Käesolev artikkel selgitab põhjalikult töötervishoiuteenuse korraldamise nõudeid ja tööandja kohustusi, mis kehtivad alates 13.07.2026. Praktilise ülevaate abil saate teada, kuidas nõuetekohaselt korraldada töötajate tervisekontrolli, millised on töötervishoiuarsti peamised ülesanded ning kuidas tagada vajalike andmete säilitamine ettevõttes, et luua ohutu ja tervist säästev töökeskkond kõigile töötajatele.
Töötervishoiuteenuse osutamine ja arsti ülesanded
Tööandja on kohustatud korraldama töötervishoiuteenuse osutamist oma ettevõttes. Teenust osutab töötervishoiuarst, kes võib vajaduse korral kaasata teisi töötervishoiuspetsialiste, nagu töötervishoiuõde, tööhügieenik, tööpsühholoog, tööfüsioterapeut või ergonoom.
Töötervishoiuteenuse osutamisel täidab töötervishoiuarst järgmisi ülesandeid:
- tutvub töökeskkonna riskianalüüsiga ja külastab vajaduse korral töökeskkonda;
- analüüsib regulaarselt, kuid vähemalt kord kolme aasta jooksul, ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna;
- teeb töötajate tervisekontrolli, võttes aluseks töökeskkonna riskianalüüsi tulemused;
- teeb tööandjale ettepanekuid töötingimuste parandamiseks ja töötajate tervise edendamiseks;
- nõustab tööandjat töökeskkonna ja töötingimuste kohandamise ning töötajate tervise edendamise küsimustes;
- nõustab töötajat tervise edendamise küsimustes.
Töötajate tervisekontrolli korraldamine
Tervisekontroll tuleb korraldada töötajatele, kelle tervist võivad töökeskkonna riskide hindamise tulemusel mõjutada spetsiifilised ohutegurid või töö laad. Sõltumata riskide hindamise tulemustest on tervisekontroll kohustuslik öötöötajatele ning töötajatele, kes puutuvad kokku plii ja selle ühenditega või asbestitolmuga.
Tervisekontrolli läbiviimise aluseks on järgmised ohutegurid ja töö laad:
- müra, vibratsioon ja elektromagnetväljad;
- tehislik optiline kiirgus ja ioniseeriv kiirgus;
- ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid, sealhulgas kantserogeenid, mutageenid ja reproduktiivtoksilised ained;
- bioloogilised ohutegurid;
- kuvariga töö ja raskuste käsitsi teisaldamine;
- korduvaid liigutusi sisaldav töö või töö pidevas sundasendis, sealhulgas istuvas või seisvas asendis.
Tervisekontrolli tähtajad ja kulud
Tööandja korraldab töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates. Enne tööle asumist tuleb kontroll korraldada öötöötajatele ning töötajatele, kes puutuvad kokku bioloogiliste ohutegurite, kantserogeenide, mutageenide, reproduktiivtoksiliste ainete, pliiga või asbestitolmuga. Edasised kontrollid toimuvad arsti määratud ajavahemiku järel, kuid vähemalt kord kolme aasta jooksul ning alaealise töötaja puhul vähemalt kord aastas.
Kõik töötervishoiuteenuse osutamisega seotud kulud kannab tööandja. Töötajate tervisekontroll tehakse tööajal ning selle aja eest makstakse töötajale keskmist tööpäevatasu.
Andmete säilitamise kohustus
Töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmete säilitamisele on kehtestatud ranged tähtajad. Teenuse osutaja peab säilitama andmeid 30 aastat teenuse osutamisest arvates. Tööandja säilitab teenuse korraldamisega seotud andmeid üldjuhul kümme aastat osutamisest arvates.
Erandid andmete säilitamisel tööandja poolt:
- andmeid säilitatakse 40 aastat arvates töötaja viimasest kokkupuutest kantserogeeni või mutageeniga;
- andmeid säilitatakse viis aastat arvates töötaja viimasest kokkupuutest reproduktiivtoksilise ainega.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes on töötervishoiuteenuse korraldamine tööandja seadusest tulenev kohustus, mille peamine eesmärk on ennetada töötajate tervisekahjustusi ja edendada nende üldist heaolu töökeskkonnas. Tööandja peab tagama nõuetekohase ja õigeaegse tervisekontrolli läbiviimise täielikult oma kulul ja tööajal, säilitades töötajale selleks ajaks keskmise tööpäevatasu. Samuti on oluline rakendada töötervishoiuarsti tehtud ettepanekuid töötingimuste parandamiseks ning järgida seaduses sätestatud andmete säilitamise tähtaegu, mis ulatuvad sõltuvalt ohuteguritest kuni 40 aastani.