Töötervishoiuteenus on tööandja korraldatav ja finantseeritav teenus, mille eesmärk on töötajate tervisekahjustuste ennetamine ja ohutu töökeskkonna tagamine. Alates 01.04.2026 kehtivate nõuete kohaselt peab tööandja süstemaatiliselt suunama töötajaid tervisekontrolli ning rakendama töötervishoiuarsti ettepanekuid töötingimuste parandamiseks.
Töötervishoiuteenuse sisu ja töötervishoiuarsti ülesanded
Töötervishoiuteenust osutab töötervishoiuarst, kes võib vajaduse korral kaasata teisi spetsialiste. Teenuse osutamisel on arstil mitmeid kohustusi, mis aitavad tagada töötajate heaolu ja ohutust.
- Töökeskkonna riskianalüüsiga tutvumine ja vajaduse korral töökeskkonna külastamine.
- Ettevõtte töötervishoiu olukorra terviklik analüüsimine vähemalt kord kolme aasta jooksul.
- Töötajate tervisekontrolli tegemine, võttes aluseks riskianalüüsi tulemused.
- Tööandjale ettepanekute tegemine töötingimuste parandamiseks ja töötajate tervise edendamiseks.
- Tööandja ja töötajate nõustamine töökeskkonna kohandamise ning tervise edendamise küsimustes.
Töötajate tervisekontrolli korraldamine
Tööandja on kohustatud korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võivad mõjutada töökeskkonna ohutegurid või töö laad. Tervisekontrolli läbiviimisel kehtivad kindlad tähtajad ja reeglid.
- Tervisekontroll tuleb korraldada nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest.
- Enne tööle asumist või kokkupuute algust tuleb kontrollida öötöötajaid ning bioloogiliste ohutegurite, kantserogeenide, mutageenide, reproduktiivtoksiliste ainete, plii ja asbestiga kokkupuutuvaid töötajaid.
- Perioodiline tervisekontroll toimub arsti määratud aja jooksul, kuid vähemalt kord kolme aasta jooksul ning alaealistel vähemalt kord aastas.
- Tervisekontroll tehakse tööajal ja sellega seotud kulud kannab täielikult tööandja, makstes töötajale sellel ajal keskmist tööpäevatasu.
Tervisekontrolli vajavad ohutegurid ja töö laad
Tervisekontroll on kohustuslik, kui riskide hindamise tulemusel mõjutab töötajat mõni järgmistest teguritest:
- Füüsikalised ohutegurid nagu müra, vibratsioon, elektromagnetväljad, tehislik optiline kiirgus ja ioniseeriv kiirgus.
- Keemilised ohutegurid, sealhulgas ohtlikud kemikaalid, kantserogeenid, mutageenid ja reproduktiivtoksilised ained.
- Bioloogilised ohutegurid.
- Füsioloogilised tegurid nagu raskuste käsitsi teisaldamine, korduvad liigutused või pidev sundasend (sh istuv või seisev asend).
- Kuvariga töötamine või muu tervist mõjutav töö laad.
Andmete säilitamine ja konfidentsiaalsus
Töötervishoiuteenuse osutamisel on oluline tagada isikuandmete kaitse ja dokumentide nõuetekohane säilitamine.
- Töötervishoiuarst edastab tööandjale ainult vältimatult vajalikud terviseandmed töötingimuste parandamiseks, kuid tal ei ole õigust edastada diagnoose.
- Töötervishoiuteenuse osutaja säilitab teenusega seotud andmeid 30 aastat osutamisest arvates.
- Tööandja säilitab teenuse korraldamise andmeid üldjuhul 10 aastat, kuid kantserogeeni või mutageeniga kokkupuute korral 40 aastat ning reproduktiivtoksilise aine korral 5 aastat.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes on töötervishoiuteenus tööandja seadusest tulenev kohustus töötajate tervise kaitsmiseks ja ohutu töökeskkonna loomiseks. Tööandja peab tagama õigeaegse tervisekontrolli korraldamise oma kulul ja tööajal, rakendama töötervishoiuarsti ettepanekuid ning säilitama seotud andmeid seaduses sätestatud tähtaegade jooksul. Teenuse nõuetekohane osutamine aitab ennetada kutsehaigusi ja tööst põhjustatud haigestumisi.