Maksudeklaratsiooni esitamise, parandamise ja allkirjastamise õiguslikud alused

Maksudeklaratsiooni esitamise, allkirjastamise ja parandamise reeglid vastavalt Maksukorralduse seadusele. Lugege lähemalt kohustustest ja sunnirahast.

Käesolev artikkel selgitab maksudeklaratsiooni esitamise, allkirjastamise ja parandamise õiguslikku korda Eestis, mis kehtib alates 19.07.2026. Maksukohustuslastele annab see ülevaate deklaratsioonide vormistamisest, vigade parandamisest ja võimalikest tagajärgedest kohustuste täitmata jätmisel, aidates tagada korrektse ja sujuva maksumenetluse.

Maksudeklaratsiooni olemus ja esitamise viisid

Maksudeklaratsioon on tulu-, käibe-, aktsiisi-, tolli-, sotsiaalmaksu- ja hasartmängumaksudeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksuhaldurile esitatav maksu arvutamise dokument, mille esitamise kohustus tuleneb seadusest. Deklaratsioonile tuleb lisada kõik seaduse või määrusega ettenähtud lisadokumendid.

Maksukohustuslasel on õigus valida deklaratsiooni esitamise viis, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Deklaratsiooni saab edastada järgmistel viisidel:

  • Posti teel saates
  • Elektroonilisel andmekandjal
  • Elektroonilist andmesidet kasutades
  • Maksuhalduri ametiruumides või muus määratud kohas üle andes

Deklaratsiooni allkirjastamine ja esindus

Deklaratsioonile peab alla kirjutama maksukohustuslane, tema seaduslik esindaja või volitatud esindaja. Piiratud teovõimega isiku eest kirjutab alla tema seaduslik esindaja või eestkostja. Füüsilise isiku volitatud esindaja võib alla kirjutada tollialastes õigusaktides sätestatud juhtudel või kui isik on haiguse või välismaal viibimise tõttu takistatud.

Elektroonilise esitamise korral peab e-allkiri võimaldama tuvastada esitajat ja allkirja andmise aega. E-allkirja ei nõuta, kui deklaratsioon esitatakse e-maksuameti kaudu ja maksuhaldur on esitaja turvaliselt tuvastanud.

Deklaratsiooni parandamine ja puuduste kõrvaldamine

If maksukohustuslane avastab enne aegumistähtaja möödumist deklaratsioonis vigu või puudulikke andmeid, mille tõttu deklareeritud maksusumma on tegelikust väiksem, on ta kohustatud sellest viivitamata maksuhaldurit kirjalikult teavitama. See kohustus laieneb ka õigusjärglasele, testamenditäitjale ja pärandi hooldajale.

Kui esitatud deklaratsioon ei vasta nõuetele, juhib maksuhaldur puudustele tähelepanu ning määrab vajaduse korral maksukohustuslasele puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kui puudusi määratud tähtajaks ei kõrvaldata, loetakse deklaratsioon esitamata jäetuks.

Sunniraha kohustuste täitmata jätmise eest

Kui maksudeklaratsiooni ei esitata tähtpäevaks või puudusi ei kõrvaldata määratud tähtajaks, võib maksuhaldur määrata uue tähtaja ja teha hoiatuse sunniraha rakendamise kohta. Sunniraha kohaldatakse järgmiste piirmäärade kohaselt:

  • Esimesel korral ei või sunniraha ületada 1300 eurot
  • Teisel korral ei või sunniraha ületada 2000 eurot
  • Sama deklaratsiooni või selle paranduste esitamisele sundimiseks määratud sunniraha ei või kokku ületada 3300 eurot

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks on maksudeklaratsioon seadusest tulenev dokument, mille esitaja on kohustatud esitama õigeid andmeid ja seda kirjalikult kinnitama. Maksukorralduse seadus võimaldab deklaratsiooni esitada elektrooniliselt või paberil ning kohustab avastatud vigadest viivitamata teatama. Puuduste kõrvaldamata jätmisel või deklaratsiooni esitamata jätmisel on maksuhalduril õigus määrata tähtaeg ja rakendada sunniraha, mis esimesel korral ei tohi ületada 1300 eurot ning kokku 3300 eurot.

Õigusaktid