Riigilõivuseaduse terviklik käsitlus: põhimõtted, määrad ja vabastused

Käesolev artikkel pakub üksikasjalikku ja põhjalikku ülevaadet riigilõivuseadusest, mis reguleerib riigilõivu kehtestamise, tasumise, kontrollimise ja tagastamise korra aluseid Eestis. Seadus sätestab riigilõivuvabastused, konkreetsed riigilõivumäärad ning tehinguväärtuse määramise korra, mis on praktiliseks juhiseks nii kodanikele, ettevõtjatele kui ka ametiasutustele. Artikkel põhineb seaduse redaktsioonil, mis kehtib alates 12.06.2026.

Riigilõivu olemus, reguleerimisala ja üldpõhimõtted

Riigilõivuseadus reguleerib riigilõivu kehtestamise, tasumise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korra aluseid, samuti sätestab see riigilõivuvabastused, riigilõivumäärad ja tehinguväärtuse määramise korra. Seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades riigilõivuseadusest tulenevaid erisusi.

Riigilõiv on seaduses sätestatud juhul ja seaduses sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest. Lõivustatud toiminguks on avalduse, kaebuse või taotluse läbivaatamine, haldusakti andmine, dokumendi väljastamine või muu toiming, mille riigilõivu võtja teeb riigilõivu tasuja taotlusel seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Toimingu tulemusena saab riigilõivu tasuja teatava õiguse, asja või muu hüve.

Riigilõivumäär kehtestatakse üldjuhul lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest, mida nimetatakse kulupõhimõtteks. Siiski võib toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist (eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest) lähtuvalt kehtestada riigilõivumäära kulupõhimõttest erinevalt.

Riigilõivu tasuja on isik, asutus, välismaa äriühingu filiaal või isikute ühendus, kelle huvides või kelle suhtes toiming tehakse ning kes seaduse kohaselt on kohustatud selle eest tasuma riigilõivu. Riigilõivu võtja on riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus või valla- või linnasekretär, kes seaduse kohaselt on kohustatud toimingu tegema. Riigiasutuse toimingu eest tasutav riigilõiv laekub riigieelarvesse, kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse ja valla- või linnasekretäri toimingu eest tasutav riigilõiv aga valla- või linnaeelarvesse. Kui kohaliku omavalitsuse üksus täidab riiklikku ülesannet, laekub riigilõiv riigieelarvesse. Riigilõivu võtjal on rangelt keelatud võtta toimingu eest täiendavat tasu.

Riigilõivu tasumise, kontrollimise ja sissenõudmise kord

Riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tasumine toimub Eestis käibel olevas rahas. Riigilõivu tasuja soovil on riigilõivu võtja kohustatud sularahas vastu võtma vähemalt kuni 10 euro suuruse riigilõivu. Tasumisel tuleb maksedokumendile märkida toimingu nimetus või viide riigilõivumäära kehtestavale sättele ning krediidiasutuse kaudu tasumisel ka viitenumber. Kui riigilõiv tasutakse teise isiku eest, tuleb märkida ka selle isiku nimi.

Eriregistrite toimingute puhul kehtivad täpsemad nõuded:

• Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri toimingute puhul märgitakse dokumendile ka selle isiku registrikood, notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number või veebipõhises teabesüsteemis antud asutamisnumber.
• Kinnistusraamatu toimingu puhul märgitakse maksedokumendile puudutatud kinnistu registriosa number, selle puudumisel katastritunnus või kinnistamisavalduse notariaalse kinnitamise või tõestamise number.

Välisriigis tehtava ülekande kulud kannab makse tegija. Eesti välisesinduses tasutakse riigilõiv asukohariigi valuutas või Eestis käibel olevas rahas. Valdkonna eest vastutav minister võib lubada võtta riigilõivu USA dollarites välisesinduses või Eesti riigipiiril viisataotluse menetlemise eest. Riigilõivumäär arvutatakse välisvaluutasse taotluse esitamise kuu esimesel tööpäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Kui kurssi ei fikseerita Euroopa Keskpanga poolt, kasutatakse asjaomase riigi keskpanga fikseeritud euro kurssi. Välisvaluutas tasutavat riigilõivu võetakse sularahas vastu ainult paberrahas.

Riigilõivu laekumise õigsust kontrollib toimingut tegev riigilõivu võtja taotluse saamisel. Kui riigilõiv on tasumata, määratakse tähtaeg tasumiseks ja hoiatatakse, et vastasel juhul võib taotluse jätta läbi vaatamata. Toimingu võib teha ka enne laekumist, kui infosüsteemist kontrollitakse broneeringu kinnitust. Kui taotlus esitatakse notari kaudu, kontrollib notar riigilõivu tasumist enne dokumentide edastamist.

If tehtud toimingu eest ei ole riigilõivu nõuetekohaselt tasutud, võib teha riigilõivu tasumise ettekirjutuse, mis peab sisaldama koostaja andmeid, faktilist ja õiguslikku alust, summat, tähtaega, vaidlustamise korda ja sundtäitmise hoiatust. Ettekirjutus tuleb täita 10 tööpäeva jooksul selle saamisest. Tähtaegselt tasumata riigilõivu sissenõudmiseks on õigus pöörduda kohtutäituri poole. Sissenõudeõigus aegub kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal toiming tehti.

Riigilõivu tagastamise alused ja menetlus

Riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda riigilõivu võtjalt tasutud summa tagastamist. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Taotlus esitatakse kirjalikult ning selles tuleb märkida teave tasutud lõivu ja arvelduskonto kohta. Maksedokument esitatakse vaid siis, kui laekumist pole võimalik elektrooniliselt kontrollida. Otsus tagastamise kohta tehakse ja lõiv tagastatakse 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest.

Tagastamise taotlust ei vaadata läbi, kui puudub teave tasumise kohta, taotluse kohta on juba tehtud otsus või kohtumäärus või kui nõue on aegunud.

Tasutud riigilõiv tagastatakse järgmistel juhtudel:

• enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem;
• kui riigilõiv on tasutud valele riigilõivu võtjale või toimingu eest, mille tegemist ei taotletud;
• kui riigilõivu on tasunud isik, kes on vabastatud riigilõivu tasumisest;
• kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne selle läbivaatamist;
• kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata;
• kui asja menetlus lõpetatakse, kuna asi ei kuulu taotluse saanud kohtu pädevusse;
• kui abielulahutuse kannet ei tehta abikaasade leppimise tõttu;
• kui abielulahutuse või kooselulepingu lõpetamise hagist loobutakse menetluse kestel.

Tagastatavast summast võib maha arvata taotluse läbivaatamisega kaasnenud menetluskulu. Kui menetluskulu täpset suurust ei saa kindlaks määrata, arvatakse maha 25 protsenti toimingu eest ette nähtud riigilõivust. Kohtuasjades arvatakse maha asjas tehtud vajalikud kulutused. Õnnemängu ja toto korraldamise tegevusloa taotluse rahulmadata jätmisel tagastatakse 93 protsenti tasutud riigilõivust ning osavusmängu puhul 57 protsenti.

Riigilõivu ei tagastata, kui e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotlus jäetakse läbi vaatamata või kui taotleja soovib muuta dokumendi väljastuskohta pärast selle teele saatmist.

Üldised riigilõivuvabastused ja soodustused

Seadus sätestab mitmeid üldiseid juhtumeid, mil isikud või asutused on vabastatud riigilõivu tasumisest. Riigilõivu ei võeta välislepingus sätestatud juhtudel. Samuti on kohaliku omavalitsuse üksuse asutus ja hallatav asutus vabastatud riigilõivu tasumisest, kui toimingu taotleja ja toimingu tegija on sama kohaliku omavalitsuse üksuse asutused või hallatavad asutused.

Riikliku registri ja muu andmekogu toimingu ning dokumendi väljastamise eest ei võeta riigilõivu järgmistel juhtudel:

• aadressiandmete muutmine, mis on tingitud kohanime, haldusüksuse, asula, tänava piiride või sihtnumbri muutmisest;
• füüsilise isiku isikunime või elukohaandmete muutmine, kui sellele eelneb muudatus rahvastikuregistris;
• isikukoodi muutmine või täiendav sissekandmine ning surnud isiku andmete registrist kustutamine;
• juriidilise isiku, välismaa äriühingu filiaali ja füüsilisest isikust ettevõtja nime, registrikoodi, aadressiandmete ning õiguslikule vormile viitava täiendi muutmine, samuti ühinemisest, jagunemisest või ümberkujundamisest tingitud kande tegemine, kui sellele eelneb muudatus Tartu Maakohtu registriosakonna peetavas registris;
• äriühingu ärinimest ja mittetulundusühingu ning sihtasutuse nimest täiendi 'asutamisel' kustutamine, äriühingu puhul tõestamistoimingu numbri või asutamisnumbri kustutamine ning registrikoodi lisamine.

Registriandmeid kajastava dokumendi väljastamise eest ei võeta riigilõivu, kui väljastamise vajadus on tingitud eelpool nimetatud muudatustest. Juriidilise isiku ühinemisest, jagunemisest või ümberkujundamisest tingitud vajaduse korral taotletava registriandmeid kajastava dokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 protsenti täismäärast. Jagunemisest või ühinemisest tingitud registrikande riigilõivuvabastust ei kohaldata tööstusomandi registrites taotluse või registreeringu ülemineku kande tegemisel.

Kohtumenetluse ja õiguskaitse toimingute riigilõivud

Kohtuasjades on riigilõivu tasumisest vabastatud mitmed sotsiaalselt tundlikud või avalikes huvides tehtavad toimingud. Riigilõivu ei võeta töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, elatise nõudmise ning muutmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Samuti on tasuta põlvnemise tuvastamise hagi läbivaatamine, kui see esitatakse koos elatise nõudega.

Lisaks ei võeta riigilõivu järgmiste kohtutoimingute eest:

• ebaseadusliku süüdimõistmise, kriminaalvastutusele võtmise, tõkendina vahi alla võtmise ja muu alusetult vabaduse võtmisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude läbivaatamine;
• kriminaalasjaga seotud kohtudokumentide esmane väljastamine ning isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse läbiviimine;
• õigusvastaste repressioonidega seoses äravõetud või mahajäetud vara tagastamise ja kahju hüvitamise nõude läbivaatamine;
• pensioniõigusliku staaži tõendamise asja läbivaatamine ning haldusasjas määruskaebuse ja protesti läbivaatamine;
• menetlusabi taotluse läbivaatamine ja selles asjas määruskaebuse esitamine ning notari tasu maksmisest vabastamise taotluse läbivaatamine;
• kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamine;
• elektroonilise dokumendi elektroonilise väljastamise eest ning menetlusosalisele elektroonilise dokumendi väljatrüki esmakordse väljastamise eest;
• tsiviilasjas tehtud Eesti kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamiseks ja täitmiseks Euroopa Liidu liikmesriigis tõendite või kinnituste väljastamine;
• kannatanu varalise kahju hüvitamise tsiviilhagi läbivaatamine kriminaalmenetluses või tsiviilkohtumenetluses, kui tsiviilhagi jäeti kriminaalmenetluses läbi vaatamata.

Kohtuasjas on riigilõivu tasumisest vabastatud alaealine määruskaebuse esitamisel, pensioni või toetuse taotleja pensioni- või toetussummade ebaõige maksmise asjas, füüsiline isik valimiskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamisel, eestkosteasutus lapse huvides esitatud avalduse esitamisel, maksuhaldur pankrotiavalduse esitamisel, pankrotihaldur tagasivõitmise hagi esitamisel, Riigi Tugiteenuste Keskus riigi kasuks seatud hüpoteegi asjas, kohtutäitur täitemenetlusega seotud avalduse esitamisel ning Eesti Vabariik kui kannatanu tsiviilhagi esitamisel.

Tsiviilkohtumenetluses tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast või kindla summana. Hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks või kooselulepingu lõpetamiseks tasutakse riigilõivu 100 eurot. Hagiavalduse esitamisel põlvnemise tuvastamiseks (ilma elatisnõudeta) tasutakse 40 eurot. Mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel on riigilõiv 420 eurot. Avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluses tasutakse 50 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse asjas on riigilõiv kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 65 euro (korteriühistu puhul 25 eurot). Saneerimisavalduse ja võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel tasutakse 420 eurot. Halduskohtule kaebuse esitamisel on riigilõiv 20 eurot, kahju hüvitamise nõude puhul kolm protsenti nõutavast summast (vahemikus 20 kuni 1050 eurot).

Registrite ja äritegevusega seotud toimingute riigilõivud

Äriregistri ja kommertspandiregistri toimingute puhul ei võeta riigilõivu kohtulahendi alusel kande tegemise, ettevõtja või filiaali kustutamise, sama omavalitsuse piires aadressi muutmise, osanike nimekirja või aktsiaraamatu pidaja kohta märke tegemise, täisühingu usaldusühinguks (või vastupidi) ümberkujundamise kande tegemise ning andmete ja kannete automatiseeritud muutmise eest. Samuti on tasuta e-posti aadressi äriregistrisse kandmine ja muutmine.

Äriregistri kande tegemise eest kehtivad järgmised riigilõivumäärad:

• Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu äriregistrisse kandmise eest tasutakse 20 eurot.
• Osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali äriregistrisse kandmise eest tasutakse 200 eurot (kiirmenetluse puhul 265 eurot).
• Hooneühistu registrisse kandmise eest tasutakse 25 eurot.
• Juriidilise isiku registrisse ennistamise eest tegevuse jätkamiseks tasutakse 200 eurot.
• Ärinime broneerimise eest tasutakse 150 eurot.

Mittetulundusühingu, ametiühingu ja erakonna registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot, sihtasutuse registrisse kandmise eest 80 eurot. Usulise ühenduse registrisse kandmise eest tasutakse 10 eurot. Maaparandusühistu registrisse kandmise eest tasutakse 30 eurot. Korteriühistu, usulise ühenduse, maaparandusühistu või mittetulundusühingu andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse 10 eurot. Kande tegemise eest kindlal kuupäeval tasutakse riigilõivu kahekordses määras.

Kommertspandiregistri kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 0,2 protsenti pandisummast, kuid mitte alla 32 euro ja mitte üle 2560 euro. Pandisumma suurendamisel tasutakse 0,2 protsenti taotletava ja registrisse kantud pandisumma vahest. Kommertspandi kustutamise eest tasutakse 10 eurot ning muude andmete muutmise eest 32 eurot.

Tööstusomandi ja intellektuaalomandi kaitse riigilõivud

Patendiameti toimingute eest tasutakse riigilõivu taotluste esitamise, registreeringute tegemise, pikendamise ja muude menetlustoimingute eest. Kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse ühe klassi kohta 145 eurot ning iga täiendava klassi kohta 45 eurot. Kollektiivkaubamärgi ja sertifitseerimismärgi puhul on määrad vastavalt 195 eurot ja 45 eurot.

Patenditaotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 225 eurot (füüsilise isiku puhul 56 eurot). Üle 10-punktilise patendinõudlusega patenditaotluse esitamise eest tasutakse lisaks 13 eurot iga punkti eest alates 11. punktist. Patendiga kaitstud meditsiinitoote või taimekaitsetoote täiendava kaitse taotluse esitamise eest tasutakse 105 eurot.

Kasuliku mudeli ja tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse 105 eurot (füüsilise isiku puhul 26 eurot). Tööstusdisainilahenduse variante sisaldava taotluse puhul tasutakse lisaks 26 eurot iga järgmise variandi eest alates kolmandast variandist. Geograafilise tähise ja mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse 105 eurot.

Õiguskaitse kehtivusaja pikendamise eest kehtivad järgmised määrad:

• Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamise avalduse esitamise eest tasutakse 195 eurot (kollektiiv- ja sertifitseerimismärgi puhul 245 eurot).
• Patendi ja Euroopa patendi jõushoidmise eest tasutakse riigilõivu astmeliselt: esimese ja teise aasta eest 26 eurot, viienda aasta eest 96 eurot, kümnenda aasta eest 205 eurot ning kahekümnenda aasta eest 630 eurot.
• Meditsiinitoote või taimekaitsetoote täiendava kaitse jõushoidmiseks tasutakse iga aasta eest 630 eurot.
• Kasuliku mudeli registreeringu kehtivuse pikendamisel tasutakse esimese pikendamise eest 195 eurot ja teise eest 260 eurot.

Tööstusomandi apellatsioonikomisjonile kaebuse või avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 160 eurot.

Transpordiameti, lennunduse ja merenduse toimingute riigilõivud

Transpordiameti toimingute eest on kehtestatud riigilõivud lennunduse, merenduse ja liiklusregistri valdkonnas. Lennunduses ei võeta riigilõivu sertifikaadi muutmise eest, kui selle eesmärk on õiguste vähendamine, samuti sertifikaadi hoidmise eest, kui kontrolli ei teosta Transpordiamet.

Õhusõidukite registreerimise ja lennukõlblikkuse toimingute lõivud sõltuvad maksimaalsest lubatud stardimassist (MTOW):

• Õhusõiduki registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse kuni 750 kg kaaluva õhusõiduki puhul 45 eurot, 751–5700 kg puhul 130 eurot ja üle 5700 kg puhul 255 eurot. Omaniku soovile vastava registreerimistunnusega registreerimise eest tasutakse täiendavalt 835 eurot.
• Õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse kuni 750 kg puhul 45 eurot, 751–5700 kg puhul 180 eurot ja üle 5700 kg puhul 410 eurot. Lennuloa taotluse läbivaatamine maksab 90 eurot.
• Lennuettevõtja sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse sõltuvalt MTOW-st 2970 kuni 11 510 eurot ning sertifikaadi hoidmise eest tasutakse igal aastal 1460 kuni 3180 eurot.

Merenduse valdkonnas tasutakse väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ning jeti registreerimise eest 100 eurot (e-teenuste kaudu 70 eurot). Liiklusregistrisse kantud andmete muutmise eest seoses väikelaeva omaniku vahetumisega tasutakse 65 eurot (e-teenuste kaudu 50 eurot). Veesõiduki tehnilise ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 100 eurot Transpordiameti järelevalveametniku iga töötunni eest. Reederi ja laeva meresõiduohutusalase auditeerimise, laeva turvaülevaatuse ning laevapere liikme töö- ja elamistingimuste ülevaatuse eest tasutakse 220 eurot töötunni eest.

Liiklusregistri toimingute puhul tasutakse sõiduki registreerimise eest 150 eurot (e-teenuste kaudu 120 eurot). Mopeedi registreerimine maksab 25 eurot ning kuni 3500 kg täismassiga haagise registreerimine 72 eurot (e-teenuste kaudu 58 eurot). Auto registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse 65 eurot, mootorratta ja haagise puhul 35 eurot. Eritellimusel valmistatud registreerimismärgi väljastamine maksab 1560 eurot. Mootorsõiduki esmase juhiloa või juhiloa väljastamise eest tasutakse 33 eurot (e-teenuste kaudu 23 eurot).

Keskkonna, põllumajanduse ja tarbija kaitse riigilõivud

Keskkonna valdkonnas on Keskkonnaameti toimingute puhul riigilõivust vabastatud keskkonnaloa või kompleksloa muutmine, kui see otsustatakse avatud menetluseta seaduses sätestatud juhtudel. Keskkonnamõju hindamise litsentsi andmise või pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 260 eurot. Ökomärgise kasutamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse sõltuvalt ettevõtte suurusest 240 kuni 385 eurot ning aastane kasutustasu on 60 kuni 240 eurot.

Keskkonnaloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt tegevusest:

• vee erikasutus, saasteainete välisõhku viimine, jäätmete käitlemine ja maavara kaevandamine – 1990 eurot (ohtlike jäätmete käitlemise puhul 2980 eurot);
• avatud menetluseta otsustamise korral tasutakse 660 eurot;
• keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse 50 protsenti esialgsest määrast;
• mikroettevõtjad tasuvad 50 protsenti ning suurettevõtjad 125 protsenti ettenähtud riigilõivumäärast.

Põllumajanduse ja toidu valdkonnas on Põllumajandus- ja Toiduameti toimingute puhul kehtestatud mitmed vabastused, näiteks taimepassi väljastamise eest, kui on tasutud taimetervise järelevalve tasu, ning teatud seemnete sertifitseerimise ja sordilehes hoidmise eest. Mahepõllumajandusliku tootmisega tegelev isik tasub ettevõtte tunnustamise ja korralise järelevalve eest riigilõivu 62 eurot ning lisaks 1,5 eurot iga hektari kontrollitava maa kohta. Mahepõllumajanduslikku toodet importiv isik tasub ettevõtte andmete mahepõllumajanduse registrisse kandmise ja järelevalve eest 300 eurot.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti toimingute raames tasutakse lõhkematerjali käitlemisloa taotluse läbivaatamise eest 290 eurot. Käitamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse sõltuvalt ettevõtte ohukategooriast 385 kuni 1030 eurot. Sagedusloa andmise või pikendamise eest tasutakse riigilõivu vastavalt raadiovõrgu paiknemise maakondade arvule ja sageduskanali tüübile.

Tehinguväärtuse määramise reeglid kinnistusraamatus

Kinnistusraamatu toimingute eest tasutava riigilõivu suurus määratakse lähtuvalt tehinguväärtusest või kindla summana. Tehinguväärtus määratakse kinnistamise alusdokumendi järgi, kusjuures tehingu objektil lasuvaid kohustusi ega käibemaksu summat maha ei arvata. Kui alusdokument ei sisalda tehinguväärtust, määratakse see kindlaks seaduses sätestatud erireeglite kohaselt.

Kinnisasja ja korteriomandi kinnistamise tehinguväärtuse määramise alused:

• Hoonestamata kinnisasja kinnistamisel on tehinguväärtuseks maa maksustamishind.
• Hoonestatud kinnisasja kinnistamisel on tehinguväärtuseks maa maksustamishind ja hoone hind (hoone hinna dokumendi puudumisel loetakse selleks 3200 eurot).
• Korteriomandi kinnistamisel on tehinguväärtuseks 50 protsenti kaasomandi osa suurusele vastavast kinnisasja maksustamishinnast.
• Hoonestusõigusega koormamisel on tehinguväärtuseks 80 protsenti koormatava kinnisasja maksustamishinnast (hoonestatud maa puhul lisandub hoone hind) või tasu maksmise korral tasu kogusumma kuni 25 aasta eest.

Kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse tehinguväärtuse arvutamine:

• Kasutusvalduse aastaväärtuseks on 4 protsenti koormatava kinnisasja maksustamishinnast. Tähtajalise kasutusvalduse väärtus on aastaväärtuste summa (maksimaalselt 25 aasta eest).
• Tähtajatu kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse puhul sõltub tehinguväärtus isiku vanusest: alla 36-aastase puhul on see 20-kordne, 36–50-aastase puhul 15-kordne, 51–65-aastase puhul 10-kordne, 66–75-aastase puhul 5-kordne ning 76-aastase ja vanema puhul 3-kordne aastaväärtus.
• Juriidilise isiku kasuks seatud tähtajatu kasutusõiguse tehinguväärtus on 25-kordne aastaväärtus.

Hüpoteegi seadmisel on tehinguväärtuseks 2/3 hüpoteegisummast. Ostueesõiguse seadmisel on tehinguväärtuseks pool koormatava kinnisasja omandiõiguse kinnistamise tehinguväärtusest. Reaalkoormatise seadmisel on tehinguväärtuseks rahalise väärtuse kogusumma (kuni 25 aasta eest), selle puudumisel 64 eurot.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes on riigilõivuseadus keskne õigusakt, mis kehtestab riigilõivude võtmise ja tasumise korra Eestis, tagades toimingute kulupõhisuse ja avalike huvide tasakaalu. Seadus sisaldab detailseid määrasid erinevatele haldus-, kohtu- ja registritoimingutele ning sätestab ulatuslikud vabastused sotsiaalsetel, riiklikel ja rahvusvahelistel kaalutlustel. Tehinguväärtuse määramise reeglid kinnistusraamatus loovad selge aluse asjaõiguste registreerimisega seotud lõivude arvutamiseks. Käesolev redaktsioon kehtib alates 12.06.2026.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas