Põhjalik ülevaade riigilõivuseadusest: toimingud, määrad ja vabastused

Käesolev artikkel annab üksikasjaliku ja praktilise ülevaate Eestis kehtivast riigilõivuseadusest, mis reguleerib riigilõivude kehtestamise, tasumise, kontrollimise ja tagastamise korra aluseid. Selles käsitletakse olulisi menetlusreegleid, vabastusi ja konkreetseid lõivumäärasid, mis on kohaldatavad erinevates ametitoimingutes. Artikkel põhineb seaduse redaktsioonil, mis on kehtiv alates 01.08.2026, pakkudes kodanikele ja ettevõtjatele vajalikku selgust oma õiguste ja kohustuste täitmisel.

Üldsätted ja riigilõivu põhimõisted

Riigilõivuseadus reguleerib riigilõivu kehtestamise, tasumise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korra aluseid. Samuti sätestab seadus riigilõivuvabastused, riigilõivumäärad ning tehinguväärtuse määramise korra. Seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades riigilõivuseadusest tulenevaid erisusi. Riigilõiv on seaduses sätestatud juhul ja määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest.

Lõivustatud toiminguks loetakse avalduse, kaebuse või taotluse läbivaatamist, haldusakti andmist, dokumendi väljastamist või muud toimingut, mille riigilõivu võtja teeb riigilõivu tasuja taotlusel seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Toimingu sooritamisega saab riigilõivu tasuja teatava õiguse, asja või muu hüve, mille eest tuleb tasuda seaduses ette nähtud määras.

Riigilõivumäär kehtestatakse üldjuhul lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest, mida nimetatakse kulupõhimõtteks. Siiski võib toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist (eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest) lähtuvalt kehtestada riigilõivumäära kulupõhimõttest erinevalt.

Riigilõivu tasujaks on isik, asutus, välismaa äriühingu filiaal või isikute ühendus, kelle huvides või kelle suhtes toiming tehakse ning kes on seaduse kohaselt kohustatud selle eest tasuma. Riigilõivu võtjaks on riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus või valla- või linnasekretär, kes on seaduse kohaselt kohustatud toimingu sooritama.

Laekumise osas kehtivad järgmised reeglid:

• Riigiasutuse toimingu eest tasutav riigilõiv laekub riigieelarvesse.
• Kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse ja valla- või linnasekretäri toimingu eest tasutav riigilõiv laekub valla- või linnaeelarvesse.
• Kui kohaliku omavalitsuse üksus täidab riiklikku ülesannet, laekub toimingu eest võetav riigilõiv riigieelarvesse.
• Riigilõivu võtjal on rangelt keelatud võtta toimingu eest täiendavat tasu.

Riigilõivu tasumise kord ja valuuta erisused

Riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tasumine toimub Eestis käibel olevas rahas. Riigilõivu tasuja soovil on riigilõivu võtja kohustatud sularahas vastu võtma vähemalt kuni 10 euro suuruse riigilõivu. Riigilõivu tasumisel tuleb maksedokumendile märkida selle toimingu nimetus, mille eest lõiv tasutakse, või viide seaduse riigilõivumäära kehtestavale sättele. Krediidiasutuse kaudu tasumisel tuleb märkida ka viitenumber. Kui toiming on viitenumbri kaudu tuvastatav, ei ole toimingu nimetuse märkimine kohustuslik. Teise isiku eest tasumisel märgitakse ka selle isiku nimi.

Eriregistrite ja toimingute puhul kehtivad täiendavad nõuded maksedokumendile:

• Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri toimingu puhul tuleb märkida isiku registrikood, notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number või veebipõhises süsteemis antud asutamisnumber.
• Kinnistusraamatu toimingu puhul tuleb märkida puudutatud kinnistu registriosa number, selle puudumisel katastritunnus või kinnistamisavalduse notariaalse kinnitamise või tõestamise number.

Välisriigis ja riigipiiril tasumisel kehtivad järgmised erisused:

• Välisriigis tehtava riigilõivu ülekande kulud kannab täielikult makse tegija.
• Eesti välisesinduses tehtava või vahendatava toimingu eest tasutakse riigilõiv asukohariigi valuutas või Eestis käibel olevas rahas. Valdkonna eest vastutav minister võib lubada võtta riigilõivu ka USA dollarites.
• Riigipiiril viisataotluse menetlemise eest võib põhjendatud juhul lubada võtta riigilõivu USA dollarites.
• Riigilõivumäär arvutatakse välisvaluutasse taotluse esitamise kuu esimesel tööpäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Kui kurssi ei fikseerita Euroopa Keskpanga poolt, kasutatakse asjaomase riigi keskpanga fikseeritud euro kurssi.
• Kui välisvaluutasse ümberarvutatud määr ei ole täisarvuline, korrigeeritakse see ülespoole täisarvuni või vajadusel 5- või 0-lõpulise täisarvuni.
• Välisvaluutas tasutavat riigilõivu võetakse sularahas vastu ainult paberrahas.

Riigilõivu tasumise kontrollimine, ettekirjutused ja sissenõudmine

Riigilõivu eelarvesse laekumise või sularahas tasumise õigsust kontrollib toimingut tegev riigilõivu võtja. Kontroll toimub taotluse saamisel. Kui taotluse esitaja on jätnud riigilõivu tasumata, määrab riigilõivu võtja talle esimesel võimalusel tähtaja tasumiseks, hoiatades, et tähtajaks tasumata jätmisel võib taotluse jätta läbi vaatamata. Toimingu võib teha ka enne laekumist, kui infosüsteemist kontrollitakse vastava summa broneeringu kinnituse olemasolu, mis tagab laekumise. Kui taotlus esitatakse notari kaudu, kontrollib notar enne dokumentide edastamist riigilõivu tasumist ja juhib tähelepanu võimalusele, et tasumata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.

Kui juba tehtud toimingu eest ei ole riigilõivu seaduses ette nähtud määras tasutud, võib riigilõivu võtja teha riigilõivu tasujale riigilõivu tasumise ettekirjutuse. Ettekirjutus peab sisaldama järgmisi kohustuslikke andmeid:

• Riigilõivu võtja nimi või nimetus ja aadress;
• Ettekirjutuse koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
• Ettekirjutuse tegemise kuupäev ja adressaadi nimi ning aadress;
• Faktiline ja õiguslik alus, sealhulgas viide seadusele ja riigilõivumäärale;
• Tasutav riigilõivusumma ja ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
• Vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord ning hoiatus sundtäitmise algatamise kohta.

Riigilõivu tasuja on kohustatud tasuma ettekirjutuses määratud summa kümne tööpäeva jooksul ettekirjutuse saamise päevast arvates. Ettekirjutuse vaidlustamiseks võib esitada vaide riigilõivu võtjale või kaebuse halduskohtule, kuid vaide või kaebuse esitamine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui seda ei peata kohus või vaiet lahendav organ. Kui riigilõivu tasuja ei ole summat tähtpäevaks tasunud, on riigilõivu võtjal õigus pöörduda kohtutäituri poole sissenõudmiseks. Riigilõivu sissenõue aegub kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal toiming tehti.

Riigilõivu tagastamine ja tagastamata jätmine

Riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda riigilõivu võtjalt tasutud riigilõivu tagastamist seaduses sätestatud alustel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Tagastamise taotlus esitatakse kirjalikult ning selles tuleb märkida informatsioon tasutud riigilõivu kohta ja arvelduskonto andmed. Maksedokument tuleb esitada vaid juhul, kui laekumist ei ole võimalik kontrollida elektrooniliselt. Riigilõivu võtja teeb otsuse tagastamise kohta ja tagastab riigilõivu 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates.

Tagastamise taotlust ei vaadata läbi, kui puudub teave riigilõivu tasumise kohta, taotluse kohta on juba tehtud otsus või kohtumäärus või kui tagastamise nõue on aegunud.

Tasutud riigilõiv tagastatakse järgmistel juhtudel:

• Enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem;
• Kui riigilõiv on tasutud valele riigilõivu võtjale või toimingu eest, mille tegemist ei taotletud;
• Kui riigilõivu on tasunud isik, kes on vabastatud riigilõivu tasumisest;
• Kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne selle läbivaatamist;
• Kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse, kuna see ei kuulu taotluse saanud kohtu pädevusse;
• Kui abielulahutuse kannet ei tehta abikaasade leppimise tõttu või kui abielulahutuse või kooselulepingu lõpetamise hagist loobutakse menetluse kestel.

Tagastatavast summast võib maha arvata taotluse läbivaatamisega kaasnenud menetluskulu. Kui menetluskulu täpset suurust ei ole võimalik kindlaks määrata, arvatakse maha 25 protsenti toimingu eest ette nähtud riigilõivust. Kohtuasjades arvatakse maha asjas tehtud vajalikud kulutused. Hasartmängude puhul kehtivad erireeglid: õnnemängu ja toto tegevusloa taotluse rahuldamata jätmise korral tagastatakse 93 protsenti tasutud riigilõivust ning osavusmängu puhul 57 protsenti.

Riigilõivu ei tagastata, kui e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotlus jäetakse läbi vaatamata või kui taotleja soovib muuta dokumendi väljastuskohaks märgitud kohta pärast dokumendi teele saatmist.

Riiklikud riigilõivuvabastused registritoimingutes

Seadus sätestab laiaulatuslikud vabastused riigilõivu tasumisest, et tagada isikute õiguste kaitse ja sujuv asjaajamine riigiasutustega. Riigilõivu ei võeta välislepingus sätestatud juhtudel. Samuti on kehtestatud vabastused riiklike registrite ja andmekogude toimingute puhul, kui muudatused on tingitud ametlikest otsustest.

Riigilõivust on vabastatud järgmised registritoimingud:

• Aadressiandmete muutmine, mis on tingitud kohanime, haldusüksuse, asula või tänava piiride või sihtnumbri muutmisest;
• Füüsilise isiku isikunime või elukohaandmete muutmine, kui sellele eelneb muudatus rahvastikuregistris;
• Isikukoodi muutmine või täiendav sissekandmine ning surnud isiku andmete registrist kustutamine;
• Juriidilise isiku, filiaali või FIE nime, registrikoodi, aadressi ja õigusliku vormi täiendi muutmine, samuti ühinemisest, jagunemisest või ümberkujundamisest tingitud kanded, kui neile eelneb muudatus Tartu Maakohtu registriosakonna peetavas registris;
• Ärinimest täiendi 'asutamisel' kustutamine ja registrikoodi lisamine.

Registriandmeid kajastava dokumendi väljastamise eest ei võeta riigilõivu, kui väljastamise vajadus on tingitud eelnimetatud muudatustest. Juriidilise isiku ühinemisest, jagunemisest või ümberkujundamisest tingitud dokumendi väljastamise eest tasutakse 50 protsenti täismäärast. Kohaliku omavalitsuse üksuse asutus ja hallatav asutus on vabastatud riigilõivust, kui toimingu taotleja ja tegija on sama kohaliku omavalitsuse üksuse asutused.

Kohtuasjades kohaldatavad riigilõivuvabastused

Kohtusse pöördumise hõlbustamiseks ja sotsiaalse õigluse tagamiseks on teatud kohtutoimingud riigilõivuvabad. Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:

• Töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise ja teenistusest vabastamise aluse muutmise hagi või kaebuse läbivaatamine;
• Elatise nõudmise ning muutmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine;
• Põlvnemise tuvastamise hagi läbivaatamine, kui see esitatakse koos elatise nõudega;
• Ebaseadusliku süüdimõistmise, vahi alla võtmise või alusetult vabaduse võtmisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude läbivaatamine;
• Kriminaalasjaga seotud kohtudokumentide esmane väljastamine ja isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetlus;
• Õigusvastaste repressioonidega seoses äravõetud vara tagastamise ja kahju hüvitamise nõude läbivaatamine;
• Pensioniõigusliku staaži tõendamise asja läbivaatamine ning haldusasjas määruskaebuse ja protesti läbivaatamine;
• Menetlusabi taotluse läbivaatamine ja selles asjas määruskaebuse esitamine;
• Kehavigastuse, muu terviserikke või toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamine;
• Elektroonilise dokumendi elektroonilise väljastamise eest ja menetlusosalisele elektroonilise dokumendi väljatrüki esmakordse väljastamise eest.

Lisaks on riigilõivu tasumisest vabastatud alaealised määruskaebuse esitamisel (kui neil on iseseisev kaebeõigus või neile on määratud riigi õigusabi), pensioni või toetuse taotlejad ebaõige maksmise asjas, füüsilised isikud valimiskomisjoni otsuse peale kaebamisel, eestkosteasutused lapse huvides esitatud avaldustes, maksuhaldurid pankrotiavalduse esitamisel, pankrotihaldurid tagasivõitmise hagi esitamisel ning kohtutäiturid täitemenetlusega seotud avalduste esitamisel.

Kohtutoimingute konkreetsed riigilõivumäärad

Seadus sätestab täpsed riigilõivumäärad tsiviil- ja halduskohtumenetluse toimingutele. Tsiviilkohtumenetluses tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast või kindla summana. Näiteks hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks või kooselulepingu lõpetamiseks on riigilõiv 100 eurot. Põlvnemise tuvastamise hagi esitamisel (ilma elatisnõudeta) on lõiv 40 eurot. Mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel tasutakse 420 eurot. Avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluses on lõiv 50 eurot, samas kui kollektiivse esindushagi avalduse esitamisel on see 420 eurot.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on riigilõiv kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 65 euro. Korteriühistu avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluses on lõiv 25 eurot nõuete arvust olenemata. Hagita perekonnaasjas ja eestkostja määramise asjas on lõiv 10 eurot. Võlgniku pankrotiavalduse või töötaja pankrotiavalduse esitamisel on lõiv 10 eurot, samas kui saneerimisavalduse ja võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel on see 420 eurot. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse 70 eurot. Riigikohtule kassatsioonkaebuse ja teistmisavalduse esitamisel on lõiv üks protsent tsiviilasja hinnast, kuid mitte alla 100 euro ja mitte üle 4760 euro.

Halduskohtumenetluses on kaebuse esitamise riigilõiv 20 eurot. Kahju hüvitamise või alusetu rikastumise teel saadu tagastamise kaebuse esitamisel on lõiv kolm protsenti nõutavast summast, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro. Kui nõutavat summat ei märgita ja taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, on lõiv 350 eurot. Kaebuse esitamisel maksuhalduri tegevuse peale on lõiv kolm protsenti vaidlustatavast summast (vahemikus 20 kuni 1050 eurot). Viisa andmisest keeldumise või tühistamise otsuse peale kaebamisel on riigilõiv 280 eurot.

Äriregistri ja mittetulundusühingute registri toimingute lõivud

Äriregistri toimingute puhul sõltuvad riigilõivumäärad juriidilise isiku liigist ja menetluse kiirusest. Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot. Osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali registreerimisel on lõiv 200 eurot, kiirmenetluse kandeavalduse alusel aga 265 eurot. Hooneühistu registrisse kandmise eest tasutakse 25 eurot. Juriidilise isiku registrisse ennistamise eest tegevuse jätkamiseks on riigilõiv 200 eurot. Ärinime broneerimise eest tasutakse 150 eurot.

Andmete muutmise ja ümberkujundamise lõivud on järgmised:

• FIE, täisühingu või usaldusühingu andmete muutmise eest tasutakse 10 eurot;
• Osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või filiaali andmete muutmise eest tasutakse 25 eurot;
• Hooneühistu andmete muutmise eest tasutakse 10 eurot;
• Kande tegemise eest kindlal kuupäeval tasutakse riigilõivu kahekordses määras;
• Äriühingu täis- või usaldusühinguks ümberkujundamise eest tasutakse 20 eurot, osaühinguks või aktsiaseltsiks ümberkujundamise eest 180 eurot;
• Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu ümberkujundamise eest tasutakse 35 eurot.

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris on mittetulundusühingu, ametiühingu ja erakonna registreerimise lõiv 30 eurot. Sihtasutuse registreerimise eest tasutakse 80 eurot. Nende ühingute registrisse ennistamise eest tegevuse jätkamiseks on lõiv 200 eurot ning andmete muutmise eest 10 eurot. Usulise ühenduse registrisse kandmise lõiv on 10 eurot ja ennistamise lõiv 200 eurot. Korteriühistu andmete muutmise eest tasutakse 10 eurot. Maaparandusühistu registreerimise lõiv on 30 eurot ja andmete muutmise lõiv 10 eurot.

Kinnistusraamatu toimingud ja tehinguväärtuse määramine

Kinnistusraamatu toimingute eest tasutava riigilõivu suurus määratakse lähtuvalt tehinguväärtusest või kindla summana. Tehinguväärtus määratakse kinnistamise alusdokumendi järgi, kusjuures kohustusi ega käibemaksu summat maha ei arvata. Kui alusdokument ei sisalda tehinguväärtust, määratakse see seaduses sätestatud erireeglite kohaselt. Hoonestamata kinnisasja kinnistamisel on tehinguväärtuseks maa maksustamishind, hoonestatud kinnisasja puhul aga maa maksustamishind ja hoone hind kokku (hoone hinna puudumisel loetakse selleks 3200 eurot). Korteriomandi kinnistamisel on tehinguväärtuseks 50 protsenti kaasomandi osa suurusele vastavast kinnisasja maksustamishinnast.

Kinnistusregistriosa avamise eest tasutakse riigilõivu täismäär. Kinnistu uue omaniku kohta kande tegemise eest tasutakse samuti täismäär, kuid soodustused kehtivad sugulussuhete puhul:

• Kui omandajaks on alaneja või üleneja sugulane, abikaasa või registreeritud elukaaslane, tasutakse 50 protsenti täismäärast;
• Kui omandajaks on õde või vend või niiden alaneja sugulane, tasutakse 75 protsenti täismäärast.

Piiratud asjaõiguse kande tegemise eest tasutakse täismäär, kuid koos registriosa avamise või omandi ülekandmisega tasutakse 50 protsenti täismäärast. Piiratud asjaõiguse uue omaniku kande eest tasutakse samuti 50 protsenti täismäärast. Kande kustutamise eest tasutakse 25 protsenti täismäärast. Märke kandmise või kustutamise eest tasutakse 25 protsenti täismäärast. Üüri- või rendilepingu märke kandmise eest tasutakse 6 eurot iga kehtivusaasta kohta (maksimaalselt 52 eurot), tähtajatu lepingu puhul aga 23 eurot. Kinnistu jagamise, ühendamise või liitmise eest tasutakse 25 protsenti täismäärast.

Patendiameti, PPA ja muude ametite toimingute lõivud

Patendiameti toimingute puhul on kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise lõiv ühe klassi kohta 145 eurot ja iga täiendava klassi eest 45 eurot. Kollektiivkaubamärgi puhul on lõivud vastavalt 195 ja 45 eurot. Patenditaotluse esitamise lõiv on 225 eurot (füüsilisele isikule 56 eurot), kusjuures üle 10-punktilise patendinõudluse korral lisandub 13 eurot iga punkti eest alates 11. punktist. Kasuliku mudeli registreerimise taotlus maksab 105 eurot (füüsilisele isikule 26 eurot) ja tööstusdisainilahenduse taotlus samuti 105 eurot (füüsilisele isikule 26 eurot).

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) isikut tõendavate dokumentide väljaandmise lõivud on järgmised:

• Isikutunnistuse väljaandmise taotlus maksab 45 eurot (välisesinduses 75 eurot, iseteeninduses 35 eurot);
• Elamisloakaardi taotlus maksab 70 eurot (välisesinduses 100 eurot, iseteeninduses 60 eurot);
• E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlus maksab 150 eurot;
• Reisidokumendi (passi) taotlus maksab 60 eurot (välisesinduses 90 eurot, iseteeninduses 50 eurot);
• Isikutunnistuse ja passi üheaegsel taotlemisel on lõiv 80 eurot (välisesinduses 110 eurot, iseteeninduses 70 eurot);
• Soodustused (alla 18-aastased, puudega isikud, vanaduspensionärid) võimaldavad saada isikutunnistuse 20 euroga ja elamisloakaardi 30 euroga (iseteeninduses vastavalt 15 ja 25 eurot);
• Dokumendi kiirtellimisel kahe tööpäeva jooksul on riigilõiv 250 eurot.

Lühiajalise töötamise registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse 140 eurot (iseteeninduses 130 eurot). Pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse 120 eurot, 6–11-aastase lapse puhul 60 eurot. Viisaotsuse vaide läbivaatamise eest tasutakse 160 eurot.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks on riigilõivuseadus terviklik õigusakt, mis määratleb selgelt riigilõivude tasumise, kontrollimise ja tagastamise korra Eestis. Seadus kehtestab kulupõhimõttest lähtuvad lõivumäärad, kuid võimaldab sotsiaal- ja majanduspoliitilistel kaalutlustel ka erisusi. Isikutele on tagatud mitmed olulised riigilõivuvabastused, eriti kohtumenetlustes, perekonnaseisutoimingutes ja riiklike registrite andmete muutmisel. Käesolev ülevaade põhineb seaduse redaktsioonil, mis kehtib alates 01.08.2026, pakkudes praktilist juhist kõigile riigiga asjaajajatele.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas