Käesolev artikkel selgitab ajutise töövõimetuse hüvitise olemust, liike ja maksmise tingimusi, mis kehtivad alates 01.05.2026. Hüvitis pakub kindlustatud isikutele olulist rahalist tuge ja sissetuleku säilimist perioodil, mil nad on ajutiselt vabastatud oma töö- või teenistuskohustustest või majandustegevusest, aidates tagada toimetuleku haiguse või hooldusvajaduse korral.
Ajutise töövõimetuse hüvitise liigid ja kindlustusjuhtumid
Ajutise töövõimetuse hüvitise liigid on haigushüvitis ja hooldushüvitis.
- Haigushüvitist makstakse kindlustatud isiku haiguse või vigastuse, karantiini, elundi või vereloome tüvirakkude loovutamise ning terviseseisundile vastava töö andmise või sellest keeldumise korral.
- Hooldushüvitist makstakse alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega isiku põetamisel, haige perekonnaliikme kodus põetamisel või alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamisel, kui hooldaja on haige.
Hüvitise suurus ja kalendripäeva keskmise tulu arvutamine
Hüvitist makstakse ühe kalendripäeva eest kindla protsendina kalendripäeva keskmisest tulust, mida arvutatakse Maksu- ja Tolliameti esitatud sotsiaalmaksu andmete põhjal.
- 70 protsenti keskmisest tulust makstakse statsionaarse ja ambulatoorse ravi, karantiini ning terviseseisundile mittevastavast tööst keeldumise korral.
- 80 protsenti keskmisest tulust makstakse haige perekonnaliikme või lapse põetamise ja hooldamise korral.
- 100 protsenti keskmisest tulust makstakse kutsehaiguse, tööõnnetuse, elundi loovutamise või kuriteo tõkestamise ja inimelu päästmise korral.
Hüvitise maksmisel kehtib seaduses sätestatud ühe kalendripäeva ülempiir, mida ei kohaldata vaid teatud erijuhtudel, näiteks elundi loovutamisel või terviseseisundile vastava töö andmisel.
Õiguse tekkimine ja hüvitise maksmise piirangud
Õigus haigushüvitisele tekib üldjuhul töövabastuse üheksandast päevast, kuid raseduse, tööõnnetuse, kuriteo tõkestamise või elundi loovutamise korral tekib õigus hüvitisele varem (esimesest või teisest päevast). Hooldushüvitise saamise õigus algab alati esimesest päevast.
Hüvitise saamise õigus on välistatud või kaob järgmistel juhtudel:
- Kui haigestumise või vigastuse põhjustas isiku tahtlus või tuvastatud joobeseisund.
- Kui isik eirab arsti määratud ravi või ei ilmu mõjuva põhjuseta vastuvõtule.
- Kui isik saab töövõimetuse ajal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu või täidab tööülesandeid.
- Kui isik viibib puhkusel.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks on ajutise töövõimetuse hüvitis oluline solidaarse ravikindlustuse osa, mis tagab kindlustatud töötajatele sissetuleku säilimise haiguse, vigastuse või lähedase põetamise ajal. Alates 01.05.2026 kehtiva redaktsiooni kohaselt makstakse hüvitist haigus- või hoolduslehe alusel, kusjuures hüvitise määr ulatub sõltuvalt juhtumist 70 kuni 100 protsendini isiku keskmisest tulust. Õigeaegse väljamakse tagamiseks peavad tööandjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad tegema vajalikud kanded elektroonilisele lehele 90 kalendripäeva jooksul.