Alates 01.07.2022 jõustuvad olulised Sihtasutuste seaduse muudatused, mis panevad sihtasutuse juhatusele täiendavaid kohustusi majanduslike raskuste ilmnemisel ning täpsustavad nõukogu liikmete vastutust pankrotiavalduse esitamisel. Käesolev ülevaade selgitab, milliseid samme peab juhatus astuma enne maksejõuetuse tekkimist ja kuidas muutub nõukogu liikmete roll kriisiolukorras.
Juhatuse uued kohustused majanduslike raskuste ilmnemisel
Sihtasutuste seaduse paragrahvi 45 lõike 1 muudatus toob kaasa olulise täienduse juhatuse kohustustele olukorras, kus sihtasutuse majanduslik olukord on halvenenud.
Eelmises redaktsioonis oli juhatusel kohustus tegutseda alles siis, kui sihtasutus oli juba maksejõuetu. Sellisel juhul pidi juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse.
Uue redaktsiooni kohaselt peab juhatus reageerima juba ennetavalt, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Juhatus on kohustatud astuma järgmisi samme:
- astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks,
- taastama sihtasutuse likviidsuse,
- parandama sihtasutuse kasumlikkust,
- tagama jätkusuutliku majandamise,
- kaaluma saneerimisavalduse esitamist.
Samas säilisid uues redaktsioonis ka varasemad reeglid, mis keelavad pärast maksejõuetuse ilmnemist teha makseid, mis ei vasta juhatuse liikme hoolsuskohustusele, ning näevad ette juhatuse liikmete solidaarse vastutuse selliste maksete hüvitamisel.
Nõukogu liikmete kohustuste täpsustamine ja paragrahvi pealkirja muutmine
Lisaks juhatuse kohustuste laiendamisele viidi seaduses sisse täpsustused nõukogu liikmete vastutuse osas ja muudeti paragrahvi üldist pealkirja.
Paragrahvi 45 pealkiri muudeti, et see kajastaks paremini sätte uut ja laiemat sisu. Kui varem oli pealkirjaks lihtsalt „Pankrotiavalduse esitamine”, siis uues redaktsioonis on selleks „Sihtasutuse majanduslikud raskused ja pankrotiavalduse esitamise kohustus”.
Nõukogu liikmete kohustuse täpsustamine
Paragrahvi 45 lõikes 2 täpsustati nõukogu liikmetele laienevat kohustust juhatuse liikmete puudumisel.
Eelmises redaktsioonis viidati üldiselt „1. lõikes sätestatud kohustusele”. Kuna aga 1. lõiget täiendati ennetavate kohustustega, siis uues redaktsioonis täpsustati, et nõukogu liikmetele laieneb juhatuse puudumisel konkreetselt „pankrotiavalduse esitamise kohustus”, mitte muud ennetavad kohustused.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad Sihtasutuste seaduse muudatused alates 01.07.2022 kaasa olulise nihke kriisijuhtimises. Juhatus ei tohi enam oodata püsiva maksejõuetuse tekkimist, vaid peab juba varajaste majanduslike raskuste ilmnemisel aktiivselt tegutsema likviidsuse ja jätkusuutlikkuse taastamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimist. Samuti on täpsustatud nõukogu liikmete rolli, määratledes selgelt, et juhatuse puudumisel laieneb neile just pankrotiavalduse esitamise kohustus. Need muudatused nõuavad sihtasutuste juhtidelt suuremat tähelepanu finantsnäitajatele ja õigeaegset reageerimist.