Riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamise kord ja tingimused

Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamise korrast ja tingimustest, mis kehtivad alates 01.08.2024. Selgitame üksikasjalikult taotlemise protsessi, automaatsete otsuste tegemise rangeid kriteeriume, tagatiste seadmise nõudeid ning otsuste kehtetuks tunnistamise aluseid, pakkudes maksumaksjale praktilist ja selget teavet oma kohustuste õiguspäraseks planeerimiseks.

Maksuvõla tasumise ajatamise taotlemise üldised alused

Riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamise taotlemine on ametlik protsess, mille käigus maksumaksjal on võimalus taotleda oma maksuvõlgnevuste tasumist osade kaupa pikema perioodi jooksul. Selleks peab maksumaksja esitama Maksu- ja Tolliametile kirjaliku taotluse koos üksikasjaliku maksuvõla tasumise ajakavaga.

Taotluse esitamine ei ole pelgalt formaalsus, vaid maksumaksja on seadusest tulenevalt kohustatud taotluses põhjalikult ja veenvalt põhjendama maksuvõla tekkimise asjaolusid ning selgitama, miks on maksuvõla tasumise ajatamine antud olukorras hädavajalik. Põhjendused peavad kirjeldama maksumaksja majanduslikku olukorda ja näitama, kuidas ajatamine aitab kaasa võla likvideerimisele.

Taotluse läbivaatamine ja riigiabi kontrolli teostamine

Kui maksumaksja on esitanud maksuvõla tasumise ajatamise taotluse, alustab maksuhaldur selle põhjalikku läbivaatamist. Menetluse käigus kontrollib maksuhaldur esiteks taotluses esitatud põhjenduste asjakohasust ja tõepärasust. Teiseks hinnatakse tagatise nõudmise korral esitatud dokumentide nõuetekohasust ning seda, kas pakutav tagatis on piisav ja reaalne, et tagada ajatatavat maksuvõlga täies ulatuses.

Erilist tähelepanu pööratakse juhtumitele, kus maksuvõla tasumise ajatamine võib kvalifitseeruda riigiabina. Kui maksuhaldur tuvastab, et ajatamine kujutab endast riigiabi, on ta kohustatud esitama riigiabi teatise vastavalt Konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatud korrale ja nõuetele, tagades seeläbi menetluse vastavuse riigiabi reeglitele.

Otsuse tegemise tähtajad ja kättetoimetamise kord

Maksuhaldur on kohustatud maksuvõla tasumise ajatamise taotluse lahendama seaduses sätestatud tähtaegade jooksul. Üldreeglina teatab maksuhaldur maksumaksjale oma otsusest 20 päeva jooksul alates taotluse saamisest. See tähtaeg võimaldab maksuhalduril hinnata maksumaksja majanduslikku seisundit ja esitatud põhjendusi.

Erijuhud kehtivad siis, kui ajatamise otsuse tegemiseks nõutakse tagatist. Kui maksuhaldur nõuab tagatist, tehakse otsus viie tööpäeva jooksul alates tagatise esitamise päevast. Juhul kui tagatiseks esitatakse pant, mis nõuab registreerimist, tehakse otsus viie tööpäeva jooksul kinnistusraamatusse või teise vastavasse registrisse kande tegemise päevast arvates.

Kõik maksuhalduri tehtud otsused maksuvõla tasumise ajatamise taotluse kohta koos kinnitatud ajakavaga toimetatakse maksumaksjale kätte vastavalt Maksukorralduse seaduse 4. peatükis sätestatud korrale. Otsus jõustub ametlikult selle vastuvõtmise päevast arvates.

Taotluse rahuldamine ja ajakava kinnitamine

Maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamisel kinnitab maksuhaldur ametlikult maksuvõla tasumise ajakava ja kohaldatava intressimäära. See dokument muutub maksumaksjale kohustuslikuks täitmiseks ning määrab kindlaks igakuised või perioodilised maksekohustused.

Olulise piiranguna on sätestatud, et maksuhaldur võib maksumaksja poolt esitatud esialgses ajakavas ja intressimääras teha muudatusi ainult enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Pärast otsuse tegemist on ajakava ja intressimäära muutmine lubatud üksnes Maksukorralduse seaduse §-s 113 sätestatud erijuhtudel ja alustel.

Automaatse otsuse tegemise üldised kriteeriumid

Maksuhalduril on õigus lahendada maksuvõla tasumise ajatamise taotlus lihtsustatud korras ehk automaatse otsusega. Automaatset otsust saab kohaldada vaid siis, kui ajatamist taotletakse kuni 18 kuuks ning maksukohustuse ja intressivõla kogusumma ei ületa 100 000 eurot. Lisaks peavad olema täidetud mitmed ranged lisatingimused.

Automaatse otsuse tegemise välistab olukord, kus maksukohustuslane vastutab ajatatava maksuvõla tasumise eest solidaarselt mõne teise maksukohustuslasega. Samuti on nõutav, et maksukohustuslasel ei ole taotluse esitamise ajal ühtegi tähtajaks esitamata maksudeklaratsiooni ega tasumata korraldust maksuvõla tasumiseks 48 tunni jooksul alates korralduse saamisest.

Täiendavalt ei tohi maksukohustuslase suhtes olla algatatud pankroti-, likvideerimis-, saneerimis- ega võlgade ümberkujundamise menetlust. Mistahes maksukohustuste osas ei tohi olla pooleli vaide- ega kohtumenetlust ning maksukohustuslasel ei tohi olla tähtajaks tasumata kohustusi, mida ei saa maksukorralduse seaduse alusel ajatada.

Täiendavad piirangud automaatse otsuse kohaldamisel

Automaatse otsuse tegemiseks peab maksukohustuslane vastama veel mitmele käitumisest ja ajaloost tulenevale nõudele. Maksukohustuslase suhtes ei tohi taotluse esitamise ajal olla pooleli ühtegi maksumenetlust. Samuti ei tohi viimase 12 kuu jooksul läbi viidud maksumenetluste käigus olla tuvastatud olulisi puuduseid maksukohustuste täitmisel.

Karistusõiguslikust aspektist ei tohi maksukohustuslasel olla kehtivat karistust maksu- või tollialase kuriteo eest. Väärtegude puhul on lubatud maksimaalselt üks kehtiv karistus maksu- või tollialase väärteo eest; enama kui ühe kehtiva karistuse olemasolu välistab automaatse menetluse.

Automaatset otsust ei saa teha ka siis, kui maksuvõla suhtes on kohtumenetluses kompromissiga kinnitatud ajakava või kui maksuvõlg on juba edastatud sundtäitmiseks kohtutäiturile. Samuti kontrollitakse juhatuse liikmeid: juhatuse liikme suhtes ei tohi olla pooleli maksejõuetusmenetlust, talle ei tohi olla kehtestatud äri- ega ettevõtluskeeldu, tal ei tohi olla ajatamata maksuvõlga ning temaga seotud teistel äriühingutel ei tohi tema juhtimise perioodil olla tekkinud maksuvõlga.

Lõpetuseks kontrollitakse ajatamise ajalugu. Ajatatava maksuvõla suhtes ei tohi olla varem tehtud ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsust. Samuti ei tohi võlga olla varem üle ühe korra ajatatud. Kui seda on ajatatud üks kord automaatse otsusega, ei tohi sellel olla tähtajaks tasumata osamakseid. Kui kasvõi üks neist tingimustest on täitmata, võib maksuhaldur jätta taotluse automaatse otsusega rahuldamata. Samas võib maksuhaldur nendel tingimustel ajatada automaatselt ka kohustusi, mille tähtaeg ei ole veel saabunud.

Tagatise nõudmine ja esitatavad dokumendid

Kui maksuhaldur otsustab maksuvõla tasumise ajatamisel nõuda Maksukorralduse seaduse §-s 122 sätestatud tagatise esitamist, teavitatakse maksumaksjat sellest kirjalikult. Teavituses selgitatakse üksikasjalikult, milliste tagatise liikide vahel on maksumaksjal võimalik valida, millised toimingud tuleb sooritada ning millised dokumendid esitada.

Seadus näeb ette kolm peamist tagatise liiki, mille puhul nõutakse erinevaid dokumente:

• Käenduse korral tuleb esitada käendusleping ning andmed käendaja majandusliku olukorra ja kolmandate isikute ees võetud varaliste kohustuste kohta. Juriidilisest isikust käendaja puhul nõutakse põhikirja ning vajadusel osanike, nõukogu või üldkoosoleku otsust käendamise lubamise kohta.
• Deposiiti kasutades tuleb tagatissumma maksta deposiidina otse maksuhalduri pangakontole.
• Registerpandi või hüpoteegi korral on nõutav pandilepingu sõlmimine ja pandi eseme omandiõigust tõendavate dokumentide esitamine. Juriidilisest isikust maksuvõlgniku puhul võib olla vajalik osanike, nõukogu või üldkoosoleku otsus vara pantimise kohta. Hüpoteegi või ehitise kui vallasasja pantimise korral tuleb esitada ka pandi eseme kindlustamist tõendavad dokumendid.

Taotluse rahuldamata jätmine ja otsuse kehtetuks tunnistamine

Maksuhalduril on seaduslik alus jätta maksuvõla tasumise ajatamise taotlus rahuldamata Maksukorralduse seaduse § 112 lõikes 4 toodud alustel. Sellisel juhul koostatakse ametlik otsus, milles märgitakse kohustuslikult taotluse rahuldamata jätmise konkreetsed põhjused.

Kui ajatamise otsus on juba tehtud, kuid ilmnevad asjaolud, mis vastavad Maksukorralduse seaduse §-s 113 sätestatud alustele, võib maksuhaldur tunnistada maksuvõla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks. Samuti on maksuhalduril õigus tunnistada kehtetuks vähendatud intressimäär või arvestada ajatatud maksusummalt tagasiulatuvalt intressi seaduses sätestatud üldises määras.

Otsuse kehtetuks tunnistamisest, vähendatud intressimäära tühistamisest või tagasiulatuvalt intressi arvestamisest on maksuhaldur kohustatud maksumaksjat viivitamata kirjalikult teavitama. Selline otsus jõustub selle vastuvõtmise päevast arvates ning toimetatakse maksumaksjale kätte vastavalt Maksukorralduse seaduse 4. peatükis sätestatud korrale.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks on riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamine reguleeritud protsess, mis nõuab maksumaksjalt põhjalikku põhjendamist ja vajadusel piisava tagatise esitamist. Maksuhalduril on õigus teatud tingimustel lahendada taotlusi automaatsete otsustega, kui võlgnevus ei ületa 100 000 eurot ja periood on kuni 18 kuud. Samas kaasnevad ajatamisega ranged kohustused, mille rikkumisel või puuduste ilmnemisel on maksuhalduril õigus ajatamise otsus kehtetuks tunnistada, taastades esialgsed intressimäärad ja nõuded.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas