Käesolev artikkel annab ülevaate sünnitoetuse saamise tingimustest, taotlemise tähtaegadest ja toetuse suurustest vastavalt Perehüvitiste seadusele, mis kehtib alates 22.05.2026. See ühekordne riiklik peretoetus pakub peredele olulist rahalist abi lapse sündimise või lapsendamise korral, aidates katta lapse kasvatamisega kaasnevaid esmaseid kulusid.
Sünnitoetuse saajad ja õiguse tekkimine
Sünnitoetuse saamise õigus on ühel vanematest lapse sünni korral, sealhulgas ka lapse surnult sündimise korral. Õigus sünnitoetusele tekib lapse sündimise päeval.
Lisaks vanematele on sünnitoetuse saamise õigus ka järgmistel isikutel, tingimusel et varem ei ole sama lapse kohta sünnitoetust makstud:
- lapsendajal,
- eestkostjal,
- hoolduspere vanemal.
Toetuse suurus ja maksmise alused
Sünnitoetust makstakse toetuse saamise õiguse tekkimise päeval kehtinud toetuse suuruses. Seaduse kohaselt on sünnitoetuse suurused järgmised:
- 320 eurot iga sündinud lapse kohta,
- 1000 eurot iga sündinud lapse kohta kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral.
Taotlemise tähtajad ja kord
Sünnitoetus on ühekordne toetus, mis määratakse juhul, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul toetuse õiguse tekkimise päevast arvates.
Eestkostja või hoolduspere vanema puhul hakkab kuuekuuline taotlemise tähtaeg kulgema alates kohtumääruse jõustumise või hoolduspere vanemaga lepingu sõlmimise päevast.
Lapse surnult sünni korral teavitab Sotsiaalkindlustusamet isikut sünnitoetuse saamise õiguse tekkimisest pärast seda, kui on kontrollinud lapse surnult sünni fakti tervise infosüsteemist edastatud andmete põhjal.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes on sünnitoetus ühekordne riiklik toetus, mida makstakse lapse sündimise päeval kehtinud määras. Toetuse suurus on tavapäraselt 320 eurot lapse kohta ning mitmike puhul 1000 eurot lapse kohta. Toetust tuleb taotleda kuue kuu jooksul õiguse tekkimisest, eestkostjatel ja hoolduspere vanematel alates vastava otsuse või lepingu jõustumisest, tagades peredele õigeaegse riikliku abi.