Põhjalik ülevaade mootorsõidukimaksust: seaduse reguleerimisala, maksumäärad ja kohustuste täitmine

Käesolev artikkel annab üksikasjaliku ja põhjaliku ülevaate mootorsõidukimaksu seadusest, mis reguleerib liiklusregistris registreeritud sõidukite maksustamist Eestis. Juhendis käsitletakse maksumäärasid, maksu tasumise korda, vabastusi ning laste eest kohaldatavaid soodustusi, mis kehtivad alates seaduse jõustumisest 01.01.2025 ja sellele järgnevatest redaktsioonidest alates 01.01.2026.

Seaduse reguleerimisala ja maksustatavad mootorsõidukid

Mootorsõidukimaksu seadus sätestab mootorsõidukimaksu, millega maksustatakse mootorsõidukid lähtuvalt nende konkreetsetest omadustest. Maksustamisele kuuluvad sõidukid, mis on registreeritud Eesti liiklusregistris.

Seaduse tähenduses loetakse mootorsõidukiteks järgmisi liiklusregistris registreeritud sõidukite kategooriaid:

• Mootorratas, mis hõlmab L3e-, L4e- ja L5e-kategooria mootorsõidukeid.
• Neljarattaline mopeed, mida tähistatakse kui L6e-kategooria mootorsõidukit.
• Neljarattaline mootorsõiduk (L7e-kategooria), mille tühimass on sõitjateveoks ettenähtud sõiduki puhul kuni 450 kilogrammi ja veoseveoks ettenähtud sõiduki puhul kuni 600 kilogrammi, tingimusel et see ei ole mopeed, traktor ega liikurmasin.
• Ratasmaastikusõiduk, mida tähistatakse kui MS2-kategooria mootorsõidukit.
• Ratastraktor (T1b-kategooria), mille valmistajakiirus on üle 40 kilomeetri tunnis, mille juhile lähima telje minimaalne rööbe on vähemalt 1150 millimeetrit, mille tühimass töökorras olekus on üle 600 kilogrammi ja mille kliirens ei ole üle 1000 millimeetri ning mis ei ole eriotstarbeline ratastraktor. Pööratava sõiduasendiga traktori puhul loetakse juhile lähimaks teljeks see telg, millele on paigaldatud suurima läbimõõduga rehvid.
• Ratastraktor (T3-kategooria), mille tühimass töökorras olekus ei ole üle 600 kilogrammi ja mis ei ole eriotstarbeline ratastraktor.
• Ratastraktor (T5-kategooria), mille valmistajakiirus on üle 40 kilomeetri tunnis ja mis ei ole eriotstarbeline ratastraktor.
• Sõiduauto, mida tähistatakse kui M1-kategooria mootorsõidukit.
• Veoauto (N1-kategooria), mille täismass on kuni 3500 kilogrammi.

Kõikide nimetatud sõidukite kategooriatega hõlmatakse seaduse kohaselt ka nende vastavad alamkategooriad.

Maksu objekt, maksumaksjad ja maksukohustuse tekkimine

Mootorsõidukimaksu objektiks on liiklusregistris registreeritud mootorsõiduk. Samuti on maksu objektiks selline mootorsõiduk, mis on liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või mille registrikanne on peatatud. Kõik seaduse alusel kogutavad mootorsõidukimaksud laekuvad otse riigieelarvesse.

Mootorsõidukimaksu maksjaks on seaduse kohaselt mootorsõiduki omanik. Kui aga sõidukil on liiklusseaduse tähenduses olemas vastutav kasutaja ning sõiduki omanikuks on liisinguandja, mitteresidendist füüsiline isik või juriidiline isik, kes ei ole Eestis registreeritud, siis on maksumaksjaks vastutav kasutaja.

Maksukohustus lasub isikul, kes on maksustamisperioodi esimese jaanuari seisuga liiklusregistri andmete kohaselt sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Samuti tekib maksukohustus isikul, kes kantakse maksustamisperioodi kestel mootorsõiduki Eesti liiklusregistris esmakordsel registreerimisel omanikuks või vastutavaks kasutajaks. Maksukohustus tekib ka siis, kui maksustamisperioodi kestel lõpetatakse mootorsõiduki ajutine kustutamine, saabub ajutise kustutamise tähtaeg või taastub registrikanne, ning isik on sel hetkel liiklusregistri andmetel omanik või vastutav kasutaja. Kui nimetatud aegadel on liiklusregistris märgitud vastutav kasutaja, on maksukohustus temal. Maksukohustus arvutatakse alati sõiduki esimese jaanuari või Eesti liiklusregistris esmakordse registreerimise kuupäeva seisuga liiklusregistri andmete alusel.

Maksustamisperiood, maksu tasumise kord ja tähtajad

Mootorsõidukimaksuga maksustamise periood on üks kalendriaasta. Kui mootorsõiduk registreeritakse tähtajaliselt, tasutakse mootorsõidukimaksu vastava tähtajalise registreerimise perioodi eest. Kui mootorsõiduk registreeritakse liiklusregistris esmakordselt maksustamisperioodi kestel või kui selle ajutine kustutamine lõpetatakse, ajutise kustutamise tähtaeg saabub või registrikanne taastub maksustamisperioodi kestel, arvutatakse mootorsõidukimaks proportsionaalselt.

Mootorsõidukimaksust tasutakse pool ehk 50 protsenti 15. juuniks ja ülejäänud 50 protsenti 15. decembriks. Maksustamisperioodi kestel kuni 30. septembrini liiklusregistris esmakordselt registreeritud mootorsõiduki eest tasutakse mootorsõidukimaks täies ulatuses 15. detsembriks. Kui aga mootorsõiduk registreeritakse esmakordselt pärast 30. septembrit, tasutakse selle eest mootorsõidukimaks järgmise aasta 15. juuniks. Sellistel puhkudel arvutatakse maksusumma proportsionaalselt päevade arvuga, mis on jäänud jooksva maksustamisperioodi lõpuni, alates registreerimisele järgnevast päevast.

Maksu- ja Tolliamet väljastab liiklusregistrist saadud andmete alusel maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva mootorsõidukimaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruaril. Maksuteade on haldusakt, millele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuotsuse kohta sätestatut. Kui mootorsõiduk registreeritakse esmakordselt maksustamisperioodi kestel, kui ajutine kustutamine lõpetatakse või registrikanne taastub, või kui rakendatakse lapse eest maksukohustuse vähendamist, väljastatakse maksuteade 15 tööpäeva jooksul pärast registrikande tegemist. Valdkonna eest vastutav minister võib Vabariigi Valitsuse volitusel sõlmida eraõigusliku juriidilise isikuga lepingu maksuteadete kättetoimetamisega seotud tööde tegemiseks.

Maksustamisperioodi lühendamine ja maksu tagastamine

Mootorsõidukimaksu maksustamisperioodi lühendatakse teatud juhtudel, kui maksustamisperioodi kestel tehakse liiklusregistris vastav kanne. Need juhud on järgmised:

• Sõiduk kustutatakse liiklusregistrist liiklusseaduse kohaselt.
• Sõiduk kustutatakse ajutiselt registrist tagaotsitavaks kuulutamise tõttu.

Maksustamisperioodi lühendatakse proportsionaalselt päevade arvuga, mis on jäänud jooksva maksustamisperioodi lõpuni, arvates liiklusregistri kandele järgnevast päevast. Maksu- ja Tolliamet teeb maksustamisperioodi lühendamise otsuse 15 tööpäeva jooksul pärast vastava kande tegemist liiklusregistris.

Mootorsõidukimaksu osa, mis on tasutud maksustamisperioodi lühendamise tõttu enam, tagastatakse maksumaksja ettemaksukontole. Oluline on tähele panna, et mootorsõiduki võõrandamise või kasutusõiguse ülemineku korral maksustamisperioodi kestel maksustamisperioodi ei lühendata ja tasutud maksusummat ei tagastata.

L-kategooria, ratasmaastikusõidukite ja traktorite maksumäärad

L-kategooria mootorsõidukite (mootorrattad L3e, L4e, L5e; neljarattalised mopeedid L6e; neljarattalised mootorsõidukid L7e), kuni 1000-kilogrammise tühimassiga ratasmaastikusõidukite (MS2-kategooria), T3-kategooria traktorite ning kuni 1000-kilogrammise tühimassiga T1b- ja T5-kategooria traktorite maksumäärad sõltuvad sõiduki mootori töömahust ja esmase registreerimise ajast.

Kui sõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud kuni kümme aastat, on mootorsõidukimaks järgmine:

• 30 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 51–125 kuupsentimeetrit.
• 45 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 126–500 kuupsentimeetrit.
• 60 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 501–1000 kuupsentimeetrit.
• 75 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 1001–1500 kuupsentimeetrit.
• 90 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht ületab 1500 kuupsentimeetrit.

Kui sõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud üle kümne aasta, kuid mitte rohkem kui 20 aastat, on mootorsõidukimaks järgmine:

• 30 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 126–500 kuupsentimeetrit.
• 45 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 501–1000 kuupsentimeetrit.
• 60 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 1001–1500 kuupsentimeetrit.
• 75 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht ületab 1500 kuupsentimeetrit.

M1-kategooria sõiduautode maksumäärade arvutamise kord

M1-kategooria mootorsõiduki (sõiduauto) maksumäär, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on liiklusregistris olemas andmed ühtlustatud ülemaailmse kergsõidukite katsetamise meetodiga (WLTP-meetod) arvutatud süsinikdioksiidi (CO2) eriheite kohta, leitakse kolme komponendi summana:

• Baasosa, mis on 50 eurot mootorsõiduki kohta.
• CO2 eriheite osa: iga CO2 gramm vahemikus 118–150 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 3 euroga, vahemikus 151–200 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 3,5 euroga ning vahemikus 201 ja enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 4 euroga.
• Massosa: mootorsõiduki 2000-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 0,40 euroga kuni summani 400 eurot. Välise laadimisvõimalusega mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris märge „OVC-HEV”, korrutatakse 2200-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm 0,40 euroga kuni summani 400 eurot.

Kui sõiduki kohta on liiklusregistris andmed üksnes uue Euroopa sõidutsükli (NEDC-meetod) järgi arvutatud CO2 eriheite kohta, leitakse maksumäär samuti kolme komponendi summana. Sel juhul kasutatakse sama baasosa ja massiosa, kuid CO2 eriheite näit korrutatakse esmalt koefitsiendiga 1,21 ning seejärel rakendatakse saadud tulemusele eelpool kirjeldatud CO2 eriheite osa tariife.

Kui liiklusregistris puuduvad andmed CO2 eriheite kohta, arvutatakse CO2 eriheite WLTP-meetodi referentsväärtus grammides kilomeetri kohta järgmise kolme komponendi summana, mis ümardatakse täisarvuni:

• Sisepõlemismootori võimsus kilovattides korrutatakse 0,29-ga.
• Mootorsõiduki tühimass kilogrammides korrutatakse 0,07-ga.
• Mootorsõiduki vanus aastates maksustamisperioodi alguse kuupäevaks alates esmase registreerimise kuupäevast korrutatakse 4,92-ga.

Saadud summast lahutatakse diiselmootoriga sõiduki puhul 35 CO2 grammi kilomeetri kohta. Välise laadimisvõimaluseta diiselmootoriga mootorsõiduki puhul, millel on märge „NOVC-HEV”, lahutatakse 52 CO2 grammi kilomeetri kohta. Välise laadimisvõimaluseta bensiinimootoriga mootorsõiduki puhul, millel on märge „NOVC-HEV”, lahutatakse 39 CO2 grammi kilomeetri kohta. CO2 eriheite WLTP-meetodi suurim referentsväärtus saab olla 350 CO2 grammi kilomeetri kohta. Nende sõidukite maksumäär leitakse baasosa, massiosa ja referentsväärtuse järgi arvutatud CO2 osa summana. Kui sellisel sõidukil on märge „OVC-HEV”, koosneb maksumäär üksnes baasajast ja massiosast.

Täiselektrilise M1-kategooria mootorsõiduki maksumäär leitakse kahe komponendi summana: baasosa on 50 eurot ning massiosa arvutatakse selliselt, et sõiduki 2400-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 0,40 euroga kuni summani 440 eurot.

Erisusena maksustatakse M1-kategooria mootorsõiduk, mis on liiklusregistri andmetel kerenimetusega „elamu”, või millel on rohkem kui seitse istekohta, hoopis N1-kategooria mootorsõiduki maksumääraga.

N1-kategooria veoautode maksumäärade arvutamise kord

N1-kategooria mootorsõiduki (kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoauto) maksumäär, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on liiklusregistris olemas andmed WLTP-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta, leitakse kahe komponendi summana:

• Baasosa, mis on 50 eurot mootorsõiduki kohta.
• CO2 eriheite osa: iga CO2 gramm vahemikus 205–250 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 3 euroga, vahemikus 251–300 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 3,5 euroga ning vahemikus 301 ja enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 4 euroga.

Kui sõiduki kohta on liiklusregistris andmed üksnes NEDC-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta, leitakse maksumäär samuti baasosa ja CO2 osa summana, kuid CO2 eriheite näit korrutatakse esmalt koefitsiendiga 1,3 ning seejärel rakendatakse saadud tulemusele CO2 eriheite osa tariife.

Kui liiklusregistris puuduvad andmed CO2 eriheite kohta, arvutatakse CO2 eriheite WLTP-meetodi referentsväärtus grammides kilomeetri kohta järgmise kolme komponendi summana, mis ümardatakse täisarvuni:

• Sisepõlemismootori võimsus kilovattides korrutatakse 0,4-ga.
• Mootorsõiduki tühimass kilogrammides korrutatakse 0,07-ga.
• Mootorsõiduki vanus aastates maksustamisperioodi alguse kuupäevaks alates esmase registreerimise kuupäevast korrutatakse 5,16-ga.

Saadud summale liidetakse bensiinimootoriga sõiduki puhul 22 CO2 grammi kilomeetri kohta. Summast lahutatakse välise laadimisvõimaluseta diiselmootoriga või bensiinimootoriga mootorsõiduki puhul, millel on märge „NOVC-HEV”, 20 CO2 grammi kilomeetri kohta. Suurim referentsväärtus on 350 CO2 grammi kilomeetri kohta. Maksumäär leitakse baasosa ja referentsväärtuse järgi arvutatud CO2 osa summana. Kui sellisel sõidukil on märge „OVC-HEV”, on maksumääraks üksnes baasosa.

Täiselektrilise N1-kategooria mootorsõiduki maksumäär koosneb ainult baasosast, mis on 30 eurot mootorsõiduki kohta.

Erisusena maksustatakse N1-kategooria mootorsõiduk, mille erivõimsus ületab liiklusregistri andmetel 0,20 kilovatti kandevõime ühe kilogrammi kohta, hoopis M1-kategooria mootorsõiduki maksumääraga.

Mootorsõiduki vanusest sõltuv kordaja

M1-kategooria ja N1-kategooria mootorsõiduki maksumäär korrutatakse mootorsõiduki vanusest sõltuva kordajaga. See kordaja rakendatakse mootorsõidukimaksu summale, millest on eelnevalt lahutatud baasosa. Vanusest sõltuvad kordajad on järgmised vastavalt esmase registreerimise kuupäevast möödunud aastate arvule:

• 0,92, kui esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguseks möödunud vähemalt 5 aastat.
• 0,84, kui esmase registreerimise kuupäevast on möödunud vähemalt 6 aastat.
• 0,75, kui esmase registreerimise kuupäevast on möödunud vähemalt 7 aastat.
• 0,67, kui esmase registreerimise kuupäevast on möödunud vähemalt 8 aastat.
• 0,59, kui esmase registreerimise kuupäevast on möödunud vähemalt 9 aastat.
• 0,51, kui esmase registreerimise kuupäevast on möödunud vähemalt 10 aastat.
• 0,43, kui esmase registreerimise kuupäevast on möödunud vähemalt 11 aastat.
• 0,35, kui esmase registreerimise kuupäevast on möödunud vähemalt 12 aastat.
• 0,26, kui esmase registreerimise kuupäevast on möödunud vähemalt 13 aastat.
• 0,18, kui esmase registreerimise kuupäevast on möödunud vähemalt 14 aastat.
• 0,1, kui esmase registreerimise kuupäevast on möödunud vähemalt 15 aastat.
• 0, kui esmase registreerimise kuupäevast on möödunud vähemalt 20 aastat.

Mootorsõidukimaksu vabastused ja lapse eest antavad soodustused

Mootorsõidukimaksuga ei maksustata järgmisi sõidukeid:

• Liiklusregistris alarmsõidukiks registreeritud mootorsõidukit.
• Välisriigi diplomaatilisele esindusele ja konsulaarasutusele, erimissioonile, Välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindusele või peakorterile, Euroopa Liidu institutsioonile või Euroopa Liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele kuuluvaid mootorsõidukeid.
• Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilisele esindajale ja konsulaarametnikule (välja arvatud aukonsul), erimissiooni ja rahvusvahelise organisatsiooni esindajale, samuti diplomaatilise esinduse, konsulaarasutuse ja erimissiooni haldustöötajale kuuluvaid mootorsõidukeid.
• Välislepingus sätestatud maksusoodustuse rakendamisel NATO-le ja selle allorganitele, sõjalisele peakorterile, ühises kaitsetegevuses osalevale NATO liikmesriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi relvajõududele ja nendega kaasas olevale tsiviilkoosseisule ning nende liikmetele kuuluvaid mootorsõidukeid.
• Välisriigi relvajõudude ja tsiviilkoosseisu liikmetele ning nende ülalpeetavatele, lepingupartneri töötajatele, rahvusvahelise sõjalise peakorteri liikmetele ja nende ülalpeetavatele ning peakorteri lepingupartneri töötajatele ja nende ülalpeetavatele kuuluvaid mootorsõidukeid.
• Välisriigi (mis ei ole EL ega NATO liikmesriik) relvajõududele ja tsiviilkoosseisule ning rahvusvahelisele sõjalisele õppeasutusele kuuluvaid mootorsõidukeid.

Vanema või füüsilisest isikust eestkostja, kellel on lapse hooldusõigus, mootorsõidukimaksu kohustust vähendatakse, kui ta on vähemalt ühe maksustatava M1- või N1-kategooria mootorsõiduki omanik või vastutav kasutaja. Iga lapse eest vähendatakse vanema maksukohustust maksustamisperioodi jooksul kuni 100 euro võrra, kuid mitte rohkem kui vanema maksukohustus M1- ja N1-kategooria mootorsõidukite eest kokku. Kui lapse vanemaid on mitu, jagatakse maksukohustust vähendav summa vanemate vahel võrdselt. Kui ühe vanema maksukohustus on väiksem kui tema osa, jagatakse ülejäänud osa teiste vanemate vahel. Maksukohustust vähendatakse isikul, kellel oli lapse täisealiseks saamise päevale eelneval päeval hooldusõigus. Laps on kuni 18-aastane (kaasa arvatud) isik. Hooldusõigus tähendab lapse ainuhooldusõigust või ühist hooldusõigust, mida ei ole peatatud, piiratud, üle antud ega ära võetud.

Mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamine arvutatakse 1. jaanuari seisuga, mootorsõiduki Eesti liiklusregistris esmakordse registreerimise seisuga või maksustamisperioodi kestel rahvastikuregistris lapse hooldusõiguse kande tekkimise seisuga. Maksu- ja Tolliamet peab arvestust vähendamise suuruse ja jäägi üle. Maksustamisperioodi kestel hooldusõiguse muutumise korral maksukohustuse vähendamist ümber ei arvutata ja jääki ei suurendata. Enam tasutud osa tagastatakse maksukohustuslase ettemaksukontole.

Mootorsõidukimaksu register ja seaduse rakendamise erisused

Mootorsõidukimaksu register on maksukorralduse seaduse alusel asutatud maksukohustuslaste registri alamregister, mille pidamise kord sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses. Registri eesmärk on töödelda mootorsõidukimaksu haldamiseks vajalikku teavet. Transpordiamet esitab Maksu- ja Tolliametile mootorsõidukimaksu arvutamiseks vajalikud alusandmed (omaniku ja vastutava kasutaja üldandmed, sõiduki tuvastamise andmed ja tehnilised andmed). Lapse eest maksukohustuse vähendamise arvutamiseks vajalikud andmed saab Maksu- ja Tolliamet rahvastikuregistrist.

Seaduse rakendamisel kehtivad mitmed erisused. Kui mootorsõiduk registreeritakse liiklusregistris esmakordselt ajavahemikus 1. kuni 31. jaanuarini 2025, väljastatakse maksuteade hiljemalt 15. veebruaril 2025. Aastatel 2025 ja 2026 elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud maksuteade toimetatakse kätte ka posti teel, kui maksumaksja seda soovib või kui maksuteadet ei ole avatud e-maksuametis 55 tööpäeva jooksul selle kättesaadavaks tegemisest arvates.

Kui maksukohustus tekib ajutise kustutamise lõpetamisel, tähtaja saabumisel või registrikande taastumisel ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2025, väljastatakse maksuteade tagasiulatuvalt alates 15. juulist 2025. Kui mootorsõiduki kohta tehakse registrist kustutamise või tagaotsitavuse tõttu ajutise kustutamise kanne ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 30. novembrini 2025, teeb Maksu- ja Tolliamet lühendamise otsuse, tunnistab maksuteate kehtetuks ja väljastab uue maksuteate hiljemalt 14. detsembril 2025. Maksu- ja Tolliamet kontrollib 2025. aastal maksuteate saanud isikute õigust saada lapse eest maksukohustuse vähendamist ning tunnistab vajaduse korral maksuteate kehtetuks ja väljastab uue.

Rahandusministeerium analüüsib hiljemalt 2030. aastal mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu rakendamise eesmärgi saavutamist, kaasnenud mõju ja regulatsiooni tulemuslikkust (järelhindamine).

Seaduse jõustumine on astmeline. Seadus jõustub üldkorras 1. jaanuaril 2025. Teatud paragrahvid ja punktid jõustuvad järgmiselt: § 22 punktid 1–10 jõustuvad 1. juunil 2025; § 24 punktid 1–4, 8, 11 ja 12 jõustuvad 1. septembril 2025; § 22 punkt 12 jõustub 1. jaanuaril 2026; § 3 punkt 2 jõustub 1. jaanuaril 2027; § 20 punktid 7, 9, 11 ja 13 jõustuvad 1. jaanuaril 2028; ning § 20 punktid 8, 10, 12 ja 14 jõustuvad 1. jaanuaril 2031.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks sätestab mootorsõidukimaksu seadus selged reeglid liiklusregistris registreeritud sõidukite maksustamiseks Eestis alates 01.01.2025. Maksusumma arvutatakse sõiduki tehniliste andmete, sealhulgas CO2 eriheite ja täismassi põhjal, kusjuures vanematele sõidukitele kohaldatakse vanusekordajat. Seadus näeb ette olulised maksuvabastused alarmsõidukitele ja diplomaatilistele esindustele ning võimaldab laste vanematel vähendada oma maksukohustust kuni 100 euro võrra lapse kohta aastas. Maksu haldamist teostab Maksu- ja Tolliamet koostöös Transpordiametiga, tuginedes liiklusregistri andmetele.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas