Alates 01.11.2026 kehtiva maksukorralduse seaduse kohaselt on maksuseadus seadus, millega sätestatakse maks, tagades maksumaksjale selguse tema rahaliste kohustuste tekkimise aluste ja täitmise korra osas. Käesolev ülevaade selgitab maksuseaduses sisalduvaid kohustuslikke elemente ning maksuseaduste ja nende muudatuste jõustamisele seatud tähtaegu, aidates maksukohustuslasel mõista oma seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi.
Maksuseaduse mõiste ja maksmise üldpõhimõtted
Maksukorralduse seaduse järgi on maksuseadus seadus, millega sätestatakse maks. Maksumaksjal on seadusest tulenev kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla- või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras.
Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele ette nähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu.
Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel omavalitsuste kehtestatavatest kohalikest maksudest.
Riiklikud maksud süsteemis
Maksuseadustega sätestatud riiklikeks maksudeks on:
- tulumaks, sotsiaalmaks ja maamaks;
- hasartmängumaks, käibemaks ja tollimaks;
- aktsiisid, raskeveokimaks, ettevõtlustulu maks ja mootorsõidukimaks.
Maksuseaduses sätestatavad kohustuslikud andmed
Maksuõiguse selguse ja kindluse tagamiseks peab iga maksuseadus määratlema konkreetsed kohustuslikud elemendid:
- maksu nimetus ja maksu objekt;
- maksumäär ja maksumaksja määratlus;
- maksu saaja või maksu laekumise koht;
- maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg ning perioodilise maksu puhul maksustamisperiood;
- maksusumma arvutamise ja tasumise kord koos sellega kaasnevate lisakohustustega;
- seadusega lubatud võimalikud maksusoodustused.
Maksuseaduse ja selle muudatuste jõustamise tähtajad
Õiguskindluse tagamiseks näeb seadus ette kindlad ajalised nõuded maksuseaduste rakendamisele:
- maksuseaduse ja selle muudatuse vastuvõtmise ning jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud;
- vähemalt kuuekuulise vaheaja nõuet ei kohaldata maksukohustuslast soodustava mõjuga seaduse või selle muudatuse puhul;
- pensioniregistri pidaja pangakontole kantava sotsiaalmaksu osa määra vähendava muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt viis aastat.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes määratleb maksukorralduse seadus maksuseaduse kui seaduse, millega kehtestatakse maks ja pannakse paika maksumaksja rahalise kohustuse alused. Maksumaksjal on kohustus tasuda üksnes neid makse, mis on seadusega ette nähtud ning kehtestatud määrades ja korras. Igas maksuseaduses peavad olema fikseeritud maksu objekt, määr, maksumaksja, tasumise tähtajad, laekumise koht, arvutamise ja tasumise kord ning soodustused. Lisaks tagab seadus stabiilsuse, nõudes seaduse või selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul vähemalt kuuekuulist vaheaega, välja arvatud soodustavate sätete puhul.