Eesti tulumaksusüsteemi põhjalik ja terviklik käsitlus

Käesolev ülevaade käsitleb Eesti tulumaksusüsteemi õiguslikke aluseid ja maksustamise põhimõtteid vastavalt tulumaksuseaduse redaktsioonile, mis kehtib alates 09.05.2026. Artikkel annab praktilise ja üksikasjaliku ülevaate maksumääradest, residendi ja mitteresidendi staatuse määramisest, füüsilise ja juriidilise isiku tulude maksustamisest ning maksuvaba tulu rakendamisest.

Maksu objekt, maksumaksjad ja maksustamisperioodid

Tulumaksuseaduse kohaselt on tulumaksu peamiseks objektiks maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Maksustamisele kuuluvad erinevad tululiigid ja hüved, sealhulgas füüsilistele isikutele tehtud erisoodustused, residendist juriidiliste isikute ja riigitulundusasutuste jaotatud kasum (sõltumata selle jaotamise viisist või vormist), tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning ettevõtlusega ja põhikirjalise tegevusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. Samuti kuulub maksuobjektide hulka püsivasse tegevuskohta väljaviidav vara ning residendist äriühingu kaupade või reisijate rahvusvahelisest meritsi veost saadud tulu teatud tingimustel.

Mitteresidendist juriidilise isiku puhul maksustatakse tulumaksuga Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasum selle väljaviimisel, samuti püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud erisoodustused, kingitused, annetused, vastuvõtukulud ning ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. Kasumi väljaviimisena käsitatakse ka püsiva tegevuskoha majandustegevuse üleviimist teise riiki. Lisaks maksustatakse teatud tingimustel residendist äriühingu või mitteresidendi püsiva tegevuskoha tehtud ülejääv laenukasutuse kulu, välismaise kontrollitava äriühingu kasum ning maksustamise ebakõla põhjustanud summad. Ettevõtluskontole laekunud tulu maksustatakse vastavalt ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadusele.

Maksumaksjate määratlus ja liigitus

Maksumaksjad jagunevad seaduses vastavalt maksuobjektile mitmesse kategooriasse. Füüsilisest isikust tulu saajad, lepingulised investeerimisfondid, aktsiaseltsifondid ja mitteresidendist juriidilised isikud on kohustatud tasuma maksu oma maksustatavalt tulult. Erisoodustuste puhul on maksumaksjaks tööandja, kelleks võib olla füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, Eesti riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus.

Residendist juriidilised isikud ja riigitulundusasutused on maksumaksjaks jaotatud kasumi, kingituste, annetuste, vastuvõtukulude ning ettevõtlusega mitteseotud kulude ja väljamaksete puhul. Mitteresidendist juriidilised isikud, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, maksavad maksu püsivale tegevuskohale omistatud kasumi väljaviimisel ja muudelt püsiva tegevuskohaga seotud objektidelt. Seadus sätestab erandina, et usaldusfond ei ole tulumaksu maksja, välja arvatud juhul, kui tegemist on hübriidüksuse tulumaksukohustusega.

Maksustamisperioodid

Tulumaksuseaduses on sätestatud erinevad maksustamisperioodid sõltuvalt maksuobjekti olemusest ja maksumaksja liigist:

• Füüsilise isiku, lepingulise investeerimisfondi, aktsiaseltsifondi ja mitteresidendist juriidilise isiku tulu maksustamisperioodiks on kalendriaasta.
• Erisoodustuste, jaotatud kasumi, kingituste, annetuste ja vastuvõtukulude ning juriidiliste isikute ettevõtlusega mitteseotud kulude maksustamisperioodiks on kalendrikuu.
• Ülejääva laenukasutuse kulu ja maksustamise ebakõla põhjustanud summade puhul on maksustamisperioodiks majandusaasta.
• Välismaise kontrollitava äriühingu kasumi maksustamisel on perioodiks residendist äriühingu või mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha majandusaasta.

Residentsus ja püsiv tegevuskoht

Residentsuse määratlemine on tulumaksuga maksustamise aluseks, kuna see määrab kindlaks maksumaksja maksukohustuse ulatuse Eestis. Füüsiline isik loetakse residendiks, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on residendid pikaajalises välislähetuses viibivad Eesti diplomaadid, haldusteenistujad ning nendega kaasasolevad perekonnaliikmed ja tugiisikud. Residendist füüsiline isik on kohustatud maksma tulumaksu kõikidelt nii Eestis kui ka väljaspool Eestit saadud tuludelt, sõltumata tuluallika asukohast.

Juriidiliste isikute residentsus ja mitteresidendid

Juriidiline isik (välja arvatud usaldusfond) on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel. Residendiks loetakse ka Euroopa äriühingut (SE) ja Euroopa ühistu (SCE), kelle asukoht on registreeritud Eestis. Residendist juriidiline isik maksab tulumaksu seaduses sätestatud maksuobjektidelt ning on kohustatud väljamaksetelt tulumaksu kinni pidama. Mitteresident on isik, kes ei vasta residendi tingimustele. Mitteresident maksab tulumaksu ainult Eesti tuluallikast saadud tulult.

Kui välislepingu alusel määratud residentsus erineb seaduse alusel määratust või kui välislepingus on ette nähtud soodsamad tingimused, kohaldatakse välislepingut. Füüsiline isik peab residentsuse muutumisest teavitama maksuhaldurit ja täitma vastava vormi.

Püsiv tegevuskoht ja selle olemus

Püsiv tegevuskoht on majandusüksus, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. Püsiv tegevuskoht tekib geograafiliselt piiritletud või liikuva iseloomuga majandustegevuse tulemusena või mitteresidendi nimel lepinguid sõlmima volitatud esindaja kaudu Eestis toimuva tegevuse tulemusena.

Mitteresidendi tulu, mida ta saab Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, arvestatakse iseseisva maksumaksja tuluna, kes tegutseb samadel või sarnastel tingimustel ja on täiesti iseseisev mitteresidendi suhtes, kelle püsiv tegevuskoht see on.

Seotud isikud ja siirdehinnad

Isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Seadus loetleb seotud isikutena abikaasad, registreeritud elukaaslased, elukaaslased, otse- või külgjoones sugulased, ühte kontserni kuuluvad äriühingud, samuti juriidilise ja füüsilise isiku, kui füüsilisele isikule kuulub vähemalt 10% juriidilise isiku kapitalist või häältest. Samuti on seotud isikud, kellele kuulub üle 25% või üle 50% juriidilise isiku osalusest, samade juhatuse liikmetega juriidilised isikud, tööandja ja töötaja ning juhtorgani liikmed ja nende lähedased.

Seotud isikute vahelise tehingu hinna (siirdehinna) erinevus turuväärtusest maksustatakse, kui tegemist ei ole erisoodustusega. Siirdehinna ja tehingu turuväärtuse vahet ei maksustata, kui juriidiline isik on sellelt tulumaksu tasunud või kui tulumaks on seadusjärgselt kinni peetud.

Residendist füüsilise isiku tulud ja palgatulu

Residendist füüsilise isiku maksustatava tulu hulka kuulub maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu. See hõlmab palgatulu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest, renditulu ja litsentsitasusid, intresse, dividende, pensione, stipendiume, toetusi, preemiaid, hasartmänguvõite, kindlustushüvitisi, väljamakseid pensionifondidest ning teatud juhtudel maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku tulu.

Füüsilise isiku maksustatava tulu hulka ei kuulu teiste isikute poolt tema kasuks tehtud dokumendiga tõendatud kulude hüvitised ega mittevaralise või otsese varalise kahju hüvitised (välja arvatud ettevõtlusega seotud hüvitised). Samuti ei kuulu füüsilise isiku tulu hulka erisoodustused, kingitused, annetused ega dividendid, mis on juba maksustatud juriidilise isiku tasemel.

Palgatulu maksustamine ja maksuvabad hüvitised

Palgatuluna maksustatakse kõik töö eest saadud rahalised tasud ja töö- või teenistussuhtest tulenevad muud väljamaksed, sealhulgas töötasu, palk, lisatasu, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemise või teenistusest vabastamise hüvitised, kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitised või viivised, haigushüvitised ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. Samuti maksustatakse töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasu ning juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstud tasud.

Tulumaksuga ei maksustata järgmisi väljamakseid ja hüvitisi seaduses sätestatud piirmäärades:

• Tööandja makstav teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud kulude hüvitis ning välislähetuse päevaraha (maksuvaba piirmäär on 75 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 40 eurot iga järgneva päeva kohta).
• Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel, mis on sõitude kohta arvestuse pidamise korral maksuvaba kuni 0,50 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 550 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta.
• Laevapere liikmele ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmele reisil viibimise ajal antava toitlustamise maksumus kuni 20 eurot isiku kohta päevas.
• Töötajale lapse sünni puhul makstud toetus, mis ei ületa 5/12 residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi maksuvabast tulust.
• Tööandja poolt tasutud töötajate täiend- ja ümberõpe seoses koondamisega ning tööõnnetuse või kutsehaiguse tervisekahjustuse ravikulud.

Välistöötasu maksuvabastuse tingimused

Kui isik saab välisriigis töötamise eest palgatulu või erisoodustust, ei maksustata seda Eestis tulumaksuga, kui on täidetud kaks tingimust: isik on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul ning nimetatud tulu on olnud välisriigis isiku maksustatav tulu, mis on dokumentaalselt tõendatud (isegi kui tasutud maksu summa on null).

Laevapere liikmetele makstud tasudele kehtivad teatud juhtudel eraldi maksumäärad (0% määr teatud rahvusvahelist vedu tegevate lepinguriigi lipu all sõitvate laevade puhul).

Kasu vara võõrandamisest ja muud tululiigid

Tulumaksuga maksustatakse kasu, mis on saadud igasuguse võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme müügist või vahetamisest. Vara hulka kuuluvad kinnis- ja vallasasjad, väärtpaberid, osad, aktsiad, investeerimisfondi osakud, krüptovara, nõudeõigused, hoonestusõigused, kasutusvaldused ja muud piiratud asjaõigused või varalised õigused. Väärtpaberi lunastamist ja õiguse kehtivuse kaotamist käsitatakse samuti vara müügina.

Samuti maksustatakse osakapitali vähendamisel, osade tagasiostmisel või juriidilise isiku likvideerimisel saadud väljamaksete osa, mis ületab osaluse soetamismaksumust, välja arvatud juhul, kui see on juba äriühingu tasemel maksustatud.

Maksuvabad varavõõrandamised ja elukoha erand

Seadus sätestab rida maksuvabastusi vara võõrandamisel. Tulumaksuga ei maksustata vastuvõetud pärandvara, omandireformi käigus tagastatud vara, kinnisasja avalikes huvides omandamise eest makstavat tasu ja hüvitist, maakorraldustoimingu hüvitist ning tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest. Samuti on maksuvaba tulu kuni 15 kW netovõimsusega tootmisseadmega toodetud elektrienergia müügist (sh korteriühistu liikmena teatud tingimustel).

Kinnisasja, elamuühistu osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu on maksuvaba, kui võõrandatud eluruumi kasutas maksumaksja kuni võõrandamiseni oma elukohana. Seda elukoha maksuvabastust ei rakendata rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul. Kui kinnisasja kasutas maksumaksja samaaegselt ka muul otstarbel, rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana kasutatud ruumide pindala suhtele. Maksuvaba on ka suvila või aiamaja võõrandamine, kui see on olnud maksumaksja omandis üle kahe aasta ja kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit.

Renditulu, litsentsitasud ja intressid

Rendituluna maksustatakse üür, rent, tasu hoonestusõiguse seadmise ja reaalkoormatise talumise eest ning eseme kasutamise piirangu talumise eest saadud tasu. Renditulu hulka ei kuulu kõrvalkulude ja koormiste kandmine või hüvitamine üürniku poolt. Eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist arvatakse tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20% ilma kuludokumente esitamata.

Litsentsitasuna maksustatakse tasu autoriõiguste, patentide, kaubamärkide, tööstusdisainilahenduste, plaanide või salajaste valemite kasutada andmise või võõrandamise eest. Intressina maksustatakse laenult, liisingult, võlakohustuselt, väärtpaberilt ja hoiuselt saadud intress, samuti investeerimisfondi tehtud rahalised väljamaksed (v.a osaku tagastamine). Viivist intressina ei käsitata. Intressi ei maksustata, kui see on saadud pensioni investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvaralt või PEPP-i lepingu alusel.

Investeerimiskonto ja finantsvara maksustamise edasilükkamine

Tulumaksuseadus võimaldab residendist füüsilisel isikul lükata edasi tulumaksukohustust finantsvaralt saadud kasult või tulult. Finantsvarana käsitatakse avalikult pakutavaid väärtpabereid, reguleeritud turul kaubeldavaid väärtpabereid, tegevusloaga investeerimisfondide aktsiaid ja osakuid, lepinguriigi krediidiasutuses avatud hoiuseid, investeerimisriskiga elukindlustuslepinguid, teatud tuletisinstrumente, ühisrahastusteenuse osutaja vahendusel soetatud laene ja osalusi ning krüptovara, mis on soetatud tegevusloaga krüptovarateenuse osutaja vahendusel või emitendilt.

Finantsvarana ei käsitata kogumispensioni kindlustuslepingut, pensionifondi osakut ega PEPP-i lepingut.

Investeerimiskonto kasutamise reeglid

Tulumaksukohustuse edasilükkamiseks tuleb finantsvara soetada üksnes investeerimiskontol oleva raha eest ja finantsvaralt saadud tulu kanda viivitamata investeerimiskontole. Neid nõudeid ei kohaldata finantsvara vahetamise korral ega tulu suhtes, mida ei ole investeerimisühingu juures avatud kontolt või ühisrahastuse/krüptovarateenuse platvormilt välja kantud.

Investeerimiskonto on lepinguriigi krediidiasutuses, makseasutuses või e-raha asutuses avatud konto, millel hoitakse maksumaksja raha. Samuti käsitatakse investeerimiskontona investeerimisühingu juures avatud kontot, kui kliendi raha hoitakse eraldatuna.

Sisse- ja väljamaksete arvestus ning piirangud

Investeerimiskontolt väljamakse tegemisel maksustatakse summa, mille võrra kõikidelt investeerimiskontodelt tehtud väljamaksed ületavad selle väljamakse järgselt kõikidele investeerimiskontodele tehtud sissemaksete jääki. Sissemaksete jääk arvutatakse pärast iga sisse- ja väljamakset.

Väljamaksena käsitatakse kõiki kandeid, millega ei soetata finantsvara või ei kanta raha teisele investeerimiskontole, samuti finantsvaralt saadud tulu, mida ei kanta viivitamata investeerimiskontole. Väljamaksena ei käsitata valuuta konverteerimist ega konto kasutamise tasusid. Sissemaksena käsitatakse kõiki kontole tehtud kandeid, samuti tulumaksuga maksustatud tulu ja enne konto kasutuselevõtmist sellel olnud jääki. Võimenduslaenu ei käsitata sissemaksena ja selle tagastamist ei käsitata väljamaksena.

Investeerimiskontol olevat raha ei tohi kasutada kohustuste tagatisena, mis pole seotud finantsvara soetamisega; selle tingimuse rikkumisel loetakse konto jääk ja soetatud finantsvara soetamismaksumus väljamakseks.

Tulust tehtavad mahaarvamised ja maksuvaba tulu

Residendist füüsilisel isikul on õigus teha oma maksustamisperioodi tulust seaduses sätestatud mahaarvamisi. Peamiseks mahaarvamiseks on maksuvaba tulu, mis on residendist füüsilisele isikule 8400 eurot kalendriaastas. Nimetatud maksuvaba tulu ei kohaldata alates maksustamisperioodist, mil füüsiline isik jõuab vanaduspensioniikka.

Alates vanaduspensioniikka jõudmise maksustamisperioodist on lepinguriigi residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu 9312 eurot kalendriaastas.

Koolituskulud, kingitused ja annetused

Maksumaksjal on õigus tulust maha arvata tema poolt tasutud enda ja oma alla 26 aasta vanuse alaneja sugulase, õe või venna koolituskulud litsentseeritud riigi, kohaliku omavalitsuse või erakoolis (või samaväärses välismaa õppeasutuses). Koolituskuluna ei käsitata AM, A, A1, A2, B ja B1 kategooria mootorsõiduki juhi koolituse kulusid. Huvikooli kulusid käsitatakse koolituskuluna ainult juhul, kui huvikoolis õppija oli kalendriaasta 1. jaanuaril alla 18 aasta vanune (või teatud tingimustel kuni tasemeõppe lõpuni).

Samuti on õigus maha arvata nimekirja kantud ühingutele tehtud dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused (rahalises või mitterahalises vormis turuhinnas). Tasuta teenuse osutamist annetusena ei käsitata.

Kogumispensionid ja kohustuslikud maksed

Tulust võib maha arvata täiendava kogumispensioni kindlustusmaksed, vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad ning PEPP-i lepingu sissemaksed. Neid summasid võib maha arvata kuni 15% ulatuses maksumaksja tulust, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot aastas. Kui neid summasid on tasunud ka tööandja maksuvabalt, vähendatakse piirmäära tööandja tasutud summade võrra.

Lisaks arvatakse tulust maha kohustusliku kogumispensioni maksed, töötuskindlustusmaksed ning välisriigis kohustuslikult tasutud sotsiaalkindlustuse maksud ja maksed (pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamiseks).

Mahaarvamiste üldine piirang

Koolituskulude ning kingituste ja annetuste mahaarvamisi võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% maksumaksja sama perioodi Eestis maksustatavast tulust. Kui mahaarvamised ületavad piirmäära, võib kasutamata jääva osa oma tulust maha arvata maksumaksja abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui nende vahel kehtis varaühisus.

Teatud tuludest (nt laevapere liikme soodustasud) ei ole lubatud mahaarvamisi teha.

Juriidiliste isikute jaotatud kasumi ja väljamaksete maksustamine

Eesti tulumaksusüsteemi eripäraks on juriidiliste isikute jaotatud kasumi maksustamine väljamaksmise hetkel. Residendist äriühing maksab tulumaksu dividendide või muude kasumieraldistena jaotatud kasumilt nende väljamaksmisel rahalises või mitterahalises vormis. Tulumaksu määr on üldjuhul 22% (maksustatav summa jagatakse enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,78). Fondiemissiooni korras jaotatud kasumit tulumaksuga ei maksustata.

Dividendide maksuvabastuse erandid

Dividendi ei maksustata tulumaksuga, kui dividendi maksev residendist äriühing on saanud väljamakse aluseks oleva dividendi lepinguriigi või Šveitsi residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühingult (v.a maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuvalt) ja talle kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 10% selle äriühingu osalusest.

Sama kehtib, kui dividendi makstakse lepinguriigis või Šveitsis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumi arvel või kui dividend on saadud muust välisriigi äriühingust (kus kuulus vähemalt 10% osalus) ja dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud või selle aluseks olev kasum on tulumaksuga maksustatud.

Omakapitali väljamaksed ja likvideerimisjaotised

Residendist äriühing maksab tulumaksu aktsia- või osakapitali vähendamisel, osade tagasiostmisel või likvideerimisel tehtavate väljamaksete summa osalt, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid.

Äriühingu registrist kustutamisel maksab äriühing tulumaksu vara (sh likvideerimisjaotiste) turuväärtuselt, mis ületab omakapitali tehtud sissemakseid, välja arvatud juhul, kui vara kasutatakse jätkuvalt Eestis majandustegevuses teises äriühingus või püsivas tegevuskohas.

Varjatud kasumieraldised ja siirdehinnad

Residendist äriühing maksab tulumaksu aktsionärile, osanikule või liikmele antud laenult, kui tehingu asjaolud viitavad varjatud kasumieraldisele. Emaettevõtjale või samasse kontserni kuuluvale tütarettevõtjale antud laenu puhul, mille tagastamise tähtaeg on pikem kui 48 kuud, lasub maksumaksjal maksuhalduri nõudmisel kohustus tõendada laenu tagasimaksmise võimet ja kavatsust.

Kui residendist juriidilise isiku ja seotud isiku vahel tehtud tehingu hind erineb turuväärtusest, maksustatakse tulumaksuga summa, mille maksumaksja oleks tuluna saanud või kuluna kandmata jäänud, kui siirdehind oleks vastanud turuväärtusele.

Erisoodustused, kingitused, annetused ja muud kulud

Tööandja on kohustatud maksma tulumaksu töötajale tehtud erisoodustustelt. Erisoodustus on igasuguse kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse töötajale, ametnikule või juhtorgani liikmele seoses töö- või teenistussuhtega. Erisoodustuse hinna määramisel lähtutakse üldjuhul turuhinnast.

Sõiduauto isiklikuks otstarbeks kasutamise võimaldamisel on erisoodustuse hind 1,96 eurot kW kohta kuus (üle viie aasta vanuse auto puhul 1,47 eurot kW kohta). Erisoodustuseks ei loeta töötaja transpordikulusid teatud tingimustel, osalusoptsiooni andmist ja teatud tingimustel selle realiseerimist (kui optsiooni andmisest on möödunud vähemalt kolm aastat), samuti töötaja tervise edendamise kulutusi kuni 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas (kui seda võimaldatakse kõigile töötajatele).

Kingitused, annetused ja vastuvõtukulud

Residendist juriidiline isik maksab tulumaksu tehtud kingitustelt ja annetustelt, millelt pole maksu kinni peetud või erisoodustusena tasutud. Reklaamkingitused väärtusega kuni 21 eurot (ilma käibemaksuta) on maksuvabad. Nimekirja kantud ühingutele tehtud kingitused ja annetused on maksuvabad piirmääras, mis on maksumaksja valikul kas 3% samal aastal tehtud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast või 10% viimase majandusaasta kasumist.

Külaliste või koostööpartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega seotud väljamakseid (vastuvõtukulusid) ei maksustata kuni 50 euro ulatuses kalendrikuus, millele lisandub kuni 2% samal kuul tehtud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast.

Ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed

Residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt. Nendeks on seaduse alusel määratud trahvid, sunniraha, keskkonnatasud kõrgendatud määras, kingitused ja annetused (v.a lubatud piirmäärades), pistis ja altkäemaks, samuti väljamaksed, mille kohta puudub nõuetekohane algdokument.

Samuti maksustatakse ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine, osaluse või väärtpaberite soetamine maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuvas juriidilises isikus ning neile antud laenud või tehtud ettemaksed.

Maksude deklareerimine, tasumine ja avansilised maksed

Tulumaksuseadus sätestab ranged kohustused maksude deklareerimiseks ja tasumiseks nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele. Maksumaksjad on kohustatud esitama deklaratsioonid elektrooniliselt või paberil seaduses ettenähtud tähtpäevadeks. Maksu- ja Tolliamet teostab järelevalvet deklaratsioonide esitamise ja maksude tasumise üle ning arvutab vajadusel juurdemaksmisele kuuluvad summad.

Füüsise isiku tuludeklaratsioon

Füüsilisest isikust maksumaksja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni maksustamisperioodil saadud tulu või kasu kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 30. aprilliks. Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel on tuludeklaratsiooni võimalik esitada alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15. veebruarist, mil tehakse kättesaadavaks ka eeltäidetud tuludeklaratsioon. Maksumaksja on kohustatud kontrollima eeltäidetud andmete õigsust.

Tuludeklaratsiooni ei pea esitama residendist füüsiline isik, kelle tulu ei ületanud maksuvaba tulu määra või kelle tulult ei ole vaja täiendavalt maksu tasuda. Deklaratsiooni peavad aga alati esitama füüsilisest isikust ettevõtjad, investeerimiskonto kasutajad ning isikud, kes on saanud tulu välismaalt või maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuvast juriidilisest isikust. Enammakstud tulumaks tagastatakse hiljemalt järgneva aasta 1. oktoobriks.

Juriidiliste isikute deklaratsioonid ja tulumaksu kinnipidamine

Erisoodustusi tegev isik, residendist juriidiline isik ja püsivat tegevuskohta omav mitteresident on kohustatud esitama maksudeklaratsiooni (TSD) ja tasuma tulumaksu hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.

Tulumaksu kinnipidaja (residendist juriidiline isik, asutus, FIE, tööandja) on kohustatud väljamaksetelt (palk, teenustasud, intressid, renditulu jne) tulumaksu kinni pidama väljamakse tegemisel ning kandma selle üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt järgmise kuu 10. kuupäevaks.

Avansilised maksed

Füüsilisest isikust ettevõtja, kes sai eelmisel perioodil ettevõtlustulu, on kohustatud tasuma avansilisi makseid suuruses 1/4 eelmisel perioodil ettevõtlustulult arvestatud tulumaksust. Avansilised maksed tasutakse võrdsete summadena 15. septembriks ja 15. detsembriks. Makseid ei pea tasuma, kui kvartali makse ei ületa 300 eurot või kui tegemist on esimese tegevusaastaga.

Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal on kohustatud tasuma iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks tulumaksu avansilise makse määraga 18% (vastavalt § 4 lõikele 5 ja § 471) eelmises kvartalis teenitud maksueelselt kasumilt, mida on korrigeeritud seaduses sätestatud korras.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes sätestab Eesti tulumaksuseadus selge ja unikaalse raamistiku nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute maksustamiseks, kus ettevõtete jaotamata kasumit ei maksustata kuni selle väljamaksmiseni. Füüsiliste isikute puhul rakendatakse maksuvaba tulu süsteemi, mis eristub vanaduspensionieas, ning pakutakse investeerimiskonto kaudu võimalust finantstuludelt tekkivat maksukohustust edasi lükata. Mitteresidentidele kehtivad piiratud maksukohustused üksnes Eesti tuluallikast saadud tulude osas. Seadus paneb suurt rõhku tehingute turuväärtusele seotud isikute vahel ning sätestab ranged deklareerimise ja tulumaksu kinnipidamise tähtajad, tagades maksusüsteemi läbipaistvuse ja tõhusa toimimise.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas