Maksudeklaratsiooni esitamise, parandamise ja kontrolli kord

Maksudeklaratsioon on seaduses sätestatud maksu arvutamise dokument. Vaata nõudeid esitamisele, parandamisele ja sunniraha rakendamisele.

Toimetaja:
Reimo Roosileht
Lisatud:
Viimati muudetud/kontrollitud:

Alates 19.07.2026 kehtiva maksukorralduse seaduse redaktsiooni kohaselt annab käesolev käsitlus selge ülevaate maksudeklaratsiooni esitamise nõuetest, viisidest ja sellega kaasnevatest kohustustest, aidates maksukohustuslasel mõista maksu arvutamise alusdokumentide esitamise korda ning vältida vigadest või tähtaegade ületamisest tulenevaid sanktsioone. Nõuetekohane ja õigeaegne deklareerimine tagab maksukohustuste korrektse täitmise ning võimaldab maksuhalduril õiguspäraselt määrata tasumisele kuuluvaid maksusummasid või tagastusnõudeid.

Maksudeklaratsiooni olemus ja liigid

Maksudeklaratsioon on seaduses sätestatud dokument, mille esitamise kohustus tuleneb seadusest ning mille kaudu antakse maksuhaldurile vajalik informatsioon maksukohustuse arvestamiseks. Deklaratsiooni esitaja on seaduse järgi kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning seda kirjalikult kinnitama.

  • tulumaksudeklaratsioon ja sotsiaalmaksudeklaratsioon;
  • käibemaksudeklaratsioon ja aktsiisimaksudeklaratsioon;
  • tollideklaratsioon ja hasartmängumaksudeklaratsioon;
  • maksuaruanne või muu maksuhaldurile esitatav maksu arvutamise dokument.

Deklaratsioonile lisatakse seaduse või määrusega ette nähtud dokumendid. Pärandvara hulka kuuluvate maksukohustuste kohta esitatakse deklaratsioon pärandaja maksuarvestuse raames.

Deklaratsiooni esitamise ja allkirjastamise kord

Maksukohustuslane võib üldjuhul vabalt valida deklaratsiooni esitamise viisi, välja arvatud juhul, kui seadus näeb ette teisiti. Deklaratsiooni alusel arvutab maksukohustuslane tasumisele kuuluva maksusumma, mida maksuhaldur kontrollib.

  • deklaratsiooni saatmine posti teel;
  • deklaratsiooni edastamine elektroonilisel andmekandjal või elektroonilist andmesidet kasutades;
  • deklaratsiooni üleandmine maksuhalduri ametiruumides või muus määratud kohas.

Deklaratsioonile kirjutab alla maksukohustuslane, tema seaduslik esindaja või volitatud esindaja. Piiratud teovõimega isiku eest allkirjastab deklaratsiooni tema seaduslik esindaja või eestkostja. Elektroonilisel esitamisel antakse nõuetekohane elektrooniline allkiri, mida ei nõuta juhul, kui deklaratsioon esitatakse e-maksuameti kaudu ja isik on tuvastatud turvalisel viisil.

Puudused deklaratsioonis ja andmete parandamine

Kui deklaratsioonis esineb puudusi või see ei vasta kehtestatud nõuetele, juhib maksuhaldur neile tähelepanu ning määrab tähtaja vigade kõrvaldamiseks. Kui puudusi määratud tähtajal ei kõrvaldata, loetakse deklaratsioon esitamata jäetuks.

Kui maksukohustuslane avastab enne maksusumma määramise aegumistähtaja saabumist esitatud deklaratsioonis vigu või puudulikke andmeid, mille tõttu tasumisele kuuluv maksusumma oli väiksem, teavitab ta maksuhaldurit viivitamata kirjalikult.

Sunniraha rakendamine kohustuse täitmata jätmisel

Tähtajaks esitamata deklaratsiooni või puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral on maksuhalduril õigus teha kirjalik hoiatus ja rakendada sunniraha.

  • esimesel korral määratav sunniraha ei või ületada 1300 eurot;
  • teisel korral määratav sunniraha ei või ületada 2000 eurot;
  • samas asjas määratav sunniraha ei või kokku ületada 3300 eurot.

Kokkuvõte

Maksudeklaratsioon on maksukorralduse seaduse alusel keskne instrument, mille kaudu maksukohustuslane esitab maksuhaldurile seaduses nõutud andmed ja arvutab tasumisele kuuluva maksusumma. Deklaratsiooni nõuetekohane esitamine eeldab tõeste andmete kinnitamist ning selle võib edastada elektrooniliselt, posti teel või maksuhalduri büroos. Vigade ilmnemisel tuleb deklaratsioon viivitamata parandada, vältides maksuhalduri poolset maksu määramist või sunniraha kohaldamist. Tähtaegadest kinnipidamine ja puuduste õigeaegne kõrvaldamine hoiab ära täiendavad rahalised nõuded ning tagab maksumenetluse sujuvuse.

Õigusaktid