Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse terviklik ülevaade ja praktiline rakendamine

Käesolev artikkel käsitleb üksikasjalikult alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse regulatsioone, pakkudes praktilist ülevaadet aktsiisimaksustamise põhimõtetest, käitlejate kohustustest ja maksumääradest. Seaduse kehtiv redaktsioon hakkab kehtima alates 09.05.2026, tuues kaasa selged reeglid aktsiisikaupade tootmisele, ladustamisele ja liikumisele nii siseriiklikult kui ka Euroopa Liidu üleselt.

Üldsätted, territooriumid ja maksuobjektid

Seaduse kohaselt maksustatakse aktsiisiga neli peamist kaubagruppi, mida nimetatakse ühiselt aktsiisikaubaks: alkohol, tubakatooted, kütus ja elektrienergia. Nende kaupade täpsemaks määratlemiseks ja klassifitseerimiseks kasutatakse Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri (KN) koode. Seaduses sätestatud alkoholi, kütuse ja elektrienergia kaubakoodid tuginevad komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2018/1602, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa, kusjuures aluseks võetakse nomenklatuuri seis seisuga 01.01.2019. See tagab maksustamise ühetaolisuse ja vastavuse rahvusvahelistele standarditele.

Territoriaalsed määratlused ja sihtliikmesriik

Seaduse kohaldamisel on kriitilise tähtsusega territooriumide täpne piiritlemine. Euroopa Liidu territooriumina (liidu territoorium) käsitatakse mis tahes liikmesriigi territooriumi, kus kohaldatakse Euroopa Liidu aluslepinguid kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 349 ja 355. Sellest määratlusest on aga välistatud niinimetatud kolmandad territooriumid, mis on sätestatud nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artikli 4 lõigetes 2 ja 3. Liikmesriigiks loetakse riiki või territooriumi, mis asub liidu territooriumil. Euroopa Liidu väliseks ehk liiduväliseks riigiks loetakse riike või territooriume, mille suhtes aluslepinguid ei kohaldata, samuti kolmandaid territooriume. Sihtliikmesriigina käsitatakse liikmesriiki, kuhu aktsiisikaup tarnitakse või kus seda tegelikult kasutatakse.

Alkoholi mõiste ja liigid

Alkohol jaguneb seaduse tähenduses viieks põhikategooriaks: õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol. Õlleks loetakse üle 0,5 mahuprotsendilise etanoolisisaldusega tooteid kaubakoodiga KN 2203, samuti õlle ja mittealkohoolsete jookide segusid kaubakoodiga KN 2206. Vein on viinamarjadest kääritamise teel saadud jook etanoolisisaldusega 1,2–15 mahuprotsenti (või ilma rikastamata kuni 18 mahuprotsenti) kaubakoodidega KN 2204 või 2205, välja arvatud vahutav vein. Kääritatud jook on õllest ja veinist erinev jook etanoolisisaldusega 1,2–10 mahuprotsenti (või ainult kääritatud kuni 15 mahuprotsenti) kaubakoodidega KN 2204, 2205 või 2206. Vahetoode on jook etanoolisisaldusega 1,2–22 mahuprotsenti, mis ei kuulu eelmiste alla. Muu alkohol hõlmab tooteid etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi kaubakoodidega KN 2207 või 2208, samuti üle 22 mahuprotsendilise sisaldusega jooke koodidega KN 2204, 2205 või 2206 ning toiduaineid, mis sisaldavad sellist alkoholi. Piiritus on muu alkoholi hulka kuuluv toode, mis on saadud sünteesimisel või kääritatud meski destilleerimisel või rektifitseerimisel. Vahutavaks loetakse jooke, mille rõhk süsinikdioksiidi tõttu on vähemalt 0,3 megapaskalit temperatuuril 20 °C või mis on suletud seenekujulise korgiga.

Tubakatoodete mõiste ja liigid

Tubakatooted jagunevad sigariteks, sigarillodeks, sigarettideks, suitsetamistubakaks ja alternatiivseteks tubakatoodeteks. Sigarid ja sigarillod on looduslikust tubakast või taastatud tubakast ümbrisega tubakarullid, mille mass ilma filtrita on 2,3–10 grammi ja ümbermõõt vähemalt 34 millimeetrit vähemalt kolmandiku pikkuse ulatuses. Sigaret on paberkesta pandud peeneks lõigatud valmistubakast suitsetamistarve. Aktsiisiga maksustamisel on sigareti pikkusel eriline tähendus: ilma filtri või suuotsata üle 8 cm kuni 11 cm pikkust sigaretti käsitatakse kahe sigaretina, üle 11 cm kuni 14 cm pikkust kolme sigaretina ning iga järgmist kuni 3 cm osa eraldi sigaretina. Suitsetamistubakas on tarbimisvalmis peeneks lõigatud või purustatud tubakas, samuti jaemüüki suunatud tubakajäätmed. Alternatiivsed tubakatooted hõlmavad tubakavedelikku (maitsestatud või maitsestamata, nikotiiniga või ilma, kasutamiseks seadmetes või tubakale lisamiseks) ja tubaka tahket aseainet (tubakasisaldusega või ilma, mõeldud kasutamiseks sarnaselt tubakatootega).

Kütuse ja elektrienergia mõiste ja liigid

Kütusena käsitatakse seaduses laia tootespektrit, sealhulgas pliivaba bensiini, pliibensiini, lennukibensiini, petrooleumi, diislikütust, eriotstarbelist diislikütust, kerget kütteõli, rasket kütteõli, põlevkivikütteõli, mootorivedelgaasi, mootorimaagaasi, kivisütt, pruunsütt, koksi, põlevkivi, vedelgaasi, maagaasi ning kütusesarnaseid tooteid. Kütusena maksustatakse ka muid vedelaid põlevaineid ja biokütuseid, mida kasutatakse või müüakse mootorikütusena või kütteainena või nende lisandina. Biokütused on valmistatud biomassist (põllumajanduslikud, metsanduslikud või tööstuslikud bioloogiliselt lagunevad jäätmed ja tooted) ning nende hulka kuuluvad teatud KN koodidega tooted või biometaani päritolutunnistusega tõendatud kütused. Kütusesarnased tooted on määratletud konkreetsete KN koodide kaudu (nt KN 2901, 2707, 2710). Elektrienergia on eraldi maksuobjekt kaubakoodiga KN 2716 00 00.

Aktsiisikauba käitlejad ja tegevusload

Seadus eristab mitmeid aktsiisikauba käitlemise õiguslikke staatusi. Aktsiisiladu on koht, kus aktsiisilaopidajal on õigus ajutises aktsiisivabastuses toota, ladustada, vastu võtta ja lähetada aktsiisikaupa. Aktsiisilaopidaja on isik, kellele on antud vastav õigus. Registreeritud kaubasaaja on isik, kes tohib ärilisel eesmärgil vastu võtta teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikaupa, kuid tal puudub õigus seda vabastuses ladustada või edasi lähetada. Registreeritud kaubasaatja tohib pärast importimist lähetada aktsiisikaupa ajutises aktsiisivabastuses, kuid ei tohi seda ladustada. Sertifitseeritud kaubasaaja ja sertifitseeritud kaubasaatja tegelevad tarbimisse lubatud aktsiisikauba ärilisel eesmärgil liikmesriikidevahelise toimetamisega.

Tegevusloa taotlemine ja nõutavad dokumendid

Aktsiisilao või registreeritud kaubasaaja tegevusloa saamiseks tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada põhjalik dokumentatsioon. Taotlus peab sisaldama asutamise põhjendust, asukoha aadressi, kontaktandmeid ja pangarekvisiite. Lisaks tuleb esitada äriplaan, asendiplaan koos hoonete ja rajatiste pindaladega, territooriumi kasutusõigust tõendavad dokumendid, ruumide kasutamise kirjeldus, mahutite asukohaskeemid ja mahud, tehnoloogiliste seadmete ja torustike skeemid (tootmise korral), raamatupidamise sise-eeskiri, töökorralduse eeskiri, tootmisprotsessi ja ladustamise kirjeldus, kulunormid, kao piirnormed, pädeva mõõtja tunnistus ning laboriteenuse leping. Registreeritud kaubasaaja, kes võtab kaupa vastu juhuti, esitab lihtsustatud taotluse konkreetse saadetise kohta.

Tegevusloa andmine, peatamine ja kehtetuks tunnistamine

Tegevusluba antakse isikule, kes on kantud äriregistrisse, registreeritud käibemaksukohustuslasena, kelle suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust, kellel puudub maksuvõlg, kelle raamatupidamine vastab nõuetele ja kelle esitatud tagatis on aktsepteeritud. Otsus tehakse 30 päeva jooksul (tootmisel 60 päeva jooksul). Tegevusloa kehtivus peatatakse kuni 60 päevaks, kui puudub tagatis, pankrotimenetluse algatamisel või rikkumiste tuvastamisel. Luba tunnistatakse kehtetuks, kui peatamise põhjustanud asjaolud ei lange ära 60 päeva jooksul, pankroti väljakuulutamisel, isiku lõpetamisel või kui aktsiisikaupa pole käideldud viimase 12 kalendrikuu jooksul. Loa kehtetuks tunnistamisel tehakse viivitamata inventuur ja koostatakse akt, mille alusel tuleb aktsiis maksta või kaup teise lattu toimetada 30 päeva jooksul.

Maksukohustuse tekkimine, deklareerimine ja tasumine

Maksukohustus tekib üldjuhul aktsiisikauba tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse saabumise päeval. Aktsiisilaopidajal tekib maksukohustus ka siis, kui ajutises vabastuses olev kaup lähetatakse ilma vabastuseta, kui lähetatud kauba kohta ei saada vastuvõtja kinnitust 15 päeva jooksul (siseriiklikult) või 4 kalendrikuu jooksul (liikmesriikidevahelisel veol), samuti kauba põhjendamata kaolt või maksumärkide tagastamata jätmisel 91. päeval kättesaamisest. Sarnased reeglid kehtivad registreeritud kaubasaajale, registreeritud kaubasaatjale ja sertifitseeritud kaubasaajale vastavalt nende tegevuse eripärale.

Deklareerimise ja tasumise tähtajad

Maksustamisperioodiks on kalendrikuu aktsiisilaopidajale, registreeritud kaubasaajale, maksuesindajale, tahkekütusest soojuse tootjale, biokütuse käitlejale, jäätmetest kütuse tootjale, maagaasiaktsiisi maksjale ja elektriaktsiisi maksjale. Nemad on kohustatud esitama aktsiisideklaratsiooni ja maksma aktsiisi hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 20. päeval. Teised isikud, nagu sertifitseeritud kaubasaaja, kaugmüüja, vedela põlevaine käitleja ja teatud erijuhtudel maksukohustuslased, esitavad deklaratsiooni ja tasuvad aktsiisi hiljemalt viiendal päeval maksukohustuse tekkimise päevast arvates. Võlgnik deklareerib ja maksab aktsiisi tollialastes õigusaktides sätestatud korras.

Aktsiisimäärad ja maksude arvutamine

Aktsiisimäärad on diferentseeritud joogi liigi ja etanoolisisalduse alusel. Õlle aktsiisimäär on 15,40 eurot õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Väikeõlletootjatele, kelle aastatoodang on kuni 15 000 hektoliitrit, kohaldatakse soodusmäära, mis on 50 protsenti tavapärasest määrast. Kääritatud joogi ja veini puhul, mille etanoolisisaldus on kuni 6 mahuprotsenti, on aktsiisimäär 76,82 eurot hektoliitri kohta. Kui etanoolisisaldus on üle 6 mahuprotsendi, tõuseb määr nii veini kui ka kääritatud joogi puhul 179,27 eurole hektoliitri kohta. Vahetoodete aktsiisimäär on 350,90 eurot hektoliitri kohta. Muu alkoholi aktsiisimäär on 22,81 eurot etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Alkoholi maksumärgilt makstakse aktsiisi summas, mis vastab 40-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega ja üheliitrise mahuga muu alkoholi aktsiisile.

Tubakatoodete aktsiisimäärad

Tubakatoodete maksustamisel kasutatakse nii spetsiifilisi jaehindu kui ka proportsionaalseid määrasid. Sigarettide aktsiisimäär koosneb fikseeritud määrast 123,50 eurot 1000 sigareti kohta ja proportsionaalsest määrast 30 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast, kusjuures minimaalselt makstav summa on 209,95 eurot 1000 sigareti kohta. Sigari ja sigarillo aktsiisimäär koosneb fikseeritud määrast 151 eurot 1000 tükki kohta ja proportsionaalsest määrast 10 protsenti maksimaalsest jaehinnast, minimaalse määraga 268,40 eurot 1000 tükki kohta. Suitsetamistubaka ja tubaka tahke aseaine aktsiisimäär on 138,00 eurot ühe kilogrammi kohta. Tubakavedeliku aktsiisimäär on 0,25 eurot ühe milliliitri kohta ning muude alternatiivsete tubakatoodete määr on 0,25 eurot ühe grammi kohta.

