Käesolev artikkel annab selge ülevaate kontserni õiguslikust tähendusest ja selle juhtimisega kaasnevast vastutusest vastavalt äriseadustiku reeglitele, mis kehtivad alates 01.03.2024. Mõiste korrektne mõistmine aitab ettevõtjatel paremini korraldada ema- ja tütarettevõtjate vahelisi suhteid ning vältida võimalikke juhtimisest tulenevaid õiguslikke ja majanduslikke riske.
Kontserni määratlemine ja struktuur
Äriseadustiku kohaselt moodustavad kontserni emaettevõtja koos oma tütarettevõtjatega. Suhe ema- ja tütarettevõtja vahel tekib siis, kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust. Sellisel juhul nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus osaletakse, tütarettevõtjaks.
Tütarettevõtjaks loetakse ka sellist ühingut, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga. Lisaks on tütarettevõtjaks ühing, kus teine ühing ehk emaettevõtja omab osaniku või aktsionärina valitsevat mõju kas lepingu alusel või ilma selleta.
Juhtimine ja juhiste andmine kontsernis
Emaettevõtjal on seadusest tulenev õigus anda tütarettevõtja juhtorganile juhiseid. Need juhised peavad olema antud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tütarettevõtja juhtorgan on kohustatud neid juhiseid järgima.
Siiski on sellest reeglist erand: juhiseid ei ole kohustatud järgima need tütarettevõtja juhtorgani liikmed, kes ei ole ametisse määratud emaettevõtja häältega või kes on ametisse määratud juhtorgani sõltumatu liikmena.
Kontsernivastutus ja maksejõuetuse vältimine
If tütarettevõtja juhtorgani liige tegutseb vastuolus tütarettevõtja huvidega, ei loeta teda kohustusi rikkunuks, kui tehing tehakse äratuntavalt kontserni kui terviku huvides. Selleks peab tütarettevõtja saama kohase vastusoorituse ning tehingu tegemise ajal peab tütarettevõtja olema maksejõuline ega tohi tehingu tulemusena maksejõuetuks muutuda.
Kui tütarettevõtja satub olukorda, kus tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab emaettevõtja viivitamata rakendama abinõud maksejõuetuse vältimiseks või otsustama tütarettevõtja lõpetamise või pankrotiavalduse esitamise.
Kui emaettevõtja seda kohustust rikub, vastutab ta tütarettevõtja kohustuste eest, mis tekkisid pärast nimetatud olukorra ilmnemist. Samuti vastutab emaettevõtja tütarettevõtja täitmata kohustuste eest, kui ta andis juhiseid, mis olid vastuolus tütarettevõtja huvidega ega olnud vastavuses kontserni huvidega. Tütarettevõtja pankroti korral võib selle nõude esitada üksnes pankrotihaldur.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes määratleb äriseadustik kontserni kui emaettevõtja ja tütarettevõtjate ühenduse, kus emaettevõtjal on valitsev mõju või häälteenamus. Seadus reguleerib täpselt emaettevõtja õigust anda juhiseid ja sellega kaasnevat vastutust tütarettevõtja maksejõuetuse või kahjulike tehingute korral. Juhtorganite liikmed peavad meeles pidama, et kontserni huvides tegutsemine on lubatud vaid juhul, kui tütarettevõtja on maksejõuline ja saab kohase vastusoorituse. Nende reeglite järgimine tagab õiguspärase ja turvalise kontserniülese juhtimise.
Õigusaktid
- Äriseadustik ÄS