Käesolev ülevaade selgitab alates 13.02.2026 kehtiva töölepingu seaduse alusel tööaja lühendamise reegleid riigipühade eelsetel tööpäevadel. Praktiline artikkel aitab nii töötajatel kui ka tööandjatel täpselt mõista oma seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi seoses kohustusliku tööaja lühendamisega enne olulisi riiklikke tähtpäevi, tagades seaduse nõuetekohase täitmise igapäevases tööelus.
Lühendamisele kuuluvad tööpäevad
Töölepingu seaduse kohaselt on tööandjal kohustus lühendada tööpäeva kolme tunni võrra vahetult enne järgmisi riigipühi:
- Uusaasta
- Eesti Vabariigi aastapäev
- Võidupüha
- Jõululaupäev
Nimetatud pühadele eelneva tööpäeva lühendamine on kohustuslik ja sellest ei saa töötaja kahjuks kõrvale kalduda, välja arvatud seaduses sätestatud erijuhtudel.
Erandid ja erisused tööaja korralduses
Kuigi tööaja lühendamine on üldreegel, võimaldab seadus teatud juhtudel kokkuleppeid, kus seda sätet ei kohaldata. Selliseks erandiks on iseseisva otsustuspädevusega töötajad.
Iseseisva otsustuspädevusega töötaja
Töötaja ja tööandja võivad kirjalikult kokku leppida, et töötajale ei kohaldata tööaja lühendamise nõuet, kui töötaja on töö iseloomust lähtuvalt vaba oma tööaega korraldama. Sellise kokkuleppe sõlmimiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
- Töötaja ühe kuu töötasu on vähemalt Eesti keskmine brutokuupalk kokkuleppe sõlmimisele eelnenud kvartalis.
- Kokkulepe ei tohi kahjustada töötaja tervist ega ohutust.
- Kokkulepe on sõlmitud kirjalikus vormis.
- Kokkulepe alaealisega on tühine.
Riiklik järelevalve ja vastutus
Tööaja lühendamise nõuete täitmise üle teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet Tööinspektsioon. Kui tööandja rikub seaduses sätestatud tööaja piiranguid või puhkeaja nõudeid, on Tööinspektsioonil õigus kohaldada korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning määrata ettenähtud korras karistusi.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes on tööaja lühendamine kolme tunni võrra enne uusaastat, Eesti Vabariigi aastapäeva, võidupüha ja jõululaupäeva tööandjale kohustuslik nõue, mis tuleneb otse töölepingu seadusest. Sellest reeglist saab kõrvale kalduda vaid kirjaliku kokkuleppe alusel iseseisva otsustuspädevusega töötajate puhul, kelle töötasu vastab seaduses sätestatud keskmise brutokuupalga nõudele. Nõuete täitmist kontrollib Tööinspektsioon, tagades töötajate õiguste kaitse.