Alates 19.07.2026 kehtiva maksukorralduse seaduse alusel kohaldatakse maksuseaduste rikkumiste puhul kindlaksmääratud väärteokaristusi ja sunnivahendeid, mis aitavad tagada maksukohustuste nõuetekohase ja tähtaegse täitmise ning hoiavad ära maksupettusi. Maksukohustuslasele annab karistusmäärade ja vastutuse aluste tundmine praktilise selguse võimalike õiguslike tagajärgede kohta ning võimaldab vältida trahve, mis võivad kaasneda deklaratsioonide esitamata jätmise, andmete varjamise või arvestusnõuete rikkumisega.
Maksukohustuse varjamine ja tagastusnõude alusetu suurendamine
Maksukorralduse seaduse järgi loetakse üheks raskemaks maksuväärteoks maksuhaldurile tahtlikult andmete esitamata jätmist või valeandmete esitamist, kui selle tagajärjel vähendatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse tagastusnõuet.
Nimetatud teo toimepanemisel kohaldatakse järgmisi karistusmäärasid:
- Füüsilist isikut karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
- Juriidilist isikut karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
Lisaks sätestab seadus, et karistusseadustikus sätestatud maksualase kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud isik vastutab kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.
Maksuhalduri tegevuse takistamine ja deklaratsioonide esitamata jätmine
Maksuhalduri tegevuse takistamisena käsitatakse erinevate menetluslike ja arvestuslike kohustuste eiramist. Seadus näeb ette vastutuse juhtudel, mil jäetakse täitmata seaduses ette nähtud põhikohustused.
Karistus määratakse järgmiste rikkumiste eest:
- maksudeklaratsiooni, muu dokumendi või asja tähtpäevaks esitamata jätmine;
- maksuhalduri juures registreerimata jätmine;
- arvestuse pidamise nõuete eiramine;
- maksuhalduri korralduse täitmata jätmine;
- töövõtuahela ja ehitusplatsil viibimise fikseerimisega seotud kohustuste täitmata jätmine.
Nimetatud tegude eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ning juriidilist isikut rahatrahviga kuni 3200 eurot.
Aktsiisialased rikkumised, tõkendid ja teabevahetus
Eraldi väärteokoosseisud reguleerivad rikkumisi erinõuetega kaupade, tehniliste tõkendite ja andmevahetuse valdkonnas.
- Aktsiisikauba ebaseaduslik toiming: aktsiisikauba eeskirjade rikkumise või aktsiisilaopidaja ja registreeritud kaubasaaja kohustuste täitmata jätmise eest karistatakse füüsilist isikut trahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut kuni 3200 eurot.
- Ebaseaduslik kütuse kasutus: standardses kütusepaagis aktsiisivabalt sisseveetud kütusega ebaseaduslike tehingute tegemisel kohaldatakse füüsilisele isikule trahvi kuni 300 trahviühikut ja juriidilisele isikule kuni 3200 eurot.
- Teabevahetuse takistamine: maksualase teabevahetuse seaduses sätestatud kohustuste eiramisel karistatakse füüsilist isikut trahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut trahviga kuni 50 000 eurot.
- Mõõturi või tõkendi rikkumine: paigaldatud mõõturi või tõkendi omavolilise rikkumise või eemaldamise eest karistatakse füüsilist isikut kuni 200 trahviühiku või arestiga ning juriidilist isikut 2600 euro suuruse rahatrahviga.
- Saladuse hoidmise rikkumine: vaidluste lahendamise menetluses saladuse hoidmise rikkumise eest määratakse trahv füüsilisele isikule kuni 100 trahviühikut ja juriidilisele isikule kuni 3200 eurot.
Väärtegude menetlemine ja aegumine
Maksukorralduse seaduses toodud maksuväärtegude kohtuväline menetleja on riiklike maksude osas Maksu- ja Tolliamet ning kohalike maksude puhul kohalike maksude maksuhaldur.
Karistuste kohaldamisel ja laekumisel kehtivad kindlad reeglid:
- Aegumistähtaeg: seaduses nimetatud peamiste väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.
- Trahvide laekumine: riiklike maksude maksuhalduri määratud rahatrahvid laekuvad riigile, kohalike maksude maksuhalduri määratud trahvid vastavale kohalikule omavalitsusele.
Kokkuvõte
Maksukorralduse seaduses kehtestatud karistuste süsteem näeb ette kindlad sanktsioonid tegevuste eest, mis rikuvad maksuseadustes sätestatud kohustusi või takistavad maksuhalduri järelevalvet. Ebaõigete andmete esitamine, maksukohustuse varjamine või deklaratsioonide esitamata jätmine toob kaasa väärteomenetluse, kus füüsilistele isikutele kohaldatakse trahviühikutes määratud rahatrahve või aresti ning juriidilistele isikutele rahalisi trahve kuni viiekümne tuhande euroni. Väärtegude aegumistähtaeg on valdavalt kolm aastat ning menetlust viib läbi maksuhaldur. Maksukohustuslaste jaoks tähendab see kohustust esitada andmed tähtaegselt ja korrektselt, et vältida kulukaid rahalisi sanktsioone ja võimalikke solidaarseid vastutuskohustusi.