Käesolev ülevaade selgitab riikliku elatisabi saamise tingimusi ja taotlemise korda alates 01.09.2026 kehtiva perehüvitiste seaduse alusel. Elatisabi pakub lastele vajalikku materiaalset tuge ja tagab nende ülalpidamise ajal, mil elatist maksma kohustatud vanemalt ei ole võimalik ülalpidamist tavakorras kätte saada.
Elatisabi liigid ja õigustatud isikud
Elatisabi makstakse lapse ülalpidamise toetamiseks kolmes erinevas olukorras: kohtumenetluse ajal, täitemenetluse ajal ning pankrotimenetluse ajal.
- Kohtumenetlusaegne elatisabi – toetab last ajal, mil kohus menetleb elatise hagi või maksekäsku.
- Täitemenetlusaegne elatisabi – makstakse juhul, kui elatis on kohtulikult välja mõistetud, kuid võlgnik ei täida täitedokumenti.
- Pankrotimenetlusaegne elatisabi – tagatakse lapsele võlgniku pankrotimenetluse ajal.
Õigustatud isikuks on alaealine laps või kuni 21-aastane õppiv täisealine laps, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust. Laps ei ole õigustatud elatisabi saama, kui vanema asemel täidab ülalpidamiskohustust teine isik.
Elatisabi suurus ja maksmise perioodid
Elatisabi suurused ja maksmise kestus sõltuvad menetluse liigist:
- Kohtumenetlusaegse elatisabi suurus on 200 eurot kalendrikuus ja seda makstakse kuni 150 päeva jooksul makseettepaneku või hagi tagamise määruse tegemisest.
- Täitemenetlusaegse elatisabi suurus on kuni 200 eurot kalendrikuus, kusjuures makstav summa on 200 euro ja võlgniku tegelikult makstud elatise vahe.
- Pankrotimenetlusaegset elatisabi makstakse samuti kuni 200 eurot kalendrikuus alates pankroti väljakuulutamisest kuni pankroti lõpetamise määruse jõustumisele järgneva kuuni.
Kui kohtulahendiga väljamõistetud elatis on väiksem kui 200 eurot, on ka täitemenetlusaegse elatisabi maksimaalseks suuruseks kohtulahendis määratud summa.
Taotlemine ja nõude üleminek riigile
Kohtumenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi saamiseks tuleb esitada taotlus Sotsiaalkindlustusametile. Täitemenetlusaegset elatisabi taotletakse täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri kaudu.
Elatisabi määramisel läheb lapse elatisnõue võlgniku vastu üle riigile väljamakstud elatisabi ulatuses. Riigile üleläinud nõuete sissenõudmist korraldab täitemenetluse puhul Maksu- ja Tolliamet ning kohtu- ja pankrotimenetluse puhul Sotsiaalkindlustusamet.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes on elatisabi tõhus riiklik tugimeede, mis tagab lastele elatise laekumise ka siis, kui kohustatud vanem seda vabatahtlikult ei maksa. Perehüvitiste seadus sätestab selged alused elatisabi saamiseks kohtu-, täite- ja pankrotimenetluse ajal, piiritledes abi ülemmääraks üldjuhul 200 eurot kuus lapse kohta. Elatisabi maksmisega kaasneb nõudeõiguse üleminek riigile, kes võtab võlgnikult summade sissenõudmise enda kanda, säästes sellega last kasvatavat vanemat täiendavatest vaidlustest.