Tulumaksuseaduse terviklik käsitlus: füüsiliste ja juriidiliste isikute maksustamise reeglid, erisused ning menetluskord

Põhjalik ülevaade tulumaksuseadusest seisuga 01.10.2026: maksumäärad, füüsilise ja juriidilise isiku maksustamine, erisoodustused, mahaarvamised ja miinimummaks.

Toimetaja:
Reimo Roosileht
Lisatud:
Viimati muudetud/kontrollitud:

Käesolev artikkel annab detailse ja praktilise ülevaate Eesti tulumaksuseaduse regulatsioonidest ja kohaldamispõhimõtetest seisuga 01.10.2026. Käsitlus selgitab füüsiliste ja juriidiliste isikute maksubaasi kujunemist, kohaldatavaid maksumäärasid, erisoodustuste korda, seaduses sätestatud mahaarvamisi, piiriüleseid maksureegleid ning deklaratsioonide esitamise ja maksukohustuste tasumise tähtaegu.

Maksu objekt, maksumaksjad, maksumäärad ja laekumine

Tulumaksuseaduse kohaselt maksustatakse tulumaksuga maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Eraldi maksuobjektidena käsitatakse füüsilisele isikule tehtud erisoodustusi, residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse jaotatud kasumit, tehtud kingitusi, annetusi ja vastuvõtukulusid, ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulusid ja väljamakseid, püsivasse tegevuskohta väljaviidavat vara ning teatud tingimustel kaupade või reisijate rahvusvahelisest meritsi veost saadud tulu (tonnaažikord). Samuti kuulub maksustamisele mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud ja sellest väljaviidud kasum, tegevuskoha kaudu tehtud erisoodustused, kingitused, annetused, vastuvõtukulud ning ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed. Ettevõtluskontole laekunud tulu maksustatakse vastavalt ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadusele.

Maksustamisperiood on füüsilise isiku tulu, lepingulise investeerimisfondi, aktsiaseltsifondi ja mitteresidendist juriidilise isiku tulu puhul kalendriaasta. Erisoodustuste, juriidilise isiku jaotatud kasumi, kingituste, annetuste, vastuvõtukulude ning ettevõtlusega mitteseotud kulude maksustamisperiood on kalendrikuu. Ülejääva laenukasutuse kulu ja maksustamise ebakõla puhul on maksustamisperiood majandusaasta, samuti on välismaise kontrollitava äriühingu kasumi maksustamisperioodiks kontrollitava äriühingu majandusaasta.

Seaduses sätestatud maksumäärad ja arvutuspõhimõtted jagunevad järgmiselt:

  • Tulumaksu üldine määr on 22%, mida kohaldatakse füüsilise ja juriidilise isiku maksustatavale tulule.
  • Erisoodustuste, kasumijaotiste, kingituste, annetuste, vastuvõtukulude, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete, ülejääva laenukasutuse kulu ja maksustamise ebakõlade maksustamisel jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,78.
  • Krediidiasutuse kasumilt tasutava tulumaksu avansilise makse määr on 18%.
  • Määraga 10% maksustatakse kindlustusvõtjale, pensionifondi osakuomanikule ja pensioni investeerimiskonto kasutajale tehtavad teatud väljamaksed vanaduspensioniea saabumisel või selleni jõudmisel viie aasta jooksul, samuti teatud täiendava kogumispensioni (III sammas) ja PEPP-i väljamaksed.
  • Rahvusvahelistel laevadel töötavate meremeeste ja laevapere liikmete kindlaksmääratud tasudele kehtib teatud tingimustel tulumaksumäär 0%.

Residendist füüsiliste isikute makstud tulumaks, arvestamata 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, laekub osaliselt maksumaksja elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: 8,5% residendist füüsilise isiku riiklikust pensionist ning 10,64% muust maksustatavast tulust (välja arvatud kohustuslik ja täiendav kogumispension ning vara võõrandamisest saadud kasu). Ülejäänud tulumaksu osa ja juriidiliste isikute tasutud tulumaks laekuvad riigieelarvesse. Residendi elukoht määratakse kalendriaasta 1. jaanuari seisuga maksukohustuslaste registri andmete põhjal.

Maksustamisel kohaldatakse üldist kuritarvituste vastast sätet (§ 5 prim): arvesse ei võeta tehingut või tehingute ahelat, mille peamine eesmärk või üks peamisi eesmärke on saada maksueelis, mis on vastuolus kohaldatava maksuõiguse või välislepingu sisu või eesmärgiga, ning mis ei ole kõiki asjaolusid arvesse võttes tegelik. Tehingut ei peeta tegelikuks, kui see pole tehtud reaalsetel elulistel või ärilistel põhjustel, mis kajastavad majanduslikku sisu.

Residentsus, seotud isikud ja tulumaksusoodustusega ühingud

Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval, samuti Eesti diplomaat ja välisteenistuja. Residendist füüsiline isik maksab tulumaksu kõikidelt nii Eestis kui väljaspool Eestit saadud tuludelt (ülemaailmse tulu maksustamise põhimõte). Juriidiline isik on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel, sealhulgas Euroopa äriühing (SE) ja Euroopa ühistu (SCE), mille asukoht on Eestis. Mitteresident maksab tulumaksu üksnes Eesti tuluallikast saadud tulult või Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu. Kui välisleping näeb ette seadusest soodsamaid tingimusi või erinevaid residentsuskriteeriume, kohaldatakse välislepingut.

Püsiv tegevuskoht on majandusüksus, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis, mis võib tekkida piiritletud või liikuva majandustegevuse või volitatud lepingu sõlmija kaudu. Püsivale tegevuskohale omistatakse tulu, mida see oleks võinud teenida iseseisva maksumaksjana sarnastes tingimustes.

Seotud isikutena käsitatakse isikuid, kellel on ühine majanduslik huvi või kelle vahel on valitsev mõju:

  • Abikaasad, registreeritud elukaaslased, elukaaslased ja otse- või külgjoones sugulased;
  • Ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses;
  • Juriidiline ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% aktsia- või osakapitalist, häältest või kasumi saamise õigusest;
  • Isikud, kellele koos teiste seotud isikutega kuulub üle 50% juriidilise isiku kapitalist, häältest või kasumiõigusest, või juriidilised isikud, kelle kapitalist üle 50% kuulub samale isikule;
  • Isikud, kellele kuulub üle 25% sama juriidilise isiku kapitalist või häältest;
  • Tööandja ja töötaja ning tema lähedased, samuti juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed ja nende lähedased.

Kui seotud isikute vahelise tehingu hind (siirdehind) erineb turuväärtusest, maksustatakse hinnavahe tulumaksuga. Maksu- ja Tolliamet kinnitab lisaks tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja. Nimekirja saavad kuuluda ühingud, kes tegutsevad heategevuslikult ja avalikes huvides, ei jaga vara ega tulu seotud isikutele, maksavad turutasule vastavaid töötasusid ning määravad lõpetamisel järelejäänud vara üleandmise samalaadsele ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Nimekirja ei kanta ega sealt kustutatakse ühinguid, kellel on ajatamata maksuvõlg, kes toetavad ettevõtlust, kutsealasid või poliitilisi ühendusi, või kes on korduvalt rikkunud aruannete ja deklaratsioonide esitamise tähtaegu.

Residendist füüsilise isiku tulud: palgatulu, ettevõtlus ja vara võõrandamine

Residendist füüsilise isiku maksustatava tulu hulka kuuluvad palgatulu, juhtorgani liikme tasu, võlaõigusliku lepingu alusel makstud teenustasu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest, renditulu, litsentsitasud, intressid, dividendid, pensionid, toetused, stipendiumid, preemiad, hasartmänguvõidud, kindlustushüvitis ning madala maksumääraga või koostööd mittetegeva jurisdiktsiooni juriidilise isiku tulu.

Palgatulu hulka loetakse kõik töö eest saadud rahalised tasud, lisatasud, puhkusetasud, haigushüvitised ja koondamishüvitised. Samas sätestab seadus ulatusliku nimekirja maksuvabadest hüvitistest:

  • Töölähetuse kulude hüvitis ja välislähetuse päevaraha, mille maksuvaba piirmäär on kuni 75 eurot esimese 15 päeva kohta (kuid mitte rohkem kui 15 päeva kalendrikuus) ning 40 eurot iga järgneva päeva kohta;
  • Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis teenistus- või töökohustuste täitmisel sõitude arvestuse pidamise korral kuni 0,50 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 550 eurot kalendrikuus iga tööandja kohta;
  • Lapse sünnitoetus tööandjalt kuni viie kaheteistkümnendiku ulatuses füüsilise isiku aastasest maksuvabast tulust;
  • Tööandja makstud täiend- ja ümberõpe koondamise korral ning kulud tööõnnetuse või kutsehaiguse raviks;
  • Tööandja tasutud täiendava kogumispensioni maksed (III sammas ja PEPP), mis ei ületa 15% töötajale kalendriaastal makstud maksustatavatest väljamaksetest ega 6000 eurot;
  • Välisriigis töötamise palgatulu on Eestis maksuvaba, kui töötaja on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul ja tulu on välisriigis maksustatud (dokumentaalselt tõendatult).

Ettevõtlustulu maksustamisel arvatakse füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) tulust maha dokumentaalselt tõendatud ettevõtluskulud. Saadud maksustatav summa jagatakse enne 22% maksumääraga korrutamist arvuga 1,33, kui tulule kohaldatakse sotsiaalmaksu, arvestades seaduses sätestatud sotsiaalmaksu miinimum- ja maksimumpiire. FIE võib omatoodetud põllumajandussaaduste võõrandamisest ning metsamaterjali ja raieõiguse müügist ja Natura 2000 erametsamaa toetusest arvata täiendavalt maha kuni 5000 eurot.

Kasu vara võõrandamisest on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe, millest võib maha arvata tehinguga otseselt seotud kulud. Seadus sätestab mitmeid olulisi maksuvabastusi, sealhulgas:

  • Eluruumi müük, mida maksumaksja kasutas kuni võõrandamiseni oma elukohana (maksuvabastust saab kohaldada mitte rohkem kui ühele võõrandamisele kahe aasta jooksul);
  • Pärandina vastuvõetud vara ja omandireformi käigus tagastatud maa ning vara võõrandamine;
  • Isiklikus tarbimises oleva vallasasja müük;
  • Suvila või aiamaja võõrandamine, kui see on olnud maksumaksja omandis üle kahe aasta ja krundi suurus ei ületa 0,25 hektarit;
  • Taastuvenergia seadmega toodetud elektrienergia müük või elektri tasakaalustamisturul osalemisest saadud tulu, kui seadme netovõimsus ei ületa 15 kW (või korteriühistu puhul 11 kW korteriomandi kohta).

Finantsvara, investeerimiskonto, intressid ja dividendid

Finantsvaralt teenitud kasu ja tulu maksukohustust on füüsilisel isikul võimalik edasi lükata investeerimiskonto režiimi kasutades. Finantsvaraks loetakse lepinguriigis või OECD liikmesriigis avalikult pakutavaid väärtpabereid, reguleeritud turul kaubeldavaid väärtpabereid, litsentseeritud investeerimisfondide osakuid, krediidiasutuste hoiuseid, investeerimisriskiga elukindlustuslepinguid, litsentseeritud ühisrahastusplatvormide vahendusel antud laene ning määruse (EL) 2023/1114 alusel tegutseva teenusepakkuja vahendusel või emitendilt soetatud krüptovara.

Tulumaksukohustuse edasilükkamiseks peab finantsvara olema soetatud üksnes investeerimiskontol olnud raha eest ja finantsvaralt laekunud tulu tuleb kanda viivitamata investeerimiskontole. Investeerimiskontoks on lepinguriigi või OECD riigi krediidiasutuses, makseasutuses või investeerimisühingus avatud rahaline konto. Maksustamisele kuulub summa, mille võrra kõigilt investeerimiskontodelt tehtud väljamaksed ületavad sissemaksete jääki. Sissemakseks loetakse kontole kantud vaba raha ja varem maksustatud tulu, väljamakseks aga igasugust raha ülekannet, mida ei kasutata finantsvara soetamiseks või teisele investeerimiskontole kandmiseks. Investeerimiskontol olevat raha ei tohi kasutada tagatisena kohustustele, mis pole seotud finantsvara soetamisega; vastasel juhul deklareeritakse konto saldo ja finantsvara soetamismaksumus väljamaksena.

Tavalise maksustamissüsteemi (mitte-investeerimiskonto) korral arvatakse väärtpaberite võõrandamise kasust maha samal perioodil väärtpaberite müügist tekkinud kahju. Samuti saab ühisrahastuslaenude ja krüptovara võõrandamisest tekkinud kahjusid tasaarvestada vastava finantsvara kasuga ning kahjude ülejääki kanda edasi järgmistele maksustamisperioodidele.

Dividendid ja välismaa juriidiliselt isikult saadud kasumieraldised maksustatakse residendist füüsilise isiku tasandil 22% määraga, välja arvatud juhul, kui väljamakse aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud või dividendilt tulumaks välisriigis kinni peetud. Renditulu maksustatakse samuti tulumaksuga, kusjuures eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist arvatakse tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20% ilma kuludokumente esitamata.

Residendist füüsilise isiku tulust tehtavad mahaarvamised

Füüsilisel isikul on õigus teha oma maksustamisperioodi tulust seaduses sätestatud mahaarvamisi, vähendades maksustatavat baasi enne tulumaksu arvutamist:

  • Üldine maksuvaba tulu on 8400 eurot maksustamisperioodil. Nimetatud üldist maksuvaba tulu ei kohaldata alates maksustamisperioodist, mil isik jõuab riiklikku vanaduspensioniikka;
  • Vanaduspensioniealise maksuvaba tulu on alates vanaduspensioniikka jõudmise maksustamisperioodist 9312 eurot kalendriaastas (ehk 776 eurot kuus);
  • Koolituskulud: maksumaksja võib tulust maha arvata enda ja oma alla 26 aasta vanuse alaneja sugulase, õe või venna dokumentaalselt tõendatud koolituskulud riigi, kohaliku omavalitsuse, ülikooli või tegevusloaga erakooli tasemeõppes ja teatud täienduskoolitustel (välja arvatud mootorsõidukijuhi koolitused);
  • Kingitused ja annetused: tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kantud isikutele tehtud dokumentaalselt tõendatud rahalised ja mitterahalised annetused;
  • Täiendav kogumispension (III sammas ja PEPP): vabatahtliku pensionifondi osakute ja kindlustusmaksete summad kuni 15% ulatuses maksumaksja maksustatavast tulust, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot aastas (arvestades tööandja tehtud sissemakseid);
  • Kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed: kinnipeetud ja tasutud kohustusliku kogumispensioni (II sammas) maksed ning töötuskindlustusmaksed arvatakse tulust maha täies ulatuses ilma piirmäärata.

Koolituskulude ning kingituste ja annetuste mahaarvamisele kehtib koondpiirang: neid võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksustamisperioodi maksustatavast tulust (pärast ettevõtluskulude mahaarvamist). Kui abikaasadel või registreeritud elukaaslastel kehtib varaühisus ja ühe partneri koolituskulud ületavad nimetatud piirmäära, võib kasutamata jäänud osa maha arvata teise abikaasa või registreeritud elukaaslase tulust.

Mitteresidendi ja investeerimisfondide maksustamine

Mitteresident maksab tulumaksu ainult seaduses (§ 29) ammendavalt loetletud Eesti tuluallikast saadud tuludelt. Maksustamisele kuuluvad eelkõige:

  • Palgatulu Eestis töötamisest, kui tööandja on resident, riigiasutus, mitteresidendi Eesti püsiv tegevuskoht või kui isik viibib Eestis töötamise eesmärgil vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul, samuti renditöö tasud;
  • Eesti residendist juriidilise isiku või mitteresidendi siinse püsiva tegevuskoha juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasu;
  • Eestis toimunud ettevõtlustulu;
  • Kasu kinnisasja, registreeritava vallasasja, raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamisest ning kasu sellise äriühingu või investeerimisfondi osaluse võõrandamisest, mille varast üle 50% moodustab Eestis asuv kinnisvara ja milles mitteresidendil oli vähemalt 10% osalus;
  • Eestis asuva kinnisasja või registrisse kantud eseme renditulu ning litsentsitasu, mida maksab resident või püsiv tegevuskoht;
  • Mitteresidendist kunstnikule või sportlasele Eestis esinemise või tegevuse eest makstud tasu;
  • Eesti riigi, kohaliku omavalitsuse või residendi poolt makstud pensionid, stipendiumid, toetused ja kindlustushüvitised.

Diplomaatiliste esinduste ja konsulaatide välisriigi kodanikest töötajate ametitulu ei maksustata tulumaksuga. Mitteresidendist füüsilise isiku tulust arvatakse maha töötuskindlustusmaksed ning Euroopa Liidu lepinguriigi resident võib teatud juhtudel esitada residendi tuludeklaratsiooni ja kasutada 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi.

Lepingulise investeerimisfondi ja aktsiaseltsifondi puhul maksustatakse tulumaksuga Eestis asuva kinnisasja võõrandamisest saadud kasu, Eesti kinnisasjadest tulenev renditulu ning intressid sellistelt kinnisvaramahukatelt üksustelt, milles fond omab vähemalt 10% osalust. Maksuvabastus laieneb pensionifondidele ja PEPP-ina registreeritud fondidele.

FIE ettevõtluskulud, soetamismaksumus ja kahjumi arvestus

Füüsilisest isikust ettevõtjal on õigus ettevõtlustulust maha arvata kõik maksustamisperioodil tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, mis on tehtud maksustatava tulu saamiseks või on vajalikud ettevõtluse säilitamiseks ja arendamiseks, sealhulgas töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks. Külaliste ja koostööpartnerite vastuvõtukulud on mahaarvatavad kuni 2% ulatuses ettevõtlustulust, millele lisandub kuni 32 eurot kalendrikuu kohta. Reklaamkingituse kulud on mahaarvatavad, kui kauba või teenuse väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot. Tervise edendamise kulutusi võib maha arvata kuni 400 eurot aastas.

Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata tulumaksu (v.a erisoodustuste tulumaks), sunnirahasid, trahve, maksuintresse, erikonfiskeeritud vara, kõrgendatud keskkonnatasusid, pistist, mittemaksustatavate toetuste arvel tehtud kulusid ega kahju vara turuhinnast madalama hinnaga müügist seotud isikule. Kui lubatud kulud ületavad ettevõtlustulu, võib edasikantud kulusid maha arvata kuni kümne järgneva maksustamisperioodi ettevõtlustulust tekkimise järjekorras.

FIE arvestab tulu ja kulusid kassapõhiselt: tulu loetakse laekumise ja kulu tasumise hetkel. FIE võib avada krediidiasutuses ühe erikonto, mille rahaliste vahendite kasv arvatakse ettevõtlustulust maha ja kahanemine liidetakse tulule, võimaldades tulumaksukohustust edasi lükata kuni raha erikontolt väljaviimiseni.

Vara võõrandamisel loetakse soetamismaksumuseks vara omandamiseks, parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalsed kulud (sh lõivud ja tasud). Pärandina saadud vara soetamismaksumuseks loetakse üksnes pärija enda tehtud kulud (pärandaja soetamismaksumust üle ei võeta). Samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumust arvestatakse kas FIFO (esimesena sisse, esimesena välja) või kaalutud keskmise meetodi alusel, mida tuleb rakendada järjepidevalt.

Tulumaksu kinnipidamine, deklareerimine ja tasumise tähtajad

Tulumaksu kinnipidajaks on residendist juriidiline isik, riigi- või omavalitsusasutus, FIE, tööandja või Eestis tegutsev mitteresident, kes teeb maksustatavaid väljamakseid füüsilisele isikule või mitteresidendile. Kinnipidaja peab tulumaksu kinni väljamakse tegemisel ja kannab selle Maksu- ja Tolliameti kontole hiljemalt väljamakse kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks, esitades samaks tähtajaks maksudeklaratsiooni (vorm TSD).

Kinnipeetava tulumaksu määrad jagunevad vastavalt tulu liigile:

  • Palgatulu, juhatuse liikme tasu, teenustasu, litsentsitasu ja intresside väljamaksetelt peetakse tulumaks kinni üldmääras 22%;
  • Mitteresidendile makstavalt litsentsitasult, kunstniku ja sportlase tasult ning teatud pensioni- ja investeerimisväljamaksetelt peetakse maks kinni määraga 10%;
  • Tulumaksu ei peeta kinni residendist juriidilisele isikule tehtavatelt maksetelt, registreeritud FIE ettevõtlustulult ega füüsilise isiku intressilt, kui see laekub investeerimiskontole.

Füüsilisele isikule tehtavatelt väljamaksetelt arvatakse enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist kirjaliku avalduse alusel maha maksuvaba tulu (kuni 1/12 aastasest määrast ehk 700 eurot kuus, või vanaduspensionieas kuni 776 eurot kuus), samuti kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksed. Avalduse saab esitada reeglina vaid ühele tulumaksu kinnipidajale.

Residendist füüsiline isik esitab tuludeklaratsiooni maksustamisperioodile järgneva aasta 30. aprilliks. E-teenuses avatakse eeltäidetud deklaratsioonid 15. veebruaril. Juurdemaksmisele kuuluv tulumaks tuleb tasuda hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 1. oktoobriks, samaks kuupäevaks tagastab Maksu- ja Tolliamet enammakstud tulumaksu. FIE tasub tulumaksu avansilisi makseid 1/4 ulatuses eelmise aasta tulumaksust 15. septembriks ja 15. detsembriks (kui kvartalimakse ületab 300 eurot). Krediidiasutus tasub avansilisi makseid määraga 18% kvartalikasumilt iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks.

Juriidilise isiku tulumaks: erisoodustused, kingitused, jaotatud kasum ja siirdehinnad

Eestis kehtib juriidiliste isikute puhul kasumi jaotamisel maksustamise süsteem, kus ettevõtte tasemel teenitud kasumit ei maksustata selle teenimise hetkel, vaid alles dividendide, muude kasumieraldiste, omakapitali vähendamise väljamaksete või ettevõtlusega mitteseotud kulude tegemisel.

Erisoodustustelt tasub tööandja tulumaksu määraga 22/78 (lisaks sotsiaalmaksule). Erisoodustuseks loetakse igasugune rahaliselt hinnatav soodustus töötajale, juhatuse liikmele või teenuseosutajale. Olulisemad erisoodustuse erandid ja piirmäärad on:

  • Tööandja sõiduauto erasõitudeks kasutamisel arvutatakse erisoodustuse hind mootori võimsuse (kW) alusel: 1,96 eurot kW kohta kuus (üle viie aasta vanusel autol 1,47 eurot kW kohta kuus);
  • Töötaja tervise edendamise kulud on maksuvabad kuni 400 eurot töötaja kohta aastas (sportimispaigad, taastusravi, hambaravi, ravikindlustusleping);
  • Töötaja majutuskulud on maksuvabad kuni 500 eurot kuus Tallinnas ja Tartus ning 250 eurot mujal, kui töötaja elukoht on vähemalt 50 km kaugusel töökohast;
  • Osalusoptsiooni andmine pole erisoodustus ning alusvara omandamist ei maksustata, kui optsiooni hoidmise tähtaeg on vähemalt kolm aastat.

Kingitused, annetused ja vastuvõtukulud maksustatakse määraga 22/78. Tulumaksusoodustusega ühingutele tehtud annetused on maksuvabad kas 3% ulatuses sama kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksetest või 10% ulatuses eelmise majandusaasta kasumist. Vastuvõtukulud on tulumaksuvabad kuni 50 eurot kalendrikuus, millele lisandub 2% sama kuu sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksetest. Reklaamkingitused väärtusega kuni 21 eurot (ilma käibemaksuta) on maksuvabad.

Kasumi jaotamisel deklareeritakse dividendid ja muud kasumieraldised igakuiselt ning tasutakse tulumaks 22/78. Osa- ja aktsiakapitali vähendamisel või likvideerimisel maksustatakse väljamakse osa, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Emaettevõtjale või sidusühingule antud laen, mille tähtaeg on pikem kui 48 kuud, võib kvalifitseeruda varjatud kasumieraldiseks (§ 50 prim 2), kui maksumaksja ei suuda tõendada laenu tagasimaksmise võimet ja reaalset kavatsust. Seotud isikute vahel turuhinnast erineva hinnaga tehtud tehingute siirdehinna vahe maksustatakse samuti juriidilise isiku tasandil.

Rahvusvaheline maksustamine, kuritarvituste vastased meetmed ja teatamiskohustused

Tulumaksuseadus sisaldab mitmeid sätteid piiriülese maksustamise reguleerimiseks ja maksubaasi kahanemise tõkestamiseks:

  • Tulumaks lahkumisel (exit tax - § 54 prim 5): vara viimisel teises riigis asuvasse püsivasse tegevuskohta maksustatakse vara turuväärtuse ja bilansilise maksumuse vahe 22/78 määraga, kusjuures Euroopa Liidu siseselt saab taotleda tasumise ajatamist kuni viiele aastale;
  • Ülejääv laenukasutuse kulu (§ 54 prim 2): maksustatakse residendist äriühingu ülejääv intressikulu, mis ületab 3 000 000 eurot ning 30% ettevõtte amortisatsioonieelsest kasumist (EBITDA), välja arvatud eraldiseisvad ettevõtjad või taristuprojektid;
  • Välismaise kontrollitava äriühingu (CFC) kasum (§ 54 prim 3): residendist äriühingule omistatakse ja maksustatakse sellise välismaise tütarühingu kasum, mis on saadud näilikest tehingutest ja seotud Eesti emaühingu võtmetöötajate funktsioonidega (erand kehtib, kui kasum ei ületa 750 000 eurot ja finantstulud 75 000 eurot);
  • Maksustamise ebakõlad ja hübriidüksused (§ 54 prim 6 - 54 prim 8): eemaldatakse topelt mahaarvamise või mahaarvamise ilma tuluna arvessevõtmiseta skeemide maksueelised sidusettevõtjate vahel;
  • Ülemaailmne miinimummaks (§ 54 prim 10): kehtib hargmaistele kontsernidele, mille konsolideeritud kogutulu on vähemalt 750 000 000 eurot vähemalt kahel aastal viimasest neljast aastast.

Informatsiooni esitamise ja teatamiskohustused on tööandjatel ja juriidilistel isikutel ulatuslikud. Maksuhaldurile tuleb iga-aastaselt 1. veebruariks deklareerida isikliku sõiduauto hüvitised, maksuvabad tasemekoolituse kulud, töötajate tervise edendamise kulud ning usaldusfondi tulu jaotused. Seotud isikutele antud laenudest ja nende tagastamisest teatatakse kord kvartalis, kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks (§ 56 prim 5). Täiendava kogumispensioni sissemaksetest teatavad kindlustusandjad ja pensioniregistri pidaja samuti 1. veebruariks.

Kokkuvõte

Tulumaksuseadus kehtestab tervikliku ja süsteemse maksubaasi nii füüsilistele isikutele, füüsilisest isikust ettevõtjatele kui ka äriühingutele. Füüsilise isiku tasandil on kesksel kohal 22% maksumäär, 8400-eurone aastane maksuvaba tulu (pensioniealistele 9312 eurot), investeerimiskonto edasilükkamissüsteem ning rangelt piiritletud koolituskulude ja pensionimaksete mahaarvamised. Juriidiliste isikute puhul toimub maksustamine kasumi jaotamisel või ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemisel, rakendades brutotatud määra 22/78. Lisaks kohaldatakse rahvusvahelisi reegleid ülejääva laenukasutuse, välismaiste kontrollitavate äriühingute, lahkumismaksu ja miinimummaksu osas. Korrektne arvestus ja tähtaegne deklareerimine tagavad maksuriskide maandamise.

Õigusakti muudatused

01.01.2027

Ülevaade tulumaksuseaduse muudatustest alates 01.01.2027

Alates 01.01.2027 jõustuvad tulumaksuseaduse muudatused, mis ühtlustavad kohalike omavalitsuste tulumaksumäärasid ja täpsustavad riigikaitsega seotud maksuvabastusi. Lisaks ajakohastati tegevuse peatamisel vara isiklikku tarbimisse arvestamise sätet

01.12.2026

Tulumaksuseadus

01.10.2026

Tulumaksuseaduse § 19 muudatus alates 01.10.2026

Alates 01.10.2026 jõustub tulumaksuseaduse muudatus § 19 lg 3 p 12, millega asendatakse maksuvabade toetuste loetelus senised viited uue viitega kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele

Seotud teemad

Palgakalkulaator 2026

Arvuta 2026. aasta brutopalk, netopalk, maksud ja tööandja kogukulu Eesti tööjõumaksude vaikimisi määradega.