Alates 01.11.2026 kehtiv maksukorralduse seaduse redaktsioon määrab kindlaks Eesti maksusüsteemi toimimise alused, maksuhalduri ja maksukohustuslaste õigused, kohustused ning vastutuse ulatuse. Seadus reguleerib üksikasjalikult maksumenetluse läbiviimist, deklaratsioonide esitamist, maksukontrolli toiminguid, maksuvõlgade tasumist ja sundtäitmist ning vaidluste lahendamist, pakkudes maksukohustuslastele selget õiguslikku raamistikku ja praktilisi tagatisi suhetes maksuhalduriga.
Maksukorralduse seaduse reguleerimisala ja Eesti maksusüsteemi aluspõhimõtted
Maksukorralduse seadus määrab kindlaks maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise reeglid. Seadust kohaldatakse kõigile riiklikele maksudele, kui eriseadustes või maksualase teabevahetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. Samuti kohaldatakse seadust kaupade impordil ja ekspordil tasumisele kuuluvatele maksudele kooskõlas Euroopa Liidu tolliseadustikuga ning kohalikele maksudele niivõrd, kuivõrd kohalike maksude seadus ei sätesta teistsugust korda. Kui seaduse või maksuseaduse sätted erinevad Eesti sõlmitud välislepingust, kohaldatakse välislepingu norme.
Seaduses määratletud maksu mõiste kohaselt on maks rahaline kohustus, mis on pandud seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või vajaliku tulu saamiseks. Maksul puudub maksumaksja jaoks otsene vastutasu ning see kuulub täitmisele ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel.
Eesti maksusüsteem hõlmab riiklikke ja kohalikke makse. Riiklike maksude hulka kuuluvad tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks, ettevõtlustulu maks ja mootorsõidukimaks. Maksu kohta sätestatut kohaldatakse seaduses toodud ulatuses ka kohustusliku kogumispensioni maksetele, töötuskindlustusmaksetele, keskkonnatasude seaduse alusel võetavatele tasudele (saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu, keskkonnahäiringu hüvitamise tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu) ning liiklusseaduse alusel kohaldatavale teekasutustasule.
Maksuseaduse ja selle muudatuse vastuvõtmise ning jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud, tagamaks õigusselgust ja ettevalmistusaega. Seda nõuet ei kohaldata üksnes maksukohustuslast soodustavate muudatuste korral. Erandina peab pensioniregistri pidaja pangakontole kantava sotsiaalmaksu osa määra vähendava muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma vähemalt viis aastat.
Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude halduriks on valla- või linnavalitsus või kohaliku omavalitsuse määratud ametiasutus. Vallad ja linnad võivad delegeerida kohalike maksude haldamise üksteisele või sõlmida vastastikuse halduslepingu Maksu- ja Tolliametiga. Maksumenetluses lähtub maksuhaldur uurimispõhimõttest, olles kohustatud arvestama nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid, ning kaalutlusõiguse teostamisel tuleb järgida proportsionaalsust ja menetlusosaliste õiguste kaitset.
Maksukohustuslaste liigid ja esindusõigus
Maksukohustuslased jagunevad seaduse kohaselt maksumaksjateks, maksu kinnipidajateks ning kolmandateks isikuteks, kes vastutavad seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste eest. Riiki, valda või linna ei loeta maksumaksjaks ega maksu kinnipidajaks, välja arvatud juhul, kui maksuseadus otsesõnu sätestab teisiti.
Maksukohustuslase esindamisel kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seadust. Juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja on kohustatud tagama esindatava rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise esindatava vara arvel. Mitteresidendist maksukohustuslane võib määrata Eestis asutatud juriidilise isiku või välismaa äriühingu filiaali oma tegevusloaga maksuesindajaks, kes vastutab esindatava kohustuste täitmise eest solidaarselt.
Maksukohustuslaste register, töötamise register ja spetsiifilised andmekogud
Maksukohustuslaste register on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille vastutav töötleja on Maksu- ja Tolliamet. Registri eesmärk on andmete kogumine maksuseadustest ja teistest seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks, maksude ja tasude määramise arvestuse pidamine ning maksude ja teatud avalik-õiguslike rahaliste kohustuste sissenõudmine. Registris säilitatakse andmeid üldjuhul kuni 75 aastat nende kandmisest arvates.
Registreerimiskohustus Maksu- ja Tolliametis enne tegevuse alustamist laieneb juriidilistele isikutele ja asutustele, keda ei kanta vastavatesse avalikesse registritesse (näiteks äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse), mitteresidendi püsivatele tegevuskohtadele, seltsingutele ja lepingulistele ühendustele ning mitteresidendist tööandjatele, kelle töötajad tegutsevad Eestis. Andmete muutumisest, tegevuse lõpetamisest või püsiva tegevuskoha likvideerimisest tuleb maksuhaldurit teavitada viie tööpäeva jooksul.
Töötamise registri regulatsioon ja nõuded tööd võimaldavale isikule
Töötamise register on maksukohustuslaste registri alamregister, mille kaasvastutavad töötlejad on Maksu- ja Tolliamet, Tööinspektsioon, Eesti Töötukassa ning Sotsiaalkindlustusamet. Registris säilitatakse andmeid kuni 75 aastat isiku surmast arvates.
Tööd võimaldav isik on kohustatud registreerima iga tööd tegeva isiku töötamise alustamise, peatumise ja lõpetamise. Töötamise alustamine tuleb registreerida hiljemalt töötaja tegelikule tööle asumise hetkeks. Töötamise peatumine (näiteks lapsehoolduspuhkus, aja- või asendusteenistus või tasustamata puhkus) ning töötamise lõpetamine tuleb kanda registrisse kümne päeva jooksul alates peatumise või lõpetamise päevast.
Töötamise alustamise registreerimiseks on ette nähtud ka lihtsustatud kord: tööd võimaldav isik võib edastada tööd tegeva isiku ja enda identifitseerimisandmed ning tööle asumise kuupäeva telefoni teel või lühisõnumiga maksuhalduri avaldatud numbrile. Täielikud andmed tuleb sellisel juhul registrisse kanda seitsme kalendripäeva jooksul.
Vigast kannet saab tööd võimaldav isik elektroonselt parandada kolme kuu jooksul. Pärast kolme kuu möödumist saab paranduse teha üksnes põhjendatud taotluse alusel vastutava töötleja otsusega. Kui töötamise alustamise või lõpetamise registreerimiskohustust ei täideta tähtaegselt, võib maksuhaldur või Tööinspektsioon rakendada sunniraha, mis ei tohi esimesel korral ületada 1300 eurot, teisel korral 2000 eurot ning kokku mitte üle 3300 euro.
Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu ning laoarvestus
Laoarvestuse ja -aruandluse andmekogu peetakse riiklikule järelevalvele allutatud ladudes oleva kauba üle arvestuse pidamiseks. Seaduses sätestatud juhtudel on laopidaja või tolliprotseduuri pidaja kohustatud sisestama andmekogusse aruandeid laoseisu kohta.
Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu kohaldub ehitustöödele, mille eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ja ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või mille maht ületab 500 inimtööpäeva. Peatöövõtja on kohustatud esitama andmed tööde ja tellija kohta vähemalt kolm tööpäeva enne ehitustööde algust, tagama ehitusplatsil elektroonilise registreerimissüsteemi toimimise ning esitama kord päevas summeeritud andmed iga isiku viibimise aja kohta.
Ehitusettevõtjad vastutavad selle eest, et nende alltöövõtjad ja ehitusplatsile lubatud isikud oleksid nõuetekohaselt registreeritud ning kasutaksid sisenemisel ja lahkumisel kehtestatud tuvastusvahendeid. Kohustuste täitmata jätmisel võib määrata sunniraha samuti kuni 3300 eurot.
Maksusaladuse kaitse, avalik teave ja rahvusvaheline ametiabi
Maksusaladuse kaitse põhimõtte järgi on maksuhaldur, tema ametnikud ja töötajad kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas äri- ja pangasaladust, mis on neile teatavaks saanud ametiülesannete täitmisel. Maksusaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu ega lõpe teenistus- või töösuhte lõppemisega.
Maksusaladust võib avaldada ainult maksukohustuslase kirjalikul nõusolekul või seaduses otsesõnu sätestatud erandjuhtudel. Seadus sätestab laia ringi asutusi ja ametiisikuid, kellele teavet võib edastada rangelt nende seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks:
- uurijale, prokurörile ja kohtule süütegude tõkestamiseks, uurimiseks või asja kohtulikuks lahendamiseks;
- kohtutäiturile ja pankrotihaldurile täitetoimingute või pankrotimenetluse läbiviimiseks;
- õiguskantslerile ja Riigikontrollile nende järelevalvefunktsioonide teostamiseks;
- Rahapesu Andmebüroole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks;
- Sotsiaalkindlustusametile, Tervisekassale ja Eesti Töötukassale sotsiaaltoetuste, pensionide ja hüvitiste määramiseks ning kindlustuskaitse kontrollimiseks;
- Politsei- ja Piirivalveametile välismaalaste viibimise, elamise ja töötamise nõuete järelevalveks.
Avalikud andmed, mida maksuhaldur võib avaldada igaühele ilma maksukohustuslase nõusolekuta, hõlmavad maksukohustuslaste registrisse kandmise ja sealt kustutamise aega, tegevusala ja tegevuskohta, käibemaksukohustuslase andmeid, ettevõtluskonto numbreid ning maksuvõlgade summat ja tekkimise aega, kui võla kogusumma ületab 100 eurot. Samuti avaldab maksuhaldur oma veebilehel kord kvartalis juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate tasutud riiklike maksude summad ning töötajate arvu.
Rahvusvahelist ametiabi teistele riikidele osutab Maksu- ja Tolliamet välislepingute ja Euroopa Liidu õigusaktide alusel. Ametiabi võib seisneda teabevahetuses, dokumentide kättetoimetamises, maksude sissenõudmises ning välisriigi ametnike kaasamises menetlustoimingutesse ja ühistesse maksukontrollidesse. Maksu- ja Tolliamet võib ametiabi andmisest keelduda muu hulgas juhul, kui teabe edastamine kahjustaks riigi julgeolekut, avalikku korda või maksukohustuslase ärisaladust või kui sissenõutav nõue jääb alla 1500 euro.
Maksuseadusest tulenevad rahalised kohustused ja vastutuse kord
Maksuseadustest ja maksukorralduse seadusest tulenevad rahalised nõuded ja kohustused hõlmavad maksumaksja maksukohustust, kinnipidaja kinnipidamiskohustust, isiku tagastusnõuet enammakstud summade tagasisaamiseks, kolmanda isiku vastutuskohustust ning kõrvalkohustusi, nagu intress, sunniraha ja asendustäitmise kulud. Need nõuded tekivad seaduses sätestatud asjaolude saabumisel ja lõpevad tasumise, tasaarvestamise, tagastusnõude täitmise, aegumise või võla kustutamisega.
Maksuvõlg on seaduse mõistes tähtpäevaks tasumata maksusumma, tollivõlast tulenev tasumata summa, alusetult tagastatud või tasaarvestatud summa ning nendelt summadelt arvestatud tasumata intress.
Õiguste ja kohustuste üleminekul (õigusjärglus, pärimine või ettevõtte üleandmine) lähevad seadusest tulenevad nõuded ja kohustused üle õigusjärglasele, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, mis isikliku sunnivahendina üle ei lähe. Pärandvara arvel täidavad maksukohustusi pärijad, testamenditäitjad või pärandi hooldajad.
Ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleandmisel vastutavad üleandja ja omandaja ettevõttega seotud maksuvõlgade eest solidaarselt vastavalt võlaõigusseadusele. Täisühingu ja usaldusühingu osanikud ning täisvastutusega tulundusühistu liikmed vastutavad samuti ühingu maksuvõlgade eest seaduses sätestatud korras.
Juhtorgani liikme ja tegeliku juhi vastutus
Kui juriidilise isiku seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest oma seadusest tulenevaid kohustusi korraldada maksude tasumine, vastutab ta maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Sama vastutus laieneb füüsilisele isikule, kes omab tegelikku võimu esindaja kohustuste täitmise üle ja kelle tahtlik tegevus põhjustas maksuvõla tekkimise.
Samuti vastutab maksuõigusrikkumise või maksukuriteo toimepanemises süüdi mõistetud isik kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Kolmas isik võib võtta maksukohustuste täitmise eest vastutuse ka lepingu alusel, kuid see ei vabasta maksumaksjat esmasest kohustusest.
Maksumenetluse üldreeglid, kättetoimetamine ja tõendite kogumine
Maksumenetluses kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades maksukorralduse seaduse erisusi. Menetlus viiakse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt. Menetluskeeleks on eesti keel ning võõrkeelte kasutamisel lahendatakse tõlgi kaasamise küsimused seaduses toodud alustel. Menetlusosalisel on õigus kasutada esindajat või ilmuda toimingutele koos esindajaga.
Maksuhalduri haldusaktid, mis piiravad adressaadi õigusi või panevad talle kohustusi, peavad olema kirjalikud, motiveeritud ning sisaldama nõutud rekvisiite ja vaidlustamisviidet. Maksuhaldur võib anda välja ka automatiseeritud haldusakte ilma ametniku vahetu sekkumiseta, kinnitades need e-templiga. Täitmisregistri kaudu edastatavatele korraldustele kehtivad lihtsustatud vorminõuded.
Dokumentide kättetoimetamine toimub allkirja vastu, posti teel (liht- või tähtkirjaga), elektrooniliselt või erandjuhul väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Elektrooniliselt e-maksuametisse üles laaditud dokument loetakse kättetoimetatuks selle avamisel, kusjuures avamata jätmisel toimetatakse see viie tööpäeva möödumisel kätte posti teel.
Tõendite kogumisel on maksuhalduril õigus nõuda teavet, seletusi ja dokumente nii maksukohustuslaselt kui ka kolmandatelt isikutelt (sealhulgas krediidiasutustelt). Enne kolmanda isiku poole pöördumist tuleb üldjuhul nõuda andmeid maksukohustuslaselt endalt. Seadus annab teatud isikutele (näiteks advokaatidele, arstidele, notaritele, vaimulikele ja maksukohustuslase lähedastele sugulastele) õiguse keelduda teabe andmisest ametisaladuse või perekondlike sidemete tõttu.
Vaatlus, mõõturid, tõkendid ja isikusamasuse tuvastamine
Maksuhalduri ametnikul on õigus vaatluse käigus siseneda majandus- ja kutsetegevuseks kasutatavatesse ruumidesse ja territooriumidele ning teostada inventuure ja kaupade ülemõõtmisi. Vaatlust ei või läbi viia eluruumides elanike tahte vastaselt ning keelatud on lukustatud panipaikade omavoliline avamine ja läbiotsimine.
Maksuhaldur võib kohustada maksukohustuslast paigaldama mahutitele või seadmetele mõõtureid või sularahaarvestuse seadmeid ning paigaldada tõkendeid (plomme ja pitseeringuid). Kohustuste rikkumisel võib maksuhaldur rakendada asendustäitmist kohustatud isiku kulul.
Korrakaitseseaduse alusel teostatava riikliku järelevalve käigus on maksuhalduri ametnikul õigus tuvastada isikusamasust, nõuda isikut tõendava dokumendi esitamist ning kohaldada vajadusel vahetut sundi ja füüsilist jõudu, hoiatades sellest eelnevalt ja koostades toimingu kohta protokolli.
Maksukontroll ja revisjonimenetlus
Maksukontrolli eesmärk on kontrollida seaduste täitmist ning selgitada välja kõik maksukohustust suurendavad või vähendavad asjaolud. Kontroll võib hõlmata üht või mitut maksu, maksustamisperioodi või piirduda konkreetse faktilise asjaolu kontrollimisega.
Maksukohustuslast teavitatakse kontrolli alustamisest ja selle ulatusest ette, välja arvatud juhul, kui etteteatamine võib ohustada kontrolli eesmärki või tekitada andmete moonutamise või hävitamise ohu. Kontrolli käigus on maksukohustuslane kohustatud tagama juurdepääsu andmetele ja infosüsteemidele ning andma nõutavaid selgitusi.
Kontrolli lõppedes viiakse vajadusel läbi lõppvestlus ning koostatakse kontrolliakt, milles tuuakse välja tuvastatud õiguslikud ja faktilised asjaolud. Kontrolliakti ei pea koostama, kui rikkumisi ei tuvastatud või kui maksukohustuslane nõustub maksuhalduri selgitustega – sellisel juhul lõpetatakse kontroll teatega, mis omab maksuotsusega võrdväärset õigusjõudu.
Maksustamisel võetakse arvesse tehingu tegelik majanduslik sisu. Kui tehing on näilik või tehtud üksnes maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, rakendatakse tegelikule majanduslikule sisule vastavaid maksusätteid (§ 84). Seaduse või heade kommetega vastuolus olevat tehingut maksustatakse samamoodi nagu õiguspärast tehingut (§ 83).
Maksudeklaratsioonid, siduvad eelotsused ja maksusumma määramine
Maksudeklaratsiooni esitamisel vastutab maksukohustuslane esitatud andmete õigsuse eest ning kinnitab neid allkirjaga või elektroonilise tuvastamisega. Kui deklaratsioonis esineb puudusi, määrab maksuhaldur tähtaja nende kõrvaldamiseks; tähtaja eiramisel loetakse deklaratsioon esitamata jäetuks. Deklaratsiooni või paranduste esitamata jätmisel võib rakendada sunniraha esimesel korral kuni 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot (kokku mitte üle 3300 euro).
Siduv eelotsus on maksuhalduri ametlik siduv seisukohavõtt maksukohustuslase tulevikus sooritatava toimingu või tehingute kogumi maksustamise kohta. Taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv ning otsus tehakse 60 kalendripäeva jooksul (mõjuval põhjusel pikendatav 30 päeva). Eelotsust ei anta, kui toiming on oletuslik, selle eesmärk on maksudest hoidumine või õigusnormi kohaldamine on niigi selge. Eelotsuse sisulise hinnangu peale ei saa esitada kaebust, küll aga taotluse läbivaatamata jätmise peale.
Maksuotsus, vastutusotsus ja määramise aegumistähtajad
Maksuhaldur määrab tasumisele kuuluva maksusumma maksuotsusega, kui deklaratsiooni ei ole esitatud või selles esitati valeandmeid. Kui tõendid puuduvad või on ebausaldusväärsed, võib maksusumma määrata hindamise teel, arvestades ettevõtluse üldisi näitajaid, kulusid ja võrdlusandmeid.
Maksuotsus toimetatakse kätte vähemalt 30 päeva enne tasumise tähtpäeva. Maksusummat ei määrata ega nõuta sisse, kui summa jääb alla 10 euro.
Maksusumma määramise aegumistähtaeg on üldjuhul kolm aastat deklaratsiooni esitamise tähtpäevast arvates. Maksude tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral või maksukuriteo puhul on määramise aegumistähtaeg viis aastat. Deklaratsioonita maksude puhul on tähtaeg üks aasta (kohustuste rikkumisel neli aastat). Aegumine peatub maksuotsuse vaidlustamise, kriminaalmenetluse või väärteomenetluse ajaks.
Vastutusotsus tehakse kolmandale isikule maksuvõla sissenõudmiseks seaduses toodud alustel, määrates tasumise tähtajaks vähemalt 30 päeva. Vastutusotsuse tegemise eeldus juhtorgani liikmele on eelnev tulutu sissenõudmistoimingute teostamine põhivõlglase suhtes või pankroti väljakuulutamine.
Maksude tasumine, tagastusnõuded ja intressiarvestus
Maksukohustuslane täidab rahalised kohustused pangaülekandega maksuhalduri kontole. Tasaarvestamine tagastusnõude arvel toimub kohustuse tasumise tähtpäeval automaatselt. Kui kohustustel on sama tasumise tähtpäev, rahuldatakse need seaduses kehtestatud järjekorras:
- esimesena trahvid ja rahalised karistused;
- teisena kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse;
- kolmandana kinnipeetud tulumaks ja sotsiaalmaks;
- neljandana füüsilise isiku tulumaks, maamaks ja mootorsõidukimaks ning keskkonnatasud;
- viiendana tollimaks, hasartmängumaks, aktsiisid, raskeveokimaks, juriidilise isiku tulumaks ja käibemaks;
- kuuendana kohalikud maksud, intressid, sunniraha ja muud kõrvalkohustused.
Tagastusnõude täitmise taotlus vaadatakse läbi ja enammakstud summa tagastatakse 60 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Alla 10-eurost tagastusnõuet täidetakse vaid eraldi avalduse alusel. Tagastusnõude täitmise võib peatada kriminaal- või väärteomenetluse ajaks või deklaratsiooni esitamata jätmisel.
Makseraskustes maksukohustuslase taotlusel võib maksuhaldur maksuvõla tasumise ajatada ja kinnitada tasumisgraafiku. Ajatamist ei võimaldata kohustusliku kogumispensioni maksetele. Ajatamisel võib maksuhaldur nõuda tagatist (käendus, tagatissumma deposiit või registerpant/hüpoteek) ning vähendada intressimäära kuni 50 protsenti.
Tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestatakse intressi määraga 0,06 protsenti päevas. Intressi arvestatakse alates maksu tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni tasumise või tasaarvestamise päevani. Intressi arvestamine peatub, kui intressisumma ületab põhinõude suuruse, samuti pärandvara avanemisel või kompromissi kinnitamisel. Intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta põhisumma täielikust tasumisest arvates. Kui maksuhaldur on alusetult makse sisse nõudnud või tagastamisega viivitanud, maksab maksuhaldur maksukohustuslasele samuti intressi 0,06 protsenti päevas.
Maksuvõla sundtäitmine ja tagamismeetmed
Maksuhaldur nõuab sisse tähtpäevaks tasumata maksuvõla. Sundtäitmist saab alustada, kui nõue on sissenõutav, haldusakt on teatavaks tehtud, võlg ei ole ajatatud ega aegunud ning täitmist ei ole peatatud. Enne sundtäitmise toiminguid antakse maksukohustuslasele sundtäitmise hoiatus tähtajaga 10 päeva (põhjendatud ohukahtluse korral 48 tundi).
Sundtäitmise raames on maksuhalduril volitused:
- taotleda käsutuskeelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muudesse vararegistritesse ilma omaniku nõusolekuta;
- seada kinnisasjadele, laevadele ja õhusõidukitele kohtulik hüpoteek riigi või kohaliku omavalitsuse kasuks;
- anda krediidiasutustele siduv korraldus võlgniku pangakonto arestimiseks ja raha ülekandmiseks maksuhalduri kontole;
- arestida muid varalisi õigusi ning blokeerida väärtpaberikontosid;
- pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse jätkamiseks, kui maksuhalduri enda toimingud ei ole tulemust andnud.
Füüsilise isiku pangakonto arestimisel jäetakse aresti alt vabaks igakuiselt ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava kohta, samuti ettevõtluskontol broneeritud maksusumma.
Maksusumma, intressi ja muude rahaliste nõuete sundtäitmise aegumistähtaeg on viis aastat. Aegumistähtaeg algab kohustuse tasumise tähtpäeva või haldusakti kättetoimetamise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril. Tähtaeg katkeb täitmisavalduse esitamisel kohtutäiturile, pankroti väljakuulutamisel või saneerimismääruse jõustumisel. Kui esineb oht, et hilisem sissenõudmine muutub võimatuks, võib halduskohus maksuhalduri taotlusel lubada täitmist tagavate toimingute (vara arestimine ja keelumärked) tegemist juba enne maksuotsuse andmist (§ 136/1).
Vaidemenetlus ja rahvusvaheliste maksuvaidluste lahendamine
Maksukohustuslasel või kolmandal isikul, kes leiab, et maksuhalduri haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi, on õigus esitada vaie 30 päeva jooksul alates haldusakti teatavaks tegemisest või toimingust teadasaamisest. Vaide esitamine Maksu- ja Tolliameti haldusakti peale toimub maksuhaldurile endale. Vaide esitamine ei peata haldusakti täitmist, välja arvatud kolmandale isikule antud korralduste puhul või kui maksuhaldur peatab täitmise tagatise esitamisel.
Vaie vaadatakse läbi 30 päeva jooksul arvates selle vastuvõtmisest (täiendava uurimise korral pikendatav 10 päeva võrra). Vaide läbivaatamisel lasub tõendamiskoormus määratud maksusumma osas maksukohustuslasel, välja arvatud tõendite osas, mida valdab eranditult maksuhaldur. Haldusakti peale võib pöörduda ka otse halduskohtusse ilma vaidemenetlust läbimata.
Seaduse 14/1. peatükk sätestab Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste topeltmaksustamise vaidluste lahendamise mehhanismi direktiivi (EL) 2017/1852 alusel. Menetlus võimaldab lahendada tulu või kapitali topeltmaksustamise küsimusi vastastikuse kokkuleppe teel kahe aasta jooksul. Kui liikmesriikide pädevad asutused kokkuleppele ei jõua, moodustatakse kaebaja taotlusel sõltumatutest ekspertidest koosnev nõuandekomisjon või alternatiivne vaidluste lahendamise komisjon, kelle arvamus muutub siduvaks, kui pädevad asutused kuue kuu jooksul teistsugust kokkulepet ei saavuta.
Vastutus maksuõigusrikkumiste eest ja karistused
Maksukorralduse seaduse 15. peatükk sätestab vastutuse spetsiifiliste maksuväärtegude eest, mille kohtuväline menetleja on Maksu- ja Tolliamet (kohalike maksude osas ka omavalitsusüksuse maksuhaldur):
- maksukohustuse varjamise ja tagastusnõude alusetu suurendamise eest tahtliku valeandmete esitamise kaudu karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut trahviga kuni 32 000 eurot;
- maksuhalduri tegevuse takistamise eest (deklaratsiooni või dokumentide esitamata jätmine, arvestuse nõuete rikkumine ja ehitustööde andmete esitamata jätmine) karistatakse füüsilist isikut kuni 300 trahviühikuga ja juriidilist isikut kuni 3200 euro suuruse trahviga;
- aktsiisikaubaga seotud eeskirjade rikkumise ning aktsiisivaba mootorikütusega seotud ebaseaduslike tehingute eest karistatakse trahviga kuni 300 trahviühikut füüsilisele isikule ja kuni 3200 eurot juriidilisele isikule;
- maksualase teabevahetuse takistamise eest karistatakse füüsilist isikut kuni 300 trahviühikuga ning juriidilist isikut rahatrahviga kuni 50 000 eurot;
- mõõturi või tõkendi rikkumise või omavolilise eemaldamise eest karistatakse füüsilist isikut trahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga ning juriidilist isikut rahatrahviga 2600 eurot.
Nimetatud maksuväärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat rikkumise toimepanemisest. Riiklike maksude maksuhalduri määratud trahvid laekuvad riigieelarvesse, kohalike maksude halduri määratud trahvid laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
Kokkuvõte
Maksukorralduse seadus moodustab Eesti maksusüsteemi keskse menetlusliku ja organisatsioonilise alustala. Seadusega reguleeritud reeglistik tagab tasakaalu maksuhalduri volituste ja maksukohustuslaste põhiõiguste vahel alates andmete registreerimisest, arvestuse pidamisest ja maksudeklaratsioonide esitamisest kuni maksukontrolli ja siduvate eelotsusteni. Täpselt piiritletud intressimäärad, tagatiste süsteem, maksuvõla ajatamise ja sundtäitmise normid tagavad rahaliste kohustuste õiguspärase laekumise riigieelarvesse. Samal ajal pakuvad kättetoimetamise nõuded, tõendamiskoormuse jaotus ning mitmetasandilised vaide- ja kohtumenetluse reeglid maksukohustuslastele tugevaid õiguslikke tagatisi haldusomavoli vastu.
Vaata õigusakti Riigi Teatajas
Õigusakti muudatused
Maksukorralduse seaduse muudatus täpsustab e-residendi andmete töötlemise aluseid alates 01.03.2033
Alates 01.03.2033 täpsustub Maksukorralduse seaduses maksuhalduri õigus töödelda e-residendi e-identimisvahendi järelevalve andmeid. Varasem viide digitaalsele isikutunnistusele on sättest välja jäetud
Maksukorralduse seaduse uuendused seoses e-residendi e-identimisvahendiga
Alates 01.03.2028 jõustuvad Maksukorralduse seaduse muudatused, mis täpsustavad teabevahetust Politsei- ja Piirivalveametiga ning tõendite kogumist e-residendi e-identimisvahendi kasutamisel
Maksukorralduse seaduse muudatus: töötamise registri andmeallikate täpsustamine alates 01.01.2028
Alates 01.01.2028 uuendatakse maksukorralduse seaduse §-s 25 töötamise registri kande aluste loetelu. Sättes asendatakse varasem elamislubade ja töölubade register elamislubade ja elamisõiguste andmekoguga
Maksukorralduse seadus
Ülevaade maksukorralduse seaduse uuest redaktsioonist alates 01.01.2027
Alates 01.01.2027 täpsustuvad maksukorralduse seaduses töötamise registri tööd võimaldava isiku määratlus ning maksukohustuslaste registri põhimääruse volitusnormid. Muudatustega lisanduvad registri põhimäärusesse andmeandjad ja nende andmed ning täpsustatakse füüsilisest isikust töö võimaldaja tingimusi
Maksukorralduse seadus
Maksukorralduse seaduse § 4 täienemine uue jõustumistähtajaga alates 01.11.2026
Alates 01.11.2026 sätestab maksukorralduse seaduse § 4 lõige 2 nõude, et pensioniregistri sotsiaalmaksu osa määra vähendamise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt viis aastat. Varasemas redaktsioonis vastavat regulatsiooni ei olnud
Maksukorralduse seaduse 26.10.2026 jõustunud muudatused töötamise registri ja järelevalve regulatsioonis
Alates 26.10.2026 jõustunud Maksukorralduse seaduse muudatustega sai Tööinspektsioon järelevalvepädevuse töötamise registreerimise ja ehitustööde andmete esitamise üle. Samuti lisati Sotsiaalkindlustusamet töötamise registri kaasvastutavaks töötlejaks emapuhkuse ja isapuhkuse kannete tegemiseks
Maksukorralduse seaduse täiendus maksusaladust sisaldava teabe avaldamisel
Maksukorralduse seaduse § 29 täiendati punktiga 1, mis lubab maksuhalduril edastada maksusaladust sisaldavat teavet Statistikaametile. Teavet võib avaldada soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks
Maksukorralduse seaduse § 29 muudatused ja maksusaladuse avaldamise uued alused
Alates 01.10.2026 jõustuvad Maksukorralduse seaduses muudatused, millega ajakohastatakse maksusaladuse avaldamise korda riigikaitse- ja kriisivaldkonnas. Lisaks sätestatakse Välisministeeriumile õigus saada teavet välisriikide esinduste töötajate kohta