Sihtasutuste seaduse terviklik ja praktiline ülevaade

Käesolev ülevaade käsitleb sihtasutuste asutamist, juhtimist ja lõpetamist reguleerivaid õigusnorme, mis kehtivad alates 01.02.2023. Artikkel pakub praktilist abi sihtasutuste asutajatele, juhatuse ja nõukogu liikmetele, selgitades nende kohustusi, vastutust ning seadusega sätestatud tegevuspiiranguid ja aruandlusnõudeid.

Sihtasutuse olemus, õigusvõime ja tegevuse piirangud

Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel puuduvad liikmed. See luuakse spetsiaalselt vara valitsemiseks ja kasutamiseks, et saavutada põhikirjas sätestatud eesmärke. Sihtasutuse õigusvõime algab hetkest, mil see kantakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, ning see lõpeb registrist kustutamisega, eeldusel et sihtasutusel ei ole enam vara. Seadus keelab sihtasutuse ümberkujundamise mis tahes teist liiki juriidiliseks isikuks.

Sihtasutuse majandustegevusele võib seadusega kehtestada piiranguid. Sihtasutus võib oma tulusid kasutada eranditult põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Samuti ei või sihtasutus olla täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik ega neid ühinguid juhtida.

• Sihtasutus ei või anda laenu ega seda tagada oma asutajale, juhatuse liikmele, nõukogu liikmele või nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele.
• Laenukeeldu rikkuv tehing on tühine.
• Laenu tagamise keelu rikkumine ei too kaasa tehingu tühisust, kuid isik, kelle laenu tagati, peab hüvitama tagamisega sihtasutusele tekkinud kahju.
• Laenukeelde ja tagamise reegleid kohaldatakse ka krediidilepingutele ja muudele majanduslikult samaväärsetele tehingutele.

Sihtasutuse nimi peab selgesti erinema teistest Eestis registrisse kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimedest ning see ei tohi olla eksitav eesmärgi, tegevuse ulatuse ega õigusliku vormi osas. Nimi peab sisaldama täiendit 'sihtasutus', olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus, vastama headele kommetele ja sihtasutusel võib olla ainult üks nimi. Sihtasutuse dokumentidel peavad alati olema näidatud nimi, asukoht ja registrikood.

Sihtasutuse asutamine, asutamisotsus ja põhikiri

Sihtasutuse võib asutada üks või mitu asutajat, kes võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Asutamine võib toimuda määramata ajaks, seatud eesmärgi saavutamiseni või tähtajaliselt. Samuti on võimalik sihtasutuse asutamine testamendi alusel. Kui asutajaid on mitu, teostavad nad asutajaõigusi ühiselt, kui asutamisotsus ei sätesta teisiti. Asutaja õigused on isiklikud ega lähe üle tema õigusjärglasele. Isik, kes annab sihtasutusele vara üle pärast selle asutamist, ei saa asutaja õiguslikku seisundit.

Asutamiseks on vajalik asutamisotsus, milles märgitakse sihtasutuse nimi, asukoht, aadress, asutajate andmed (nimed, elukohad või asukohad, aadressid, isiku- või registrikoodid), üleantav rahasumma või muu vara ja selle väärtus ning juhatuse ja nõukogu liikmete andmed. Asutajad kinnitavad asutamisotsuse lisana ka sihtasutuse põhikirja. Nii asutamisotsus kui ka põhikiri peavad olema kõigi asutajate poolt alla kirjutatud ja notariaalselt tõestatud. Esindaja võib alla kirjutada notariaalselt tõestatud volikirja alusel.

Asutamine testamendi alusel

Sihtasutuse võib asutada notariaalselt tõestatud testamendi alusel, mis peab sisaldama seaduse nõuetele vastavat asutamisotsust. Kui testamendiga ei ole määratud testamenditäitjat, määrab kohus hooldaja, kellel on testamenditäitja õigused ja kohustused.

Kui testamendis sisalduv asutamisotsus ei vasta nõuetele, võib testamenditäitja või hooldaja määrata juhatuse ja nõukogu liikmed ning need asutamisotsuse ja põhikirja tingimused, mida testamendiga ei määratud. Testamenditäitjal või hooldajal on õigus nõuda kulude hüvitamist ja kohtu määratud tasu. Nende volitused lõpevad sihtasutuse registrisse kandmisega või kui registreerimine osutub võimatuks.

Põhikirja kohustuslik sisu

Sihtasutuse põhikiri peab olema kirjalik ja selles tuleb kohustuslikult märkida järgmised andmed:

• sihtasutuse nimi ja asukoht;
• sihtasutuse eesmärk ja vara üleandmise kord;
• soodustatud isikute ring, välja arvatud juhul, kui soodustatud on kõik isikud, kellel on õigus saada väljamakseid, lähtudes eesmärgist;
• sihtasutuse tähtaeg, kui see asutatakse tähtajaliselt;
• sihtasutuse vara jaotus sihtasutuse lõpetamise korral;
• juhatuse liikmete arv, määramise ja tagasikutsumise kord ning volituste kestus;
• nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise kord ning volituste kestus;
• audiitori määramise ja tagasikutsumise kord ning volituste kestus;
• põhikirja muutmise kord;
• kas ja millistel tingimustel on asutajal õigus sihtasutust lõpetada;
• juhatuse ja nõukogu liikmete tasustamise kord;
• vara kasutamise ja käsutamise kord.

Põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirjasäte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seadust. Kui tähtaega pole märgitud, loetakse sihtasutus asutatuks määramata tähtajaks.

Registreerimismenetlus, registriandmed ja asutamisaegne vastutus

Asutamisel peavad asutajad sihtasutuse nimel tegutsemiseks kasutama kavandatavat nime koos täiendiga 'asutamisel'. Kui asutatavale sihtasutusele antakse üle kinnisasi või registreerimisele kuuluv vallasasi, kantakse see registritesse nimega ja täiendiga 'asutamisel'. Raha üleandmiseks avatakse pangaarve sama täiendiga, mida saab käsutada pärast registreerimist. Kui registreerimist ei toimu, saab vara ja pangaarvet käsutada üksnes kohtuotsusega määratud korras asutaja või huvitatud isiku avalduse alusel.

Registrisse kandmiseks esitab juhatus avalduse, millele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Avaldusele lisatakse asutamisotsus, põhikiri, elektronposti aadress ja muud seaduses sätestatud dokumendid. Samuti teatatakse põhitegevusala EMTAK klassifikaatori kohaselt. Registripidaja ei kanna sihtasutust registrisse, kui dokumendid ei vasta nõuetele või kui avaldus esitatakse hiljem kui üks aasta pärast asutamisotsuse tegemist.

Sihtasutuse asutajad ning juhatuse ja nõukogu liikmed vastutavad solidaarselt valeandmete, ebatäielike andmete, sissemaksete ebaõige hindamise või muude kohustuste rikkumisega asutamisel tekitatud kahju eest, välja arvatud juhul, kui nad tõendavad, et nad asjaolu ei teadnud ega pidanudki teadma. Vastutavad ka isikud, kelle arvel sihtasutus asutati. Sellised nõuded aeguvad viie aasta möödumisel registreerimisest.

Registrikaardile kantakse registrikood, nimi, asukoht, aadress, elektronposti aadress, juhatuse liikmete andmed, asutamisotsuse tegemise aeg, põhikirja jõustumise aeg ning majandusaasta algus ja lõpp. Majandusaasta aruanded esitatakse registrile elektrooniliselt äriregistri seaduses sätestatud korras. Enne registreerimist tehtud tehingute eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt; kohustused lähevad sihtasutusele üle registreerimisel, kui tehingu teinud isikul oli selleks õigus või kui nõukogu tehingu heaks kiidab.

Juhtorganid: Juhatuse koosseis, õigused ja kohustused

Sihtasutuse organid on juhatus ja nõukogu. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust ning võib koosneda ühest või mitmest teovõimelisest füüsilisest isikust. Kui liikmeid on üle kahe, valivad nad endi hulgast esimehe. Kui põhikirjas on määratud soodustatud isikute ring, ei tohi juhatuse liikmeks olla soodustatud isikud ega nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige ega isik, kelle suhtes kehtib ettevõtluskeeld, juhatuse liikmena tegutsemise keeld või keelatud tegevusala.

Juhatus peab juhtimisel järgima nõukogu seaduslikke korraldusi. Igapäevasest tegevusest väljuvaid tehinguid võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate majandustegevusest ja -seisundist ning teatama viivitamata seisundi olulisest halvenemisest.

Juhatuse igal liikmel on õigus esindada sihtasutust kõigi tehingute tegemisel, kuid põhikirjaga võib ette näha ühise esindusõiguse, mis kehtib kolmandate isikute suhtes vaid siis, kui see on kantud registrisse. Sihtasutuse ja juhatuse liikme vaheline tehing on tühine, kui nõukogu ei ole sellega nõustunud. Juhatuse liikmed määratakse asutamisotsusega, hilisemad muudatused otsustab nõukogu. Juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas pole sätestatud teisiti (kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks). Ametiaja pikendamist ei tohi otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja lõppu.

Mõjuval põhjusel (nt ajutine või kestev võimetus kohustusi täita) võib kohus nõukogu või huvitatud isiku nõudel määrata juhatuse asendusliikme, kellel on õigus mõistlikule tasule ja kulude hüvitamisele sihtasutuse arvel. Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liige võib ka ise igal ajal tagasi astuda, teatades sellest nõukogule. Juhatuse liikmele võib maksta tasu nõukogu otsusel, mis peab olema mõistlikus vastavuses ülesannete ja majandusliku olukorraga. Kui majanduslik olukord halveneb oluliselt, võib nõuda tasude vähendamist. Juhatuse liikmed vastutavad kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest solidaarselt, nõuete aegumistähtaeg on viis aastat. Kahju hüvitamist võivad nõuda ka võlausaldajad või pankrotihaldur.

Juhtorganid: Nõukogu ülesanded, pädevus ja koosolekud

Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab selle juhtimist ja teostab järelevalvet. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase tegevuse raamest, sealhulgas osaluse omandamiseks ja lõppemiseks äriühingus ning kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamiseks või asjaõigusega koormamiseks. Põhikirjaga võib neid piiranguid muuta. Piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes ja nõusolek pole vajalik, kui viivitamisega kaasneks oluline kahju.

Nõukogul on õigus tutvuda kõigi dokumentidega, kontrollida raamatupidamist, vara olemasolu ja tegevuse vastavust seadusele. Nõukogu otsustab tehingute tegemise juhatuse liikmega ja esindab sihtasutust nendes vaidlustes. Nõukogul on vähemalt kolm teovõimelisest füüsilisest isikust liiget. Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige, audiitor ega isik, kellel on vastav tegutsemiskeeld. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kellest tuleb teatada registrile viie päeva jooksul. Nõukogu koosseisu muutumisest teatab juhatus registrile viie päeva jooksul.

Nõukogu liikmed määratakse põhikirjas sätestatud korras, tavaliselt viieks aastaks. Nõukogu liige võib tagasi astuda, teatades sellest oma määrajale. Kui liikmed puuduvad, määrab need kohus huvitatud isiku nõudel või omal algatusel. Kohus võib liikme ka tagasi kutsuda mõjuval põhjusel.

Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord aastas. Koosolek on otsustusvõimeline, kui osaleb üle poole liikmetest. Koosolek kutsutakse kokku esimehe poolt või kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. Koosolek protokollitakse ja sellele kirjutavad alla kõik osalenud liikmed ja protokollija. Otsuseid võib vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata kirjalikus vormis, kusjuures mittevastamist loetakse vastuhääleks. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud või kirjalikul hääletusel üle poole kõigist liikmetest. Igal liikmel on üks hääl, hääletamisest keeldumine või erapooletuks jäämine on keelatud. Huvide konflikti korral liige hääletusel ei osale. Nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seadust. Nõukogu liikmete tasustamisele ja vastutusele kohaldatakse sarnaseid reegleid nagu juhatuse liikmetele (mõistlikkus, solidaarne vastutus, 5-aastane aegumine).

Raamatupidamine, majandusaasta aruanne, audiitorkontroll ja erikontroll

Juhatus korraldab sihtasutuse raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande, mis esitatakse nõukogule kinnitamiseks nelja kuu jooksul majandusaasta lõpust. Enne seda edastatakse aruanne audiitorile, kui audiitorkontroll on kohustuslik. Nõukogu liige võib nõuda vandeaudiitori osalemist aruande kinnitamise juures selgituste andmiseks, esitades kirjaliku nõude vähemalt viis päeva enne koosolekut. Nõukogu puudumisel kinnitab aruande juhatus. Kinnitatud aruanne koos tegevusala andmetega ja vandeaudiitori aruandega esitatakse registrile kuue kuu jooksul majandusaasta lõpust.

Audiitorkontrolli kohustus sätestatakse audiitortegevuse seaduses. Audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab nõukogu. Audiitoriks ei või olla juhatuse või nõukogu liige, töötaja, soodustatud isik ega nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud. Juhatus esitab registrile audiitorite nimekirja ja teavitab muudatustest viie päeva jooksul. Kohtul on õigus määrata asendusaudiitor või asendada nõukogu nimetatud audiitor, kui esineb kahtlusi tema sõltumatuses ja seda taotleb juhatus, nõukogu või vähemalt 1/10 asutajatest (või vähemalt kolm asutajat, kui asutajaid on alla 30). Taotlus tuleb esitada kahe nädala jooksul nimetamisest. Audiitori võib nimetada ühekordselt või teatud tähtajaks, vajalik on tema kirjalik nõusolek.

Erikontrolli sihtasutuse juhtimise või varalise seisundi küsimustes võib mõjuval põhjusel määrata kohus juhatuse, nõukogu, nende liikme või muu huvitatud isiku nõudel. Erikontrolli läbiviijaks võivad olla ainult audiitorid ja vandeadvokaadid, kelle tasu määrab kohus. Juhatuse ja nõukogu liikmed on kohustatud võimaldama dokumentidega tutvumist ja andma teavet. Erikontrolli läbiviijad peavad hoidma ärisaladust. Kui teabe andmisest keeldutakse, võib pöörduda kohtusse. Kulude jaotuse otsustab kohus tulemuste põhjal; pahatahtliku või raskelt ettevaatamatu põhjendamatu nõude korral vastutavad nõudjad kahju eest solidaarselt. Aruanne esitatakse kohtule, kes otsustab vajalikud abinõud.

Soodustatud isikul või muul õigustatud huvi omaval isikul (või kõigil huvitatud isikutel, kui soodustatud isikute ringi pole määratud) on õigus nõuda sihtasutuselt teavet eesmärgi täitmise kohta ning tutvuda majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande, raamatupidamisdokumentide, asutamisotsuse ja põhikirjaga. Keeldumise korral võib õigusi nõuda kohtu kaudu.

Põhikirja muutmine pärast registreerimist ja sihtasutuse lõpetamine

Kuni registreerimiseni võib asutaja asutamisotsuse või põhikirja tühistada või muuta (mitme asutaja puhul ühiselt). Kui asutaja on surnud või välja langenud, ei saa teised otsust tühistada, vaid muuta üksnes eesmärki järgides. Registreerimistakistuste kõrvaldamiseks võib juhatus asutamisotsust ja põhikirja muuta, teavitades asutajaid.

Pärast registreerimist võib asutaja põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks, järgides eesmärki. Nõukogu võib põhikirja muuta ainult siis, kui kõik asutajad on surnud või lõppenud, asutajad pole mõistliku aja jooksul muudatusi teinud või kui see õigus on nõukogule põhikirjaga antud. Kui muudatusi ei tehta, võib seda otsustada kohus asutaja, nõukogu või huvitatud isiku nõudel. Põhikirja muutmine jõustub registrisse kandmisest, avaldusele lisatakse otsus ja uus tekst, millele kirjutab alla vähemalt üks juhatuse liige.

Sihtasutus lõpetatakse asutajate otsusega (kui see õigus on põhikirjas), nõukogu otsusega (põhikirjas ettenähtud juhtudel, nõuab kõigi liikmete poolthääli) või muudel tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alustel. Kui majanduslik olukord halveneb ja maksejõuetus on tõenäoline, peab juhatus astuma samme raskuste ületamiseks (nt saneerimine). Kui maksejõuetus pole ajutine, peab juhatus hiljemalt 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist tehtud põhjendamatute maksete eest vastutavad juhatuse liikmed solidaarselt. Juhatuse puudumisel laieneb kohustus nõukogu liikmetele.

Sundlõpetamine toimub kohtumäärusega ministri või huvitatud isiku nõudel või kohtu algatusel, kui tegevus ei vasta nõuetele või eesmärkidele, vara on ilmselt ebapiisav, juhatus pole esitanud lõpetamisavaldust või puudub kontaktisik. Lõpetamisel esitab juhatus avalduse registrile.

Likvideerimismenetlus, vara jaotamine, ühinemine ja jagunemine

Lõpetamisel toimub likvideerimismenetlus ja nimele lisatakse märkus 'likvideerimisel'. Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirjas pole teisiti sätestatud. Sundlõpetamisel määrab likvideerijad ja niiden tasu kohus. Vähemalt poolte likvideerijate elukoht peab olema Eestis. Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused. Nad lõpetavad tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad ülejäänud vara. Esindusõigus likvideerimisel ei muutu, kui pole määratud teisiti.

Likvideerimise ajal peetakse raamatupidamist. Lõpetamisotsuse tegemisel koostavad likvideerijad likvideerimisaruande, mille kinnitab nõukogu ja mis esitatakse registrile nelja kuu jooksul. Lõpetamisotsusega lõpeb senine majandusaasta ja algab uus. Kui likvideerimine kestab üle 12 kuu, koostatakse vahearuanded. Audiitorkontroll on kohustuslik, kui see oli kohustuslik enne lõpetamist. Kohus võib sellest vabastada, kui varaline olukord on selge.

Likvideerijad avaldavad teate likvideerimisest viivitamata Ametlikes Teadaannetes ja saadavad teadaolevatele võlausaldajatele teate, milles palutakse nõuded esitada nelja kuu jooksul. Teatamata jätmine ei mõjuta nõude kehtivust. Teadaolevad nõuded rahuldatakse sõltumata teatamisest. Kui võlausaldaja ei esita nõuet ja seda ei saa täita, raha hoiustatakse. Vaieldava nõude puhul vara ei jaotata, kui summat pole hoiustatud või antud tagatist. Kui varast ei jätku, esitatakse pankrotiavaldus.

Pärast nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad lõpparuande ja vara jaotusplaani. Lõpparuanne esitatakse tutvumiseks nõukogule. Kui aruanne rikub reegleid, võib kohus vähemalt 2/3 nõukogu liikmete hagi alusel (esitatakse 2 kuu jooksul) otsustada uue aruande koostamise. Allesjäänud vara jaotatakse põhikirja järgi õigustatud isikute vahel (võrdsetes osades, kui pole määratud teisiti). Kui asutajateks olid füüsilised isikud ja nad otsustasid lõpetamise, läheb vara neile. Kui õigustatud isikut pole määratud, läheb vara riigile. Sundlõpetamisel põhiseadusvastase tegevuse tõttu läheb vara samuti riigile. Vara ei või välja jagada enne kuue kuu möödumist lõpetamise registreerimisest ja teate avaldamisest. Pärast likvideerimist esitatakse avaldus registrist kustutamiseks. Kui hiljem ilmneb jaotamata vara, võib kohus otsustada täiendava likvideerimise. Nõukogu võib otsustada ka tegevuse jätkamise (nõuab üle 2/3 häältest). Dokumendid antakse hoiule Eestis ja hoidja andmed kantakse registrisse. Dokumentidega tutvumise õigus on asutajatel, võlausaldajatel ja teistel õigustatud huviga isikutel.

Ühinemine ja jagunemine toimuvad likvideerimismenetluseta põhikirjas ettenähtud juhtudel. Ühinemisel läheb vara üle ühendavale või uuele sihtasutusele, ühendatav sihtasutus lõpeb. Ühinemiseks sõlmitakse notariaalne ühinemisleping, mille kiidavad heaks nõukogud (üle 2/3 häältest). Otsuse saab vaidlustada ühe kuu jooksul. Võlausaldajate kaitseks avaldatakse teade Ametlikes Teadaannetes ja tagatakse nõuded kuue kuu jooksul. Avaldus registrile esitatakse mitte varem kui ühe kuu möödumisel lepingu heakskiitmisest. Ühinemine jõustub kandmisega ühendava sihtasutuse registrikaardile. Juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt süüliselt tekitatud kahju eest (aegumine 5 aastat). Jagunemine toimub jaotumise või eraldumise teel, sõlmitakse notariaalne jagunemisleping või koostatakse jagunemiskava. Jagunemisel osalevad sihtasutused vastutavad kohustuste eest solidaarselt.

Seaduse rakendussätete kohaselt kohaldatakse alates 1. oktoobrist 1996 asutatud sihtasutustele käesolevat seadust. Enne seda asutatud liikmeteta mittetulunduslikele ühendustele kohaldatakse seadust osaliselt kuni nende registrisse kandmiseni. 2020. aastal pikendati majandusaasta aruande esitamise tähtaega erakorraliselt kuni 31. oktoobrini 2020 neile, kellel oli kohustus esitada aruanne vahemikul 12. märts kuni 31. august 2020.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes on sihtasutus eraõiguslik juriidiline isik, millel puuduvad liikmed ja mis on loodud vara valitsemiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutuse asutamine nõuab notariaalselt tõestatud asutamisotsust ja põhikirja. Juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu, kelle liikmetele kohaldub range hoolsuskohustus ja solidaarne vastutus kohustuste rikkumise korral. Seadus sätestab täpsed reeglid majandusaasta aruandluse, audiitorkontrolli, põhikirja muutmise ning likvideerimismenetluse kohta, tagades võlausaldajate kaitse ja tegevuse läbipaistvuse.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas