pädevus

Kohalike maksude maksuhalduriks oma haldusterritooriumil on valla- või linnavalitsus. Samuti võib volikogu määrata maksumääruses mõne muu valla või linna ametiasutuse, kes hakkab kohalike maksude kogumist vahetult korraldama ja kontrollima. Maksuhalduri ülesannete täitmisel rakendab volikogu poolt volitatud ametiisik kohalike maksude kogumisel maksukorralduse seaduses sätestatud maksuhalduri õigusi, kuid seda tehakse volikogu määrusega kehtestatud ulatuses.

Maksuhalduri määramine ja volitused

Maksuhalduriks on valla- või linnavalitsus või muu volikogu määratud ametiasutus. Volitatud ametiisikud kasutavad maksukorralduse seaduses sätestatud maksuhalduri õigusi volikogu määrusega kehtestatud ulatuses.

Halduslepingud ja koostöö

Omavalitsused võivad sõlmida halduslepinguid maksuhalduri ülesannete üleandmiseks teisele omavalitsusele või Maksu- ja Tolliametile. Kulud kaetakse vastavalt lepingule või valla- ja linnaeelarvest. Valdade ja linnade volikogud võivad sõlmida omavahel halduslepinguid, millega antakse lepinguosalistes valdades ja linnades kehtestatud sama liiki kohalike maksude maksuhalduri ülesanded üle ühe lepinguosalise valla või linna ametiasutusele. Sellise halduslepingu sõlmimise ja täitmisega seotud kulude katmise kord sätestatakse samas lepingus.

Kohalike maksude loetelu ja rahvusvahelised erandid

Kohalike maksude seadus kehtestab ammendava loetelu maksudest, mida kohaliku omavalitsuse volikogul on üldse õigus oma territooriumil kehtestada. Omavalitsused ei tohi ise luua uusi maksuliike ega maksustada valdkondi, mida selles loetelus ei esine. Seaduse kohaselt on lubatud kohalikud maksud järgmised:

• reklaamimaks, mida kogutakse paigaldatud kuulutustelt ja reklaamilt;
• teede ja tänavate sulgemise maks, mida kogutakse avaliku ruumi sulgemise eest;
• loomapidamismaks, mida maksavad teatud loomade omanikud;
• lõbustusmaks, mida kogutakse tasulistelt meelelahutusüritustelt;
• parkimistasu, mida kogutakse avalikul tasulisel parkimisalal parkimise eest.

Seaduses on aja jooksul mitmed varasemad maksuliigid tunnistatud kehtetuks (näiteks isikumaks, kohalik tulumaks, müügimaks, paadimaks ja mootorsõidukimaks), mis tähendab, et neid ei ole enam lubatud kohalikul tasandil kehtestada. Samuti sätestab seadus olulise rahvusvahelise erandi: rahvusvaheline sõjaline peakorter on vabastatud kohalike maksude tasumisest välislepingus sätestatud ulatuses. See erand tagab Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmise ja liitlasvägede peakorterite maksuvabastuse kohalikul tasandil.

Reklaamimaks ja selle rakendamise tingimused

Reklaamimaksu maksavad füüsilised ja juriidilised isikud omavalitsuse territooriumil paigaldatud kuulutustelt ja reklaamilt. Samuti kuuluvad maksustamisele kuulutused ja reklaamid, mis on paigaldatud ühissõidukitele, mis kuuluvad või on registreeritud antud omavalitsuse territooriumil elunevatele või asuvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Maksustamisele kuuluvate kuulutuste ja reklaami täpse loetelu ning nende lubatud paigutuskohtade loetelu kehtestab volikogu oma määrusega, arvestades kohalikke olusid ja linnaruumi kujundust.

Maksustamise objekt ja maksumaksjad

Reklaamimaksu maksavad isikud omavalitsuse territooriumile või seal registreeritud ühissõidukitele paigaldatud kuulutustelt ja reklaamilt. Volikogu kehtestab maksustatavate kuulutuste ja paigalduskohtade loetelu. Maksumaksja on kohustatud esitama maksuhaldurile maksudeklaratsiooni, mille vormi ja esitamise tähtpäeva kehtestab volikogu, ning tasuma reklaamimaksu omavalitsuse eelarvesse volikogu poolt kehtestatud tähtajaks.

Maksuvabastused ja soodustused

Seaduse kohaselt on reklaamimaksust vabastatud riigi- ja omavalitsusasutuste kuulutused ning erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide valimiskampaania reklaam. Täiendavaid soodustusi võib anda valla- või linnavalitsus volikogu kehtestatud korras. Volikogul on õigus nõuda reklaamimaksu deklaratsiooni esitamist elektrooniliselt, kui deklareeritakse rohkem kui kümme maksuobjekti.

Teede ja tänavate sulgemise maks

Teede ja tänavate sulgemise maksu maksavad füüsilised ja juriidilised isikud juhtudel, kui nende tegevusega kaasneb üldkasutatava tee, tänava, väljaku, pargi, puhkeala või selle osa sulgemine. Maksukohustus tekib eelkõige demonstratsioonide, rongkäikude ja muude sarnaste avalike ürituste korraldamisel, samuti ehitus- või remonttööde läbiviimisel, mis nõuavad liikluse või avaliku juurdepääsu piiramist või täielikku sulgemist.

Teede ja tänavate sulgemise maksu määra või diferentseeritud määrad kehtestab volikogu oma määrusega, arvestades sulgemise asukohta, kestust, mõju kohalikule liiklusele ja elule. Maks tasutakse otse omavalitsuse eelarvesse volikogu poolt kehtestatud tähtajaks. Volikogul on õigus kehtestada teede ja tänavate sulgemise maksu deklaratsiooni vorm, mida maksumaksjad peavad enne sulgemise alustamist või selle ajal täitma ja esitama maksuhaldurile.

Loomapidamismaks ja selle maksuvabastused

Loomapidamismaksu maksavad nende loomade omanikud, kelle pidamine valla või linna territooriumil on volikogu määrusega maksustatud. Maksustatavate loomade täpse loetelu kehtestab volikogu, lähtudes kohalikest oludest ja vajadusest reguleerida teatud loomaliikide pidamist asulates. Loomapidamismaksuga maksustamise perioodiks on kalendriaasta ning maksumäärad kehtestab volikogu oma määrusega.

Maksustamise alused ja periood

Loomapidamismaksu maksavad maksustatud loomade omanikud. Maksustatavate loomade loetelu kehtestab volikogu. Maksustamisperioodiks on kalendriaasta ja maksumäärad kehtestab volikogu. Loomapidamismaks tasutakse omavalitsuse eelarvesse volikogu poolt kehtestatud tähtajaks.

Kohustuslikud maksuvabastused

Maksust on vabastatud teenistusloomad (politsei, kaitsevägi, toll, Kaitseliit, Päästeamet, vabatahtlikud päästjad), juhtkoerad ning ajutine loomapidamine kuni ühe kuu jooksul. Valla- ja linnavalitsusel on õigus anda täiendavaid loomapidamismaksu soodustusi ja vabastusi volikogu poolt kehtestatud tingimustel ja korras.

Lõbustusmaks ja pääsmete registreerimine

Lõbustusmaksu maksavad valla või linna territooriumil tasuliste meelelahutusürituste korraldajad või seal asuvate meelelahutusasutuste omanikud. Lõbustusmaks kehtestatakse müüdud pääsmetelt, mis tähendab, et maksukohustuse suurus on otseselt seotud ürituse külastatavusega ja müüdud piletite arvuga.

Maksustamise ja kontrolli tagamiseks on kehtestatud nõue, et tasulise meelelahutusürituse pääsmed kuuluvad kohustuslikule registreerimisele valla- või linnavalitsuses, mille territooriumil üritus toimub. See võimaldab maksuhalduril kontrollida müüdud piletite arvu ja arvutada korrektne maksusumma. Lõbustusmaks tasutakse omavalitsuse eelarvesse volikogu poolt kehtestatud tähtajaks. Valla- ja linnavalitsusel on õigus anda lõbustusmaksu soodustusi ja vabastusi volikogu poolt kehtestatud tingimustel ja korras.

Parkimistasu kehtestamine ja korraldamine

Parkimistasu on eriline kohaliku maksu liik, mis kehtestatakse avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamise eesmärgil. Parkimistasu eesmärk on reguleerida liiklusvooge, tagada parkimiskohtade kättesaadavus ja finantseerida parkimise korraldamist omavalitsuse territooriumil.

Erinevalt teistest kohalikest maksudest toimub parkimistasu määramine ja sissenõudmine liiklusseaduses sätestatud alustel ja korras. Parkimistasu suhtes kohaldatakse maksukorralduse seadust üksnes liiklusseaduses sätestatud ulatuses. See tähendab, et parkimistasu menetlus, vaidlustamine ja sissenõudmine on tihedalt seotud liiklusregulatsioonidega, tagades spetsiifilise ja toimiva süsteemi linnaruumis parkimise reguleerimiseks.

Vastutus, vaidluste lahendamine ja rakendussätted

Seadus sätestab selged reeglid vastutuse ja intresside arvutamise kohta. Kehtestatud tähtajast hiljem omavalitsuse eelarvesse tasutud kohaliku maksu summalt ja maksumaksja poolt maksuhalduri kasuks enammakstud summalt arvutatakse intressi maksukorralduse seaduses sätestatud korras. Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse maksukorralduse seaduse alusel samas maksumääruses, tagades, et rikkumiste menetlemine toimub seaduslikul alusel. Kõik täiendavalt maksmisele kuuluvad summad ja intressid laekuvad otse omavalitsuse eelarvesse.

Maksumaksjal on seaduse kohaselt õigus kaitsta oma õigusi ja esitada kohalike maksude maksuhalduri maksuteate, maksuotsuse, muu haldusakti või toimingu peale vaie. Vaie esitatakse kohalike maksude maksuhaldurile või muule maksumääruses sätestatud asutusele. Vaide menetlemisel rakendatakse maksukorralduse seaduse 14. peatükis sätestatud korda. Kohalike maksude maksuhaldur võib vaide maksukorralduse seaduses sätestatud juhtudel tagastada, ning vaide tagastamise otsuse peale on maksumaksjal õigus esitada kohalike maksude maksuhaldurile kaebus.

Seaduses sisaldub ka oluline rakendussäte ajalooliste kohustuste kohta. Enne 2012. aasta 1. jaanuari tekkinud müügi- ja paadimaksukohustuse ning niiden maksude tasumise ja sissenõudmise suhtes rakendatakse kuni nimetatud kuupäevani kehtinud seaduse sätteid, sealhulgas vana kogumise korda ja maksuliikide loetelu. See tagab õigusselguse vanade maksuvõlgnevuste või -menetluste käsitlemisel.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks sätestab kohalike maksude seadus selge ja range raamistiku kohalike omavalitsuste maksustamisõigusele alates 01.01.2025. Seadus määratleb lubatud kohalikud maksud, nagu reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu, ning kehtestab ranged nõuded maksumäärustele, tagades isikute ja kaupade vaba liikumise ning topeltmaksustamise vältimise. Kohalikel omavalitsustel on õigus makse koguda ise või anda ülesanded üle teisele omavalitsusele või Maksu- ja Tolliametile halduslepingu alusel. Seadus tagab maksumaksjatele selged õigused vaide esitamiseks ning sätestab kohustuslikud maksuvabastused teenistusloomadele, juhtkoertele ja rahvusvahelistele sõjalistele peakorteritele.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas