Sotsiaalmaksuseaduse põhjalik ja praktiline käsitlus

Käesolev põhjalik ülevaade käsitleb sotsiaalmaksuseaduse rakendamist ja maksukohustuste täitmist alates 22.05.2026 kehtivas redaktsioonis. Artikkel pakub praktilist ja vajalikku abi tööandjatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ning teistele maksumaksjatele, selgitades üksikasjalikult maksuobjekte, maksuvabastusi, maksumäärasid, deklareerimise korda ning riigi poolt sotsiaalmaksu tasumise erijuhte.

Sotsiaalmaksu mõiste ja maksumaksjad

Sotsiaalmaks on Eesti maksusüsteemis üks olulisemaid riiklikke makse, millel on kindel sihtotstarve. Seaduse kohaselt on sotsiaalmaks pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis. See kohustis kuulub täitmisele sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel, tagades riikliku sotsiaalkindlustussüsteemi stabiilse finantseerimise.

Sotsiaalmaksu maksjate ring on seadusega täpselt piiritletud, et tagada kõigi asjakohaste majandussubjektide kaasatus sotsiaalkindlustuse rahastamisse. Maksu on kohustatud maksma järgmised subjektid:

• Residendist juriidilised isikud, kes teevad sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid.
• Füüsilised isikud, kes teevad väljamakseid või maksavad maksu enda eest füüsilisest isikust ettevõtjana.
• Eestis püsivat tegevuskohta omavad või seaduses nimetatud väljamakseid tegevad mitteresidendid.
• Riigi-, valla- või linnaasutused, kes tegutsevad tööandjana või väljamaksete tegijana.
• Riik, vald või linn spetsiifilistel seaduses sätestatud erijuhtudel, kus sotsiaalkindlustus tagatakse riigieelarve või kohaliku eelarve vahenditest.

Kindlustatavaks isikuks sotsiaalmaksuseaduse tähenduses loetakse isikut, kes on saanud seaduses sätestatud tasu, tulu või hüvitist ja kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud sotsiaalmaksu maksma. Samuti on kindlustatavaks isikuks füüsilisest isikust ettevõtja, kes maksab sotsiaalmaksu enda eest ise, ning kõik need isikud, kelle eest maksab sotsiaalmaksu riik, kohalik omavalitsus või loomeliit seaduse erijuhtude alusel.

Sotsiaalmaksu objektid ja maksustatavad tasud

Sotsiaalmaksuga maksustatavate tasude ja tulude ring on lai ning hõlmab peaaegu kõiki töö tegemise või teenuse osutamisega seotud tasusid. Sotsiaalmaksu makstakse järgmistelt objektidelt:

• Töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt, mis on teenitud töösuhte raames.
• Laevapere liikmele makstud töötasult ja muudelt tasudelt, kui ta töötab Eesti riigilippu kandval laeval või kui tema suhtes kohaldatakse Eesti õigust vastavalt Euroopa Liidu sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise määrusele või Eesti Vabariigi sõlmitud sotsiaalkindlustusalasele välislepingule.
• Ametnikule makstud palgalt ja muudelt tasudelt, sealhulgas avaliku teenistuse seaduse kohastele isikutele tehtud väljamaksetelt.
• Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstud tasudelt tulumaksuseaduse tähenduses, samuti füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt.
• Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult tulumaksuseaduse tähenduses, millest on tehtud lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuude töötasu alammäära 10-kordselt summalt aastas.
• Füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt.
• Erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, mis on ümber arvestatud rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult.
• Töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt, välja arvatud juhul, kui töötuskindlustushüvitist saava isiku eest makstakse sotsiaalmaksu riigi poolt erijuhtude alusel.
• Muudelt seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt, mida ei ole eelnevalt eraldi loetletud.

Olulise põhimõttena sätestab seadus, et sotsiaalmaksu makstakse nimetatud summadelt sõltumata sellest, kas nende aluseks olev suhe (näiteks tööleping või teenistussuhe) on väljamakse tegemise ajal veel kehtiv või juba lõppenud. Lisaks laieneb seaduses äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kohta sätestatu ka notaritele ja kohtutäiturile. Tööandja makstud tasuna käsitatakse ka Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse alusel tööandjalt teenuse tellinud isiku makstud tasu, mis tagab lähetatud töötajate sotsiaalsete õiguste kaitse.

Sotsiaalmaksu kuumäär ja minimaalse kohustuse reeglid

Sotsiaalmaksuseaduse üheks keskseks põhimõtteks on minimaalse sotsiaalmaksukohustuse tagamine töötajate ja ametnike puhul. Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või ametnikule kuu eest makstud tasult, kuid üldreeglina mitte vähem kui riigieelarvega kehtestatud kuumääralt.

Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Seadus seab piirangu, et riigieelarvega kehtestatav kuumäär ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, makstakse sotsiaalmaksu vähemalt eelmiseks eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt kuni uue riigieelarve vastuvõtmise kuuni (viimane kaasa arvatud).

Mitme tööandjaga töö- või teenistussuhtes oleva isiku eest maksab sotsiaalmaksu vähemalt kuumääralt see tööandja, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu tulumaksuseaduse kohaselt. Kui maksuvaba tulu arvestaval tööandjal on tõend samal maksustamisperioodil isikule teise tööandja makstud tasu kohta, võib ta sotsiaalmaksu maksta kuumäära ja teise tööandja makstud tasu vahelt. Sellisel juhul peab makstav summa olema vähemalt võrdne sellega, mida tööandja ise isikule kuu eest on maksnud. Isik on kohustatud esitama uue tõendi tasu saamisele järgneva kuu viiendaks kuupäevaks, kui teise tööandja makstud tasu suurus erineb viimati esitatud tõendil märgitust.

Teatud juhtudel makstakse sotsiaalmaksu kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui kuumääralt proportsionaalselt sellel kuul töötatud ajaga. Need juhud on järgmised:

• Töötaja puhul, kes on töölepingu seaduse alusel keeldunud töö tegemisest, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral.
• Ametniku puhul, kelle avaliku võimu teostamise õigus on peatunud avaliku teenistuse seaduse alusel, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral.
• Riigikogu liikme puhul, kelle volitused on peatunud seaduses sätestatud alustel.
• Töötaja või ametniku puhul, kes on asunud tööle või lahkunud töölt jooksva kalendrikuu kestel.

Seadus sätestab ka rühma erandeid, mille puhul sotsiaalmaksu makstakse ainult tegelikult kuu eest makstud tasult, ilma kuumäära alampiiri kohaldamata. Need erandid hõlmavad järgmisi isikuid:

• Töötajad või ametnikud, kellele on kehtestatud lühendatud tööaeg seoses alaealisuse või muude seadusest tulenevate alustega.
• Töötajad või ametnikud, kes kasvatav vanemana, vanema abikaasana, registreeritud elukaaslasena, lapsendajana, eestkostjana, hoolduspere vanemana või vanemapuhkust kasutava isikuna alla kolmeaastast last või kolme või enamat alla 19-aastast last.
• Töötajad või ametnikud, keda on nimetatud ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punktis 5.
• Töötajad või ametnikud kuni 12 kuu jooksul tööle asumisest, kes enne tööle asumist olid töötuna arvel vähemalt kuus kuud viimase 12 kuu jooksul.
• Töötajad või ametnikud, kes saavad Eesti riigilt või välislepingu alusel riiklikku pensioni, või isikud, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime.
• Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed.
• Laevapere liikmed kuni 750 eurolt iga töötatud kuu kohta, kui tasu on saadud töötamise eest nõuetele vastaval laeval.
• Töötajad või ametnikud, kes saavad abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu välisteenistuse seaduse alusel.

Füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalmaksu maksustamine

Füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) sotsiaalmaksukohustus erineb oluliselt tavapärasest tööandja kohustusest, kuna FIE maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlustulult ja on kohustatud tagama minimaalse sotsiaalkaitse taseme avansiliste maksete kaudu.

FIE maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised. Maksustatava tulu ülempiiriks on kehtestatud maksustamisperioodi kuude töötasu alammäära 10-kordne summa aastas. FIE on kohustatud maksma sotsiaalmaksu aastas vähemalt sotsiaalmaksu kuumäära 12-kordselt summalt, sõltumata sellest, kas ta tegelikult tulu sai või mitte.

Minimaalse sotsiaalmaksu maksmise kohustusest (kuumäära 12-kordselt summalt) on vabastatud FIE-d, kes vastavad järgmistele tingimustele:

• FIE on kogu maksustamisperioodi jooksul olnud riikliku pensioni saaja või osalise või puuduva töövõimega isik.
• FIE on kogu maksustamisperioodi jooksul olnud kindlustatud isikuga võrdsustatud isik ravikindlustuse seaduse kohaselt.

Kui FIE registreeritakse või kustutatakse äriregistrist maksustamisperioodi kestel, või kui ta saab pensionäriks, osalise või puuduva töövõimega isikuks või ravikindlustuse seaduse alusel võrdsustatud isikuks kalendriaasta jooksul, arvutatakse tema minimaalne sotsiaalmaksukohustus proportsionaalselt vastava staatuse kehtimise päevade arvuga.

FIE-l, kes on teatanud äriregistri pidajale oma tegevuse peatamisest või ajutise või hooajalise tegevuse algus- ja lõppkuupäevast (samuti notaril, vandetõlgil ja kohtutäituril, kelle kohta on esitatud samad andmed Maksu- ja Tolliametile), on õigus maksta sotsiaalmaksu proportsionaalselt ettevõtlusega tegelemise päevade arvuga. Samuti on ajutiselt töövõimetul FIE-l õigus maksta sotsiaalmaksu proportsionaalselt ettevõtlusega tegelemise päevade arvuga, kui ta on esitanud Maksu- ja Tolliametile andmed oma ajutise töövõimetuse perioodide kohta.

Füüsilisest isikust ettevõtja (välja arvatud notar ja kohtutäitur) maksab sotsiaalmaksu ka oma abikaasa või registreeritud elukaaslase eest, kes on kantud töötamise registrisse füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasana. Sotsiaalmaksu makstakse abikaasa eest kuumääralt, välja arvatud juhul, kui abikaasa on registreeritud või kustutatud registrist kalendriaasta kestel, on pensionär, osalise või puuduva töövõimega või talle on väljastatud töövõimetusleht. Sellistel juhtudel arvutatakse maksukohustus proportsionaalselt registreeritud päevade arvuga või töövõimetuslehele märgitud perioodile eelnenud ja järgnenud päevade arvuga.

Sotsiaalmaksuga mittemaksustatavad summad ja soodustused

Sotsiaalmaksuseadus sätestab ulatusliku nimekirja väljamaksetest ja soodustustest, mida ei maksustata sotsiaalmaksuga. See nimekiri on loodud selleks, et vältida topeltmaksustamist ja soodustada teatud sotsiaalseid või tööalaseid hüvesid. Sotsiaalmaksuga ei maksustata järgmisi summasid või antud soodustusi:

• Tulumaksuseaduses nimetatud maksuvabasid väljamakseid, sealhulgas teatud hüvitisi ja toetusi.
• Väljamakseid Eesti välisesindustes töötavatele asukohariigi elanikele, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.
• Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud tingimustele vastavat hüvitist ning tööandja tehtud kulutusi töötaja töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks.
• Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse ja välisteenistuse seaduse alusel tehtavaid ametihüvede ja tasude väljamakseid.
• Töölepingu seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel täiendavate puhkusepäevade ja lapse toitmise vaheaegade eest makstavat töötasu hüvitist.
• Eesti residendi poolt mitteresidendile makstud tasusid töö tegemise eest, kui töö tegemise koht asub välisriigis.
• Summasid, mida makstakse isikule, kes viibib kohtuotsuse alusel kinnipidamiskohas.
• Riigikogu liikme staatuse seaduse alusel Riigikogu liikmele tehtavaid kuluhüvitisi ja muid väljamakseid.
• Tasusid, mida makstakse mitteresidendile, kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana välisriigis ja tõendab, et nendelt tasudelt makstakse sotsiiaalkindlustusmakseid välisriigis.
• Ravikindlustuse seaduse alusel makstud summasid.
• Kaitseväelasele sõjaväelisel väljaõppel, reservteenistuses, rahvusvahelisel operatsioonil või Kaitseväe laeval/õhusõidukis antava tasuta kollektiivtoitlustamise ratsiooni maksumust.
• Päästeseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse alusel tagatava tasuta toitlustamise maksumust.
• Väljamakseid, mida välislepingu alusel Eestis ei maksustata.
• Politseiametnikule makstavat vormiriietuse hüvitist.
• FIE majandus- või kutsetegevuse vabastuse iga päeva eest arvestatud arvestuslikku hüvitist, mis on seotud ravikindlustuse seaduse kohase kindlustusjuhtumiga ja vastab FIE eelmise aasta kalendripäeva keskmisele sotsiaalmaksuga maksustatavale tulule.
• Arvestuslikku hüvitist majandus- või kutsetegevuse vabastuse iga päeva eest, millal rakendatakse ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri.

Sotsiaalmaksu maksmise erijuhud riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt

Sotsiaalmaksuseadus sisaldab olulisi sätteid, mille kohaselt riik, kohalik omavalitsus või loomeliit maksab sotsiaalmaksu teatud isikute eest, tagades neile ravikindlustuse ja pensioniõigused ka perioodidel, mil nad ei tööta või on sotsiaalselt haavatavas seisundis.

Riik või avalik-õiguslik juriidiline isik maksab sotsiaalmaksu järgmiste isikute eest:

• Üks Eestis elav ja alla kolmeaastast last kasvatav vanem, vanema abikaasa, registreeritud elukaaslane, lapsendaja, eestkostja või hoolduspere vanem, kellele makstakse vanemahüvitist.
• Üks Eestis elav mittetöötav vanem, vanema abikaasa, registreeritud elukaaslane, lapsendaja, eestkostja või hoolduspere vanem, kes kasvatab kolme või enamat alla 19-aastast last (kellest vähemalt üks on alla 8-aastane) ja saab lasterikka pere toetust.
• Välisteenistuse seaduse alusel abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu saav isik.
• Vabariigi Presidendi mittetöötav abikaasa ametivolituste ajal ja pärast nende lõppemist, kui ta ei saa riiklikku pensioni ega ole osalise või puuduva töövõimega.
• Ajateenija, asendusteenistuja või erakorralises reservasendusteenistuses osalev reservasendusteenistuja, samuti isik, kellel on teenistuse ajal tekkinud ajutine töövõimetus.
• Ajateenistusest vabastatud isik kahe kuu jooksul vabastamise päevast arvates.
• Äriühingu, MTÜ, sihtasutuse või FIE töötaja, kes on osalise või puuduva töövõimega isik (tööandja taotlusel).
• Töötuna arvele võetud isik (sotsiaalmaksu makstakse alates 31. päevast töötuna arvele võtmisest).
• Tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnud mittetöötav isik.
• Sotsiaalhoolekande seaduse alusel määratud sotsiaaltoetust saav isik.
• Üks Eestis elav vanem jne, kes kasvatab seitset või enamat alla 19-aastast last ja saab lasterikka pere toetust.
• Tööpraktikal, tööharjutusel või vähemalt 80 tundi kestval tööturukoolitusel osalev isik.
• Päästeteenistuja toetust saav isik (vanaduspensioni ootel).
• Doktoranditoetust saav isik (sotsiaalmaks arvutatakse doktoranditoetuse suuruselt).
• Eestis elav mittetöötav rahvusvahelise kaitse saaja, kes on vanaduspensioniealine ja ei saa Eestis riiklikku pensioni.

Kohalik omavalitsus (vald või linn) maksab sotsiaalmaksu Eestis elava isiku eest, kes hooldab puudega isikut või puudega last, saab selle eest kohalikult omavalitsuselt toetust ning ei tööta, ei saa riiklikku pensioni ega ole osalise või puuduva töövõimega.

Loomeliit ja Kultuuriministeerium maksavad sotsiaalmaksu vabakutselise loovisiku eest, kellele makstakse loometoetust loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel. Sotsiaalmaksu makstakse nendel juhtudel tegelikult makstavalt loometoetuse summalt.

Sotsiaalmaksu maksmise erijuhtudel makstakse sotsiaalmaksu üldjuhul riigieelarvega kehtestatud kuumääralt. Erandiks on abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu saajad (sotsiaalmaks arvutatakse tasu summalt), doktoranditoetuse saajad (arvutatakse doktoranditoetuse suuruselt) ning loometoetuse saajad (arvutatakse loometoetuse summalt). Sotsiaalkindlustusamet kohaldab nendel juhtudel sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid.

Laevapere liikmete sotsiaalmaksu erikord ja riigiabi

Sotsiaalmaksuseadus sätestab erikorra laevapere liikmetele makstud töötasude sotsiaalmaksuga maksustamiseks, mis kujutab endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

Riigiabi suurus on laevapere liikme töötasult või muult tasult üldises maksumääras (33%) arvutatud sotsiaalmaksu ja seaduses sätestatud erisummalt (kuni 750 eurolt) erimääras (20%) arvutatud sotsiaalmaksu vahe. Riigiabi andmisel juhindutakse Euroopa Komisjoni meretranspordialase riigiabi suunistest ja Euroopa Komisjoni asjakohasest riigiabi andmist lubavast otsusest. Riigiabi saajaks on sotsiaalmaksu maksja, kes maksab sotsiaalmaksu soodustatud määras ja summalt.

Riigiabi saajale kehtivad ranged piirangud. Ta ei tohi olla raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni suuniste tähenduses ega olla jätnud täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustust.

Kliimaministeerium või tema volitatud asutus arvutab Maksu- ja Tolliameti edastatud andmete põhjal riigiabi suuruse, kannab andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ning teostab järelevalvet riigiabi reeglitele vastavuse üle. Riigiabi korda rakendatakse kuni tingimuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi otsuse kehtivuse lõpuni.

Sotsiaalmaksu määrad ja maksustamisperiood

Sotsiaalmaksu määrad on diferentseeritud sõltuvalt maksuobjektist ja kindlustatava isiku staatusest, tagades paindliku lähenemise erinevatele sihtrühmadele.

Sotsiaalmaksu üldine määr on 33 protsenti maksustatavalt summalt. Seda määra kohaldatakse enamikule töötasudele, ametnike palkadele, juhtorganite liikmete tasudele ja võlaõiguslike lepingute alusel makstud tasudele.

Erisoodustustelt ja nendega seotud tulumaksult makstakse samuti sotsiaalmaksu määras 33 protsenti.

Seadus sätestab ka järgmised erimäärad:

• Sotsiaalmaksu määr laevapere liikme puhul kuni 750 eurolt iga töötatud kuu kohta on 20 protsenti.
• Sotsiaalmaksu määr on 13 protsenti maksustatavalt summalt riigi poolt makstava sotsiaalmaksu puhul tegevteenistusest vabastatud isikute, töötute, sotsiaaltoetuse saajate, tööpraktikal või koolitusel osalejate, päästeteenistuja toetuse saajate, doktoranditoetuse saajate ja rahvusvahelise kaitse saajate eest, samuti töötuskindlustushüvitiselt.
• Sotsiaalmaksu määr on 20 protsenti maksustatavalt summalt riigi poolt makstava sotsiaalmaksu puhul vanemahüvitise saajate eest ning osalise või puuduva töövõimega töötajate eest.

Sotsiamaksudega maksustamise periood on kalendrikuu. See tähendab, et tööandjad ja muud väljamaksete tegijad peavad sotsiaalmaksu arvestama ja deklareerima igakuiselt. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulu sotsiaalmaksuga maksustamise periood on aga kalendriaasta, mis vastab FIE tuludeklaratsiooni esitamise tsüklile.

Sotsiaalmaksu deklareerimise, maksmise ja laekumise kord

Sotsiaalmaksu deklareerimine ja tasumine toimub rangete reeglite ja tähtaegade alusel, mis tagavad maksude õigeaegse laekumise riigieelarvesse.

Sotsiaalmaksu maksja on kohustatud arvestama sotsiaalmaksu iga kindlustatava kohta eraldi, maksma seda ettenähtud määras ning kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole maksustamisperioodile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks. Samaks kuupäevaks tuleb esitada ka vastav maksudeklaratsioon. Erisoodustustelt ja nendelt arvestatud tulumaksult makstakse sotsiaalmaksu isikustamata kujul.

FIE on kohustatud tasuma sotsiaalmaksu avansiliste maksetena iga kvartali kolmanda kuu 15. kuupäevaks jooksva kvartali eest kolmekordselt kuumääralt arvutatud summa. Avansiliste maksete kohustusest on vabastatud FIE, kes on kogu kvartali jooksul olnud riikliku pensioni saaja, osalise või puuduva töövõimega isik või kindlustatuga võrdsustatud isik. Kui FIE eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja või riik/kohalik omavalitsus, võib avansiliste maksete summa olla väiksem, tingimusel et kogusumma on vähemalt võrdne kolmekordse kuumäära sotsiaalmaksuga.

Maksu- ja Tolliamet arvutab FIE tuludeklaratsiooni ja registriandmete alusel juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu summa ning väljastab maksuteate vähemalt 30 päeva enne maksu tasumise tähtpäeva, milleks on 1. oktoober. Elektrooniliselt esitatud deklaratsioonide puhul maksuteadet paberil ei väljastata, vaid maksuhaldur avaldab maksuarvestuse e-maksuametis ja teavitab kohustuse tekkimisest. Enammakstud sotsiaalmaks tagastatakse FIE-le järgneva aasta 1. oktoobriks tema maksudeklaratsioonil näidatud pangakontole.

Laekunud sotsiaalmaks kantakse Maksu- ja Tolliameti poolt üle riigieelarve riikliku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahenditesse 15 tööpäeva jooksul laekumisest arvates. Üldjuhul on riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr 20 protsenti ja riikliku ravikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr 13 protsenti.

Kui kindlustatav on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset, jaotatakse laekunud sotsiaalmaks järgmiselt:

• Riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantakse 16 protsenti.
• Riikliku ravikindlustuse vahenditesse kantakse 13 protsenti.
• Pensioniregistri pidaja pangakontole kantakse 4 protsenti.

FIE puhul, kes on kohustatud tasuma kogumispensioni makset, toimub kogumispensioni osa ülekandmine pensioniregistri pidaja pangakontole 15 tööpäeva jooksul pärast 1. oktoobri tähtpäeva. Kui FIE oli kohustatud kogumispensioni makset tasuma 4 või 8 kuul, kohaldatakse sotsiaalmaksu ülekandmisel spetsiaalseid proportsionaalsuse reegleid (vastavalt ühe kolmandiku või kahe kolmandiku kaupa jaotatuna).

Seaduse rakendussätted ja ajaloolised erisused

Sotsiaalmaksuseadus sisaldab mitmeid rakendussätteid, mis reguleerivad üleminekuperioode, ajaloolisi maksumäärasid ja eriolukordade leevendusi.

Seaduse kohaselt kantakse varasema sotsiaalmaksuseaduse alusel tasumisele kuuluv sotsiaalmaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole ning võlad nõuab sisse Maksu- ja Tolliamet, suunates need laekumisel isikustamata summadena pensioni- ja ravikindlustuse vahenditesse.

Seaduses on sätestatud rida ajaloolisi kogumispensioni üleminekumäärasid aastateks 2009–2011, 2014–2017 ning 2020–2021, kus pensionikindlustuse ja kogumispensioni osakaalud varieerusid sõltuvalt kindlustatava sünniaastast ja esitatud avaldustest (näiteks kogumispensioni maksete ajutise peatamise või vabatahtliku jätkamise perioodidel).

Erilise leevendusena sätestab seadus, et 2020. aasta märtsis, aprillis ja mais ei kohaldatud sotsiaalmaksu kuumääralt maksmise kohustust tööandjatele ja FIE-dele. Lisaks tasus riik FIE-de eest 2020. aasta esimese kvartali avansilise makse.

Töövõimetuse ja pensioni staatuse määratlemisel kehtivad järgmised üleminekureeglid:

• Osalise või puuduva töövõime tingimus loetakse täidetuks ka isikul, kellel on tuvastatud vähemalt 40-protsendiline püsiv töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.
• Riikliku pensioni saajaks loetakse ka isik, kellele määratud vanaduspensioni maksmine on peatatud.
• Kui isikule on määratud töötutoetus enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel, kohaldatakse tema eest sotsiaalmaksu maksmisel vana redaktsiooni kuni töötutoetuse maksmise lõpetamiseni.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks on sotsiaalmaks Eesti riikliku pensioni- ja ravikindlustussüsteemi toimimise alustala, mille korrektne arvestamine ja tähtaegne tasumine on kohustuslik kõigile seaduses määratletud maksumaksjatele. Seadus sätestab selged reeglid maksuobjektide, kuumäära kohaldamise, maksuvabastuste ning füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamise kohta. Samuti on reguleeritud riigi ja kohalike omavalitsuste kohustused sotsiaalmaksu tasumisel erijuhtudel, tagades sotsiaalsed garantiid erinevatele sihtrühmadele. Maksu deklareerimine ja tasumine toimub igakuiselt, kusjuures laekunud summad jaotatakse sihtotstarbeliselt pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahendite vahel, arvestades vajadusel ka kohustusliku kogumispensioni süsteemi nõudeid.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas