Maksumenetluse ja maksukohustuste täitmise põhjalik käsiraamat

Käesolev ülevaade käsitleb maksukorralduse seaduse regulatsioone, mis määravad maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ning menetluskorra. See praktiline ja põhjalik juhend põhineb seaduse redaktsioonil, mis kehtib alates 25.04.2026, pakkudes selgust igapäevases maksuõiguses ja menetlustoimingutes.

Seaduse kohaldamisala, maksusüsteem ja maksuhaldurid

Maksukorralduse seaduse reguleerimisala ja kohaldamisala on laiahaardeline, määrates kindlaks maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, samuti maksumenetluse ning maksuvaidluste lahendamise korra.

Seadust kohaldatakse kõikidele riiklikele maksudele, välja arvatud juhul, kui maksuseaduses või maksualase teabevahetuse seaduses on sätestatud teisiti. Samuti laieneb seadus kaupade importimisel ja eksportimisel tasumisele kuuluvatele maksudele kooskõlas Euroopa Liidu tolliseadustikuga ning kohalikele maksudele, arvestades kohalike maksude seaduse erisusi. Kui seaduse regulatsioon erineb välislepingus sätestatust, kohaldatakse alati välislepingu sätteid.

Maksusüsteem ja maksu mõiste

Maks on seadusega või volikogu määrusega pandud rahaline kohustus avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või tulu saamiseks, millel puudub maksumaksja jaoks otsene vastutasu. Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest.

Seaduse kohaselt on riiklikud maksud järgmised:

• tulumaks
• sotsiaalmaks
• maamaks
• hasartmängumaks
• käibemaks
• tollimaks
• aktsiisid
• raskeveokimaks
• ettevõtlustulu maks
• mootorsõidukimaks

Seaduse tähenduses kohaldatakse maksu sätteid ka kogumispensionide ja töötuskindlustuse maksetele, keskkonnatasudele (saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu, keskkonnahäiringu hüvitamise tasu, maavara kaevandamisõiguse tasu) ning teekasutustasule.

Maksuseadus ja maksuhaldurid

Maksuseadus peab sätestama maksu nimetuse, objekti, määra, maksja, saaja, tasumise tähtaja, arvutamise korra ja võimalikud soodustused. Maksuseaduse või selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud, välja arvatud maksukohustuslast soodustavate muudatuste korral.

Riiklike maksude maksuhalduriks on Maksu- ja Tolliamet ning kohalike maksude puhul valla- või linnavalitsus või muu asjakohane ametiasutus. Kohalikud omavalitsused võivad sõlmida halduslepinguid ülesannete üleandmiseks teisele omavalitsusele või Maksu- ja Tolliametile.

Maksukohustuslased, esindus ja vastutuse üleminek

Maksukohustuslaseks loetakse maksumaksjat, maksu kinnipidajat või muud isikut, kes vastutab seaduse või lepingu alusel teise isiku maksukohustuse eest. Maksumaksja ja maksu kinnipidaja võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud, riigi-, valla- või linnaasutused, samuti välisriigi asutused ja rahvusvahelised organisatsioonid.

Maksukohustuslase õigus- ja teovõime ning esinduse puhul lähtutakse tsiviilseadustiku üldosa seadusest. Alaealise või piiratud teovõimega isiku kohustusi täidab tema seaduslik esindaja, kusjuures 15–18-aastane alaealine, kelle teovõimet on laiendatud, täidab kohustusi iseseisvalt tehingute puhul, mida ta võib isiklikult teha.

Seadusliku esindaja ja vara valitseja kohustused

Juriidilise või füüsilisest isikust esindaja, samuti seltsingu või isikuteühenduse juht ja varakogumi valitseja on kohustatud korraldama esindatava rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täieliku ja tähtaegse täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava või hallatava vara arvel.

Kui isikuteühendusel pole tegevjuhti, peavad kohustusi täitma ühenduse liikmed või kaasomanikud. Need kohustused laienevad ka testamenditäitjale, pärandi hooldajale, kohtutäiturile ja kinnisasja sundvalitsejale.

Mitteresidendi maksuesindaja

Mitteresident võib volitada end Eestis esindama maksuesindaja, kelleks saab olla riiklike maksude maksuhaldurilt tegevusloa saanud Eestis asutatud juriidiline isik või välismaa juriidilise isiku filiaal. Maksuesindaja peab olema maksevõimeline, laitmatu reputatsiooniga ja ilma maksuvõlata ning esitama nõudmisel tagatise.

Tegevusloa andmine otsustatakse 20 kalendripäeva jooksul. Tegevusluba võidakse peatada või tühistada, kui esindaja suhtes algatatakse pankroti- või likvideerimismenetlus või kui ta rikub oma kohustusi.

Õigusjärglus ja vastutuse üleminek

Õiguste ja kohustuste üleminek toimub õigusjärgluse korras, mille puhul lähevad üle kõik rahalised ja mitterahalised õigused ning kohustused, mis pole isikuga lahutamatult seotud, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus. Pärimisel lähevad kohustused üle pärimisseaduses sätestatud korras pärandvara arvel.

Ettevõtte või selle osa üleandmisel lähevad seotud nõuded ja kohustused üle omandajale või valduse saajale, kusjuures üleandja vastutab maksuvõla eest solidaarselt omandajaga. Solidaarselt vastutavad ka täisühingu osanikud, usaldusühingu täisosanikud ning seaduslikud esindajad, tegevjuhid või vara valitsejad, kes rikuvad oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest. Samuti vastutab solidaarselt tegelik juht, kelle tahtlik tegevus põhjustas maksuvõla, ning maksualases kuriteo eest süüdi mõistetud isik.

Maksukohustuslaste register ja töötamise registreerimine

Maksukohustuslaste register on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mida peetakse maksude ja tasude määramiseks, kontrollimiseks ja sissenõudmiseks ning avalik-õiguslike rahaliste kohustuste üle arvestuse pidamiseks. Registri vastutav töötleja on Maksu- ja Tolliamet ning andmeid säilitatakse kuni 75 aastat.

Enne tegevuse alustamist Eestis on kohustatud end registreerima juriidilised isikud ja asutused, keda ei kanta teistesse registritesse, samuti mitteresidendid, kellel tekib Eestis püsiv tegevuskoht või kes tegutsevad tööandjana. Registreerimiseks esitatakse avaldus koos juhtorgani liikmete andmete ja asjakohaste dokumentidega. Andmete muutumisest või tegevuse lõpetamisest tuleb teatama viie tööpäeva jooksul.

Töötamise register (TÖR)

Töötamise register on maksukohustuslaste registri alamregister, mida peetakse mitmete riigiasutuste ülesannete täitmiseks. Töötamise mõiste hõlmab töö tegemist töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel, avalikku teenistust ning tasuta töö tegemist äriühingu või füüsilisest isikust ettevõtja majandushuvides.

Töötamise registreerimise põhinõuded on järgmised:

• Töötamise alustamine registreeritakse hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks.
• Töötamise peatumine ja lõpetamine registreeritakse 10 päeva jooksul.
• Töötamise alustamist saab registreerida ka lihtsustatud korras telefoni või lühisõnumiga, esitades isikukoodi ja alustamise kuupäeva.
• Lihtsustatud registreerimise korral tuleb muud andmed kanda registrisse 7 kalendripäeva jooksul.
• Vigaseid kandeid saab parandada 3 kuu jooksul elektrooniliselt, hiljem aga põhjendatud taotluse alusel 30 päeva jooksul.

Kohustuse täitmata jätmisel võib määrata sunniraha kuni 3300 eurot, sealjuures ei tohi see esimesel korral ületada 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot.

Laoarvestuse ning töövõtuahela andmekogud

Laoarvestuse ja -aruandluse andmekogu on elektrooniline alamregister, mille eesmärk on pidada arvestust riiklikule järelevalvele allutatud ladudes oleva kauba üle. Laopidajad ja tolliprotseduuri pidajad peavad sisestama andmekogusse aruandeid laoseisu kohta.

Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu peetakse ehitusplatsidel toimuva tegevuse üle järelevalve teostamiseks. See kohustus laieneb ehitustöödele, mille eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ja kus töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või mille maht ületab 500 inimtööpäeva.

Peatöövõtja on kohustatud esitama andmed ehitustööde ja tellija kohta vähemalt kolm tööpäeva enne tööde alustamist, paigaldama elektroonilise registreerimissüsteemi ning esitama kord päevas isikute ehitusplatsil viibimise summeeritud aja. Ehitusettevõtjad peavad tagama, et nende lubatud isikud fikseerivad sisenemised ja lahkumised elektrooniliselt ning omavad vajalikku tuvastusvahendit. Kohustuste rikkumisel võib määrata sunniraha kuni 3300 eurot.

Maksusaladus, avalikud andmed ja teabe andmine

Maksusaladuse kaitse on maksumenetluse üks nurgakive. Maksuhaldur, tema ametnikud ja töötajad on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid, äri- ja pangasaladust, mida nad teavad seoses oma teenistuskohustuste täitmisega.

See kohustus on tähtajatu ega lõpe teenistus- või töösuhte lõppemisega. Maksusaladust võib avaldada ainult maksukohustuslase kirjalikul nõusolekul või seaduses sätestatud juhtudel, näiteks uurijatele ja prokuröridele kuritegude tõkestamiseks, kohtutele asjade arutamiseks, kohtutäituritele täitetoiminguteks, samuti teistele riigiasutustele ning rahvusvahelise ametiabi korras välisriigi pädevatele asutustele.

Avalikud andmed

Seadus määratleb avalikud andmed, mida maksuhaldur võib avaldada ilma maksukohustuslase nõusolekuta. Nendeks on registreeritud maksukohustuslase registrisse kandmise ja kustutamise kuupäevad, tegevusala ja tegevuskoht, käibemaksukohustuslase andmed, residentsus, maksuvõlad ja tähtajaks tasumata kohustused, mis ületavad kokku 100 eurot, andmed ajatatud maksuvõlgade ja tagatiste kohta, jõustunud kohtulahendid maksuvaidlustes, maksudeklaratsioonide esitamise või esitamata jätmise andmed ning ettevõtlustulu maksu maksja nimi ja isikukood.

Lisaks avaldab maksuhaldur oma veebilehel kord kvartalis summeeritult tasutud riiklike maksude ja sotsiaalmaksu summad ning töötajate arvu. Need avalikustamise reeglid ei laiene füüsilistele isikutele, kes pole registreeritud ettevõtjana, ega julgeolekuasutustele.

Teabe andmine maksukohustuslasele

Maksukohustuslasel on õigus saada maksuhaldurilt teavet ja selgitusi oma õiguste ja kohustuste kohta maksumenetluses. Isikul on õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja teha neist koopiaid, kuigi maksuhaldur võib sellest keelduda teiste isikute õiguste kaitseks.

Maksuhaldur väljastab taotlusel kirjalikke tõendeid maksuvõlgade suuruse, tasutud, tagastatud või tasaarvestatud summade kohta. Samuti on õigus taotleda tõendit maksuvõlgade puudumise kohta, mis väljastatakse 5 tööpäeva jooksul, kui võlg on alla 100 euro või ajatatud ning maksudeklaratsioonid on nõuetekohaselt esitatud. Rahandusministeeriumil ja maksuhalduril on õigus anda seaduste selgitamiseks juhendeid, mis avaldatakse veebilehel, kuid need ei ole maksukohustuslasele siduvad.

Maksumenetluse põhimõtted, kättetoimetamine ja tõendite kogumine

Maksumenetluse läbiviimisel juhindub maksuhaldur uurimispõhimõttest, mille kohaselt on ta kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Maksuhaldur otsustab toimingute sooritamise vajaduse, liigi ja ulatuse ning kogub vajalikke tõendeid, olemata seotud üksnes menetlusosaliste esitatud taotlustega.

Kaalutlusõigust teostatakse seadusega antud volituste piires, kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, kaaludes põhjendatud huve. Enne õigusi puudutava haldusakti andmist on maksukohustuslasel õigus esitada oma arvamus või vastuväited, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel või kui otsus ei ole isiku kahjuks. Menetlus toimub eesti keeles ning tõlgi kaasamise kulud katab üldjuhul seda taotlenud isik.

Dokumentide kättetoimetamine

Dokumentide kättetoimetamine võib toimuda allkirja vastu, posti teel, elektrooniliselt või perioodilise väljaande kaudu.

Kättetoimetamise peamised reeglid on järgmised:

• Allkirja vastu kättetoimetamisel antakse dokument üle teatisel, kusjuures elu- või tegevuskohas toimub see tööpäeviti kella 8.00-st 20.00-ni.
• Posti teel saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 5 päeva jooksul saatmisest Eesti piires või 30 päeva jooksul välisriiki saatmisest.
• Elektrooniline kättetoimetamine toimub e-maksuameti kaudu või e-postiga.
• E-maksuametisse üleslaaditud dokument loetakse kättetoimetatuks selle avamisel.
• Kui elektroonilist dokumenti ei avata 5 tööpäeva jooksul, toimetatakse see kätte posti teel.
• Kui aadress puudub või isik pole kättesaadav, võib dokumendi resolutiivosa avaldada Ametlikes Teadaannetes, loetakse kättetoimetatuks 10 päeva möödumisel.

Tõendite kogumine ja teabe nõudmine

Tõenditena maksumenetluses saab kasutada kõiki kogutud andmeid, sealhulgas teavet, dokumente, asju, vaatluse tulemusi ja eksperdiarvamusi. Maksuhalduril on õigus nõuda suulist või kirjalikku teavet maksukohustuslaselt või kolmandatelt isikutelt, andes selleks kirjalikke korraldusi. Kolmandate isikute poole pöördutakse üldjuhul alles siis, kui teavet ei õnnestu saada maksukohustuslaselt.

Teabe andmisest ja tõendite esitamisest on õigus keelduda advokaatidel, arstidel, notaritel, patendivolinikel, vaimulikel ning maksukohustuslase lähisugulastel, samuti küsimustes, mis võiksid isikut ennast või tema lähedasi süüdi lavastada. Maksuhaldur võib esitatud dokumentidest teha ärakirju või need asja lahendamiseks ära võtta, koostades selle kohta protokolli.

Kolmandale isikule hüvitatakse tema taotlusel sõidu- ja majutuskulud ning saamata jäänud palk, samuti ärakirjade tegemise kulud alates 21. leheküljest kuni 0,20 eurot lehekülje eest. Kohustuste täitmata jätmisel võib rakendada sunniraha esimesel korral kuni 640 eurot, teisel kuni 2000 eurot, kokku kuni 2640 eurot. Eksperdi kaasamise kulud katab üldjuhul maksuhaldur, või isik, kelle taotlusel ekspert kaasati.

Maksukontroll, deklaratsioonid ja siduvad eelotsused

Maksukontrolli eesmärk on kontrollerida seaduste täitmist ning selgitada välja kõik maksukohustusega seotud asjaolud. Kontroll võib hõlmata üht või mitut maksu ja maksustamisperioodi ning alata teavitamisega, milles selgitatakse maksukohustuslase õigusi ja kohustusi. Etteteatamisest võib loobuda, kui on kahtlus, et see võib takistada kontrolli läbiviimist või viia tõendite hävitamiseni.

Kontrolli käigus on maksuhalduril õigus kontrollida dokumente, teha inventuure ja ülemõõtmisi ning saada seletusi. Maksukohustuslane on kohustatud tagama juurdepääsu andmetele, esitama dokumente ja tutvustama oma infosüsteeme. Raamatupidamisarvestust peetakse vastavalt raamatupidamise seadusele ning maksuarvestust tuleb korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingutest. Dokumente ja tehingutega seotud materjale tuleb säilitada vähemalt seitse aastat.

Maksudeklaratsioonid ja nende parandamine

Maksudeklaratsioon on seadusest tulenev maksu arvutamise dokument, millele lisatakse nõutavad dokumendid. Deklaratsioon esitatakse elektrooniliselt, posti teel või üleandmisega maksuhalduri ametiruumides. Deklaratsioonile kirjutab alla maksukohustuslane või tema esindaja, kusjuures elektrooniline allkiri peab vastama seaduse nõuetele, välja arvatud juhul, kui deklaratsioon esitatakse e-maksuameti kaudu turvaliselt tuvastatud viisil.

Maksukohustuslane arvutab deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva maksusumma, mida maksuhalduril on õigus kontrollida ja määrata. Kui seadus näeb ette, arvutab summa maksuhaldur ja saadab maksuteate vähemalt 30 päeva enne tähtpäeva (maksuteadet ei väljastata alla 10-eurose summa puhul). Kui deklaratsioonis avastatakse vigu, mis vähendasid maksusummat, on maksukohustuslane kohustatud sellest viivitamata kirjalikult teatama ja deklaratsiooni parandama. Puuduste korral määratakse tähtaeg nende kõrvaldamiseks, vastasel juhul loetakse deklaratsioon esitamata jäetuks. Sunniraha deklaratsiooni esitamata jätmise eest on esimesel korral kuni 1300 eurot, teisel kuni 2000 eurot, kokku kuni 3300 eurot.

Siduv eelotsus

Siduv eelotsus on Maksu- ja Tolliameti kirjalik hinnang tulevikus sooritatava toimingu maksustamise kohta. Maksuhaldur võib eelotsuse tegemisest keelduda, kui õigusnormide kohaldamine on selge, toiming on oletuslik või selle eesmärk on maksudest kõrvalehoidumine. Eelotsust ei kohaldata seotud isikute vaheliste tehingute väärtuse kindlaksmääramisele. Keeldumisest teavitatakse 15 kalendripäeva jooksul.

Taotlus peab sisaldama kavandatava toimingu ammendavat kirjeldust, analüüsi ja taotleja hinnangut ning selle eest tuleb tasuda riigilõiv. Puuduste kõrvaldamiseks antakse kuni 15-kalendripäevane tähtaeg. Eelotsus tehakse 60 kalendripäeva jooksul, mida võib pikendada 30 päeva võrra. Eelotsus on maksuhaldurile siduv, kui toiming sooritatakse märgitud tähtajal, see vastab kirjeldatule ja õigusnorme pole vahepeal muudetud. Eelotsuses antud hinnanguga mittenõustumise korral kaebeõigust ei ole, kuid taotluse läbi vaatamata jätmise otsust saab vaidlustada. Üldist tähtsust omavate eelotsuste kokkuvõtted avalikustatakse isikustamata kujul veebilehel.

Maksukohustuse määramine, intressid ja tagatised

Kui maksudeklaratsiooni ei esitata tähtajaks või selles esitatakse valeandmeid, määrab maksuhaldur maksukohustuse suuruse maksuotsusega. Maksusumma määramisel võetakse arvesse kõiki usaldusväärseid andmeid. Põhjendatud juhtudel võib maksusumma määrata muutva tingimusega, määrates tingimuse kehtivusaja ja põhjenduse, mille jooksul võib otsust muuta või tühistada ilma tavapäraste piiranguteta.

Kui kirjalikud tõendid on puudulikud, hävinud või mitteusaldusväärsed, võib maksuhaldur määrata maksusumma hindamise teel, tuginedes kogutud andmetele, majandusnäitajatele või võrdlustele sarnaste juhtumitega. Hindamisel loetakse varaga seotud majanduslikud hüved vara omaniku või tegeliku valdaja omandiks. Maksuotsus toimetatakse kätte vähemalt 30 päeva enne tasumise tähtpäeva (tollivõla puhul 10 päeva).

Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult tehakse vastutusotsus, milles näidatakse vastutuse alus ja arvutamise metoodika. Vastutusotsuse võib teha maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul, mis on üldjuhul kolm aastat, kuid tahtliku tasumata jätmise või kuriteo korral viis aastat. Aegumine peatub vääramatu jõu, vaidlustamise, väärteo- või kriminaalmenetluse ajaks ning vastastikuse kokkuleppe menetluse ajaks.

Maksuotsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Maksuotsust võib muuta või kehtetuks tunnistada maksukohustuslase nõusolekul või taotlusel, samuti kui otsuse tegi mittepädev organ, see saavutati pettuse või ähvarduse teel, või ilmsete vigade parandamiseks. Uue asjaolu või tõendi ilmnemisel muudetakse otsust maksukohustuse suurendamiseks või vähendamiseks (kui hilisem teatavakssaamine polnud tingitud tahtlusest või hooletusest).

Samuti muudetakse otsust eelhaldusakti muutmise, tagasiulatuva mõjuga sündmuse või topeltmaksustamise vältimise tõttu. Tasumisele kuuluvad summad ümardatakse sendi täpsusega, intress aga euro täpsusega. Maksu ei määrata ja otsust ei väljastata, kui maksusumma on väiksem kui 10 eurot, samuti võib maksuhaldur jätta maksu määramata või sisse nõudmata, kui kulud ületavad maksusumma või sissenõudmine on lootusetu.

Intressid ja tagatised

Maksukohustuslane on kohustatud tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi, mille määr on 0,06 protsenti päevas. Intressi arvestatakse alates maksu tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni tasumise või tasaarvestamise päevani. Samuti arvestatakse intressi alusetult tagastatud või tasaarvestatud summadelt alates tagastamise päevast. Intressinõude esitab maksuhaldur kirjalikult, määrates tasumiseks vähemalt 10-päevase tähtaja.

Kui maksuhaldur on haldusakti alusel sisse nõudnud suurema summa või viivitanud tagastusnõude täitmisega, on ta kohustatud arvestama intressi maksukohustuslase kasuks määras 0,06 protsenti päevas. Intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta maksusumma täieliku tasumise päevast. Intressi arvestamine peatub moratooriumi, pankroti väljakuulutamise, saneerimise või võlgade ümberkujundamise ajal, samuti kui intressisumma ületab maksunõude või kui intress on alla 10 euro.

Maksuhalduril on õigus nõuda tagatise esitamist maksuvõla ajatamisel, tagastusnõude täitmise pikendamisel või peatamisel ning haldusakti täitmise peatamisel. Tagatist ei nõuta, kui nõue on alla 64 euro, samuti riigi-, valla- ja linnaasutustelt. Tagatise ulatuse määrab maksuhaldur, lähtudes nõude ja sundtäitmise kulude suurusest. Tagatise liikideks on käendus, deposiit või registerpant/hüpoteek. Tagatise esitanud isikul on õigus see asendada teise tagatisega, samuti võib maksuhaldur nõuda asendamist väärtuse vähenemisel. Tagatis vabastatakse, kui nõuet ei teki, see on lõppenud või kehtetuks tunnistatud.

Tasumine, tasaarvestamine, sundtäitmine ja vaidemenetlus

Maksukohustuslane on kohustatud maksusummad ja kõrvalkohustused tasuma määratud kontole. Tulevaste kohustuste katteks võib teha ettemakseid. Maksuhaldur tasaarvestab kohustused tagastusnõudega jooksvalt ilma taotluseta kohustuste tekkimise järjekorras, arvestades seaduses sätestatud ranget järjekorda (alates rahatrahvidest ja kogumispensionist kuni käibemaksu, kohalike maksude, intressi ja sunnirahani).

Tagastusnõue täidetakse 60 päeva jooksul taotluse saamisest (üle 640 000 euro suuruse tagastuse korral tehakse kirjalik otsus). Tagastusnõude täitmise taotlemise aegumistähtaeg on seitse aastat. Täitmine võidakse peatada kriminaal- või väärteomenetluse ajaks või kui maksudeklaratsioon on esitamata.

Makseraskustes isiku taotlusel võib maksuvõla tasumise ajatada, välja arvatud kogumispensioni makset. Otsus tehakse 20 päeva jooksul, kaaludes isiku varalist seisundit ja varasemat käitumist. Ajatamise otsus tunnistatakse kehtetuks, kui isik ei täida graafikut, ei esita deklaratsioone või ei tasu jooksvaid makse. Maksuvõlg kantakse maha juriidilise isiku likvideerimisel või füüsilise isiku surma korral pärandvara puudumisel, samuti võib selle kustutada kompromissi tegemiseks või saneerimismenetluses.

Sundtäitmine ja pangakonto arestimine

Maksuvõla sundtäitmine on lubatud, kui kohustuse tähtpäev on saabunud, haldusakt on teatavaks tehtud, võlg pole ajatatud, aegunud ega kustutatud ning täitmist pole peatatud. Enne sundtäitmist antakse korraldus tasuda võlg 10 päeva jooksul (või põhjendatud kahtlusel 48 tunni jooksul) koos hoiatusega.

Maksuhalduril on õigus taotleda keelumärke kandmist vararegistritesse, kohtuliku hüpoteegi seadmist, arestida rahalisi ja muid varalisi õigusi ning anda korraldusi väärtpaberite blokeerimiseks. Samuti on õigus anda krediidiasutusele korraldus arestida võlgniku pangakonto ja kanda raha üle.

Pangakonto arestimisel füüsilise isiku puhul ei kuulu arestimisele ettevõtluskonto broneeritud summad ning ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava kohta. Arestitud konto vabastatakse 3 tööpäeva jooksul pärast võla tasumist. Sundtäitmise aegumistähtaeg on viis aastat, mis algab kohustuse tekkimise või otsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril ning katkeb täitmisavalduse esitamisel, pankrotil, esialgsel õiguskaitsel või saneerimisel. Kui on oht, et sissenõudmine võib osutuda võimatuks, võib maksuhaldur kohtu loal sooritada täitetoiminguid enne nõude määramist.

Vaidemenetlus ja topeltmaksustamise vaidlused

Maksukohustuslasel või muul menetlusosalisel on õigus esitada vaie maksuhalduri haldusakti või toimingu peale 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest või toimingust teadasaamisest. Vaie esitatakse kirjalikult, märkides vaide esitaja andmed, vaidlustatava akti sisu, põhjendused ja nõude. Puuduste kõrvaldamiseks määratakse kuni 10-päevane tähtaeg.

Vaie tagastatakse kirjaliku otsusega 7 päeva jooksul, kui esitajal puudub õigus, puudusi ei kõrvaldata, tähtaeg on möödunud või asjas toimub kohtumenetlus. Vaide esitamine ei peata haldusakti täitmist, välja arvatud kolmandatele isikutele antud korralduste puhul või kui haldusorgan otsustab täitmise peatada tagatise vastu. Vaie vaadatakse läbi 30 päeva jooksul, mida võib pikendada 10 päeva võrra.

Vaide lahendamisel on maksuhalduril õigus vaie rahuldada, haldusakt kehtetuks tunnistada, anda uus akt või jätta vaie rahuldamata. Vaideotsus vormistatakse kirjalikult ja põhjendatult. Maksukohustuslasel on kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Menetlusosalisel on õigus pöörduda kohtusse vaidemenetluse igas staadiumis või ka vaiet esitamata.

Topeltmaksustamise vaidluste lahendamiseks võib esitada kaebuse 3 aasta jooksul, mille menetlemiseks võidakse alustada vastastikuse kokkuleppe menetlust või moodustada nõuandekomisjon või alternatiivne vaidluste lahendamise komisjon.

Kokkuvõte

Maksukorralduse seadus kehtestab tervikliku ja selge raamistiku maksumenetluse läbiviimiseks, määrates kindlaks maksuhalduri ja maksukohustuslase vahelised õigused ning kohustused. Seadus reguleerib üksikasjalikult maksukohustuste tekkimist, arvestamist, tasumist ja tasaarvestamist, samuti töötamise registreerimise nõudeid ning ehitusplatside andmekogu pidamist. Samuti sätestatakse ranged reeglid maksusaladuse hoidmiseks ja selle avaldamise eranditeks, tõendite kogumiseks ning kontrollitoimingute läbiviimiseks. Vaidluste tekkimisel pakub seadus selgeid lahendusteid nii riigisisese vaidemenetluse kui ka rahvusvahelise ametiabi ja topeltmaksustamise vaidluste lahendamise kaudu. Sundtäitmise ja tagatiste süsteem tagab maksunõuete tõhusa sissenõudmise, kaitstes samal ajal füüsiliste isikute puhul seadusega ettenähtud elatusmiinimumi.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas