Maksukorralduse seaduse terviklik käsitlus ja menetluslikud alused

Alates 19.07.2026 kehtivas redaktsioonis sätestab maksukorralduse seadus maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ning vastutuse, määrates kindlaks maksumenetluse ja maksuvaidluste lahendamise üldise korra Eesti maksusüsteemis. Seadus loob selged menetluslikud alused maksude deklareerimiseks, tasumiseks, sissenõudmiseks ja järelevalve teostamiseks, pakkudes maksukohustuslastele õigusselgust ning praktilisi juhiseid suhetes maksuhalduriga.

Maksukorralduse seaduse reguleerimisala, mõisted ja maksusüsteem

Maksukorralduse seadus määrab maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra. Seaduses sätestatut kohaldatakse kõikidele riiklikele maksudele, kui maksuseaduses või maksualase teabevahetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. Samuti kohaldatakse seadust kaupade importimisel ja eksportimisel tasumisele kuuluvatele maksudele, arvestades Euroopa Liidu tolliseadustiku ja tollialaste õigusaktide erisusi, ning kohalikele maksudele niivõrd, kuivõrd kohalike maksude seaduses ei sätestata teisiti. Kui maksukorralduse seaduse või maksuseaduse regulatsioon erineb välislepingus sätestatust, kohaldatakse välislepingu sätteid.

Seaduse kohaselt on maks seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus. See kohustus kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning sellel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse neis sätestatud määrades ja korras.

Maksuseaduses sätestatakse kohustuslikult maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg (perioodilise maksu puhul ka maksustamisperiood), maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad lisakohustused ja võimalikud maksusoodustused. Olulise menetlusliku tagatisena peab maksuseaduse või selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud, välja arvatud maksukohustuslast soodustava mõjuga muudatuste korral.

• Riiklikeks maksudeks seaduse tähenduses on tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks, ettevõtlustulu maks ja mootorsõidukimaks.
• Maksu kohta sätestatut kohaldatakse lisaks kogumispensionide maksele ja töötuskindlustusmaksele, kui eriseadustes ei ole sätestatud teisiti.
• Maksusätete kohaldamisalasse kuuluvad ka saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu, keskkonnahäiringu hüvitamise tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu, samuti liiklusseaduses sätestatud teekasutustasu.
• Riiklike maksude maksuhalduriks on Maksu- ja Tolliamet ning kohalike maksude maksuhalduriks valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud omavalitsuse ametiasutus.

Seaduses sätestatud tasumise ja tasaarvestamise korda kohaldatakse ka kindlatele kohtumenetlusest tulenevatele avalik-õiguslikele rahalistele kohustustele (sh kassatsioonikautsjon ja riigilõiv), prokuratuuri lahenditest tulenevatele kohustustele, riigile üleläinud elatisnõuetele ja kohtutäiturile riigi makstud tasudele ning Kaitseressursside Ameti otsustest tulenevatele kohustustele.

Maksukohustuslased, esindus ja vastutuse kord

Maksukohustuslane on seaduse järgi maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksumaksjaks võib olla füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kellel lasub seaduses sätestatud kohustus maksu maksta ja täita muid kaasnevaid nõudeid. Maksu kinnipidaja on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja määratud kontole tasuma.

Maksukohustuslase õigus- ja teovõime ning seadusjärgse esinduse suhtes kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seadust. Piiratud teovõimega füüsilise isiku nimel täidab kohustusi tema seaduslik esindaja, kusjuures 15–18-aastane laiaulatusliku teovõimega alaealine täidab kohustusi iseseisvalt nendest tehingutest tulenevalt, mida ta võib teha isiklikult. Menetluses võib kasutada esindajat, kelleks ei või aga olla isik, kes enne teenistusest vabastamist samas või sellega seonduvas asjas esindas maksuhaldurit.

Juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja ning vara valitseja on kohustatud korraldama esindatava rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise esindatava või hallatava vara arvel. Kui juriidilise isiku staatuseta ühendusel puudub tegevjuht, lasub kohustus ühenduse liikmetel. Samuti laienevad need nõuded testamenditäitjale, pärandi hooldajale, kohtutäiturile ja kinnisasja sundvalitsejale.

• Seadusliku esindaja, tegevjuhi või vara valitseja tahtliku või raskest hooletusest tuleneva kohustuste rikkumise korral vastutab isik tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.
• Tegelik juht ehk füüsiline isik, kellel on tegelik võim esindaja kohustuste täitmise üle ja kelle tahtlik tegevus põhjustab maksuvõla, vastutab maksuvõla eest samuti solidaarselt.
• Mitteresidendi maksuesindaja on Maksu- ja Tolliameti tegevusloaga isik, kellele laienevad kõik mitteresidendist maksukohustuslase õigused ja kohustused ning kes vastutab kohustuste rikkumisel maksuvõla eest solidaarselt.
• Ettevõtte või selle osa üleandmisel lähevad olemuslikult seotud maksuõiguslikud nõuded ja kohustused (v.a sunniraha) üle omandajale ning üleandja vastutab maksuvõla eest solidaarselt vastavalt võlaõigusseadusele.
• Täisühingu osanik, usaldusühingu täisosanik ning teatud tingimustel usaldusosanik ja ühistu liige vastutavad ühingu maksuvõla eest äriseadustikus või tulundusühistuseaduses sätestatud alustel.
• Karistusseadustikus sätestatud maksualases kuriteos süüdi mõistetud isik vastutab kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega, kusjuures vastutus ei lõpe maksukohustuse lõppemisega.

Kolmas isik võib võtta vastutuse ka lepingu alusel, vastutades solidaarselt maksukohustuslasega, kusjuures lepinguline vastutus ei võta maksuhaldurilt õigust nõuda maksuvõlga seadusjärgselt kohustuslaselt ega lõpe maksuvõla mahakandmise, kustutamise või saneerimisega.

Maksukohustuslaste register, töötamise register ja andmekogud

Maksukohustuslaste register on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mida peab vastutava töötlejana Maksu- ja Tolliamet. Registri eesmärk on andmete kogumine seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning arvestuse pidamine maksude, tasude ja avalik-õiguslike rahaliste kohustuste määramiseks, kontrollimiseks ja sissenõudmiseks. Registris töödeldakse üldandmeid, töötamise andmeid, maksude ja tasude andmeid, varaliste õiguste ja sissetulekute andmeid, majandustehingute ning isikuga seotud menetluste ja dokumentide andmeid. Andmeid säilitatakse kuni 75 aastat kande tegemisest, töötamise registri andmeid aga kuni 75 aastat isiku surmast.

Enne tegevuse alustamist peavad Maksu- ja Tolliametis end registreerima juriidilised isikud ja asutused, keda teistesse riiklikesse registritesse ei kanta, mitteresidendist isikud püsiva tegevuskoha tekkimisel (kui seda ei kanta filiaalina äriregistrisse), maksukohustusega seltsingud ja isikute ühendused ning mitteresidendist tööandjad, kelle töötajad töötavad Eestis. Registriandmete muutumisest või tegevuse lõpetamisest tuleb teatada viie tööpäeva jooksul.

• Töötamise register on maksukohustuslaste registri alamregister, mille volitatud töötlejad on lisaks Tööinspektsioon ja Eesti Töötukassa.
• Tööd võimaldav isik on kohustatud registreerima töölepingu alusel töötava isiku, võlaõigusliku lepingu alusel tegutseva isiku (v.a FIE ja ettevõtlustulu maksu maksja), juriidilise isiku juhtorgani liikme ning avaliku teenistuja töötamise alustamise, peatumise ja lõpetamise.
• Töötamise alustamine tuleb registreerida hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks; lihtsustatud korras saab alustamisest teatada telefoni või lühisõnumiga, kandes lisanduvad andmed registrisse seitsme kalendripäeva jooksul.
• Töötamise peatumine (nt emapuhkus, vanemapuhkus, ajateenistus, tasustamata puhkus) ja lõpetamine tuleb registreerida kümne päeva jooksul sündmuse toimumisest.
• Tööd võimaldav isik saab vigast kannet parandada elektroonselt kolme kuu jooksul; hiljem tehakse parandus huvitatud isiku taotlusel vastutava töötleja otsusega 30 päeva jooksul.

Töötamise registreerimise kohustuse rikkumisel võib maksuhaldur teha hoiatuse ning rakendada sunniraha, mis ei tohi kokku ületada 3300 eurot (esimesel korral kuni 1300 eurot ja teisel korral kuni 2000 eurot).

Ehitussektori läbipaistvuse tagamiseks peetakse töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu, mida kohaldatakse töödele, mille kestus ületab 30 tööpäeva ja kohal töötab vähemalt 20 isikut või mille maht ületab 500 inimtööpäeva. Peatöövõtja peab esitama andmed vähemalt kolm tööpäeva enne alustamist, tagama elektroonilise registreerimissüsteemi paigaldamise ning edastama igapäevaselt isikute ehitusplatsil viibimise summeeritud ajad. Ehitusettevõtja tagab alltöövõtjate andmete esitamise ja registreerimissüsteemi nõuetekohase kasutamise. Nende kohustuste täitmata jätmisel võib määrata sunniraha samuti kuni 3300 euro ulatuses.

Maksusaladus, avalikud andmed ja andmetöötlus

Maksuhaldur, tema ametnikud ja töötajad on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, äri- ja pangasaladust ning muid teenistuskohustuste täitmisel teatavaks saanud andmeid. Maksusaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu ega lõpe teenistus- või töösuhte lõppemisega. Maksusaladust sisaldavat teavet on lubatud avaldada ainult maksukohustuslase kirjalikul nõusolekul või seaduses otseselt ette nähtud juhtudel ja ulatuses.

Seadus sätestab rea avalikke andmeid, mida maksuhaldur võib avaldada igaühele ilma maksukohustuslase nõusolekuta. Avalikuks teabeks on muu hulgas registreeritud maksukohustuslaste registrisse kandmise ja kustutamise kuupäev, käibemaksukohustuslaste ja aktsiisilaopidajate põhiandmed, teave residentsuse kohta, ettevõtluskonto numbrid ning maksuvõlad ja tähtajaks tasumata kohustused, kui nende summa ületab 100 eurot (arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi). Lisaks avaldab maksuhaldur kord kvartalis tasutud maksude koondsummad kassapõhiselt, deklareeritud käibe kogusumma ning töötajate arvu.

• Maksusaladust võib seaduse alusel avaldada uurimisorganitele ja prokuratuurile kuritegude avastamiseks ja menetlemiseks ning kohtule kohtuasjade arutamiseks.
• Andmeid võib edastada teistele ametiasutustele nende seadusest tulenevate funktsioonide täitmiseks, sealhulgas Rahapesu Andmebüroole, Sotsiaalkindlustusametile, Tervisekassale, Eesti Töötukassale, Tööinspektsioonile ning Politsei- ja Piirivalveametile.
• Juurdepääsuõigus on teatud ulatuses tagatud ka Riigikontrollile, Finantsinspektsioonile, Konkurentsiametile, kohtutäituritele ja pankrotihalduritele.
• Rahvusvahelise ametiabi raames edastatakse maksusaladust välisriikide pädevatele asutustele ning Euroopa Liidu institutsioonidele vastavalt välislepingutele ja direktiividele.

Maksumenetluse üldpõhimõtted, haldusaktid ja kättetoimetamine

Maksumenetluses kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades maksukorralduse seaduse erisusi. Menetlus viiakse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Kehtib uurimispõhimõte: maksuhaldur peab arvestama kõiki tähendust omavaid asjaolusid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid faktilisi andmeid, ega ole seotud üksnes menetlusosalise esitatud väidetega.

Maksukohustuslasel on õigus olla enne teda koormava haldusakti andmist ära kuulatud ning esitada oma arvamus ja vastuväited. Ärakuulamise võib jätta tagamata erandlikel juhtudel, näiteks viivitusest tuleneva kahju ennetamiseks, avalike huvide kaitseks, kui asja ei otsustata isiku kahjuks või kui teavitamine ei võimaldaks saavutada haldusakti eesmärki.

Maksuhalduri haldusaktid, mis piiravad adressaadi õigusi või panevad talle kohustusi, peavad olema kirjalikud ja motiveeritud. Haldusaktis märgitakse haldusorgani andmed, koostaja nimi, kuupäev, adressaat, faktiline ja õiguslik alus, resolutsioon, täitmise tähtaeg ning vaidlustamisviited koos hoiatustega tagajärgede kohta. Haldusakti andmise või toimingu taotlus rahuldatakse üldjuhul 30 päeva jooksul. Seadus lubab kasutada ka automaatseid haldusakte, mis koostatakse ametniku vahetu sekkumiseta ja kinnitatakse e-templiga.

• Dokumente toimetatakse kätte allkirja vastu, posti teel, elektrooniliselt või äärmuslikul juhul väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
• Allkirja vastu toimetatakse dokument kätte tööpäeviti kell 8.00–20.00 (muul ajal üksnes maksuhalduri juhi kirjalikul loal); dokument loetakse kättetoimetatuks ka koos elavale vähemalt 10-aastasele perekonnaliikmele üleandmisel või vastuvõtmisest keeldumise fikseerimisel.
• Posti teel saadetud lihtkiri juriidilisele isikule loetakse kättetoimetatuks viie päeva möödumisel saatmisest Eesti piires või 30 päeva möödumisel välisriiki saatmisest.
• Elektrooniliselt loetakse e-maksuametisse üles laaditud dokument kättetoimetatuks selle avamisel. Kui dokumenti ei avata viie tööpäeva jooksul või e-kirjale ei laeku viie tööpäeva jooksul kinnitust, toimetatakse dokument kätte posti teel.
• Ametlikes Teadaannetes avaldamise korral loetakse resolutiivosa kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel avaldamisest.

Tõendite kogumine, maksukontroll ja uurimistoimingud

Tõenditeks maksumenetluses on kõik kogutud andmed, sealhulgas teave maksukohustuslaselt, kolmandatelt isikutelt ja riigiasutustelt, esitatud dokumendid, asjad, vaatluse tulemused ning eksperdiarvamused. Maksukohustuslasel lasub ulatuslik kaasaaitamiskohustus: ta on kohustatud teatama maksuhaldurile kõik talle teadaolevad maksustamisel tähendust omavad asjaolud ning ei tohi takistada toimingute läbiviimist. Maksukohustuslane peab seadusega sätestatud juhtudel pidama raamatupidamis- ja maksuarvestust ning säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud dokumente vähemalt seitse aastat.

Maksuhalduril on õigus nõuda teavet maksukohustuslaselt ja põhjendatud juhtudel kolmandatelt isikutelt (sh krediidiasutustelt), kutsuda isikuid ametiruumidesse suuliste seletuste andmiseks (mis protokollitakse) ning nõuda asjade, dokumentide ja sularaha ettenäitamist. Teabe andmisest on õigus keelduda ameti- või kutsesaladuse hoidmiseks kohustatud isikutel (advokaat, notar, arst, vaimulik, audiitor), samuti lähedastel sugulastel ja isikul küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või lähedase süüditunnistamist õigusrikkumises.

• Maksukontrolli eesmärk on kontrollida seaduste täitmist ning selgitada välja kõik kohustust suurendavad ja vähendavad asjaolud ühe või mitme maksu ja perioodi lõikes.
• Maksukohustuslast teavitatakse kontrolli alustamisest ja ulatusest, välja arvatud juhul, kui etteteatamine võib kontrolli läbiviimist või tõendite säilimist ohustada.
• Kontrolli tulemuste kohta koostatakse kontrolliakt, milles tuuakse välja faktilised ja õiguslikud asjaolud ning antakse võimalus vastuväideteks; kui asjaolusid ei muudeta või isik nõustub tulemustega, lõpetatakse menetlus kirjaliku teatega, mis on võrdväärne maksuotsusega.
• Maksuhalduri ametnikul on õigus siseneda majandus- või kutsetegevuse ruumidesse ja maatükkidele vaatluseks, teha inventuure ja ülemõõtmisi, kuid tal puudub õigus läbiotsimiseks, lukustatud ruumide avamiseks või eluruumi tahtevastaseks sisenemiseks.
• Korrakaitseseaduse alusel võib maksuhaldur tuvastada isikusamasust ning kasutada selleks vältimatul vajadusel vahetut sundi (füüsilist jõudu), millest tuleb eelnevalt hoiatada ja mis kohustuslikult protokollitakse.
• Õigusrikkumise tõkestamiseks või arvestuse tagamiseks võib nõuda mõõturite paigaldamist, mahutite ja seadmete plommimist või pitseerimist ning kassaaparaadi kasutamist; nõuete rikkumisel võib rakendada asendustäitmist.

Kui kohustatud isik ei esita teavet, asju või dokumente, võib maksuhaldur teha hoiatuse ja määrata sunniraha kuni 640 eurot esimesel korral ja kuni 2000 eurot teisel korral (kokku kuni 2640 eurot).

Maksudeklaratsioonid ja siduv eelotsus

Maksudeklaratsioon on maksuhaldurile esitatav tulu-, käibe-, aktsiisi-, tolli-, sotsiaalmaksu- või hasartmängumaksudeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu arvutamise dokument, mille esitamise kohustus tuleneb seadusest. Deklaratsioon tuleb esitada elektrooniliselt, posti teel või maksuhalduri büroos ning selle esitaja peab kinnitama andmete õigsust. Deklaratsioonile kirjutab alla maksukohustuslane või tema esindaja. Vigade avastamisel enne aegumistähtaja saabumist on isik kohustatud deklaratsiooni viivitamata parandama.

Kui deklaratsiooni ei esitata tähtajaks või selles esinevaid puudusi ei kõrvaldata maksuhalduri määratud tähtajal, võib maksuhaldur määrata sunniraha kuni 1300 eurot esimesel korral ja 2000 eurot teisel korral, kusjuures sama deklaratsiooni puhul ei või sunniraha ületada kokku 3300 eurot. Tehingute maksustamisel arvestatakse nende tegelikku majanduslikku sisu (seaduse § 84): kui toiming on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, maksustatakse seda vastavalt tegelikule sisule, samuti ei vabasta tehingu tühisus maksukohustusest, kui saadut ei tagastata.

Maksukohustuslasel on õigus taotleda Maksu- ja Tolliametilt siduvat eelotsust tulevikus sooritatava toimingu või toimingute kogumi maksustamise kohta. Taotlus esitatakse kirjalikult koos toimingu ammendava kirjelduse ja analüüsiga ning selle läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu.

• Eelotsuse andmisest keeldutakse, kui normi kohaldamine on objektiivselt selge, toiming on oletuslik või suunatud maksudest kõrvalehoidumisele (samuti ei kohaldata korda seotud isikute siirdehindade väärtuse määramisele).
• Keeldumisest teatatakse ja taotlus tagastatakse 15 kalendripäeva jooksul.
• Eelotsus tehakse 60 kalendripäeva jooksul (mõjuvatel põhjustel pikendatav 30 päeva võrra).
• Eelotsus on maksuhaldurile siduv, kui toiming tehti märgitud tähtajal, vastab kirjeldusele ja õigusnorme ei ole oluliselt muudetud.
• Taotluse läbi vaatamata jätmise peale saab esitada vaide või kohtukaebuse, kuid eelotsuses antud sisulise maksuõigusliku hinnanguga mittenõustumisel kaebeõigus puudub.

Maksukohustuse määramine, otsused ja aegumistähtajad

Maksukohustuse suuruse arvutab üldjuhul maksukohustuslane ise deklaratsioonis. Maksuhaldur määrab tasumisele kuuluva maksusumma maksuotsusega juhul, kui deklaratsiooni ei esitatud, selles esitati valeandmeid (maksusumma vähendamiseks või tagastusnõude suurendamiseks), tollivõla tekkimisel või muudel seaduses ette nähtud juhtudel. Kui kirjalikud tõendid on puudulikud, mitteusaldusväärsed või hävinud või kui isiku kulud ületavad tulusid ilma selgitusteta, võib maksuhaldur määrata maksusumma hindamise teel, tuginedes majandusnäitajatele ja võrdlustele.

Põhjendatud juhul võib maksuotsuse teha muutva tingimusega, mis võimaldab täiendavate tõendite esitamisel otsust muuta. Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes vastutab maksukohustuse eest (nt juhatuse liige või käendaja), teeb maksuhaldur vastutusotsuse. Vastutusotsuse adressaadile antakse tasumiseks tähtaeg vähemalt 30 päeva. Juhatuse liikmele või esindajale saab vastutusotsuse teha alles pärast seda, kui põhivõlglase suhtes alustatud sundtäitmisega ei ole kolme kuu jooksul võlga kätte saadud või kui põhivõlglane on pankrotis.

• Maksusumma määramise aegumistähtaeg on üldreeglina kolm aastat, tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise (sh kuriteo) korral viis aastat alates deklaratsiooni esitamise tähtpäevast.
• Kui deklaratsiooni esitamise kohustust seaduses ei ole, on aegumistähtaeg üks aasta, kohustuste rikkumise korral neli aastat alates kohustuse tekkimise aastale järgnevast 1. jaanuarist.
• Maksusumma määramise aegumine peatub näiteks maksuotsuse vaidlustamisel, väärteo- või kriminaalmenetluse ajaks ning üheks aastaks, kui deklaratsioon esitatakse või seda parandatakse vähem kui aasta enne tähtaja lõppu.
• Maksuotsust ja tagastusnõude summasid ümardatakse sendi täpsusega, intressisummasid aga täiseurodesse.
• Alla 10 euro suurust maksusummat ei määrata ja maksuotsust ei väljastata; maksuhaldur võib jätta summa määramata ka siis, kui sissenõudmiskulud ületavad nõuet või sissenõudmine on lootusetu.

Jõustunud maksuotsust saab muuta või kehtetuks tunnistada seaduses sätestatud alustel: maksukohustuslase taotlusel (maksukohustuse vähendamiseks vaidlustamistähtaja jooksul), pädevuse puudumisel, pettuse või ähvarduse tuvastamisel, ilmsete kirjavigade parandamiseks või uute asjaolude ja tõendite ilmnemisel.

Maksude tasumine, tasaarvestamine, tagastusnõue ja ajatamine

Maksukohustuslane on kohustatud maksusummad ja kõrvalkohustused tasuma määratud kontole tähtaegselt. Tähtpäeval tasaarvestab maksuhaldur kohustused jooksvalt maksukohustuslase tagastusnõudega ilma eraldi taotluseta. Maksuotsuse või maksuteate alusel tasumisele kuuluv summa tasaarvestatakse tagastusnõudega 30 päeva möödumisel haldusakti kättetoimetamisest.

• Ühe ja sama tähtpäevaga nõuete täitmisel kehtib range seadusjärgne järjestus: rahatrahv ja rahaline karistus; kohustusliku kogumispensioni makse; töötuskindlustusmakse; kinnipeetud tulumaks; sotsiaalmaks; füüsilise isiku tulumaks; maamaks; mootorsõidukimaks ja keskkonnatasud; tollimaks; hasartmängumaks; aktsiisid; raskeveokimaks; juriidilise isiku tulumaks; käibemaks; kohalikud maksud; intress; sunniraha ning lõpuks muud kohustused.
• Kogumispensioni makse tasutakse või tasaarvestatakse selleks määratud kontole kantud vahenditest eelisjärjekorras makse tasumise tähtpäeval.
• Enammakse korral tekib isikul tagastusnõue, mis täidetakse taotluse alusel 60 päeva jooksul; üle 640 000 euro suuruse tagastuse kohta tehakse eraldi kirjalik otsus.
• Alla 10 euro suurune tagastusnõue täidetakse ainult eraldi kirjaliku avalduse esitamisel, vastasel juhul jääb see tulevaste kohustuste katteks.
• Tagastusnõude täitmise taotluse aegumistähtaeg on seitse aastat viimase muudatuse tegemisest; tagastusnõuet on lubatud pantida ja arestida.

Tagastusnõude täitmise võib peatada, kui maksukohustuslase tegevuses ilmnevad süüteo tunnused ja alustatud on kriminaal- või väärteomenetlust, või kui isik ei ole esitanud deklaratsiooni. Kui tagastusnõue vajab lisakontrolli, võib tähtaega motiveeritud otsusega pikendada.

Makseraskustes maksukohustuslase taotlusel võib maksuhaldur maksuvõla (v.a kogumispensioni makse) tasumise ajatada. Otsus tehakse 20 päeva jooksul, hinnates varalist seisundit ja usaldusväärsust. Ajatamisel on maksuhalduril õigus nõuda tagatist (käendus, deposiit, pant/hüpoteek; tagatist ei nõuta pankrotimenetluse kompromissis ega alla 64-eurose nõude puhul). Ajatamise tingimuste või jooksvate kohustuste rikkumisel tunnistatakse ajatamisotsus kehtetuks. Lootusetu või ebaõiglase maksuvõla võib maksuhaldur seaduses sätestatud tingimustel kustutada või juriidilise isiku likvideerimisel/füüsilise isiku surma korral maha kanda.

Intressiarvestus, sundtäitmine ja tagamismeetmed

Tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestatakse intressi määraga 0,06 protsenti päevas alates tähtpäevale järgnevast päevast kuni tasumise või tasaarvestamiseni. Sama määra alusel arvestatakse intressi maksukohustuslase kasuks, kui temalt nõuti alusetult maksu või maksuhaldur viivitas tagastusnõude täitmisega. Maksuvõla ajatamisel võib intressimäära vähendada kuni 50 protsenti. Intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta põhinõude tasumisest, ajatamise lõppemisest või saneerimiskava tühistamisest. Alla 10-eurost intressinõuet ei esitata ning intressi arvestamine peatub, kui intressisumma saavutab maksunõude suuruse.

Tasumata maksuvõla nõuab maksuhaldur sisse sundtäitmise korras. Sundtäitmisele eelneb sundtäitmise hoiatus, milles antakse 10-päevane tähtaeg vabatahtlikuks tasumiseks (põhjendatud kahtluse korral lühendatult 48 tundi). Sundtäitmise aegumistähtaeg on viis aastat, mis algab kohustuse täitmise tähtpäevale järgneva aasta 1. jaanuarist. Aegumistähtaeg katkeb täitmisavalduse esitamisel kohtutäiturile, pankroti väljakuulutamisel, kohtuliku esialgse õiguskaitse või saneerimismääruse jõustumisel.

• Maksuhalduri täitetoiminguteks on käsutuskeelu keelumärke kandmine vararegistritesse, kohtuliku hüpoteegi seadmine kinnisasjadele või laevadele, sissenõude pööramine rahalistele ja varalistele õigustele ning väärtpaberikontode blokeerimine.
• Pangakonto arestimisel on krediidiasutus kohustatud korralduse viivitamata täitma; füüsilise isiku puhul jäetakse aresti alt vabaks ühe kuupalga alammäär võlgniku ja iga tema ülalpeetava kohta ning ettevõtlustulu maksu broneering.
• Täitetoimingute jätkamiseks võib maksuhaldur pöörduda kohtutäituri poole.
• Enne rahalise nõude määramist võib maksuhaldur halduskohtu loal kohaldada täitmist tagavaid toiminguid (vara arestimine, käsutamise keelamine), kui esineb oht, et sundtäitmine muutub hiljem võimatuks.

Vaidemenetlus, rahvusvaheliste maksuvaidluste lahendamine ja vastutusrikkumised

Isik, kes leiab, et maksuhalduri haldusakti või toiminguga (sh viivituse või tegevusetusega) on rikutud tema õigusi, võib esitada vaide Maksu- ja Tolliametile 30 päeva jooksul haldusakti kättetoimetamisest või toimingust teadasaamisest. Vaide esitamine ei peata üldjuhul haldusakti täitmist, välja arvatud kolmandatele isikutele antud teabenõuete korral või kui maksuhaldur otsustab täitmise eraldi peatada (vajadusel tagatise vastu). Vaie vaadatakse läbi 30 päeva jooksul (pikendatav 10 päeva võrra). Menetlusosalisel on õigus pöörduda igas staadiumis ka otse halduskohtusse.

Määratud maksusumma vaidlustamisel lasub maksukohustuslasel tõendamiskoormus tõendada, et maks määrati valesti; maksuhaldur tõendab neid asjaolusid, mille kohta valdavad tõendeid üksnes ametiasutused.

Topeltmaksustamist käsitlevate välislepingute alusel tekkinud liikmesriikide vaheliste vaidluste lahendamiseks võib esitada kaebuse kolme aasta jooksul vaidluse tekitanud aktist teadasaamisest. Menetlus viiakse läbi vastastikuse kokkuleppe menetlusena asjaomaste riikide pädevate asutuste vahel (tähtaeg 2 aastat, pikendatav 1 aasta). Kokkuleppele mittejõudmisel võib kaebaja taotleda nõuandekomisjoni moodustamist, kuhu kuuluvad esindajad, esimees ja sõltumatud tunnustatud isikud Euroopa Komisjoni nimekirjast. Sõltumatule isikule makstakse tasu kuni 1000 eurot koosolekupäeva eest. Komisjoni arvamus muutub asutustele siduvaks, kui nad ei saavuta kuue kuu jooksul teistsugust kokkulepet.

• Maksukohustuse tahtliku varjamise või tagastusnõude alusetu suurendamise eest karistatakse füüsilist isikut trahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut kuni 32 000 eurot.
• Maksuhalduri tegevuse takistamise (sh deklaratsiooni või dokumentide esitamata jätmise, arvestusnõuete eiramise) eest karistatakse füüsilist isikut kuni 300 trahviühikuga ja juriidilist isikut kuni 3200 euroga.
• Maksualase teabevahetuse seaduses sätestatud teabevahetuse takistamise eest karistatakse juriidilist isikut trahviga kuni 50 000 eurot.
• Mõõturi või tõkendi rikkumise või omavolilise eemaldamise eest karistatakse trahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga (juriidilist isikut trahviga 2600 eurot).
• Maksukorralduse seaduses sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat ning kohtuväliseks menetlejaks on Maksu- ja Tolliamet või kohalik maksuhaldur.

Kokkuvõte

Maksukorralduse seadus moodustab Eesti maksusüsteemi menetlusliku alustala, määratledes ammendavalt maksuhalduri volitused, maksukohustuslaste õigused ja kohustused ning vastutuse ulatuse. Seadusega reguleeritud uurimispõhimõte, ärakuulamisõigus ja selgitamiskohustus loovad tasakaalustatud raamistiku maksukontrolli läbiviimiseks ja maksusummade määramiseks. Registrite pidamine, sealhulgas töötamise registri ja töövõtuahela andmekogu toimimine, toetab järelevalvet ja läbipaistvust. Finantsiliste kohustuste täitmisel on kesksel kohal kindlaksmääratud tasumise ja tasaarvestamise järjekord, tagastusnõuete menetlemise reeglid ning maksuvõla ajatamise võimalused. Rangelt piiritletud intressimäärad, viieaastane sundtäitmise aegumistähtaeg ja selged vaidluste lahendamise mehhanismid nii riigisisesel kui ka rahvusvahelisel tasandil tagavad õiguskindluse ja menetlusosaliste õiguste kaitse.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas