Käesolev artikkel selgitab põhjalikult riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel rahvapensioni saamise õigust ja tingimusi, mis kehtivad alates 01.10.2026. Rahvapension on mõeldud eelkõige neile isikutele, kes on jõudnud vanaduspensioniikka, kuid kellel ei ole kogunenud piisavalt pensionistaaži tavapärase vanaduspensioni saamiseks, pakkudes neile vajalikku igakuist sotsiaalkindlustushüvitist ja toetust.
Õigus rahvapensionile ja saamise tingimused
Rahvapensionile on õigus vanaduspensioniealiseks saanud isikul, kellel ei ole õigust saada tavapärast vanaduspensioni. Täiendavaks tingimuseks on, et isik peab olema elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt viis aastat vahetult enne pensioni taotlemist.
Samuti on õigus rahvapensionile vanaduspensioniikka jõudnud isikul, kellele maksti seaduse kohaselt endises suuruses säilitatud pensioni kuni määratud tähtajani. Nimetatud isikutele määratakse rahvapension eluajaks.
Rahvapensioni suurus ja maksmise piirangud
Rahvapension arvutatakse 100 protsendi ulatuses kehtestatud rahvapensioni määrast. Kui isikule määratud vanaduspensioni suurus osutub väiksemaks rahvapensioni määrast, makstakse talle vanaduspensioni rahvapensioni määras.
Seadus sätestab ka ranged piirangud rahvapensioni maksmisele välisriigis või teiste riikide pensionide saamisel:
- Rahvapensioni ei määrata ning selle maksmine lõpetatakse, kui isik saab mõne teise riigi pensioni.
- Rahvapensioni ei määrata ega maksta välisriiki.
- Isik on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile, kui välisriik määrab talle vanadus-, töövõimetus-, toitjakaotus- või rahvapensioni.
Tasaarvestused ja erijuhtumid
Riiklikust pensionist, sealhulgas rahvapensionist, võib teha tasaarvestamisi täitemenetluse seadustiku alusel või Sotsiaalkindlustusameti otsusel enammakstud summade sissenõudmiseks. Tasaarvestuste tegemisel tuleb pensionärile säilitada vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast.
Kui kohus kohaldab pensionäri suhtes psühhiaatrilist sundravi, makstakse talle sundravi ajal pensioni pooles rahvapensioni määras, kuid mitte rohkem kui talle määratud pensioni suuruses.
Liiklusõnnetuse tõttu toitja kaotuse korral on Sotsiaalkindlustusametil õigus väljamakstud rahvapensioni summad sisse nõuda liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui riiklikku pensioni saaval isikul tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes on rahvapension oluline riiklik sotsiaalkaitse meede neile vanaduspensioniealistele Eesti elanikele, kes ei kvalifitseeru vanaduspensionile nõutava staaži puudumise tõttu. Pensioni saamiseks on seadusega kehtestatud nõue vähemalt viieaastaseks vahetuks Eestis elamiseks enne taotlemist ning seda makstakse õigustatud isikutele eluajaks täies rahvapensioni määras. Arvestada tuleb aga sellega, et teise riigi pensioni saamine või välisriiki elama asumine välistab selle riikliku pensioni saamise õiguse täielikult. Sotsiaalkindlustusamet korraldab pensioni maksmist ja kontrollib tingimuste täitmist.