Seisuga 19.07.2026 sätestab maksukorralduse seadus, et maksuseadus on seadus, millega kehtestatakse või sätestatakse maks, tagades maksumaksjale selguse tema rahalistes kohustustes ning riigi või kohaliku omavalitsuse maksusüsteemi toimimises. See annab maksumaksjale kindluse, et tasuda tuleb üksnes seadusega otseselt ette nähtud makse kindlaksmääratud korras ja määrades.
Maksuseaduse mõiste ja maksukohustuse piirid
Maksukorralduse seaduse kohaselt on maksuseadus seadus, millega sätestatakse maks. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud kohalikest maksudest.
Maksumaksjal lasub seadusest tulenevalt kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla- või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. Riiklikud maksud on järgmised:
- tulumaks ja sotsiaalmaks;
- maamaks ja raskeveokimaks;
- hasartmängumaks ja käibemaks;
- tollimaks ja aktsiisid;
- ettevõtlustulu maks ja mootorsõidukimaks.
Maksuseaduses sätestatavad kohustuslikud andmed
Igas maksuseaduses peavad olema sätestatud maksu kohaldamiseks ja tasumiseks vajalikud põhilised tingimused, mis tagavad maksukohustuse selguse ja ühetaolise täitmise.
- maksu nimetus ja maksu objekt;
- maksumäär ja maksumaksja;
- maksu saaja või laekumise koht;
- maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, kusjuures perioodilise maksu puhul ka maksustamisperiood;
- maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad lisakohustused;
- võimalikud maksusoodustused.
Maksuseaduse ja selle muudatuse jõustamise reegel
Maksuseaduse, samuti selle mis tahes muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud.
Seda kuuekuulise tähtaja nõuet ei kohaldata üksnes juhul, kui tegemist on maksukohustuslast soodustava mõjuga maksuseaduse või selle muudatusega.
Kokkuvõte
Maksuseadus on seadusandlik akt, millega sätestatakse konkreetsed riiklikud maksud ja maksustamise alused. Maksumaksja on kohustatud tasuma vaid neid riiklikke ja kohalikke makse, mis on otseselt seadusega kehtestatud, tagades õigusselguse ja ettenähtavuse. Iga maksuseadus peab ammendavalt määrama maksu objekti, määra, maksumaksja, laekumise koha, tasumise tähtajad ja korra ning võimalikud maksusoodustused. Õiguskindluse tagamiseks peab maksuseaduse ja selle muudatuse vastuvõtmise ning jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud, välja arvatud juhul, kui tegemist on maksumaksjat soodustava muudatusega.