Kütuse ja elektrienergia aktsiisimäärad

Kütuseaktsiisi määrad sõltuvad kütuse liigist ja kasutusotstarbest. Pliivaba bensiini, pliibensiini ja lennukibensiini aktsiisimäär on 591 eurot 1000 liitri kohta. Petrooleumi määr on 330,10 eurot 1000 liitri kohta. Diislikütuse ja kerge kütteõli aktsiisimäär on 428 eurot 1000 liitri kohta, samas kui eriotstarbelise diislikütuse soodusmäär on 21 eurot 1000 liitri kohta. Raske kütteõli aktsiisimäär on 490 eurot 1000 kilogrammi kohta (teatud tingimustele vastava raske kütteõli puhul 58 eurot). Põlevkivikütteõli määr on 481 eurot 1000 kilogrammi kohta (teatud tingimustel 57 eurot). Vedelgaasi aktsiisimäär on 79,91 eurot 1000 kilogrammi kohta ja mootorivedelgaasi määr 193 eurot 1000 kilogrammi kohta. Maagaasi aktsiisimäär on 56,42 eurot 1000 kuupmeetri kohta (intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjale kehtib soodusmäär 11,30 eurot). Mootorimaagaasi määr on 43,66 eurot 1000 kuupmeetri kohta ja veeldatud mootorimaagaasi määr 60,90 eurot 1000 kilogrammi kohta. Kivisöe, pruunsöe, koksi ja põlevkivi aktsiisimäär on 0,93 eurot ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta. Elektrienergia aktsiisimäär on 2,1 eurot ühe megavatt-tunni kohta, kusjuures elektrointensiivsetele ettevõtjatele kehtib soodusmäär 0,5 eurot megavatt-tunni kohta.

Aktsiisivabastused ja eritingimused

Aktsiisist on täielikult vabastatud alkohol, kütus ja elektrienergia, mis on mõeldud välisriigi diplomaatiliste esinduste, konsulaarasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste ja akrediteeritud diplomaatide ametialaseks kasutamiseks. Samuti kohaldatakse aktsiisivabastust Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) liikmesriikide (välja arvatud Eesti) relvajõududele ja nende tsiviilkoosseisule ametialaseks kasutamiseks või sööklate varustamiseks soetatud aktsiisikaubale. Vabastuse kohaldamiseks on nõutav ametlik vabastussertifikaat, mille kinnitab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik.

Alkoholi aktsiisivabastuse erijuhud

Alkoholi aktsiisivabastust kohaldatakse piiritusele, mida kasutatakse tervishoiuteenuse osutamisel, hoolekandeasutustes hooldamisel, apteegist retsepti alusel väljastamisel, ravimite tootmisel, veterinaarteenuse osutamisel, teadus- ja arendustegevuses ning õppetöös. Samuti on aktsiisist vabastatud piiritus, mida kasutatakse kosmeetikatoodete ja teatud desinfektantide (KN 3808 94, pakendis kuni 5 liitrit) tootmiseks. Aktsiisivabastus kehtip ka alkoholile, mida kasutatakse äädika tootmiseks või toidu koostisosana (kuni 5 liitrit etanooli 100 kg toidu kohta, šokolaadi puhul kuni 8,5 liitrit). Nende vabastuste kasutamiseks on vajalik alkoholi aktsiisivabastuse luba.

Kütuse ja elektrienergia aktsiisivabastused

Kütuseaktsiisist on vabastatud kütus, mida kasutatakse ärilisel eesmärgil käitatavates tsiviilõhusõidukites ja riiklikes õhusõidukites õhus navigeerimiseks, samuti kütus, mida kasutatakse ärilisel eesmärgil väljaspool Eestit sõitvates laevades navigeerimiseks ning hooldus- ja remonttöödel. Aktsiisivabastust kohaldatakse ka kütusele ja elektrienergiale, mida kasutatakse mineraloogilistes protsessides, elektrienergia tootmiseks või elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks. Samuti on aktsiisist vabastatud kodumajapidamistes kütteainena kasutatavad tahkekütused ning teatud biokütused (nt KN 1507–1518 ja biometaani päritolutunnistusega kütused).

Reisijate pagasiga kaasatavad aktsiisivabad piirnormid

Reisijatel on lubatud tuua aktsiisivabalt kaupu isiklikuks tarbeks. Liiduvälisest riigist saabuv vähemalt 18-aastane reisija võib kalendrikuu jooksul esmakordsel saabumisel tuua aktsiisivabalt kuni 16 liitrit õlut, 4 liitrit veini (vahuveinita) ning lisaks kas 2 liitrit kuni 22% jooki või 1 liitri üle 22% jooki. Tubakatoodetest on lubatud tuua 40 sigaretti (lennureisijal 200), 100 sigarillot, 50 sigarit või 50g (lennureisijal 250g) suitsetamistubakat. Teisest liikmesriigist saabuv reisija võib tuua isiklikuks tarbeks kuni 110 liitrit õlut, 90 liitrit veini ja kääritatud jooki (sh kuni 60 liitrit vahuveini), 20 liitrit vahetooteid ja 10 liitrit muud alkoholi. Tubakatoodetest on lubatud tuua 800 sigaretti, 400 sigarillot, 200 sigarit ja 1 kg suitsetamistubakat.

Aktsiisikauba liikumine, saatedokumendid ja tagatised

Aktsiisikauba siseriiklikul veol ajutises aktsiisivabastuses on kohustuslik kasutada siseriiklike aktsiisikauba saatedokumentide haldamise elektroonilises süsteemis (SADHES) koostatud A-saatelehte. Kui vedu toimub ilma ajutise aktsiisivabastuseta aktsiisilaost lähetatud kaubaga, on kohustuslikuks dokumendiks SADHESis menetletav T-saateleht. SADHESi pidamise eesmärk on tagada aktsiisi maksmise tõhus järelevalve aktsiisikauba liikumise reaalajas jälgimise kaudu. Süsteem on maksukohustuslaste registri alamregister ja selle kaudu esitatakse andmed ka aktsiisi tagastamise taotlemiseks.

Liikmesriikidevaheline liikumine ja EMCS

Teise liikmesriiki või läbi teise liikmesriigi lähetatava aktsiisikauba vedu toimub saatelehtede elektroonilise süsteemi (EMCS) kaudu menetletava e-saatelehe alusel. Ajutises aktsiisivabastuses veetava kauba puhul koostatakse LRA-saateleht ning ilma vabastuseta veetava kauba puhul LRT-saateleht. Lähetaja esitab e-saatelehe EMCSis enne kauba lähetamist. Kui süsteem ei toimi, on lubatud kasutada pabersaatelehte, mis asendatakse e-saatelehega kohe pärast süsteemi töö taastumist. Kauba vastuvõtja on kohustatud teatama kauba vastuvõtmisest või sellest keeldumisest EMCSi kaudu viie päeva jooksul.

Tagatiste esitamine ja määramine

Aktsiisi maksmise tagamiseks on käitlejad kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile tagatise. Tagatis peab katma ka teistes liikmesriikides tekkida võiva maksukohustuse. Tagatise esitamise kohustus lasub aktsiisilaopidajal, registreeritud kaubasaajal, sertifitseeritud kaubasaajal, registreeritud kaubasaatjal ja teatud juhtudel ka teistel käitlejatel. Tagatist ei nõuta omatoodetud põlevkivikütteõlilt aktsiisilaos, Kaitseväe aktsiisilaolt ja torujuhtmetranspordilt. Tagatissumma määrab Maksu- ja Tolliamet, lähtudes tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suurusest, mida pideva tegevuse korral arvutatakse viimase kuue kalendrikuu data alusel.

Mõõtmisnõuded, kadu ja järelevalve

Aktsiisilaopidajad, vedela põlevaine käitlejad, biokütuse käitlejad ja jäätmetest kütuse tootjad on kohustatud mõõtma aktsiisikauba tooraine, pooltoote ja toodangu kogust ning alkoholi puhul ka etanoolisisaldust. Mõõtmisi tuleb teostada asjakohaste rahvusvaheliselt tunnustatud mõõtemeetodite alusel ja mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud mõõteseaduse kohaselt. Teatud väiketootjad ja eritingimustel tegutsejad on vabastatud mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise kohustusest. Kõik mõõtevahendid peavad olema nõuetekohaselt taadeldud või kalibreeritud ning mõõtmistulemused tuleb dokumenteerida.

Aktsiisikauba kadu ja selle maksustamine

Aktsiisikauba kadu on puudujääk, mis tekib kauba tootmisel, ladustamisel või veol ajutises aktsiisivabastuses või aktsiisivabalt kasutamisel. Kadu jaguneb põhjendatud ja põhjendamata kaoks. Põhjendatud kaoks loetakse kauba täielikku hävimist või pöördumatut kahjustumist ettenägematute asjaolude, vääramatu jõu või kauba iseloomulike omaduste tõttu (normaaltingimustes ladustamisel ja veol). Piirnormi ületava kao avastamisel tuleb viivitamata koostada akt ja esitada see koos tõenditega Maksu- ja Tolliametile. Põhjendamata kadu maksustatakse aktsiisiga vastavalt kehtivatele määradele.

Maksuhalduri järelevalve ja meetmed

Maksu- ja Tolliametil on õigus jätta aktsiisikaup järelevalve alla, kui selle müük või kasutamine võib kaasa tuua maksukohustuse tekkimise või suurenemise. Järelevalve alla jätmise kohta antakse otsus, milles märgitakse kauba kasutusotstarve ja järelevalve tingimused. Järelevalve teostamisel võib maksuhaldur rakendada maksukorralduse seaduses sätestatud meetmeid. Järelevalve all oleva kauba kasutamiseks muul otstarbel, võõrandamiseks või veoks on vajalik maksuhalduri eelnev luba. Järelevalve alt ebaseaduslikult väljunud kaup maksustatakse suurima võimaliku aktsiisimääraga.

Seaduse rakendamine ja üleminekusätted

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus jõustus algselt 01.04.2003. Seaduse rakendamisel kehtestati mitmeid üleminekuperioode. Näiteks tahkekütus ja põlevkivikütteõli maksustati aktsiisiga alates 01.05.2005, mil hakkasid kehtima ka nende mõõtmise ja maksukohustuse täitmisega seotud nõuded. Enne 01.07.2006 tarbimisse lubatud maksumärgistamata alkoholi müük oli lubatud kuni 30.09.2006 ning enne 01.01.2010 tarbimisse lubatud maksumärgistamata alkoholi müük kuni 31.01.2010. Enne 01.01.2009 väljastatud kütuse, kutselise kaluri, elektrienergia ja kütusekäitleja aktsiisivabastuse load võrdsustati energia aktsiisivabastuse loaga.

Tubakatoodete ja e-saatelehe üleminekusätted

Enne 01.01.2011 tarbimisse lubatud sigareid ja sigarillosid oli lubatud müüa 12 kalendrikuu jooksul uue kujundusega maksumärgi jõustumisest. Enne 01.01.2018 vabas ringluses olnud maksumärgistamata alternatiivseid tubakatooteid lubati müüa kuni 31.03.2018. Tubakavedelike aktsiisiga maksustamisel kehtestati erisus, mille kohaselt perioodil 01.04.2021 kuni 31.12.2022 tubakavedelikke aktsiisiga ei maksustatud. Enne 01.01.2023 vabas ringluses olnud maksumärgistamata tubakavedelike müük oli lubatud kuni 31.01.2023. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära vähendati ajutiselt 21 eurole perioodiks 01.06.2022 kuni 30.04.2024. E-saatelehe ja SADHESi rakendamiseks kehtestati samuti üleminekuperioodid, võimaldades teatud aegadel kasutada vanu saatelehti.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks sätestab alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus range ja üksikasjaliku raamistiku aktsiisikaupade maksustamiseks, liikumiseks ja järelevalveks Eestis. Alates 09.05.2026 kehtivad reeglid nõuavad käitlejatelt täpset mõõtmist, nõuetekohaste tegevuslubade ja tagatiste olemasolu ning elektrooniliste saatelehtede kasutamist SADHES ja EMCS süsteemides. Seaduses toodud arvukad aktsiisivabastused ja soodusmäärad toetavad spetsiifilisi sektoreid, nagu diplomaatilised esindused, meditsiiniasutused ja elektrointensiivsed ettevõtted, tagades samal ajal riigi eelarve tulude laekumise ja tõhusa kontrolli aktsiisikaupade üle.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas