Käesolev ülevaade käsitleb maksukorralduse seaduse olulisi muudatusi, mis hakkavad kehtima alates 01.01.2025. Artikkel annab põhjaliku ja praktilise ülevaate uutest riiklikest maksudest, maksuhalduri täienenud ülesannetest ning töötamise registri andmete esitamise korrast, aidates maksumaksjatel ja ettevõtjatel uute seadusest tulenevate reeglitega kiiresti ning sujuvalt kohaneda.
Maksusüsteemi ja maksuhalduri ülesannete täiendused
Maksukorralduse seaduse § 3 lõike 2 punktis 10 sätestatakse uus riiklik maks. Eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud, kuid uues redaktsioonis on riiklike maksude nimekirja lisatud mootorsõidukimaks. Seoses sellega muudeti ka § 3 lõike 2 punkti 9, kus senine punktiga lõppenud tekst 'ettevõtlustulu maks.' asendati semikooloniga 'ettevõtlustulu maks;'.
Maksuhalduri ülesandeid täiendati paragrahvis 10. Paragrahvi 10 lõike 2 uue punkti 10 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks teostada riiklikku järelevalvet käibemaksuseaduses sätestatud väikeettevõtete erikorra rakendaja arvestuse pidamise ja aruandluskohustuse täitmise üle. Varasemas redaktsioonis sellist ülesannet ei olnud. Seonduvalt muudeti § 10 lõike 2 punkti 9 lõpumärki, asendades punkti semikooloniga.
Registrite andmete koosseisu muutused
Maksukohustuslaste registri andmete koosseisu täiendati § 17 lõike 2 punktiga 18, mille kohaselt kantakse registrisse käibemaksuseaduse § 19 lõikes 11 nimetatud isik ja väikeettevõtete erikorra rakendaja käibemaksuseaduse § 191 tähenduses. Varasemas redaktsioonis seda sätet ei olnud. Paragrahvi 17 lõike 2 punktis 17 asendati lõpupunkt semikooloniga.
Töötamise registri regulatsioonis tehti mitmeid muudatusi paragrahvis 25:
- Paragrahvi 25 lõike 3 punktis 1 muudeti töötamise definitsiooni. Varasemas redaktsioonis loeti töötamiseks ka ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse §-s 1 nimetatud teenuse osutamist või kauba müümist, kuid uues redaktsioonis on see osa välja jäetud.
- Paragrahvi 25 lõike 4 punktis 2 täiendati töötamise registrisse kantavate isikute ringi. Kui varem oli välistatud vaid füüsilisest isikust ettevõtja, siis uue redaktsiooni kohaselt on välistatud ka ettevõtlustulu maksu maksja.
- Paragrahvi 25 lõike 4 punkt 17, mis varem sätestas ettevõtlustulu maksu maksja kandmise registrisse, tunnistati uues redaktsioonis kehtetuks.
- Paragrahvi 25 lõike 4 punktis 16 muudeti sõnastust: varem eristati pikaajalisse välislähetusse saadetud ametniku ja välisteenistujaga või pikaajalises lähetuses Eesti Vabariigi välisesinduses töötava haldusteenistujaga kaasas olevat mittetöötavat abikaasat või registreeritud elukaaslast, uues redaktsioonis on sõnastust lihtsustatud ning viidatakse Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolevale abikaasale või registreeritud elukaaslasele, kellele makstakse tasu välisteenistuse seaduse § 67 alusel.
Maksusaladuse hoidmine ja avalikud andmed
Paragrahvi 27 lõike 1 punktis 12 muudeti avalikustatavate andmete ulatust. Varem võis maksuhaldur avaldada ettevõtlustulu maksu maksja kohta töötamise registrisse kantud andmeid, kuid uue redaktsiooni kohaselt võib avaldada ettevõtlustulu maksu maksja nime, isikukoodi ja talle kuuluva ettevõtluskonto numbri.
Maksusaladuse avaldamise aluseid paragrahvis 29 muudeti järgmiselt:
- Paragrahvi 29 punkt 18, mis lubas andmeid avaldada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile tööandjat puudutavate töötamise registri andmete kohta tööaja kokkulepete analüüsimiseks, tunnistati kehtetuks.
- Paragrahvi 29 punktis 23 laiendati eraõiguslikule juriidilisele isikule edastatavate andmete ringi: lisaks maamaksuteadete kättetoimetamisele võib andmeid edastada ka mootorsõidukimaksu teadete kättetoimetamisega seotud tööde tegemiseks.
- Paragrahvi 29 punktis 46 asendati saaja 'Justiitsministeeriumile' uue nimetusega 'Justiits- ja Digiministeeriumile'.
- Paragrahvi 29 täiendati punktiga 66, mis lubab avaldada teavet Välisministeeriumile ja lähetajaministeeriumile välisteenistuse seaduse § 67 lõikes 2 nimetatud abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu vähendamise kohaldamiseks. Varasemas redaktsioonis sellist sätet ei olnud.
- Paragrahvi 29 punktis 65 asendati lõpupunkt semikooloniga ning punktis 26 tehti väike tühiku parandus.
Tasumise ja tasaarvestamise järjekord
Paragrahvi 105 lõike 6 punktis 6 muudeti ühe ja sama tähtpäevaga nõuete täitmise järjekorda. Uue redaktsiooniga lisati järjekorda mootorsõidukimaks ning nihutati teiste tasude prioriteetsust:
- Esimesele kohale (senise maavara kaevandamisõiguse tasu asemel) paigutati mootorsõidukimaks.
- Maavara kaevandamisõiguse tasu nihutati teisele kohale (asendades senise vee erikasutusõiguse tasu).
- Vee erikasutusõiguse tasu nihutati kolmandale kohale (asendades senise saastetasu jäätmete kõrvaldamisel).
- Saastetasu jäätmete kõrvaldamisel nihutati neljandale kohale (asendades senise saastetasu saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse).
- Saastetasu saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse nihutati viiendale kohale (asendades senise saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku).
- Saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku lisati uue punktina järjekorra lõppu (eelmises redaktsioonis seda sellisel positsioonil ei olnud).
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toob maksukorralduse seaduse muudatus alates 01.01.2025 kaasa olulisi täiendusi riiklikus maksusüsteemis ja registrite töös. Seadusesse on integreeritud uus mootorsõidukimaks, mis mõjutab nii riiklike maksude loetelu, maksusaladuse avaldamise reegleid kui ka nõuete tasaarvestamise järjekorda. Lisaks on täpsustatud töötamise registri andmete koosseisu, sealhulgas ettevõtlustulu maksu maksjate ja välisteenistujate abikaasade andmete kajastamist. Maksuhaldur on saanud uued järelevalveülesanded seoses väikeettevõtete erikorraga ning korrigeeritud on maksusaladuse edastamise õigusi erinevatele ministeeriumidele.