Väljateenitud aastate pensioni määramise, arvutamise ja ülemineku üksikasjalik kord

Käesolev ülevaade käsitleb väljateenitud aastate pensioni määramise ja arvutamise korda, mis kehtib alates 01.01.2024. Artikkel annab praktilise ja üksikasjaliku ülevaate õigustatud kutsealadest, nõutavatest staažidest ning seaduses sätestatud olulistest tähtaegadest ja üleminekuperioodidest.

Väljateenitud aastate pensioni olemus ja üldised tingimused

Väljateenitud aastate pension on Eesti riiklikus pensionisüsteemis eraldiseisev pensioniliik, mis määratakse kindlatele kutsealadele ja spetsialistidele. Selle pensioni peamine eesmärk on toetada inimesi, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne üldisesse vanaduspensioniikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine. Seadus sätestab, et selline töövõime vähenemine peab olema otseselt seotud töötaja kutsealaga ning see peab takistama samal kutsealal või ametikohal töötamise jätkamist. Seetõttu on tegemist suunatud toetusega neile, kelle tervis või töövõime ei võimalda rasketes või spetsiifilistes tingimustes töötamist jätkata.

Pensioniõiguse tekkimisel ja staaži arvestamisel kehtivad väga konkreetsed reeglid, mis välistavad igasuguse mitmetimõistetavuse. Üheks olulisemaks piiranguks on osalise tööajaga töötamise välistamine staaži arvestusest. Seadus sätestab selgelt, et väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka ei arvata seadusega ettenähtud kutsealadel või ametikohtadel osalise tööajaga töötatud aega. See tähendab, et pensioniõiguse saamiseks peab isik olema töötanud täistööajaga.

Staaži arvestamise tehnilised reeglid on samuti täpselt paika pandud. Väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži, välja arvatud teatud spetsiifiliste erisustega pensionistaaži, arvestatakse erinevate tööperioodide summana. Staaži kindlaksmääramisel lähtutakse ümardamata staažist, mis tagab täpse ja õiglase arvestuse. Lisaks on seaduses sätestatud minimaalne Eestis omandatud staaži nõue: pension määratakse käesoleva seadusega sätestatud tingimuste olemasolul isikule, kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž. Samuti on oluline märkida, et väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka arvatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist vastaval kutsealal või ametikohal töötatud aeg, mis kaitseb töötajate varasemaid tööperioode.

Õigustatud isikud ja kutsealade kategooriad

Seadus määratleb täpselt need kutsealad ja spetsialistid, kellel on õigus taotleda väljateenitud aastate pensioni. Need elualad on valitud lähtuvalt töö iseloomust, mis on tavapärasest kurnavam, ohtlikum või nõuab erilisi füüsilisi ja vaimseid võimeid, mis aastate jooksul vähenevad.

Õigus saada väljateenitud aastate pensioni on järgmistel isikutel:

• Politseiametnikud, päästeteenistujad ning vanglaametnikud.
• Mõne kategooria tsiviillennundustöötajad ja katselendurid.
• Allmaa- ja pealmaamäetöödel töötavad mõne kutseala töötajad.
• Mere-, jõelaevastiku ning kalalaevastiku laevade ujuvkoosseisu mõnedel kutsealadel ja ametikohtadel töötajad.
• Tekstiilitööstuse töötajad.
• Asenduskodude, erivajadusega inimeste õppeasutuste ja haigete laste asutuste õpetajad.
• Riigi-, munitsipaal- ja eraetendusasutuse, sihtasutusena tegutseva etendusasutuse ja rahvusooperi teatud kategooria artistid.
• Inimese immuunpuudulikkuse viirusega (AIDS-i) nakatunud meditsiinitöötajad.
• Linnasiseste regulaarliinide ühissõidukijuhid.

Kõikide nende punktides märgitud isikute konkreetsed kutsealad ja ametikohad, kus töötamine annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni, samuti töötajatele selle pensioni määramiseks vajaliku väljateenitud aastate arvutamise korra kinnitab Eesti Vabariigi Valitsus. See tähendab, et seadus annab raamistiku, kuid täpsemad ametikohtade loetelud ja arvutusprotseduurid on delegeeritud valitsuse tasandile.

Pensioni arvutamise alused ja täiendavad suurendused

Väljateenitud aastate pensioni suurus ei ole fikseeritud, vaid see arvutatakse iga isiku puhul individuaalselt, lähtudes seaduses sätestatud valemist. See valem võtab arvesse nii pensioni baasosa kui ka kogutud staaži, tagades õiglase seose töötatud aja ja pensioni suuruse vahel.

Pensioni arvutamise põhimõtted on järgmised:

• Pensioni arvutamise aluseks on pensioni baasosa.
• Baasosale liidetakse iga pensionile õigust andva staaži aasta eest 90,6 protsenti staažiaasta hindest.
• Teatud spetsialistidele liidetakse iga ülejäänud pensionistaaži aasta eest 100 protsenti staažiaasta hindest.
• Politseiametnikele, päästeteenistujatele, vanglaametnikele ning katselenduritele arvutatakse täiendavalt juurde 20 protsenti pensioni baasosast.

Mõne kutseala spetsialistide puhul tehakse vajalik pensionistaaž kindlaks riikliku pensionikindlustuse seaduse ja okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel. See seob väljateenitud aastate pensioni arvutamise laiemasse riiklikku pensionisüsteemi, tagades õigusliku järjepidevuse.

Pensioni määramise, maksmise ja peatamise kord

Pensioni määramise ja maksmise protsess on rangelt reguleeritud, et vältida topelttoetuste maksmist ja tagada pensioni sihtotstarbeline kasutus. Seadus sätestab selged reeglid selle kohta, millal pensioni makstakse, millal see peatatakse ja kuidas see suhestub teiste pensioniliikidega.

Olulisemad menetluslikud ja maksmisega seotud reeglid on:

• Väljateenitud aastate pension määratakse pensionitaotluse esitamise päevast alates.
• Pension määratakse eluajaks.
• Pensioni saajal, kellel on õigus pensionile riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, on õigus taotleda riiklikku pensioni mis tahes ajal pärast selle õiguse tekkimist.
• Pensioni määratakse ja makstakse alles pärast töötamise lõpetamist pensioni saamise õigust andval kutsealal või ametikohal.
• Kui isik pöördub tagasi pensioniõigust andvale kutsealale või ametikohale, siis pensioni maksmine peatatakse.
• Isikule, kes jätkab töötamist kutsealal või ametikohal, mis ei anna õigust saada pensioni käesoleva seaduse alusel, makstakse väljateenitud aastate pensioni täies ulatuses.

Väljateenitud aastate pensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

Politseiametnike, päästeteenistujate ja vanglaametnike eritingimused

Politseiametnikud, päästeteenistujad ja vanglaametnikud moodustavad ühe peamise sihtrühma, kellele kehtivad eraldi ja väga detailsed pensioni saamise tingimused. Nende ametikohtade puhul on riik kehtestanud spetsiifilised staažinõuded, mis peegeldavad sisejulgeoleku valdkonna teenistuse rasket iseloomu.

Nende ametikohtade pensioniõiguse tingimused on järgmised:

• Õigus pensionile tekib neil, kes on töötanud politseis, päästeteenistuses või vanglas õigustandvatel ametikohtadel vähemalt 25 aastat.
• Teenistusest vabastamisel vanuse, pikaajalise töövõimetuse või koondamise tõttu on õigus pensionile, kui vanaduspensioniikka jõudmisest puudub kuni 5 aastat, üldine pensionistaaž on vähemalt 25 aastat ning sellest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on teenitud õigustandvatel ametikohtadel.

Päästeteenistujate suhtes kehtib oluline erand. Nimelt ei kohaldata päästeteenistujatele seaduse § 10 lõikeid 1 ja 2 ning § 26. See tähendab, et päästeteenistujate puhul on pensioni maksmise ja töötamise reeglid paindlikumad ning neile ei laiene samasugused peatamise ja katkematuse nõuded nagu politsei- ja vanglaametnikele.

Lennundustöötajate ja katselendurite pensioniõigus

Lennundustöötajate ja katselendurite pensioniõigus on jaotatud mitmesse erinevasse kategooriasse, kuna lennunduses on ametikohtade koormus ja tervisemõjud väga erinevad. Seadus eristab lennukoosseisu, lennujuhte, insener-tehnilist personali ja teenindavat koosseisu.

Lennundustöötajate kategooriad ja nõuded on järgmised:

• Lennukoosseisu töötajad ja katselendurid: nõutav on vähemalt 25-aastane staaž. Tervisliku seisundi tõttu vabastamisel on õigus proportsionaalsele pensionile, kui staaž on vähemalt 20 aastat.
• Lennuliikluse lennujuhid ja lennuinformaatorid (dispetšerid): õigus tekib 10 aastat enne vanaduspensioniiga, kui pensionistaaž on vähemalt 20 aastat, millest vähemalt 10 aastat on töötatud vahetul lennuliikluse juhtimisel. Staaži hulka arvatakse ka lennukoosseisus töötatud aeg.
• Insener-tehnilise teenistuse töötajad: õigus tekib 5 aastat enne vanaduspensioniiga, kui pensionistaaž on vähemalt 25 aastat, millest vähemalt 20 aastat on töötatud insener-tehnilises teenistuses. Staaži hulka arvatakse ka lennukoosseisus ja lennujuhtimises töötatud aeg.
• Stjuardid ja stjuardessid: õigus tekib 10 aastat enne vanaduspensioniiga, kui pensionistaaž on vähemalt 20 aastat, millest vähemalt 10 aastat on töötatud vastaval kutsealal. Nõutav on vähemalt 500 lennutundi aastas. Väiksema lennutundide arvu korral suurendatakse nõutavat staaži proportsionaalselt.

Lennundustöötajate puhul on staaži arvestamine dünaamiline, võimaldades teatud juhtudel erinevate lennundusalaste ametikohtade staaži summeerimist, mis lihtsustab pensioniõiguse saavutamist karjääri jooksul.

Teiste kutsealade spetsiifilised staažinõuded

Lisaks sisejulgeolekule ja lennundusele hõlmab seadus ka mitmeid teisi kutsealasid, kus töötamine on seotud füüsilise koormuse, spetsiifiliste keskkonnamõjude või loomingulise kulumisega. Nende hulka kuuluvad mäetöölised, laevastiku töötajad, tekstiilitööstuse töölised, õpetajad, artistid, teatud meditsiinitöötajad ja ühissõidukijuhid.

Nõuded erinevatele kutsealadele on järgmised:

• Mäetöölised: vahetult kogu tööpäeva allmaa- ja pealmaamäetöödel põlevkivi ja muude maavarade kaevandamisel ning kaevanduste ehitamisel töötavatel isikutel on õigus pensionile olenemata vanusest, kui staaž on vähemalt 25 aastat. Põhikutsealadel (koristusetöölised, läbindajad, väljamismasinate juhid) on nõutav staaž vähemalt 20 aastat.
• Laevastiku ujuvkoosseis: mere-, jõe- ja kalalaevastiku teatud laevatüüpide ujuvkoosseisus töötajatel on õigus pensionile olenemata vanusest, kui staaž on vähemalt 25 aastat.
• Tekstiilitööstus: telgedel ja masinatel töötavatel isikutel tekib õigus 5 aastat enne vanaduspensioniiga, kui nad on töötanud sellel kutsealal vähemalt 20 aastat.
• Õpetajad: õigus tekib olenemata vanusest, kui pedagoogilise töö staaž on vähemalt 25 aastat, millest vähemalt 15 aastat on töötatud asenduskodudes, erivajadustega inimeste õppeasutustes, haigete laste asutustes või kinnipidamiskohtade koolides. Pedagoogina töötatud aeg arvatakse staaži hulka.
• Artistid: õigus tekib olenemata vanusest 20–25-aastase loomingulise töö staaži korral etendusasutustes või rahvusooperis. Vokaalsolistidel on nõutav vähemalt 25-aastane loomingulise töö staaž.
• HIV-nakatunud meditsiinitöötajad: meditsiinitöötajatel, kes on nakatunud inimese immuunpuudulikkuse viirusega töökohustuste täitmisel, on õigus pensionile olenemata vanusest ja pensionistaažist.
• Ühissõidukijuhid: linnasisestel regulaarliinidel töötavatel autobussi- (v.a mikrobuss), trammi- ja trollijuhtidel rohkem kui 40 000 elanikuga linnades tekib õigus 5 aastat enne vanaduspensioniiga, kui nad on töötanud sellel kutsealal vähemalt 25 aastat.

Iga kutseala puhul on seadusandja hinnanud spetsiifilist riski ja kehtestanud sellest lähtuvalt kas vanusepiiranguga või vanusepiiranguta staažinõude, mis tagab pensioni kättesaadavuse just siis, kui kutsealane töövõime on reaalselt vähenenud.

Üleminekusätted ja staaži arvestamise piirangud

Seaduse üks keerukamaid osi puudutab üleminekusätteid ja staaži arvestamise piiranguid. Riik on asunud väljateenitud aastate pensionide süsteemi järk-järgult piirama ja sulgema, mistõttu on kehtestatud konkreetsed tähtajad, milleni staaži arvestamine üldse võimalik on. Pärast neid tähtaegu uut staaži enam ei kogune.

Olulisemad üleminekuperioodid ja piirangud on:

• Enne 01.04.2000 määratud pensionid arvutatakse ümber. Kui ümberarvutatud pension on väiksem, makstakse seda endises suuruses kuni määratud tähtajani.
• Isikutel, kellel oli 01.01.2007 nõutav staaž koos, säilib õigus pensionile kuni 31.12.2006 kehtinud nõuete alusel.
• Politsei-, pääste- ja vanglaametnikel, kellel tekkis õigus enne 01.01.2020 ja kes töötasid sel kuupäeval vastaval ametikohal (või on töötanud vähemalt 20 aastat ja jätkavad töötamist), säilib õigus saada pensioni töötamise ajal vaid juhul, kui töötamine on katkematu või uuele õigustandvale kohale asutakse hiljemalt 90 kalendripäeva jooksul vabastamisest.
• Politsei-, pääste- ja vanglaametnikele, kes ei olnud teenistuses 30.06.2022 või asusid teenistusse alates 01.07.2022, ei arvestata alates 01.07.2022 enam pensioniõiguslikku staaži.
• 30.06.2022 teenistuses olnud politsei-, pääste- ja vanglaametnikele arvestatakse staaži kuni 31.12.2036. Teenistusest vabastatud isikutele (§ 12 lg 2) arvestatakse staaži kuni 31.12.2030 ning neil on õigus pensionile, kui nad vabastatakse enne 01.01.2031.
• Lennukoosseisule, katselenduritele, insener-tehnilisele teenistusele ja §-s 14 nimetatud isikutele arvestatakse staaži kuni 31.12.2036. Alates 01.01.2037 staaži enam ei arvestata.
• Lennujuhtidele, lennuinformaatoritele ja stjuarditele/stjuardessidele arvestatakse staaži kuni 31.12.2030. Alates 01.01.2031 staaži enam ei arvestata.
• Põlevkivi kaevandamise, töötlemise või rikastamise alal all- ja pealmaa mäetöödel töötavatele isikutele arvestatakse staaži kuni 2049. aasta 31. detsembrini. Alates 2050. aasta 1. jaanuarist staaži enam ei arvestata.

Need piirangud tähendavad, et väljateenitud aastate pensionide süsteem on hääbumas ning tulevikus asendub see teiste riiklike pensioniskeemidega, kuid praegustele õigustatud isikutele on tagatud sujuv üleminek ja staaži arvestamine kuni seaduses märgitud tähtaegadeni.

Meeste vanusenõuded üleminekuperioodil kuni 2015. aastani

Seaduse § 18 kohaselt oli meestel kuni 2015. aastani õigus seaduse § 12 teises lõigus sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kui nad teenistusest vabastamise päevaks olid jõudnud järgmisse vanusesse:

• Aastatel 2005–2006 oli nõutav vanus 53 aastat.
• Aastal 2007 oli nõutav vanus 54 aastat.
• Aastal 2008 oli nõutav vanus 54 aastat.
• Aastal 2009 oli nõutav vanus 55 aastat.
• Aastal 2010 oli nõutav vanus 55 aastat.
• Aastal 2011 oli nõutav vanus 56 aastat.
• Aastal 2012 oli nõutav vanus 56 aastat.
• Aastal 2013 oli nõutav vanus 57 aastat.
• Aastal 2014 oli nõutav vanus 57 aastat.

Naiste staažinõuded lennunduses kuni 2015. aastani

Seaduse § 19 kohaselt oli naistel kuni 2015. aastani õigus § 13 punktis 1 sätestatud pensionile järgmise staaži olemasolul lennukoosseisu töötajana või katselendurina (esimene arv tähistab üldist staaži, teine arv tervislikel põhjustel vabastatud töötajate staaži):

• Kuni 31. detsembrini 2006: üldine staaž 20 aastat, tervislikel põhjustel vabastatutel 15 aastat.
• Aastal 2007: üldine staaž 21 aastat, tervislikel põhjustel vabastatutel 16 aastat.
• Aastal 2008: üldine staaž 21 aastat, tervislikel põhjustel vabastatutel 16 aastat.
• Aastal 2009: üldine staaž 22 aastat, tervislikel põhjustel vabastatutel 17 aastat.
• Aastal 2010: üldine staaž 22 aastat, tervislikel põhjustel vabastatutel 17 aastat.
• Aastal 2011: üldine staaž 23 aastat, tervislikel põhjustel vabastatutel 18 aastat.
• Aastal 2012: üldine staaž 23 aastat, tervislikel põhjustel vabastatutel 18 aastat.
• Aastal 2013: üldine staaž 24 aastat, tervislikel põhjustel vabastatutel 19 aastat.
• Aastal 2014: üldine staaž 24 aastat, tervislikel põhjustel vabastatutel 19 aastat.

Seaduse § 20 kohaselt oli naistel kuni 2015. aastani õigus § 13 punktis 2 sätestatud pensionile järgmise pensionistaaži olemasolul (esimene arv tähistab üldist pensionistaaži, teine arv sellest lennuliikluse vahetul juhtimisel töötatud aega):

• Kuni 31. detsembrini 2006: pensionistaaž 15 aastat, sellest lennuliikluse vahetul juhtimisel 7,5 aastat.
• Aastal 2007: pensionistaaž 16 aastat, sellest lennuliikluse vahetul juhtimisel 8 aastat.
• Aastal 2008: pensionistaaž 16 aastat, sellest lennuliikluse vahetul juhtimisel 8 aastat.
• Aastal 2009: pensionistaaž 17 aastat, sellest lennuliikluse vahetul juhtimisel 8,5 aastat.
• Aastal 2010: pensionistaaž 17 aastat, sellest lennuliikluse vahetul juhtimisel 8,5 aastat.
• Aastal 2011: pensionistaaž 18 aastat, sellest lennuliikluse vahetul juhtimisel 9 aastat.
• Aastal 2012: pensionistaaž 18 aastat, sellest lennuliikluse vahetul juhtimisel 9 aastat.
• Aastal 2013: pensionistaaž 19 aastat, sellest lennuliikluse vahetul juhtimisel 9,5 aastat.
• Aastal 2014: pensionistaaž 19 aastat, sellest lennuliikluse vahetul juhtimisel 9,5 aastat.

Seaduse § 21 kohaselt oli naistel kuni 2015. aastani õigus § 13 punktis 3 sätestatud pensionile järgmise pensionistaaži olemasolul (esimene arv tähistab üldist pensionistaaži, teine arv sellest insener-tehnilises teenistuses töötatud aega):

• Kuni 31. detsembrini 2006: pensionistaaž 20 aastat, sellest insener-tehnilises teenistuses 15 aastat.
• Aastal 2007: pensionistaaž 21 aastat, sellest insener-tehnilises teenistuses 16 aastat.
• Aastal 2008: pensionistaaž 21 aastat, sellest insener-tehnilises teenistuses 16 aastat.
• Aastal 2009: pensionistaaž 22 aastat, sellest insener-tehnilises teenistuses 17 aastat.
• Aastal 2010: pensionistaaž 22 aastat, sellest insener-tehnilises teenistuses 17 aastat.
• Aastal 2011: pensionistaaž 23 aastat, sellest insener-tehnilises teenistuses 18 aastat.
• Aastal 2012: pensionistaaž 23 aastat, sellest insener-tehnilises teenistuses 18 aastat.
• Aastal 2013: pensionistaaž 24 aastat, sellest insener-tehnilises teenistuses 19 aastat.
• Aastal 2014: pensionistaaž 24 aastat, sellest insener-tehnilises teenistuses 19 aastat.

Seaduse § 22 kohaselt oli stjuardessil ja instruktor-stjuardessil kuni 2015. aastani õigus § 13 punktis 4 sätestatud pensionile järgmise pensionistaaži olemasolul (esimene arv tähistab üldist pensionistaaži, teine arv sellest stjuardessina või instruktor-stjuardessina töötatud aega):

• Kuni 31. detsembrini 2006: pensionistaaž 15 aastat, sellest stjuardessina või instruktor-stjuardessina 7,5 aastat.
• Aastal 2007: pensionistaaž 16 aastat, sellest stjuardessina või instruktor-stjuardessina 8 aastat.
• Aastal 2008: pensionistaaž 16 aastat, sellest stjuardessina või instruktor-stjuardessina 8 aastat.
• Aastal 2009: pensionistaaž 17 aastat, sellest stjuardessina või instruktor-stjuardessina 8,5 aastat.
• Aastal 2010: pensionistaaž 17 aastat, sellest stjuardessina või instruktor-stjuardessina 8,5 aastat.
• Aastal 2011: pensionistaaž 18 aastat, sellest stjuardessina või instruktor-stjuardessina 9 aastat.
• Aastal 2012: pensionistaaž 18 aastat, sellest stjuardessina või instruktor-stjuardessina 9 aastat.
• Aastal 2013: pensionistaaž 19 aastat, sellest stjuardessina või instruktor-stjuardessina 9,5 aastat.
• Aastal 2014: pensionistaaž 19 aastat, sellest stjuardessina või instruktor-stjuardessina 9,5 aastat.

Naiste staažinõuded muudel kutsealadel kuni 2015. aastani

Seaduse § 23 kohaselt oli naistel kuni 2015. aastani § 14 punktides 2 ja 7 sätestatud kutsealadel ja ametikohtadel ning tingimustel töötamisel õigus väljateenitud aastate pensionile järgmise pensionistaaži olemasolul:

• Kuni 31. detsembrini 2006: nõutav pensionistaaž 20 aastat.
• Aastal 2007: nõutav pensionistaaž 21 aastat.
• Aastal 2008: nõutav pensionistaaž 21 aastat.
• Aastal 2009: nõutav pensionistaaž 22 aastat.
• Aastal 2010: nõutav pensionistaaž 22 aastat.
• Aastal 2011: nõutav pensionistaaž 23 aastat.
• Aastal 2012: nõutav pensionistaaž 23 aastat.
• Aastal 2013: nõutav pensionistaaž 24 aastat.
• Aastal 2014: nõutav pensionistaaž 24 aastat.

Sama paragrahvi kohaselt oli § 14 punktis 5 nimetatud vokaalsolistidest naistel kuni 2015. aastani õigus väljateenitud aastate pensionile järgmise loomingulise töö staaži olemasolul:

• Kuni 31. detsembrini 2006: nõutav loomingulise töö staaž 20 aastat.
• Aastal 2007: nõutav loomingulise töö staaž 21 aastat.
• Aastal 2008: nõutav loomingulise töö staaž 21 aastat.
• Aastal 2009: nõutav loomingulise töö staaž 22 aastat.
• Aastal 2010: nõutav loomingulise töö staaž 22 aastat.
• Aastal 2011: nõutav loomingulise töö staaž 23 aastat.
• Aastal 2012: nõutav loomingulise töö staaž 23 aastat.
• Aastal 2013: nõutav loomingulise töö staaž 24 aastat.
• Aastal 2014: nõutav loomingulise töö staaž 24 aastat.

Kokkuvõte

Väljateenitud aastate pensionide seadus reguleerib spetsiifiliste kutsealade töötajate pensionile jäämist enne üldist vanaduspensioniiga. Seadus sätestab täpsed staažinõuded, arvutusvalemid ja piirangud töötamise ajal pensioni saamisele. Oluliseks aspektiks on staaži kogumise järkjärguline piiramine ja lõpetamine erinevatel kutsealadel ajavahemikus 2030–2050, mis muudab selle pensioniliigi ajas hääbuvaks süsteemiks.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas