Alates 01.11.2026 kehtiv riigilõivuseaduse redaktsioon määrab kindlaks avalike haldustoimingute, kohtumenetluste, registrikannete ning tegevuslubade taotlemise eest tasumisele kuuluvad riigilõivud, tagades menetlustoimingute selge õigusliku raamistiku ja toimingute kulupõhise hüvitamise.
Riigilõivu olemus, üldpõhimõtted ja laekumine
Riigilõivuseadus sätestab riigilõivu kehtestamise, tasumise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korra alused, samuti riigilõivuvabastused, riigilõivumäärad ning tehinguväärtuse määramise reeglid. Seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades riigilõivuseadusest tulenevaid erisusi.
Riigilõiv on seaduses sätestatud juhul ja määratud suuruses tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest. Lõivustatud toiminguks loetakse avalduse, kaebuse või taotluse läbivaatamist, haldusakti andmist, dokumendi väljastamist või muud toimingut, mille riigilõivu võtja teeb tasuja taotlusel ning mille tulemusel taotleja saab teatava õiguse, asja või muu hüve.
Riigilõivumäär määratakse üldjuhul lähtudes toimingu tegemisega kaasnevatest reaalsetest kuludest ehk kulupõhimõttest. Samas lubab seadus toimingu eesmärgist, saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist, sealhulgas sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt kehtestada määrasid kulupõhimõttest erinevalt.
Riigilõivu tasuja on isik, asutus, välismaa äriühingu filiaal või isikute ühendus, kelle huvides või suhtes toiming tehakse ja kellel lasub seadusest tulenev maksmiskohustus. Riigilõivu võtja on riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus või valla- või linnasekretär, kelle ametiülesannete hulka toimingu tegemine kuulub. Riigilõivu võtjal on rangelt keelatud nõuda lõivustatud toimingu sooritamise eest täiendavat tasu.
Toimingute eest laekuvate summade jaotus toimub järgmiste reeglite kohaselt:
- Riigiasutuse toimingu eest tasutav riigilõiv laekub riigieelarvesse.
- Kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse ja valla- või linnasekretäri toimingu eest tasutav riigilõiv laekub vastava valla- või linnaeelarvesse.
- Kui kohaliku omavalitsuse üksus täidab riiklikku ülesannet, laekub selle ülesande raames võetav riigilõiv riigieelarvesse.
- Perekonnaseisutoimingute seaduse, nimeseaduse ja rahvastikuregistri seaduse alusel riikliku ülesande täitmisel võetava riigilõivu vastuvõtmise, kontrollimise, tagastamise ja aruandluse täpse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Riigilõivu tasumise ja kontrollimise kord ning välisvaluuta arvestus
Riigilõiv tasutakse üldreeglina enne toimingu tegemise taotlemist, kui teistes seadustes ei ole sätestatud erandlikku korda. Riigilõivu makstakse Eestis käibel olevas rahas, kusjuures sularahas tasumisel on riigilõivu võtja kohustatud taotleja soovil vastu võtma vähemalt kuni 10 euro suuruse summa.
Makse korrektseks sidumiseks ja tuvastamiseks tuleb maksedokumendile kanda nõutud rekvisiidid:
- Toimingu täpne nimetus või otsene viide riigilõivuseaduse sättele, mis kehtestab vastava lõivumäära.
- Krediidiasutuse kaudu tasumisel asjakohane viitenumber, mille olemasolul ei ole toimingu eraldi nimetamine kohustuslik.
- Teise isiku eest tasumisel selle isiku nimi, kelle eest makse tehakse.
- Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri toimingute puhul isiku registrikood, notariaalse tehingu number või veebipõhises süsteemis antud asutamisnumber.
- Kinnistusraamatu toimingute puhul puudutatud kinnistu registriosa number, selle puudumisel katastritunnus või kinnistamisavalduse tõestamise number.
Välisriigis või riigipiiril riigilõivu tasumisel kehtivad erireeglid. Välisriigis sooritatava pangaülekande kulud katab maksja. Eesti välisesinduses tasutakse riigilõiv asukohariigi valuutas või Eestis käibel olevas rahas, kusjuures minister võib erandina lubada makseid USA dollarites. Riigipiiril võib viisataotluste eest ministri käskkirjaga samuti lubada tasumist USA dollarites. Välisvaluutas tasumisel võetakse sularaha vastu üksnes paberrahas.
Valuutakursi arvutamisel võetakse aluseks taotluse esitamise kuu esimesel tööpäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakurss. Kui taotlus esitatakse kuu esimesel tööpäeval, rakendatakse eelmise kuu esimese tööpäeva kurssi. Mittefikseeritud kursiga vääringute puhul kasutatakse vastava riigi keskpanga fikseeritud kurssi. Ümberarvutatud riigilõivumäär korrigeeritakse ülespoole täisarvuni või vajadusel 5- või 0-lõpulise täisarvuni.
Riigilõivu laekumist või sularahas tasumise õigsust kontrollib toimingut tegev riigilõivu võtja taotluse saamisel. Kui lõiv on tasumata, määrab ametiasutus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ning hoiatab taotluse läbi vaatamata jätmise eest. Notari vahendusel esitatavate dokumentide puhul teeb eelkontrolli notar. Samas võib ametiasutus toimingu sooritada enne tegelikku laekumist, kui vastavast infosüsteemist on kontrollitud riigilõivu broneeringu kinnitus.
Riigilõivu tagastamine, tasumise ettekirjutus ja sissenõudmine
Riigilõivu tasunud isikul on õigus nõuda riigilõivu tagastamist kindlaksmääratud alustel. Tagastamise taotlus tuleb esitada kirjalikult koos andmetega tasutud lõivu ja arvelduskonto kohta. Tagastamisnõue aegub ja lõpeb kahe aasta möödumisel selle kalendriaasta lõpust, millal lõiv tasuti. Riigilõivu võtja vaatab taotluse läbi ja teeb tagastuse 30 kalendripäeva jooksul taotluse laekumisest.
Seadus sätestab tagastamise kohustuslikud alused:
- Enam tasutud riigilõiv tagastatakse ulatuses, mis ületab ettenähtud määra.
- Raha tagastatakse, kui lõiv tasuti valele saajale või sellise toimingu eest, mida tegelikult ei taotletud.
- Tagastamisele kuulub summa, mille on tasunud riigilõivust vabastatud isik.
- Lõiv tagastatakse, kui taotleja võtab taotluse tagasi enne selle sisulist läbivaatamist.
- Tagastamine toimub juhul, kui toimingu taotlus jäetakse läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse kohtualluvuse puudumise tõttu.
- Tagastamine on ette nähtud abielulahutuse kande tegemata jätmisel poolte leppimise tõttu või abielulahutuse ja kooselulepingu lõpetamise hagist loobumisel kohtumenetluse vältel.
Tagastatavast summast on lubatud maha arvata taotluse läbivaatamisega seotud menetluskulud. Kui täpset kulu pole võimalik fikseerida, arvatakse menetluskuluna maha 25 protsenti ette nähtud riigilõivust. Kohtuasjades arvatakse tagastatavast lõivust maha menetluses tehtud vajalikud kulutused. Erilõivude puhul, näiteks õnnemängu ja toto korraldamise tegevusloa andmisest keeldumisel, tagastatakse 93 protsenti ning osavusmängu tegevusloa andmata jätmisel 57 protsenti tasutud summast.
Seaduses on loetletud juhtumid, mil riigilõivu tagasi ei maksta:
- Lõivu ei tagastata, kui e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotlus jäetakse läbi vaatamata.
- Lõivu ei tagastata, kui taotleja soovib muuta isikut tõendava dokumendi väljastuskohta pärast seda, kui valmis dokument on juba sihtkohta saadetud.
- Tagastamistaotlust ei vaadata läbi, kui puudub teave makse laekumise kohta, asjas on juba tehtud lahend või kui tagastamisnõude esitamise tähtaeg on lõppenud.
Kui tehtud toimingu eest on riigilõiv jäetud tasumata või seda on makstud ettenähtust vähem, teeb ametiasutus riigilõivu tasumise ettekirjutuse. Ettekirjutus sisaldab ametiasutuse ja ametniku andmeid, faktilist ja õiguslikku alust, nõutavat summat, vaidlustamisviidet ning hoiatust sundtäitmise kohta. Ettekirjutus tuleb täita kümne tööpäeva jooksul selle kättesaamisest. Tähtpäevaks tasumata jätmisel suunatakse nõue kohtutäiturile sundtäitmiseks. Riigilõivu sissenõue aegub kahe aasta möödumisel selle kalendriaasta lõpust, mil toiming tehti.
Üldised ja valdkondlikud riigilõivuvabastused
Riigilõivuseadus sisaldab laiaulatuslikku vabastuste süsteemi, mis lähtub rahvusvahelistest lepingutest, riigi ja kohaliku omavalitsuse sisemistest suhetest, sotsiaalsetest kaalutlustest ning andmete halduslikest korrastamistest. Riigilõivu ei võeta välislepingutes sätestatud juhtudel ega olukorras, kus omavalitsuse asutused teevad toiminguid sama omavalitsuse piires.
Andmekogude ja registrite tasandil vabastatakse lõivust toimingud, mis tulenevad ametlikest halduskorralduslikest otsustest või eelnevatest kannetest teistes registrites:
- Aadressiandmete muutmine kohanime, piiride või sihtnumbri muutmise tõttu.
- Füüsilise isiku nime- või elukohaandmete muutmine rahvastikuregistri kannete alusel, samuti isikukoodi muutmine, täiendav kandmine ja surnud isiku kustutamine.
- Juriidilise isiku nime, registrikoodi, aadressi ning ühinemisest, jagunemisest või ümberkujundamisest tingitud kanded teistes registrites, kui muudatus on eelnevalt tehtud maakohtu registriosakonnas.
- Ärinimest täiendi „asutamisel” kustutamine ja registrikoodi lisamine nimele.
- Registriandmeid kajastava dokumendi väljastamine eelnimetatud muudatuste korral, välja arvatud isikut tõendavad dokumendid.
Ametiasutuste ja ametiisikute erandite kohaselt on kohtud, prokuratuur, uurimisasutused, maksuhaldur, notarid ja kohtutäiturid vabastatud lõivust ametiülesannete täitmiseks vajalike registri väljavõtete ja dokumentide saamisel äriregistrist, kinnistusraamatust ja ehitisregistrist. Pankrotihaldurid on vabastatud lõivust ametiülesannete täitmisel kandeavalduste esitamisel ning andmete pärimisel liiklusregistrist ja arhiividest.
Perekonnaseisutoimingutes ei võeta riigilõivu sünni ja surma esmasel registreerimisel, esmase sünni-, surma-, abielu- ja abielulahutuse tõendi väljastamisel, soo muutmise esmasel tõendamisel ning ametniku vea parandamisel väljastatava uue dokumendi eest. Samuti on riigilõivuvaba ametiisiku tõestamistoiming toetuste, pensionite, elatise või eestkoste korraldamiseks.
Kohtumenetluse riigilõivud ja kohtuasjade lõivuvabastused
Kohtusse pöördumisel sõltub riigilõiv menetluse liigist, nõude iseloomust ja tsiviilasja hinnast. Tsiviilkohtumenetluses tasutakse varalise nõudega hagiavalduse esitamisel riigilõivu seaduse lisa 1 alusel kehtestatud astmelise skaala järgi või kindla summana.
Kindlaksmääratud riigilõivumäärad tsiviilkohtus hõlmavad järgmisi toiminguid:
- Abielu lahutamise või kooselulepingu lõpetamise hagiavaldus – 100 eurot.
- Põlvnemise tuvastamise hagiavaldus ilma elatisnõudeta – 40 eurot.
- Mittevaralise nõudega hagiavaldus ning kollektiivne esindushagi individuaalsete õiguskaitsevahendite määramiseks – 420 eurot.
- Hagita menetluse avaldus või kaebus – 50 eurot; hagita perekonnaasjas ning eestkoste määramisel – 10 eurot.
- Maksekäsu kiirmenetluse avaldus – 3 protsenti nõudest, minimaalselt 65 eurot; korteriühistu esitatud maksekäsu avaldus – 25 eurot.
- Saneerimisavaldus ja võlausaldaja esitatud pankrotiavaldus või maksejõuetusavaldus – 420 eurot; võlgniku enda või töötaja tööõiguslik pankrotiavaldus – 10 eurot.
- Määruskaebus, hagi tagamise taotlus, eeltõendamismenetluse taotlus ja Euroopa arestimismääruse taotlus – 70 eurot.
- Riigikohtule esitatav kassatsioonkaebus ja teistmisavaldus tsiviilasjas – 1 protsent tsiviilasja hinnast, kuid mitte alla 100 euro ja mitte üle 4760 euro.
- Täitemenetluse lõpetamise avaldus nõude täitmise aegumise tõttu – 30 eurot.
Halduskohtumenetluses tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel 20 eurot ning esialgse õiguskaitse taotlemisel samuti 20 eurot. Kahju hüvitamise või alusetu rikastumise teel saadu tagastamise nõudelt halduskohtus tasutakse 3 protsenti summast või vara väärtusest, vahemikus 20 kuni 1050 eurot. Kui kahjuhüvitise summat ei märgita ja jäetakse kohtu määrata, tasutakse 350 eurot. Maksuhalduri või muu asutuse tegevuse peale maksusumma või sunniraha määramisel tasutakse kaebuselt 3 protsenti vaidlustatavast summast (20 kuni 1050 eurot). Viisavaidluste kaebustelt halduskohtule tasutakse 280 eurot, kassatsioonkaebuselt Riigikohtule haldusasjas 50 eurot.
Kohtuasjades on riigilõivu tasumisest täielikult vabastatud rida nõudeid ja isikuid:
- Töötasu nõudmine, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamine, teenistusse ennistamine ja teenistusest vabastamise aluse muutmine.
- Elatise nõudmine ja muutmine, lapse elatise maksekäsu kiirmenetlus ning koos elatisega esitatud põlvnemise tuvastamine.
- Ebaseadusliku süüdimõistmise, vahi all pidamise või halduskaristusega tekitatud kahju hüvitamine, samuti represseeritud isikute vara tagastamise ja tervisekahju nõuded.
- Menetlusabi taotlemine ja sellega seotud määruskaebused.
- Alaealine iseseisva kaebeõiguse teostamisel või talle määratud advokaat riigi õigusabi asjas.
- Eestkosteasutus lapse huvides esitatud avaldustelt ja maksuhaldur pankrotiavaldustelt.
Äriregistri, mittetulundusühingute ja kommertspandiregistri toimingud
Ettevõtjate ja juriidiliste isikute kanded kohtute registriosakonnas kuuluvad maksustamisele kindlate riigilõivumääradega olenevalt ühingu õiguslikust vormist ja taotletavast menetlusliigist.
Äriregistri esmakanded ja põhilised kanded tehakse järgmiste riigilõivumäärade alusel:
- Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu ja usaldusühingu registreerimine – 20 eurot.
- Osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu ja välismaa äriühingu filiaali registreerimine tavamenetluses – 200 eurot, kiirmenetluses – 265 eurot.
- Hooneühistu registrisse kandmine – 25 eurot.
- Ärinime broneerimine – 150 eurot.
- Registrist kustutatud juriidilise isiku ennistamine tegevuse jätkamiseks – 200 eurot.
- Kande muutmine FIE-l, täis- ja usaldusühingul ning hooneühistul – 10 eurot; osaühingul, aktsiaseltsil ja filiaalil – 25 eurot.
- Kande tegemine taotleja soovitud kindlal kuupäeval maksustatakse kahekordse riigilõivumääraga.
Ümberkujundamisel tasutakse täis- või usaldusühinguks muutmisel 20 eurot, osaühinguks või aktsiaseltsiks ümberkujundamisel 180 eurot ning Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu vormi valimisel 35 eurot.
Mittetulundusühingu, ametiühingu ja erakonna registrisse kandmise lõiv on 30 eurot ning sihtasutuse puhul 80 eurot. Usulise ühenduse esmakanne maksab 10 eurot ning maaparandusühistul 30 eurot. Nende ühenduste registriandmete muutmise lõiv on 10 eurot (soovitud kindlal kuupäeval 20 eurot) ning tegevuse ennistamise lõiv kustutamise järel 200 eurot.
Kommertspandiregistris tasutakse kommertspandi kande, pandisumma suurendamise või vähendamise eest 0,2 protsenti pandisummast või summade vahest, kuid mitte alla 32 euro ja mitte üle 2560 euro. Pandi kustutamine maksab 10 eurot ning muude andmete muutmine 32 eurot. Kui toiming hõlmab mitut veergu, tasutakse riigilõivu kõrgeima määraga kande alusel, mitme pandi samaaegsel muutmisel aga iga kande eest eraldi.
Kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu toimingud ning tehinguväärtuse määramine
Kinnistusraamatu toimingute riigilõiv määratakse lähtuvalt tehinguväärtusest seaduse lisa 2 tabeli järgi või kindla summana. Kinnistusregistriosa esmakordsel avamisel, uue omaniku kandmisel või piiratud asjaõiguse seadmisel rakendatakse üldjuhul riigilõivu täismäära.
Kinnistusraamatus kohaldatakse mitmeid soodusmäärasid:
- Omanikukande tegemisel tasutakse 50 protsenti täismäärast, kui omandajaks on omaniku alaneja või üleneja sugulane, abikaasa või registreeritud elukaaslane.
- Omanikukande tegemisel tasutakse 75 protsenti täismäärast, kui omandajaks on omaniku vend, õde või nende alaneja sugulane.
- Piiratud asjaõiguse kandmisel koos registriosa avamise või omandi ülekandmisega, samuti õiguse sisu muutmisel või uue omaniku kandmisel tasutakse 50 protsenti täismäärast.
- Märke kandmisel või kustutamisel, kinnistu jagamisel, liitmisel või ühendamisel ning piiratud asjaõiguse kustutamisel tasutakse 25 protsenti täismäärast.
- Üüri- või rendilepingu märke kandmisel tasutakse 6 eurot iga lepingu kehtivusaasta kohta (maksimaalselt 52 eurot); tähtajatu lepingu puhul 23 eurot.
Tehinguväärtus tehakse kindlaks tehingu alusdokumendi järgi, arvestamata sellest maha lasuvaid kohustusi või käibemaksu. Kui alusdokumendis tehinguväärtust ei sisaldu, määratakse see riigilõivuseaduse erisätete alusel:
- Hoonestamata maa puhul on aluseks maa maksustamishind; hoonestatud kinnisasjal maksustamishinna ja hoone hinna summa (hoone hinna puudumisel loetakse selleks 3200 eurot).
- Korteriomandi puhul on tehinguväärtuseks 50 protsenti kaasomandile vastavast maa maksustamishinnast.
- Hoonestusõiguse tehinguväärtus on 80 protsenti koormatava kinnisasja maksustamishinnast (hoonestatud kinnisasjal koos hoone väärtusega) või tasulise õiguse korral kuni 25 aasta tasude summa.
- Kasutusvalduse aastaväärtuseks loetakse 4 protsenti kinnisasja maksustamishinnast; tähtajatu valduse puhul korrutatakse aastaväärtus koefitsiendiga 3 kuni 20 sõltuvalt isiku vanusest (alla 36-aastastel 20, üle 76-aastastel 3, juriidilistel isikutel 25).
- Hüpoteegi seadmisel võetakse tehinguväärtuseks kaks kolmandikku (2/3) hüpoteegisummast; pandilepingu registreerimisel registerpandina aga kogu pandisumma.
Laevakinnistusraamatus maksab merelaeva ja ujuvvahendi esmakanne, uue omaniku kanne, hüpoteek ja kasutusvaldus 130 eurot ning siseveelaeval 32 eurot. Tehniliste andmete ja lipuõiguse märgete muutmine maksab 16 eurot. Hüpoteegi ja kasutusvalduse muutmine või kustutamine merelaeval maksab 64 eurot ja siseveelaeval 16 eurot.
Isikut tõendavate dokumentide, elamislubade ja kodakondsuse riigilõivud
Politsei- ja Piirivalveameti ning Eesti välisesinduste kaudu menetletavad isikut tõendavad dokumendid, elamisõiguse toimingud ja viisad moodustavad igapäevaselt laialdaselt kasutatava riigilõivude valdkonna.
Isikut tõendavate dokumentide väljaandmise riigilõivumäärad jagunevad järgmiselt:
- Eesti kodaniku isikutunnistus – tavakorras 45 eurot, iseteeninduses 35 eurot, välisesinduses 75 eurot.
- Reisidokument (pass) – tavakorras 60 eurot, iseteeninduses 50 eurot, välisesinduses 90 eurot.
- Isikutunnistus ja pass koos taotletuna – tavakorras 80 eurot, iseteeninduses 70 eurot, välisesinduses 110 eurot.
- Soodusmäärad alla 18-aastastele, puudega isikutele ja vanaduspensionäridele – isikutunnistus 20 eurot (iseteeninduses 15 eurot), pass 25 eurot (iseteeninduses 20 eurot), mõlemad koos 35 eurot (iseteeninduses 30 eurot).
- Kiirkorras dokumendi taotlemine – isikutunnistus või elamisloakaart 2 tööpäevaga 250 eurot; pass 1 tööpäevaga 250 eurot.
- Elamisloakaart – 70 eurot, iseteeninduses 60 eurot, välisesinduses 100 eurot; soodustingimustel 30 eurot (iseteeninduses 25 eurot).
- E-residendi digitaalne isikutunnistus – 150 eurot.
- Dokumendi väljastamine välisesinduses või aukonsuli kaudu lisatasuna – 20 eurot; väljastuskoha muutmine välisesinduses – 80 eurot, Eestis – 10 eurot.
Kodakondsuse ja rände valdkonnas tasutakse Eesti kodakondsuse saamise, taastamise või sellest vabastamise taotluse eest 150 eurot (välisesinduses vabastamisel 180 eurot), kusjuures alla 18-aastased on kodakondsuse saamise taotlemisel lõivust vabastatud. Tähtajalise elamisloa taotlemine maksab 225 eurot (välisesinduses 255 eurot), töötamiseks antav elamisluba 250 eurot (välisesinduses 280 eurot) ning ettevõtluseks antav elamisluba 350 eurot (välisesinduses 380 eurot). Pereliikme juurde asumise elamisluba maksab 115 eurot (välisesinduses 145 eurot). Pikaajalise elaniku elamisloa taotlus maksab 185 eurot, soodustingimustel 93 eurot. Lühiajalise töötamise registreerimine maksab 140 eurot (iseteeninduses 130 eurot). Pikaajalise viisa (D-viisa) läbivaatamise lõiv on 120 eurot ning 6–11-aastase lapse puhul 60 eurot.
Transpordi, liiklusregistri ja tehnoülevaatuse riigilõivud
Transpordiameti teostatavad toimingud liiklusregistris, sõidukite kontrollimisel ja juhtimisõiguse omistamisel omavad laialdast praktilist mõju kodanikele ja transpordiettevõtetele.
Liiklusregistri peamised sõidukite registreerimise ja dokumentide lõivud:
- Sõiduauto registreerimine – 150 eurot (e-teeninduses 120 eurot); maastikusõiduk – 77 eurot (e-teeninduses 61 eurot); mopeed – 25 eurot; kerghaagis kuni 3500 kg – 72 eurot (e-teeninduses 58 eurot).
- Üldkasutatav registreerimismärk – 65 eurot; mootorratta ja haagise märk – 35 eurot; eritellimusmärk – 1560 eurot; e-teeninduses vabalt valitav märk – 300 eurot (mopeedil 150 eurot).
- Omanikuvahetuse vormistamine – 71 eurot (e-teeninduses 55 eurot); muude registriandmete muutmine – 25 eurot (e-teeninduses 18 eurot).
- Mootorsõiduki juhiloa või esmase juhiloa väljastamine – 33 eurot (e-teeninduses 23 eurot); kiirtellimus järgmiseks tööpäevaks – 63 eurot (e-teeninduses 50 eurot).
- Juhi teooriaeksam – 30 eurot; sõidueksam B-kategooria sõidukiga – 50 eurot.
- Digitaalse sõidumeeriku kaart (juhikaart, ettevõttekaart) – 60 eurot (e-teeninduses 45 eurot).
- Väikelaeva ja jeti registreerimine – 100 eurot (e-teeninduses 70 eurot); väikelaevajuhi tunnistus – 35 eurot (e-teeninduses 25 eurot).
Veonduse ja lennunduse tegevuslubade lõivud sätestavad kindlad tasud ettevõtlusega alustamiseks. Autoveo ühenduse tegevusloa taotlus maksab 210 eurot ja selle kinnitatud ärakiri 18 eurot. CEMT-i aastane veoluba maksab 380 eurot. Lennutegevusloa taotlemine maksab 640 eurot ja selle muutmine 320 eurot. Lennuettevõtja sertifikaatide ja lennuväljade puhul arvestatakse riigilõivu õhusõiduki maksimaalsest lubatud stardimassist (MTOW) või lennuvälja kategooriast lähtuvalt, ulatudes kuni 11 510 euroni.
Tervishoiu, keskkonnakaitse, ehituse ja side riigilõivud
Riigilõivuseadus reguleerib mitmeid teisi spetsiifilisi tegevuslubasid, sertifitseerimisi ja riiklikke kontrolle majandussektorite lõikes.
Tervishoiu ja ravimite valdkonnas kohaldatakse järgmisi riigilõivusid:
- Ravimite tootmise tegevusluba – 2500 eurot; ravimite hulgimüügi tegevusluba – 2000 eurot; apteegi tegevusluba ravimite valmistamise õigusega – 1000 eurot ning ilma valmistamise õiguseta – 500 eurot.
- Tervishoiutöötajana registreerimine Eesti kutse puhul – 15 eurot, välisriigi kutse puhul – 260 eurot; kutsekvalifikatsiooni tunnustamine – 200 eurot.
- Haiglavälise eriarstiabi ja perearsti tegevusloa taotlus – 290 eurot iga tegevuskoha kohta.
- Haigla eriarstiabi tegevusluba sõltuvalt haigla tüübist: kohalik haigla ja taastusravihaigla – 950 eurot, üldhaigla – 1140 eurot, keskhaigla – 1330 eurot ning piirkondlik haigla – 1900 eurot.
- Rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusluba – 1700 eurot ning hankimise tegevusluba – 665 eurot.
Keskkonnakaitse, maapõue ja ehituse valdkonnas kehtivad spetsiifilised määrad. Keskkonnakompleksloa taotlemine maksab 4930 eurot iga loale kantava valdkonna kohta (tööstusheide, välisõhk, jäätmed, vesi), kusjuures mitme valdkonna taotlemisel rakendatakse 80-protsendilist summaarset määra ning loomakasvatusele 50-protsendilist soodustust. Tavalise keskkonnaloa taotlemine vee erikasutuseks, välisõhu saastamiseks, jäätmekäitluseks või maavara kaevandamiseks maksab 1990 eurot (ohtlike jäätmete käitlemisel 2980 eurot). Elamu ehitusloa läbivaatamine kohalikus omavalitsuses maksab 150 eurot ja kasutusluba 30 eurot; mitteelamul vastavalt 250 ja 60 eurot. Meretuulepargi hoonestusloa taotlemine maksab 7900 eurot, millele lisandub 250 eurot iga ehitatava tuuliku kohta.
Side ja elektroonilise side valdkonnas tasutakse sageduslubade eest vastavalt sagedusalale, levialale ja maakondade arvule lisa 3 järgi. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt numbriressursi eraldamise ja sidevõrgu vaidluste lahendamise avalduste läbivaatamise eest on samuti kehtestatud eritasud (50 kuni 100 eurot).
Kokkuvõte
Riigilõivuseadus moodustab tervikliku ja süsteemse aluse avalike teenuste ja toimingute kulupõhiseks tasustamiseks Eestis. Seadus paneb paika riigilõivu tasumise kohustuse enne toimingu sooritamist, määratleb tasumise ja kontrollimise nõuded ning kehtestab selged tähtajad ja alused enammakstud või ekslikult tasutud lõivude tagastamiseks. Laiaulatuslik vabastuste süsteem kaitseb isikute põhiõigusi kohtumenetlustes, perekonnatoimingutes ja sotsiaalvaldkonnas ning välistab riigilõivu topeltnõudmise riigi ja kohaliku omavalitsuse siseses asjaajamises. Kohtu-, registri-, transpordi-, keskkonna- ning tegevuslubade määrade detailne reguleeritus tagab menetluste prognoositavuse ja õiguskindluse kõigile haldusmenetluse osapooltele alates 01.11.2026.
Vaata õigusakti Riigi Teatajas
Õigusakti muudatused
Sertifikaatide uute turvakoodide riigilõivumäära ühtlustamine alates 15.11.2030
Alates 15.11.2030 kehtestati riigilõivuseaduses sertifikaatide uute turvakoodide väljastamisele ühtne 10-eurone riigilõiv. Välisesinduses kohaldatud kõrgemad lõivumäärad jäeti seadusest välja
Riigilõivuseaduse e-residentsusega seotud sätete uuendused alates 1. märtsist 2028
Alates 01.03.2028 uuendatakse riigilõivuseaduses e-residentsusega seotud sätteid, asendades digitaalse isikutunnistuse taotlemise mõiste e-identimisvahendi kasutamise õigusega ning kaotades avaliku huvi lõivuvabastuse
Riigilõivuseaduse täiendused paikse heiteallika käitaja registreeringute toimingutes alates 01.07.2027
Alates 01.07.2027 kehtestatakse riigilõivuseaduses paikse heiteallika käitaja registreeringu taotluse riigilõivuks 500 eurot. Registreeringu muutmise taotluse läbivaatamise eest edaspidi riigilõivu ei võeta
Isikut tõendavate dokumentide taotlemise riigilõivumäärade muudatused välisesindustes alates 02.06.2027
Alates 02.06.2027 kehtestatakse välisesindustes isikut tõendavate dokumentide taotlemisel ja väljastamisel kõrgemad riigilõivud taotlejatele, kelle elukoht pole rahvastikuregistris registreeritud välisriigis
Riigilõivuseaduse täiendused loomade registri toimingute ja vabastuste osas alates 01.06.2027
Alates 01.06.2027 kehtestatakse riigilõivuseaduses loomade registri toimingutele 12-eurone riigilõiv. Ühtlasi sätestatakse riigi- ja kohalikele asutustele ning loomakaitsega tegelevatele ühingutele riigilõivuvabastused
Riigilõivumäärade ja vabastuste ulatuslikud muudatused seaduses
Alates 01.01.2027 jõustuvad riigilõivuseaduse muudatused uuendavad kohtumenetluse, konsulaartoimingute ja isikut tõendavate dokumentide riigilõivumäärasid. Lisaks kehtestatakse uued lõivud tuumakäitiste lubadele ning keeleeksami korduvale sooritamisele
Ülevaade riigilõivuseaduse muudatustest alates 01.11.2026
Riigilõivuseaduse muudatused toovad alates 01.11.2026 kaasa riikliku alkoholiregistri toimingute lõivude kaotamise ja täpsustavad kohtuasjades kannatanu tsiviilhagi läbivaatamise riigilõivuvabastust
Riigilõivuseaduse muudatus karistusregistri toimingute riigilõivuvabastustes
Alates 31.10.2026 laienes riigilõivuseaduse alusel karistusregistri ja arhiivi andmete tasuta saajate ring. Täpsustus puudutab karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punktis 21 nimetatud isikuid
Riigilõivuseaduse muudatused ehituse ja rajatiste valdkonnas alates 01.08.2026
Alates 01.08.2026 muutuvad riigilõivuseaduse ehitusvaldkonna lõivud. Muudatused puudutavad abihoonete ehitus- ja kasutuslube, rajatiste loetelu ning ebaseaduslike ehitiste registreerimistasu kaotamist
Uued riigilõivumäärad laevakontrollile alates 19.07.2026
Alates 19.07.2026 kehtestatakse Riigilõivuseaduses uued riigilõivumäärad kinnipeetud laevade kontrolli eest sise- ja territoriaalmeres