Rahvusvahelise maksualase teabevahetuse seaduse kohustused ja rakendamine

Käesolev ülevaade selgitab alates 25.04.2026 kehtiva maksualase teabevahetuse seaduse alusel toimuvat rahvusvahelist automaatset andmevahetust, mis aitab kindlaks määrata otseste maksudega seotud maksukohustusi. Artikkel annab praktilist kasu finantsasutustele, krüptovarateenuse osutajatele ja platvormihalduritele, kirjeldades üksikasjalikult nende hoolsusmeetmeid, aruandluskohustusi ning maksuhalduri järelevalveõigusi.

Seaduse reguleerimisala, põhimõisted ja üldised alused

Maksualase teabevahetuse seadus (MTVS) sätestab otseste maksudega seotud maksukohustuse suuruse kindlaksmääramiseks vajalikud rahvusvahelise automaatse teabevahetusega seotud õigused ja kohustused. Seaduse reguleerimisalasse jäävates, kuid käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes kohaldatakse esmajärjekorras maksukorralduse seadust ja maksuseadusi. Kui seaduse regulatsioon erineb välislepingus sätestatust, kohaldatakse välislepingu sätteid.

Seaduses kasutatakse mitmeid spetsiifilisi termineid, mis määratlevad teabevahetuses osalevad isikud ja toimingud:

• Maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet.
• Õiguslik moodustis on juriidilise isiku staatuseta isikuteühendus või varakogum ning isiku või juriidilise isiku staatuseta isikuteühenduse või varakogumi filiaal.
• Teabeandjale andmete esitaja on isik või õiguslik moodustis, kes käesoleva seaduse või muu õigusakti alusel esitab teabeandjale käesoleva seaduse täitmiseks kasutatavaid andmeid.
• Andmesubjekt on andmesubjekt isikuandmete kaitse seaduse tähenduses.
• Teabeandja on isik või õiguslik moodustis, kellele antakse käesoleva seadusega õigusi ja pannakse kohustusi, kusjuures teabeandja ei ole maksuhaldur, teabeandjale andmete esitaja ega andmesubjekt.
• Välisriigi pädev ametiasutus on välisriigi isik või organ, kes on pädev ametiasutus välislepingu või Euroopa Liidu asjaomase õigusakti kohaselt.
• Teabevahetus on otseste maksudega seotud maksukohustuse suuruse kindlaksmääramiseks vajaliku teabe automaatne edastamine välislepingu alusel või Euroopa Liidu asjaomase õigusakti kohaselt maksuhaldurilt välisriigi pädevale ametiasutusele ja vastupidi.
• Teabe automaatne edastamine on teabe edastamine korrapäraselt, ilma taotluseta, kindlaksmääratud viisil ja mahus.
• Teabe kogumine on teabeandjalt teabevahetuseks vajaliku teabe saamine ja maksuhalduri poolt teabeandjalt teabevahetuseks vajaliku teabe nõudmine.

Seaduse kohaselt kohaldatakse maksuhalduri tegevustele maksukorralduse seadust, sealhulgas Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise ja FATCA rakendamise kokkuleppe täitmisel. Seaduse alusel kehtestatud deklaratsioonidele kohaldatakse samuti maksukorralduse seaduses maksudeklaratsiooni kohta sätestatut. Maksuhalduril on õigus koguda teavet jooksva ja viie eelneva kalendriaasta kohta.

Teabevahetuse kord, piirangud ja andmekaitse

Maksuhalduril on teabevahetuse õigus, mis ei pea olema vastastikune. Teabevahetusega võib olla hõlmatud jooksva ja viie eelneva kalendriaasta kohta maksuhalduri valduses olev kogu teave, mille vahetamist välisleping või asjaomane Euroopa Liidu õigusakt ette näeb.

Teabevahetusega hõlmatud teabe hulka kuuluvad järgmised tulu- ja varaliigid:

• Töösuhtest saadud tasu ning töövõtu- või käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasu.
• Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmetele makstud tasu.
• Tulu elukindlustustoodetest, mille kohta ei vahetata teavet muul alusel.
• Makstud pension.
• Kinnisomand ja kinnisvaratulu.
• Litsentsitasu.
• Muu kui hoidmiskonto kaudu saadud dividenditulu, välja arvatud selline dividenditulu, mis on vabastatud äriühingu tulumaksust nõukogu direktiivi 2011/96/EL artikli 4, 5 või 6 kohaselt.

Maksuhaldur võib teabevahetuse toimimise täpsustamiseks sõlmida välisriigi pädeva ametiasutusega ametkondliku välislepingu. Euroopa Liidu välist finantskontode alast ning riikidepõhise aruande alast teabevahetust kohaldatakse ka Andorra Vürstiriigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Monaco Vürstiriigi, San Marino Vabariigi ja Šveitsi Konföderatsiooniga sõlmitud Euroopa Liidu lepingute ning maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsiooni artikli 6 alusel toimuvale finantskontode maksualasele automaatsele teabevahetusele. Samuti kohaldatakse seda riikidepõhise aruande alasele, platvormialasele ja krüptovara teabe automaatsele vahetusele. Partnerriikide ja -jurisdiktsioonide nimekirjad avaldab Maksu- ja Tolliamet oma veebilehel.

Teabe kasutamisele kehtivad ranged piirangud. Teabe kogumise ja teabevahetuse teel saadud teavet käsitatakse maksukorralduse seaduse tähenduses maksusaladusena. Välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt saadud teavet võib maksuhaldur avaldada maksukorralduse seaduses sätestatud tingimustel, arvestades välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis sätestatut.

Andmete töötlemise eesmärk on võimaldada maksuhalduril ja välisriigi pädeval ametiasutusel õigesti ja kahtluseta kindlaks teha asjaomased maksukohustuslased, hallata ja jõustada maksualaseid õigusakte piiriülestes olukordades, hinnata maksudest kõrvalehoidumise toimepanemise tõenäosust ja vältida tarbetuid edasisi uurimisi, samuti täita FATCA kokkuleppega võetud kohustusi. Maksuhalduril ei ole lubatud kasutada riikidepõhise aruande alase teabevahetuse käigus saadavaid andmeid ainsa või peamise alusena tulumaksuseaduse kohasel siirdehinna korrigeerimisel.

Teabeandja on kohustatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama klienti ärisuhte loomisel seaduse alusel toimuvast teabe kogumisest, teabevahetusest ning teabe automaatsest edastamisest. Seda ei kohaldata teabeandja suhtes, kellel puudub teabe esitamise kohustus. Maksuhaldur peab andmesubjekti taotluse alusel esitama väljavõtte jooksva ja viie eelneva kalendriaasta kohta teabe kogumise käigus saadud ning teabevahetuse käigus edastatud temaga seotud teabest. Kui andmesubjekt tõendab, et edastatud teave ei ole teabeandjast tingituna õige, esitab teabeandja esimesel võimalusel maksuhaldurile parandatud teabe, mille maksuhaldur edastab välisriigi pädevale ametiasutusele, taotledes eelneva teabe kustutamist. Kui andmesubjekt tõendab, et teavet on edastatud riigile, mille maksuresident ta ei olnud, taotleb maksuhaldur selle teabe kustutamist.

Teabe kogumise vältimine, kulud ja kohustuste täitmise üldreeglid

Maksuhaldur ja teabeandja kannavad seaduse täitmisega seonduvad oma kulud ise. Teabe kogumise vältimise eesmärgil tehtavaid tehinguid ja toiminguid seaduse kohaldamisel arvesse ei võeta, kui tehingu või toimingu sisust järeldub selline eesmärk.

Teabeandjale andmete esitaja on kohustatud nõude saamisel esitama teabeandjale andmed, milleta ei ole teabeandjal võimalik seadust täita. Andmed tuleb esitada 30 kalendripäeva jooksul, kui seadusest ei tulene lühemat tähtaega. Teabeandjale andmete esitaja tagab andmete õigsuse nende esitamisel.

Seadus sätestab ranged meetmed juhuks, kui andmeid ei esitata:

• Kui müüja ei ole esitanud nõutud teavet platvormihaldurile vaatamata kahele meeldetuletusele, sulgeb platvormihaldur müüja konto ja takistab tal seda uuesti registreerida või jätab müüjale tasu üle andmata, kuni müüja esitab nõutud teabe. Neid meetmeid rakendatakse pärast teise meeldetuletuse esitamist, kuid mitte enne 60 päeva möödumist teabe esmasest nõudmisest.
• Kui krüptovara kasutajast klient ei ole esitanud krüptovarateenuse osutajale nõutud teavet vaatamata kahele meeldetuletusele, takistab krüptovarateenuse osutaja teha sellel kliendil tehinguid aruandekohustusega hõlmatud krüptovaraga seni, kuni klient esitab nõutud teabe. Meetmeid rakendatakse pärast teise meeldetuletuse esitamist, kuid mitte enne 60 päeva möödumist teabe esmasest nõudmisest.

Teabeandja peab säilitama kohustuste täitmist kinnitavaid tõendeid vähemalt jooksva ja kuue eelneva kalendriaasta kohta, kuid mitte rohkem kui kümme aastat, arvestades isikuandmete kaitse üldmääruse eesmärgipärasuse põhimõtet. Maksu- ja Tolliamet säilitab automaatse teabevahetuse teel saadud teavet maksukohustuslaste registris seitse aastat. Kui teabeandja leiab, et edastatud teave ei ole õige, esitab ta esimesel võimalusel maksuhaldurile uuendatud teabe.

Finantskontode maksualane teave ja FATCA kokkuleppe kohaldamine

Finantskonto on Eesti finantsasutuse peetav konto, mis vastab direktiivi lisa 1 tingimustele. Väärtpaberite keskdepositooriumi peetav finantskonto on konto, mis on avatud väärtpaberite registri pidamise seaduse alusel või mille kontohaldur on mittearuandekohustuslik finantsasutus. Muul juhul loetakse finantskonto kontohalduri peetavaks. Teabevahetusest välistatud finantskontodele aruandlus- ja hoolsusmeetmeid ei kohaldata. Välistatud kontode hulka kuuluvad näiteks pensionilepingud kogumispensionide seaduse tähenduses ning väärtpaberikontod, kus on registreeritud ainult kohustusliku ja vabatahtliku pensionifondi osakud.

Finantskontode maksualane teave on finantskonto pidamisega seonduv aruandekohustusliku Eesti finantsasutuse poolt maksuhaldurile esitatav teave. Aruandlus- ja hoolsusmeetmed on sätestatud direktiivi lisades 1 ja 2. Tulu liikide, kontojääkide ja kontoväärtuste suurus leitakse eurodes, arvestades tulumaksuseaduses sätestatut. Deklaratsioonide vormid ning esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Teabeandjaks on Eesti finantsasutus. Aruandekohustuslik Eesti finantsasutus on Eestis asutatud või moodustatud asutus või välisriigi asutuse Eesti filiaal. Mittearuandekohustuslik finantsasutus on vabastatud aruandlus- ja hoolsusmeetmete kohaldamisest (näiteks kohustuslik ja vabatahtlik pensionifond). Ettevõtet kontrolliva isiku kindlakstegemisel lähtutakse tegeliku kasusaaja määratlusest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses.

Kontoomaniku ja kontrolliva isiku kinnitus on kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav kinnitus isiku maksuresidentsuse kohta, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:

• Kontoomaniku või ettevõtet kontrolliva isiku nimi.
• Elukoha aadress.
• Maksuresidentsused.
• Maksukohustuslase identifitseerimisnumber või -numbrid.
• Sünniaeg ja sünnikoht riigi või jurisdiktsiooni täpsusega.
• Kinnituse esitamise aeg.

Aruandekohustuslik Eesti finantsasutus kohaldab aruandlus- ja hoolsusmeetmeid ning tuvastab igal aastal finantskontode maksualase teabe. Ta esitab mitteresidendist kontoomaniku ning ettevõtte ja his mitteresidendist kontrolliva isiku andmed, kui nad on aruandekohustusega hõlmatud isikud ja MTA loetelus oleva riigi maksuresidendid. Teave esitatakse maksuhaldurile elektroonse deklaratsiooniga iga aasta 30. juuniks. Kohustusi võib täita kolmanda isiku kaudu, kuid vastutus lasub finantsasutusel.

FATCA kokkuleppe täitmisel lähtutakse kokkuleppest, arvestades seaduse erisusi. Eesti finantsasutuste hulka kuuluvad krediidiasutused, hoiu-laenuühistud, investeerimisühingud, fondivalitsejad, investeerimisfondid, elukindlustusandjad ja väärtpaberite keskdepositoorium. Eesti rahandusministri esindajaks on maksuhaldur. Hoolsusmeetmed on sätestatud FATCA kokkuleppe I lisas. Seadus sätestab teatud erisused hoolsusmeetmete kohaldamisel (näiteks ei kohaldata I lisa teatud punkte ja lubatakse kohaldada teatud erisusi ühetaoliselt kõigile kontodele). Aruandekohustuslik Eesti finantsasutus kogub andmeid 2014. ja järgnevate aastate kohta ning 2015. ja 2016. aastal mitteosalevatele finantsasutustele tehtud maksete andmeid. Andmed esitatakse maksuhaldurile elektroonselt järgmise aasta 30. juuniks ning maksuhaldur edastab need USA-le 30. septembriks. Maksuhaldur võtab meetmed rikkumiste kõrvaldamiseks.

Eelotsuste ja riikidepõhise aruande automaatse teabevahetuse kord

Eelotsuste alase automaatse teabevahetusega võivad olla hõlmatud andmed maksuhalduri siduva eelotsuse kohta, mis käsitleb piiriülese toimingu maksustamist või püsiva tegevuskoha tekkimist. Toiming on piiriülene, kui vähemalt üks osaline on teise riigi resident, mitme riigi resident, tegutseb teises riigis püsiva tegevuskoha kaudu või kui toimingu mõju on piiriülene. Automaatse teabevahetusega ei ole hõlmatud eelotsused, mis käsitlevad üksnes füüsiliste isikute vahelisi toiminguid, välja arvatud juhul, kui tehingu summa ületab 1 500 000 eurot või kui eelotsusega määratakse kindlaks füüsilise isiku Eesti residentsus (välja arvatud mitteresidendist töötajate tasud või pensionid tuluallika riigis).

Maksuhaldur võib edastada Euroopa Liidu liikmesriikide pädevatele ametiasutustele eelotsuse kohta järgmist teavet:

• Maksukohustuslast tuvastada võimaldavad andmed ja isikute grupp.
• Sisukokkuvõte ja tehingu kirjeldus, hoides ärisaladust.
• Eelotsuse andmise kuupäev ning kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev.
• Eelotsuse liik ja toimingu rahaline väärtus.
• Viide liikmesriigile või isikule, keda eelotsus tõenäoliselt mõjutab või puudutab.

Eelotsuses käsitletud toimingutega seotud füüsiliste isikute kohta automaatselt teavet ei vahetata. Euroopa Komisjonile võib edastada piiratud andmeid, mis ei sisalda füüsiliste isikute residentsuse või suurte tehingute spetsiifilisi andmeid.

Riikidepõhine aruanne on hargmaiste ettevõtete kontserni puudutav aruanne, mis sisaldab koondteavet kontserni tulude, tulumaksueelse kasumi/kahjumi, tasutud ja kogunenud tulumaksu, aktsiakapitali, jaotamata kasumi, töötajate arvu ning materiaalse vara kohta riikide kaupa, samuti kontserni liikmete tuvastamist ja nende põhitegevusalasid. Kontsern on määratletud direktiivi lisa 3 kohaselt, kus vähemalt üks liige on teise jurisdiktsiooni resident. Teabeandjaks on Eesti maksuresidendist aruandekohustuslik üksus (lõplik emaüksus, asendusemaüksus või muu üksus). Aruanne tuleb esitada maksuhaldurile majandusaastale järgneva kalendriaasta 31. detsembriks. Kui aruande esitab emaüksus või asendusemaüksus oma riigis, ei teki Eesti liikmel aruandekohustust. Iga Eesti liige peab teatama maksuhaldurile oma rolli kontsernis 6 kuu jooksul majandusaasta lõpust. Maksuhaldur teavitab teisi liikmesriike teabe edastamisest keeldumistest ja avaldab esitatud andmed oma veebilehel.

Piiriülesed skeemid ja aruandekohustusega skeemid

Piiriülene skeem on tehing või tehingute ahel, millel on seos Euroopa Liidu liikmesriigi või kolmanda riigiga ning mis võib mõjutada maksustamist, finantskontodealast teabevahetust või tegeliku kasusaaja tuvastamist. Maksustamist mõjutava skeemi puhul on osalised eri riikide residendid, mitme riigi residendid või tegutsevad riigis, mille resident nad ei ole. Finantskontodealast teabevahetust mõjutav skeem takistab teabe kogumist või vahetamist. Tegeliku kasusaaja tuvastamist mõjutav skeem raskendab tegeliku kasusaaja tuvastamist. Kriteeriumide loetelu kehtestab minister määrusega. Aruandekohustusega skeem on teabevahetusega hõlmatud skeem, mis puudutab teist liikmesriiki või kolmandat riiki ja mille puhul esineb vähemalt üks määruses nimetatud kriteerium.

Teabeandja on isik, kes osutab aruandekohustusega skeemi väljatöötamise, turustamise, kättesaadavaks tegemise või rakendamise teenust, või kes on andnud sellega seoses abi, tuge või nõu. Teabeandjaks ei ole isik, kes ei teadnud ega pidanud teadma skeemist. Aruandekohustus tekib teabeandjal, kes on Eesti resident, kelle Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu teenust osutatakse, kes on Eestis asutatud või kelle tegevus on reguleeritud Eesti õigusaktidega või kes on Eesti kutseühenduse liige.

Seotud isik on isik, kes osaleb teise isiku juhtimises olulisel määral või kellele kuulub üle 25% aktsiakapitalist, häältest või kasumiõigusest. Kaudse osaluse suurus määratakse korrutamise teel. Füüsilist isikut, tema abikaasat/elukaaslast ning sugulasi käsitatakse ühe isikuna.

Teabeandja esitab maksuhaldurile järgmise teabe:

• Teabeandjaid, asjaomaseid maksukohustuslasi ja nendega seotud isikuid tuvastavad andmed.
• Kriteeriumid, mis muudavad skeemi aruandekohustuslikuks.
• Skeemi nimetus, sisu kokkuvõte ja kirjeldus (ilma ärisaladust avaldamata).
• Skeemi rakendamise alguse kuupäev, õiguslikud üksikasjad ja rahaliselt hinnatav väärtus.
• Mõjutatud liikmesriigid ja muud isikud.

Teave tuleb esitada 30 kalendripäeva jooksul alates skeemi kättesaadavaks tegemisest, valmisolekust või esimesest toimingust. Standardsete skeemide puhul esitatakse uut või täiendavat teavet iga kolme kuu tagant. Teabeandjal on õigus jätta teave esitamata, kui see süüstaks teda ennast või tema lähedasi väärteo või kuriteo toimepanemises. Maksuhaldur annab skeemile unikaalse viitenumbri. Teabeandjal on õigus jätta kohustused täitmata, kui see rikuks seadusest tulenevat kutsesaladuse hoidmise kohustuse (näiteks advokaadid). Sellisel juhul teavitab ta teist teabeandjat või asjaomast maksukohustuslast, kellele kohustused üle lähevad. Kui aruandekohustus on mitmes liikmesriigis, esitatakse teave Eestis, kui seos Eestiga on prioriteetne (residentsus, püsiv tegevuskoht, asutamine, kutseühendus). Kohustustest vabaneb, kui on tõendid teises liikmesriigis või teise teabeandja poolt täitmise kohta. Kui teabeandjat ei ole, lasub aruandekohustus asjaomasel maksukohustuslasel.

Platvormide ja platvormihaldurite aruandluskohustus ja hoolsusmeetmed

Platvorm on tarkvara, mis võimaldab müüjal olla ühenduses teiste kasutajatega aruandekohustusega hõlmatud tegevusega tegelemiseks, samuti moodustis tasu kogumiseks ja maksmiseks. Platvormiks ei loeta tarkvara, mis võimaldab üksnes maksete töötlemist, kaupade/teenuste loetlemist/reklaamimist või ümbersuunamist.

Aruandekohustusega hõlmatud tegevused on tasu eest tehtavad järgmised tegevused:

• Kinnisasja või selle osa rendile või üürile andmine.
• Aja- või ülesandepõhise teenuse osutamine.
• Asja võõrandamine.
• Transpordivahendi rendile või üürile andmine.

Tasu tähendab mis tahes vormis tasu, mis on müüjale makstud või krediteeritud, millest on maha arvatud platvormihalduri kinni peetud teenustasud, vahendustasud või maksud. Hõlmatud tegevuseks ei loeta tegevust, mida teeb platvormihalduriga seotud üksus või töötaja. Müüja on platvormil registreeritud isik või moodustis. Aruandlusega hõlmatud müüja on liikmesriigi või partnerriigi residendist müüja või müüja, kes annab rendile seal asuvat kinnisasja. Aruandlusest on välistatud valitsusüksused, börsiettevõtted, suured kinnisvara rendileandjad (üle 2000 korra aastas samal aadressil) ning väikesed asjade müüjad (alla 30 tehingu ja alla 2000 eurose tasuga aastas).

Platvormihaldur on juriidiline isik või moodustis, kes sõlmib müüjaga lepingu platvormi kättesaadavaks tegemiseks. Teabeandjaks on Eesti residendist platvormihaldur, Eestis juhitav, Eestis püsivat tegevuskohta omav või Eesti õiguse alusel asutatud platvormihaldur, samuti Eestis registreeritud liiduväline platvormihaldur. Platvormihaldur tuvastab hoolsusmeetmeid rakendades kalendriaasta 31. detsembriks aruandlusega hõlmatud müüjad. Tegevuse alustamise aastal rakendatakse meetmed järgmise aasta 31. detsembriks. Hoolsusmeetmetele võib tugineda 36 kuu jooksul, kui andmed on usaldusväärsed. Kohustusi võib täita kolmanda isiku kaudu. Teave esitatakse maksuhaldurile hiljemalt hoolsusmeetmete rakendamisele järgneva aasta 31. jaanuaril (alustamise aastal ülejärgmise aasta 31. jaanuaril). Teavet ei pea esitama, kui aruandlusega hõlmatud müüjaid ei tuvastatud, teave esitati teises liikmesriigis või teise platvormihalduri poolt. Teave tuleb esitada müüjale enne maksuhaldurile edastamist. Maksuhaldur võib vabastada platvormihalduri kohustustest, kui ärimudeli tõttu ei saa müüjad platvormil tegutseda. Liiduväline platvormihaldur peab end registreerima maksuhalduri juures, registreering võidakse kehtetuks tunnistada kohustuste täitmata jätmisel (90 päeva jooksul tähtajast, kuid mitte enne 30 päeva viimasest meeldetuletusest). Vabastus registreerimisest kehtib samaväärse teabevahetuse korral.

Krüptovara teabevahetus, järelevalve, sunnimeetmed ja rakendussätted

Aruandekohustusega hõlmatud krüptovara on määruse (EL) 2023/1114 kohane krüptovara, välja arvatud e-raha, digitaalne usaldusraha ja krüptovara, mida ei saa kasutada maksevahendina ega investeerimiseks. Krüptovara teave on krüptovarateenuste osutamisega seotud aruandekohustusliku krüptovarateenuse osutaja poolt maksuhaldurile esitatav teave kasutajate, kontrollivate isikute ja tehingute kohta. Krüptovara tehingud on vahetamise, ülekandmise ja krüptovaraga tasumise tehingud, mille väärtus ületab 50 000 USA dollarit. Teabeandjaks on Eesti krüptovarateenuse osutaja. Krüptovara kasutaja on Eesti või teise liikmesriigi/partnerriigi resident, kes tuvastatakse hoolsusmeetmete abil. Kontrolliva isiku kindlakstegemisel lähtutakse tegeliku kasusaaja määratlusest.

Residentsuse kinnitus on kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav kinnitus, mis sisaldab järgmisi andmeid:

• Füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku/moodustise ärinimi.
• Elukoha või juriidilise isiku aadress.
• Liikmesriigid, mille resident isik on, ja maksukohustuslasena registreerimise number igas liikmesriigis.
• Füüsilise isiku sünniaeg.
• Kontrolliva isiku rollid ja kriteeriumid aktiivse üksuse või vabastatud isiku kohta.

Teabeandja esitab tuvastatud krüptovara teabe eelmise kalendriaasta kohta elektroonse deklaratsiooniga iga aasta 30. juuniks. Krüptovarateenuse osutaja, kes ei tegutse määruse (EL) 2023/1114 reguleerimisalas, kuid võimaldab tehinguid, on kohustatud end registreerima maksuhalduri juures enne teabe esitamise tähtaega. Registreerimisel esitatakse nimi, aadressid, registreerimisnumbrid ja klientide residentsusriigid. Registreering tunnistatakse kehtetuks tegevuse lõppemisel või kohustuste täitmata jätmisel (90 päeva jooksul tähtajast, kuid mitte enne 30 päeva viimasest meeldetuletusest). Registreering taastatakse kohustuste täitmisel ja andmete esitamisel.

Järelevalvet seaduse täitmise üle teostab maksuhaldur maksukorralduse seaduses sätestatud korras. Kohustuste täitmata jätmise korral võib maksuhaldur määrata täiendava tähtaja ja teha sunniraha hoiatuse. Sunniraha ei tohi kokku ületada 3300 eurot (esimesel korral kuni 1300 eurot, teisel korral kuni 2000 eurot). Seda kohaldatakse ka kontserni liikme teavitamiskohustuse rikkumisel. Maksuhaldur võib nõuda platvormile juurdepääsul hoiatuse kuvamist või piirata juurdepääsu platvormile (domeeninime blokeerimine nimeserverites), kui rikkumise kõrvaldamiseks puuduvad muud võimalused ja teabeandjat on hoiatatud vähemalt 90-päevase täiendava tähtajaga. Hoiatus või blokeering kõrvaldatakse teavitamisele järgneval tööpäeval pärast põhjuse äralangemist.

Seaduse rakendussätted sätestavad järgmised olulised tähtajad ja üleminekuperioodid:

• Teabe töötlusest teavitamine ajalooliste klientide puhul pidi toimuma hiljemalt 30.03.2015 või 3 kuu jooksul alates kohustuse tekkimisest.
• USA isikute identifitseerimisnumbrite puudulikkusest teavitamine pidi toimuma hiljemalt 30.06.2016 ja numbrid esitama 31.12.2016.
• Finantskontode hoolsusmeetmete esmakordne kohaldamine 2016. aastal avatud kontode kohta toimus 31.12.2016. Olemasolevate kõrge väärtusega kontode puhul 31.12.2016, madala väärtusega ja ettevõtte kontode puhul 31.12.2017. Direktiivi muudatusi kohaldatakse alates 01.01.2026.
• Eelotsuste teabe edastamine hõlmab otsuseid alates 01.01.2012 (kui need kehtisid 01.01.2017 seisuga) ja andmed edastati 31.12.2017. Uusi reegleid kohaldatakse eelotsustele alates 01.01.2026.
• Riikidepõhist aruandlust kohaldatakse majandusaastatele alates 01.01.2016 (asendusemaüksuse puhul alates 01.01.2017). Avalikustamise reegleid kohaldatakse alates 22.07.2024 algavatele majandusaastatele.
• Piiriüleste skeemide reegleid kohaldatakse alates 01.01.2021. Ajalooliste skeemide (25.06.2018 kuni 30.06.2020) teave esitati 28.02.2021. Vahepealsete skeemide (01.07.2020 kuni 31.12.2020) tähtaegade kulgemine algas 01.01.2021 ja täiendav teave esitati 30.04.2021.
• Platvormihaldurid rakendasid hoolsusmeetmeid 01.01.2023 seisuga registreeritud müüjatele hiljemalt 31.12.2024 ja esitasid 2023. aasta teabe hiljemalt 31.01.2025.
• Krüptovara aruandlust kohaldatakse esimest korda 2026. aasta kohta ja teave esitatakse 30.06.2027. Enne 31.12.2025 loodud kliendisuhete puhul tuvastatakse kasutajad hiljemalt 01.01.2027.
• Seadus ise jõustus 01.01.2015.

Kokkuvõte

Maksualase teabevahetuse seadus (MTVS) on terviklik õiguslik raamistik, mis reguleerib rahvusvahelist automaatset maksualast teabevahetust Eestis. Seadus paneb olulised hoolsus- ja aruandluskohustused finantsasutustele, platvormihalduritele ning krüptovarateenuse osutajatele, et tagada maksukohustuste õige kindlaksmääramine piiriülestes olukordades. Maksu- ja Tolliamet teostab järelevalvet ning omab rikkumiste korral õigust määrata sunniraha või piirata juurdepääsu nõuetele mittevastavatele platvormidele. Seaduse järkjärguline rakendamine ja erinevad üleminekuperioodid tagavad sujuva ülemineku rahvusvahelistele standarditele, aidates tõhusalt vältida maksudest kõrvalehoidumist.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas