Käesolev ülevaatlik artikkel selgitab üksikasjalikult rahvapensioni olemust, saamise õiguslikke aluseid ja rahalisi määrasid vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusele. Alates 22.05.2026 kehtiva redaktsiooni kohaselt tagab riik igakuise solidaarsuspõhimõttel põhineva sotsiaalkindlustushüvitise neile elanikele, kellel puudub nõutav pensionistaaž tavapärase vanaduspensioni või toitjakaotuspensioni määramiseks ning kes vajavad kindlat riigipoolset tuge.
Õigus rahvapensionile ja saamise tingimused
Rahvapensionile on õigus isikutel, kes vastavad seaduses sätestatud kindlatele tingimustele ja kellel puudub õigus saada riiklikku pensioni muudel alustel:
- Vanaduspensioniealiseks saanud isik, kellel ei ole õigust vanaduspensionile ja kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt viis aastat vahetult enne pensioni taotlemist.
- Toitja kaotuse korral perekonnaliikmed, kellel puudub õigus toitjakaotuspensionile toitja nõutava pensionistaaži puudumise tõttu, tingimusel et toitja oli elanud Eestis vähemalt ühe aasta vahetult enne surma.
- Vanaduspensioniikka jõudnud isik, kellele maksti varem endises suuruses säilitatud pensioni kuni määratud tähtajani.
- Vanaduspensioniikka jõudnud isik, kellele maksti püsiva töövõimetuse alusel rahvapensioni kuni vanaduspensionieani.
Olulise piiranguna ei määrata rahvapensioni isikule, kes saab juba mõne teise riigi pensioni, ning sellise välisriigi pensioni maksmise ilmnemisel rahvapensioni maksmine Eestis lõpetatakse.
Rahvapensioni suurus ja määra rakendamine
Rahvapensioni suurus arvutatakse kindlate protsendimäärade alusel seadusega kehtestatud rahvapensioni määrast, mida ajakohastatakse ja indekseeritakse igal aastal vastavalt kehtestatud korrale:
- Vanaduspensioniealistele isikutele ja endises suuruses säilitatud pensioni saajatele määratakse rahvapension 100 protsendi ulatuses rahvapensioni määrast.
- Toitja kaotuse korral kolme või enama perekonnaliikme puhul makstakse ühiselt 100 protsenti rahvapensioni määrast.
- Toitja kaotuse korral kahe perekonnaliikme puhul on pensioni suurus 80 protsenti rahvapensioni määrast.
- Toitja kaotuse korral ühe perekonnaliikme puhul makstakse 50 protsenti rahvapensioni määrast.
Seadus sätestab ka reegli, et kui isikule arvutatud vanaduspensioni suurus osutub väiksemaks rahvapensioni määrast, makstakse talle vanaduspensioni rahvapensioni määras.
Maksmise piirangud töötamise ja välisriigis elamise korral
Seadus sätestab teatud piirangud rahvapensioni maksmisele töötamise ja välisriigis viibimise ajal:
- Toitja kaotuse alusel määratud rahvapensioni ei maksta töötamise korral, välja arvatud alla 18-aastasele lapsele või alla 24-aastasele õppurile, kes õpib statsionaarses õppes või täiskoormusega.
- Välisriiki elama asumisel rahvapensioni ei määrata ega maksta, kuna seaduse kohaselt ei maksta välisriiki rahvapensioni ega töövõime vähenemisega seotud pensione.
- If pensionär asub elama välisriiki, siis pensioni maksmine peatatakse ning seda jätkatakse alles pärast kirjaliku avalduse esitamist ja tingimuste kontrollimist.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks on rahvapension oluline riiklik sotsiaalkindlustushüvitis, mis tagab minimaalse igakuise sissetuleku neile Eesti elanikele, kes ei täida tavapärase vanaduspensioni või toitjakaotuspensioni staažinõudeid. Pension määratakse vanaduspensioniealistele isikutele eluajaks 100 protsendi ulatuses rahvapensioni määrast, eeldusel et nad on Eestis elanud vähemalt viis aastat. Toitja kaotuse korral sõltub rahvapensioni suurus ülalpeetavate perekonnaliikmete arvust, ulatudes 50 kuni 100 protsendini määrast, kuid selle maksmine peatatakse töötamise või välisriiki elama asumise korral.