Ajutise töövõimetuse hüvitise määramise ja maksmise põhimõtted

Ülevaade ajutise töövõimetuse hüvitise liikidest, määradest ja arvutamise korrast alates 01.10.2026 vastavalt Ravikindlustuse seadusele.

Toimetaja:
Reimo Roosileht
Lisatud:
Viimati muudetud/kontrollitud:

Käesolev ülevaade selgitab ajutise töövõimetuse hüvitise saamise tingimusi, liike ja arvutamise korda vastavalt Ravikindlustuse seadusele, mis kehtib alates 01.10.2026. Artikkel pakub praktilist abi töötajatele ja tööandjatele töövõimetuslehtede vormistamisel ning hüvitiste suuruse ja piirangute mõistmisel, tagades sujuva asjaajamise Tervisekassaga.

Ajutise töövõimetuse hüvitise liigid ja saamise õigus

Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töövabastuse tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Hüvitist ei maksta isikutele, kes on kindlustatud riigi, kohaliku omavalitsuse või loomeliidu makstava sotsiaalmaksu alusel, töötuskindlustushüvitise saajatele ega kindlustatud isikuga lepingu alusel võrdsustatud isikutele.

Hüvitise liigid

Seadus sätestab kaks peamist hüvitise liiki, mida makstakse vastavalt kindlustusjuhtumile:

  • Haigushüvitis, mida makstakse kindlustatud isiku haiguse, vigastuse, karantiini, terviseseisundile mittevastavast tööst keeldumise või elundi loovutamise korral.
  • Hooldushüvitis, mida makstakse alla 12-aastase lapse, alla 19-aastase puudega isiku või haige perekonnaliikme põetamise korral.

Hüvitise suurus ja arvutamise alused

Hüvitist arvutatakse kalendripäeva keskmise tulu alusel, lähtudes Maksu- ja Tolliameti esitatud eelneva kalendriaasta sotsiaalmaksu andmetest. Hüvitise protsendimäärad ühe kalendripäeva eest on järgmised:

Hüvitise protsendimäärad

  • 70 protsenti statsionaarse ja ambulatoorse ravi, karantiini või terviseseisundile mittevastavast tööst keeldumise korral.
  • 80 protsenti haige perekonnaliikme põetamise või alla 12-aastase lapse põetamise korral.
  • 100 protsenti kutsehaiguse, tööõnnetuse, elundi loovutamise või inimelu päästmise korral.

Hüvitise ülempiir

Ühe kalendripäeva hüvitisele on kehtestatud ülempiir, mis arvutatakse üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu alusel. Seda ülempiiri ei kohaldata töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel ajutiselt kergemale tööle üleviimise või tööst keeldumise korral.

Hüvitise määramise kord ja piirangud

Hüvitise saamiseks peab tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja tegema elektroonilisele töövõimetuslehele omapoolsed kanded 7 kalendripäeva jooksul alates töövõimetuslehe lõpetamisest teadasaamisest. Tervisekassa maksab hüvitise välja 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaste andmete laekumisest.

Hüvitise saamise piirangud

Kindlustatud isik kaotab õiguse hüvitisele järgmistel juhtudel:

  • If haigestumise või vigastuse põhjustas isiku tahtlus või tuvastatud joobeseisund.
  • Kui isik eirab arsti määratud ravi või ei ilmu mõjuva põhjuseta vastuvõtule.
  • Kui isik saab töövõimetuse aja eest sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu või teeb tööd.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes reguleerib ajutise töövõimetuse hüvitise maksmist Eestis Ravikindlustuse seadus, mis sätestab selged reeglid hüvitise saamiseks, arvutamiseks ja väljamaksmiseks Tervisekassa poolt. Hüvitise suurus sõltub kindlustusjuhtumi tüübist, ulatudes 70 kuni 100 protsendini kalendripäeva keskmisest tulust, ning sellele kohaldatakse seaduses sätestatud ülempiiri. Õigeaegne andmete esitamine tööandja poolt tagab hüvitise kiire väljamaksmise 30 päeva jooksul.

Õigusaktid